Turvategevuse seadus (TurvaTS)
in forcefrom 01.10.2026· RT I, 09.07.2026, 65· Riigikogu
Versions (3) ▾
- from 01.10.2026in forceRT I, 09.07.2026, 65Compare with previous
- 19.07.2026 – 30.09.2026no longer in forceRT I, 09.07.2026, 64Compare with previous
- 01.07.2024 – 18.07.2026no longer in forceRT I, 27.06.2024, 3
Versions since 2010; “in force” is the text in force today.
Official English translation: Security Activities Act · RT V, 28.07.2026, 5
The official English translation is published in Riigi Teataja for information. Only the Estonian text has legal force.
The translation is of the version in force (since 01.10.2026).
Translation in Riigi Teataja ↗Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolevas seaduses sätestatakse turvategevuse tingimused ja kord, turvaettevõtja ja turvateenistuja õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve alused ja kord.
Käesolevat seadust kohaldatakse siseturvamisele ja majandustegevusele, mida teostatakse käesolevas seaduses loetletud tegevusaladel.
Käesolevat seadust ei kohaldata:
valitsusasutusele või selle struktuuriüksusele, kelle ülesanne on objekti valve ja kaitse tagamine ning korraldamine;
Kaitseliidu seaduse alusel osutatavale valvele.
Kui Eesti riigilippu kandvat laeva valvatakse ja kaitstakse kõrgendatud ohu piirkonna läbimisel rünnete eest, kohaldatakse meresõiduohutuse seadust.
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
Käesolevas seaduses reguleeritud majandustegevuse alustamisele, teostamisele, lõppemisele ja jätkamisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 1. Scope of regulation of Act
(1) This Act provides for the conditions and procedure for security activities, the rights and obligations of security service providers and security officers, and the grounds and rules for state supervision.
(2) This Act applies to in-house security and economic activities carried out in the areas of activity listed in this Act.
(3) This Act does not apply to:
1) government authorities or structural units thereof whose duty is to ensure and organise the guarding and protection of an object;
2) guarding provided on the basis of the Estonian Defence League Act.
(4) Where a ship flying the national flag of Estonia is guarded and protected against attacks while passing through a high-risk area, the Maritime Safety Act is applied.
(5) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to administrative proceedings prescribed in this Act, taking into account the specifications provided in this Act.
(6) The provisions of the General Part of the Economic Activities Code Act apply to the commencement, pursuit, termination and resumption of economic activities governed by this Act, taking into account the specifications provided in this Act.
§ 2. Seaduse eesmärk
Käesoleva seaduse eesmärk on tagada turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega kokkupuutuva isiku põhiõiguste kaitse ning edendada turvaettevõtjate, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd turvalise elukeskkonna loomisel.
§ 2. Purpose of Act
The purpose of this Act is to ensure the quality and reliability of security activities and the protection of the fundamental rights of persons exposed to security activities and to promote co-operation between security service providers, state agencies and local authorities in the creation of a safe living environment.
§ 3. Terminid
Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
kaitsmine – isikule või varale suunatud ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine;
korra pidamine – avalikul koosolekul korra tagamine korrakaitseseaduse nõuete järgi või käitumisnõuete järgimise tagamine muul kogunemisel või määratud maa-alal;
siseturvakorraldaja – avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on alustanud siseturvamist;
turvaettevõtja – turvategevuse tegevusalal tegutsev füüsilisest või juriidilisest isikust ettevõtja;
turvajuht – turvateenistuja, kes vastutab turvaettevõtjapoolse turvamise ning väljaõppe korraldamise ja turvaauditi läbiviimise eest ning vastab käesolevas seaduses sätestatud turvajuhile esitatavatele nõuetele ning kellele on antud kutseseaduse alusel turvajuhi kutse;
turvaplaan – mehitatud turvamiseks koostatud tegevusplaan;
turvateenistuja – füüsilisest isikust turvaettevõtja või turvaettevõtja töötaja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud valvetöötajale, turvatöötajale või turvajuhile esitatavatele nõuetele;
valvamine – isiku või vara ja selle ümbruse jälgimine ohu ennetamiseks või väljaselgitamiseks;
turvaobjekt – isik, vara või kogunemine ja sellega seotud maa-ala, mida valvatakse või kaitstakse või kus korda peetakse;
valvetöötaja – turvateenistuja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud valvetöötajale esitatavatele nõuetele ja kellele on antud kutseseaduse alusel valvetöötaja, turvatöötaja või turvajuhi kutse;
turvatöötaja – turvateenistuja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud turvatöötajale esitatavatele nõuetele ja kellele on antud kutseseaduse alusel turvatöötaja või turvajuhi kutse.
§ 3. Definitions
For the purposes of this Act, definitions have the following meaning:
1) ‘protection’ means countering a threat to a person or property or eliminating a violation;
2) ‘maintenance of order’ means ensuring order at a public meeting in accordance with the requirements of the Law Enforcement Act or ensuring compliance with requirements for conduct at another assembly or in a designated area;
3) ‘in-house security organiser’ means a legal person in public or private law, a self-employed person or a state or local government agency who has commenced in-house security;
4) ‘security service provider’ means a self-employed person or an undertaking as a legal person engaged in the area of activity of security activities;
5) ‘security supervisor’ means a security officer who is responsible for provision of security by a security service provider and for the organisation of training and conduct of a security analysis and who meets the requirements for a security supervisor provided by this Act and who has been awarded the profession of a security supervisor on the basis of the Professions Act;
6) ‘security plan’ means an action plan prepared for manned security;
7) ‘security officer’ means a self-employed security service provider or an employee of a security service provider who meets the requirements for a guard, a security guard or a security supervisor provided by this Act;
8) ‘guarding’ means surveillance of a person or property and its surroundings for the purpose of preventing or identifying a threat;
9) ‘security site’ means a person or property or an assembly and a related area guarded or protected or where order is maintained;
10) ‘guard’ means a security officer who meets the requirements for a guard provided by this Act and who has been awarded the profession of a guard, a security guard or a security supervisor on the basis of the Professions Act;
11) ‘security guard’ means a security officer who meets the requirements for a security guard provided by this Act and who has been awarded the profession of a security guard or a security supervisor on the basis of the Professions Act.
2. peatükk Turvategevuse korraldus
§ 4. Turvategevus
Turvategevuse tegevusalad on:
turvamine;
turvaauditi läbiviimine;
valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine;
turvateenistuja väljaõpe.
Turvategevusega tegelemiseks sõlmitakse tellijaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis leping.
Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega turvategevuse eeskirja, milles sätestatakse nõuded:
turvaplaanile ja selle koostamisele;
turvaauditi aruandele ja selle koostamisele;
turvateenistuja väljaõppele ja koolitajale;
turvateenistuja kutsesobivusele, kehalisele ettevalmistusele ja terviseseisundile, terviseseisundi nõuetele vastavuse kontrollimisele, tervisetõendi andmekoosseisule ning samaväärse tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelu;
turvateenistuja töötõendile, vormiriietusele ja turvavarustusele;
turvategevuse dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele ning Politsei- ja Piirivalveametile turvategevuse asjaoludest teada andmisele;
turvamisele, mille turvaobjekt on suure varalise väärtusega veos.
§ 4. Security activities
(1) The areas of activity of security activities are:
1) provision of security;
2) conduct of a security analysis;
3) design, installation and maintenance of surveillance equipment;
4) training of a security officer.
(2) In order to engage in security activities, a contract in a form reproducible in writing is to be entered into with the customer.
(3) The minister in charge of the policy sector establishes, by a regulation, a security activities policy, providing the requirements for:
1) a security plan and preparation thereof;
2) a security analysis report and preparation thereof;
3) the training of a security officer and the training provider;
4) the professional suitability, physical training and state of health of a security officer, verification of compliance with the requirements for state of health, the data composition of a medical certificate and a list of medical certificates issued upon passing an equivalent medical examination;
5) the identification card, uniform and safety equipment of a security officer;
6) documenting security activities and retaining documents and notifying the Police and Border Guard Board of circumstances of security activities;
7) the provision of security where the security site is cargo of high material value.
§ 5. Turvamine
Turvamine on mehitatult või tehnilise vahendiga valvamine, kaitsmine ja korra pidamine.
Turvamiseks sõlmitavas lepingus lepitakse kokku valvamise, kaitsmise ja korra pidamise tingimused. Kui turvaobjekti jälgimisel töödeldakse isikuandmeid, peab lepingus määrama kindlaks isikuandmete töötlemise vastutava ja volitatud töötleja ülesanded ja kohustused.
Isikut turvatakse vaid isiku nõusolekul.
Turvamist teostavad turvatöötaja ja turvajuht.
Turvaplaanis ettenähtud tingimustel ja korras võib turvatöötaja juhendamisel turvamises osaleda valvetöötaja. Valvetöötaja ei tohi osaleda liikuva turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel. Avalikus kohas on valvetöötajal lubatud tegutseda koos turvatöötajaga.
Turvaettevõtja töötajale, kes valvab tehnilise vahendiga ja ei viibi turvaobjektil, ei kohaldata käesoleva seaduse 4. peatükki, välja arvatud § 15 lõikes 7 sätestatud nõuet, kui tehnilist vahendit kasutatakse vaid turvaobjekti valvamiseks.
Avalikul kogunemisel turvamisele kohaldatakse käesolevat seadust, arvestades korrakaitseseaduses avaliku kogunemise kohta sätestatud nõudeid. Vähemalt pooled töötajad, keda turvaettevõtja avalikul kogunemisel korra pidamiseks rakendab, peavad olema turvatöötajad või turvajuhid.
Mehitatud turvamise alus on turvaobjekti turvaplaan.
§ 5. Provision of security
(1) Provision of security means guarding, protecting and maintaining order by manpower or technical means.
(2) The conditions of guarding, protecting and maintaining order are to be agreed upon in a contract entered into for the provision of security. If personal data are processed upon surveillance of a security site, the duties and obligations of the controller and processor of personal data must be specified in the contract.
(3) A person is to be provided with security only with the consent of the person.
(4) Security is provided by a security guard and a security supervisor.
(5) On the conditions and pursuant to the procedure prescribed by a security plan, a guard may take part in the provision of security under the supervision of a security guard. A guard may not take part in the guarding and protection of a mobile security site. In a public place a guard is allowed to operate together with a security guard.
(6) An employee of a security service provider who guards by technical means and is not present on the security site is not subject to Chapter 4 of this Act, except for the requirement provided in subsection 7 of § 15, if technical means are used solely for guarding the security site.
(7) Provision of security at a public gathering is subject to this Act, taking into account the requirements for public gatherings provided by the Law Enforcement Act. At least one half of the employees employed by a security service provider for maintaining order at a public gathering must be security guards or security supervisors.
(8) The basis for the provision of manned security is a security plan for a security site.
§ 6. Turvaauditi läbiviimine
Turvaaudit on tellija esitatud andmete ja turvaobjekti omaduste põhjal ohu hindamine ning ohu ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks kirjalike soovituste koostamine ja nende vormistamine aruandena.
Turvaauditi kinnitab turvajuht.
Turvaauditi läbiviimiseks võib turvaettevõtja töödelda avalikust allikast kättesaadavaid isikuandmeid ja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt turvaauditi tellija edastatud isikuandmeid. Turvaettevõtja ei säilita turvaauditiga seotud isikuandmeid kauem, kui on vajalik turvaauditi läbiviimiseks.
§ 6. Conduct of security analysis
(1) A security analysis means assessing a threat on the basis of the data submitted by the customer and the characteristics of the security site, and preparing written recommendations for preventing the threat and reducing the consequences thereof and formalising the recommendations as a report.
(2) A security analysis is to be approved by security supervisor.
(3) For the purpose of conducting a security analysis, a security service provider may process personal data available from public sources and personal data transmitted by the person who requested the security analysis according to subsection 1 of this section. The security service provider may not retain personal data related to a security analysis longer than is required for conducting the security analysis.
§ 7. Valveseadmestik ning selle projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine
Valveseadmestik käesoleva seaduse tähenduses on seadmete kogum, mis on ette nähtud turvaobjekti jälgimiseks, seda ähvardava ohu avastamiseks ja turvaettevõtjale automaatse häireteate edastamiseks.
Valveseadmestik projekteeritakse ja paigaldatakse ning seda kontrollitakse ja hooldatakse tootja juhiste kohaselt nii, et valveseadmestik täidaks oma otstarvet.
Turvaettevõtja töötaja, kelle ülesanne on valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine või hooldamine, peab vastama käesoleva seaduse § 15 lõikes 7 sätestatud nõudele ja tal peab olema kutseseaduse alusel antud vastav kutse.
Valveseadmestiku projekteerimisele, paigaldamisele ja hooldamisele võib lisanõuded kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Valveseadmestiku projekteerimist, paigaldamist ja hooldamist korraldab vastutav isik, kes vastab käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 7 sätestatud nõuetele ning kellel on kutseseaduse alusel antud vastav kutse.
Valveseadmestiku projekteerija, paigaldaja ja hooldaja kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse, kvalifikatsioon antakse ja kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras.
§ 7. Surveillance equipment and design, installation and maintenance thereof
(1) For the purposes of this Act, surveillance equipment means a set of devices intended for surveillance of a security site, detecting a threat to it and transmitting an automatic alert to a security service provider.
(2) Surveillance equipment is to be designed, installed, inspected and maintained in accordance with the manufacturer’s instructions so that the surveillance equipment would fulfil its purpose.
(3) An employee of a security service provider whose duty is to design, install or maintain surveillance equipment must comply with the requirement provided in subsection 7 of § 15 of this Act and they must have been awarded the corresponding profession on the basis of the Professions Act.
(4) Additional requirements for the design, installation and maintenance of surveillance equipment may be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
(5) The design, installation and maintenance of surveillance equipment is to be organised by a person responsible who complies with the requirements provided in clause 1 of subsection 1 and in subsection 7 of § 15 of this Act and who has been awarded the corresponding profession on the basis of the Professions Act.
(6) The qualification requirements for the person designing, installing and maintaining surveillance equipment are established, qualifications are awarded and a certificate of qualification is issued in accordance with the rules prescribed by the Professions Act.
§ 8. Turvateenistuja väljaõpeamended 19.07.2026
Turvateenistuja väljaõpe on isikule turvategevuseks vajalike teadmiste ja oskuste andmine ning kutse- ja ametialaste hoiakute ja väärtuste kujundamine.
Turvateenistuja väljaõpe jaguneb järgmiselt:
valvetöötaja õpe;
turvatöötaja õpe;
turvajuhi õpe;
värskendusõpe;
eriõpe.
Turvateenistuja väljaõppele ja õppekavale kohaldatakse täiskasvanute koolituse seadust.
Turvateenistuja väljaõppe korralduse eest vastutab turvajuht.
§ 8. Training of security officer
(1) The training of a security officer means providing the person with the knowledge and skills necessary for security activities and forming professional and occupational attitudes and values.
(2) The training of a security officer is divided as follows:
1) training of a guard;
2) training of a security guard;
3) training of a security supervisor;
4) refresher training;
5) specialised training.
(3) The training and curriculum of security officers are subject to the Adult Education Act.
(4) Liability for the organisation of training of security officers lies with security supervisor.
§ 9. Siseturvamineamended 19.07.2026
Siseturvamine on siseturvakorraldaja poolt:
avalikus kohas tema omandis või valduses alal kaitsmine ja korra pidamine;
tema ruumide üürimise või rentimise korral üüri- või rendipinnal asuva teise isiku või asutuse vara turvamine või
tasuta teise isiku või asutuse vara turvamine.
Siseturvakorraldaja määrab siseturvajuhi, kes vastutab siseturvamise eest. Siseturvajuhti käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses vastutava isikuna.
Siseturvatöötaja, siseturvajuht ja sisevalvetöötaja on siseturvakorraldaja teenistujad, kelle ülesanne on tööandja määratud kohas siseturvamine.
Relva ja laskemoona või erivahendi soetamise, omamise, valdamise, kandmise ja hoidmise ning siseturvatöötajale ja siseturvajuhile kasutada andmise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28.
Siseturvatöötajale, siseturvajuhile ja sisevalvetöötajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 turvatöötaja, turvajuhi või valvetöötaja kohta sätestatut ning ta peab täitma §-s 17 sätestatud turvateenistuja kohustusi.
Siseturvatöötaja ja siseturvajuht juhinduvad ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-de 18–28 nõuetest.
Turvaplaanis ettenähtud tingimustel ja korras võib siseturvatöötajaga koos turvamises osaleda sisevalvetöötaja. Sisevalvetöötaja ei tohi osaleda liikuva turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel.
Siseturvatöötajale, siseturvajuhile või sisevalvetöötajale, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusse nimetatud ametnikule, ja siseturvakorraldajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 29–31.
Siseturvakorraldajal on käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1, 2, 4–7, 10 ja 11 ning § 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused.
§ 9. In-house security
(1) In-house security means the following by an in-house security organiser:
1) protection and maintenance of order in an area in their ownership or possession at a public place;
2) if their premises are leased or rented, provision of security for the property of another person or agency located on the lease or rental premises; or
3) provision of security for the property of another person or agency free of charge.
(2) An in-house security organiser appoints an in-house security supervisor, who is responsible for in-house security. For the purposes of this Act, the in-house security supervisor is deemed a person responsible.
(3) An in-house security guard, in-house security supervisor and in-house guard are officers of an in-house security organiser who are tasked with in-house security at a location designated by the employer.
(4) Section 28 of this Act is applied to acquiring, owning, possessing, carrying and storing a weapon and ammunition or special equipment and to giving the above for use to an in-house security guard and in-house security supervisor.
(5) An in-house security guard, in-house security supervisor and in-house guard are subject to the provisions of §§ 15 and 16 of this Act concerning a security guard, security supervisor or guard, and they must perform the obligations of a security officer provided by § 17.
(6) In the performance of their duties, an in-house security guard and in-house security supervisor are to follow the requirements of §§ 18–28 of this Act.
(7) On the conditions and pursuant to the procedure prescribed by a security plan, an in-house guard may take part in the provision of security together with an in-house security guard. An in-house guard may not take part in the guarding and protection of a mobile security site.
(8) An in-house security guard, in-house security supervisor or in-house guard, except for an official employed in service under the Civil Service Act, and an in-house security organiser are subject to §§ 29–31 of this Act.
(9) An in-house security organiser has the obligations provided in clauses 1, 2, 4–7, 10 and 11 of subsection 1 of § 10 and in subsections 1 and 2 of § 16 of this Act.
3. peatükk Nõuded turvaettevõtjale ja turvamise tegevusluba
§ 10. Turvaettevõtja kohustused ja piirangudamended 19.07.2026
Turvaettevõtja on kohustatud:
tagama töötaja vastavuse seaduses ja seaduse alusel antud õigusaktides ettenähtud nõuetele ja tingimustele;
tagama töötajale vajalikud ja ohutust tagavad töövahendid olenevalt turvaobjektist ja ülesandest;
tagama, et turvaettevõtjat või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isikut ei ole karistatud karistusseadustiku 8.–13., 15.–19., 21., 22. ja 24. peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest;
teavitama Politsei- ja Piirivalveametit mehitatud turvaobjektidest;
säilitama turvategevusega seotud dokumendid käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirja nõuete kohaselt;
teatama viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile turvamise käigus isikule tervisekahjustuse tekitamisest või surma põhjustamisest, samuti igast tulirelva kasutamise juhtumist;
säilitama turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel ning korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestist üks kuu salvestamise päevast arvates käesoleva seaduse nõuete kontrollimiseks;
säilitama turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel ning korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestist juhul, kui salvestise töötlemisel on tuvastatud süüteo tunnustega tegu, kuus kuud salvestamise päevast arvates süüteomenetluse läbiviimiseks;
tagama turvamise, turvaauditi läbiviimise ja väljaõppe tegevusalal tegutsemisel käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastava turvajuhi;
tagama valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise tegevusalal tegutsemisel käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastava vastutava isiku;
tagama tegevuse vastavuse käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirjas sätestatud nõuetele;
jagama turvaobjekti kohal oleva õhuruumi seire andmeid Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga, kui turvaobjekti kohal olevat õhuruumi seiratakse.
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaldatakse turvaettevõtja aktsionärile ja osanikule, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist.
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7¹ nimetatud salvestis kustutatakse süüteomenetluse alustamata jätmise või salvestise uurimisasutusele üleandmise korral.
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 11 sätestatud seireandmete jagamiseks peab turvaettevõtjal olema turvaobjekti omaniku või valdaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis luba või see peab olema kokku lepitud turvamiseks sõlmitud lepingus.
Vabariigi Valitsuse korraldusega võib riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks piirata sellise riigi kodaniku või juriidilise isiku kapitali osalust käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusalal tegutseva turvaettevõtja vara koosseisus, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveitsi Konföderatsioon.
§ 10. Obligations and restrictions of security service provider
(1) A security service provider is required to:
1) ensure compliance of an employee with the requirements and conditions prescribed by law and legislation established on the basis of law;
2) ensure that an employee has work equipment that is necessary and ensures safety depending on the security site and task;
3) ensure that the security service provider or a person specified in subsection 2 of § 5 of the General Part of the Economic Activities Code Act has not been punished for an intentional criminal offence provided in Chapters 8–13, 15–19, 21, 22 and 24 of the Penal Code;
4) notify the Police and Border Guard Board of manned security sites;
5) retain documents pertaining to security activities according to the requirements of the security activities policy established on the basis of subsection 3 of § 4 of this Act;
6) promptly report to the Police and Border Guard Board causing of harm to the health of a person or the death of a person in the course of provision of security, and every instance where a firearm was used;
7) store a recording of a technical device used in guarding and protecting a security site and maintaining order for one month from the day the recording was made for the purpose of verifying the requirements of this Act;
7¹) store a recording of a technical device used in guarding and protecting a security site and maintaining order for six months from the day the recording was made if an act with elements of an offence is identified upon processing the recording for the purpose of conducting offence proceedings;
8) ensure a security supervisor who meets the requirements provided by this Act when engaging in the areas of activity of provision of security, conducting a security analysis and training;
9) ensure a person responsible who meets the requirements provided by this Act when engaging in the area of activity of design, installation and maintenance of surveillance equipment;
10) ensure compliance of activities with the requirements provided by the security activities policy established on the basis of subsection 3 of § 4 of this Act;
11) share the data of surveillance of the airspace above a security site with the Defence Forces, the Police and Border Guard Board and the Transport Administration if the airspace above the security site is under surveillance.
(2) Clause 3 of subsection 1 of this section applies to a shareholder of a security service provider who holds over five per cent of the share capital.
(2¹) A recording specified in clause 7¹ of subsection 1 of this section is to be erased if no offence proceedings are commenced or the recording is handed over to an investigative body.
(2²) For sharing the surveillance data provided in clause 11 of subsection 2 of this section, the security service provider must have the permission of the owner or possessor of the security site in a form reproducible in writing or this must have been agreed upon in the contract entered into for the provision of security.
(3) By an order of the Government of the Republic, for the purpose of ensuring national security and public order, restrictions may be imposed on the amount of capital owned by a citizen or legal person of a state which is not a Member State of the European Economic Area or the Swiss Confederation in the composition of the assets of a security service provider engaged in the area of activity specified in clause 1 of subsection 1 of § 4 of this Act.
§ 11. Loa- ja teatamiskohustus
Enne, kui ettevõtja alustab käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusalal majandustegevust, peab tal olema selleks tegevusluba.
Ettevõtja on kohustatud teatama oma majandustegevuse alustamisest käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusalal majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Teade loetakse nimetatud tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas vastutava isiku kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga.
Ettevõtja on kohustatud teatama oma majandustegevuse alustamisest käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusalal täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud korras. Teade loetakse nimetatud tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta esitatuks, kui Eesti hariduse infosüsteemis on olemas ettevõtja kinnitus turvajuhi olemasolu kohta ja käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 2 nimetatud kinnitus.
Käesoleva seaduse alusel väljastatav tegevusluba ei hakka kehtima vaikimisi ega laiene turvaettevõtja tütarettevõtjale.
Siseturvakorraldaja on kohustatud teatama siseturvamise alustamisest majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Siseturvamisest teatamise kohustusele kohaldatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.
§ 11. Authorisation and notification obligation
(1) Prior to commencing economic activities in the area of activity specified in clause 1 of subsection 1 of § 4 of this Act an undertaking is required to hold a corresponding activity licence.
(2) An undertaking is required to give notice of commencement of its economic activities in the areas of activity specified in clauses 2 and 3 of subsection 1 of § 4 of this Act in accordance with the rules provided by the General Part of the Economic Activities Code Act. A notice of commencement of economic activities in said areas of activity is deemed given when the register of economic activities contains a confirmation of the person responsible concerning their legal relationship with the undertaking.
(3) An undertaking is required to give notice of commencement of its economic activities in the area of activity specified in clause 4 of subsection 1 of § 4 of this Act in accordance with the rules provided by the Adult Education Act. A notice of commencement of economic activities in said area of activity is deemed given when the Estonian education information system contains a confirmation of the undertaking concerning the existence of a security supervisor and a confirmation specified in clause 2 of subsection 1 of § 12 of this Act.
(4) An activity licence issued under this Act will not take effect by default nor will it extend to a subsidiary of a security service provider.
(5) An in-house security organiser is required to give notice of commencement of in-house security in accordance with the rules provided by the General Part of the Economic Activities Code Act. The obligation to give notice of in-house security is additionally subject to the provisions of subsection 2 of this section.
§ 12. Tegevusloa taotlemine
Ettevõtja esitab turvamise tegevusloa taotluses peale majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmete:
vastutava turvajuhi andmed ja tema kinnituse õigussuhte kohta ettevõtjaga ning äriühingu nende aktsionäride ja osanike nimekirja, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist, märkides iga juriidilise isiku täieliku nimetuse, asukoha ja registrikoodi ning iga füüsilise isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaja ja -koha;
kinnituse, et turvaettevõtjat või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isikut ei ole karistatud karistusseadustiku 8.–13., 15.–19., 21., 22. ja 24. peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest või et vastavad karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud.
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 korral aktsepteeritakse välisriigi ettevõtja või kodaniku puhul tema päritoluriigi või asukohariigi karistusregistri tõendit või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärset dokumenti tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud.
Turvamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasub ettevõtja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 12. Applying for activity licence
(1) In addition to the information provided in the General Part of the Economic Activities Code Act, in its application for an activity licence for provision of security an undertaking is to set out:
1) information on the security supervisor responsible and their confirmation concerning their legal relationship with the undertaking and a list of the company’s shareholders who hold over five per cent of the share capital, setting out the full name, registered office and registry code of every legal person and the given name and surname and personal identification code or, in the absence thereof, date and place of birth of every natural person;
2) a confirmation that the security service provider or a person specified in subsection 2 of § 5 of the General Part of the Economic Activities Code Act has not been punished for an intentional criminal offence provided in Chapters 8–13, 15–19, 21, 22 and 24 of the Penal Code or that relevant information concerning punishment has been deleted from the criminal records database according to the Criminal Records Database Act.
(2) In the event of clause 2 of subsection 1 of this section, for a foreign undertaking or national a criminal record certificate from their country of origin or domicile or an equivalent document issued by a competent judicial or administrative authority of the same is accepted on the condition that no more than three months have passed since issuance.
(3) For review of their application for an activity licence for provision of security an undertaking is to pay a state fee at the rate provided by the State Fees Act.
§ 13. Tegevusloa andmine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine
Tegevusloa taotluse lahendab ning tegevusloa andmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.
§ 13. Grant, suspension and revocation of activity licence
An application for an activity licence is adjudicated and the grant, suspension and revocation of an activity licence is decided by the Police and Border Guard Board.
§ 14. Tegevusloa kontrolliese
Ettevõtjale antakse turvamise tegevusluba, kui ta vastab käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 3 ja lõikes 2 sätestatud nõuetele ning tal on nõuetele vastav turvajuht.
§ 14. Subject of review of activity licence
An activity licence for the provision of security is granted to an undertaking who complies with the requirements provided in clause 3 of subsection 1 and in subsection 2 of § 10 of this Act and who has a security supervisor who meets the requirements.
4. peatükk Turvateenistuja › 1. jagu Turvateenistujale esitatavad nõuded ja turvateenistuja kohustused
§ 15. Turvateenistujale esitatavad nõuded
Turvateenistuja saab olla isik, kes:
on vähemalt 18-aastane põhihariduse ja täieliku teovõimega Eesti kodanik või isik, kes on Eestis omandanud elamisõiguse või kellele on Eestis antud elamisluba;
valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud tasemel;
on sellise kehalise ettevalmistuse ja terviseseisundiga, mis võimaldab tal täita oma tööülesandeid;
on oma isikuomaduste ja kõlbluse poolest sobilik täitma turvateenistuja ülesandeid ning kelle käitumine ja eluviis ei ohusta tema enda ega teise isiku turvalisust;
ei ole sõltuvuses alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest.
Turvatöötaja peab vastama käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja talle peab olema antud kutseseaduse alusel turvatöötaja kutse.
Turvajuhil peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule olema vähemalt keskharidus ja talle peab olema antud kutseseaduse alusel turvajuhi kutse.
Valvetöötaja peab vastama käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja talle peab olema antud kutseseaduse alusel valvetöötaja kutse.
Turvateenistuja peab olema läbinud mitte varem kui kolm kuud enne esmast tööle asumist tervisekontrolli, millega tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus tegevusalal töötada. Turvateenistuja peab läbima perioodiliselt tervisekontrolli vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirjale.
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 5 nõuetele vastavust hindab töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral eriarste. Töötervishoiuarst väljastab turvaettevõtjale kinnituse turvateenistuja nõuetele vastavuse kohta, avaldamata täpseid terviseandmeid.
Turvateenistujana on keelatud töötada isikul, kelle karistusandmed tahtlikult toimepandud kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustutatud.
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 2 ning lõigete 2–4 nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib turvaettevõtja nõuda turvateenistujalt nõuetele vastavust kinnitavat dokumenti.
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 ja lõike 7 nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib turvaettevõtja töödelda avalikust allikast kättesaadavaid turvateenistuja isikuandmeid.
Turvaettevõtja säilitab käesoleva paragrahvi lõigetes 6–9 nimetatud turvateenistuja isikuandmeid kuni töösuhte lõppemiseni.
Turvateenistuja on kohustatud läbima käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud väljaõppe vastavalt § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirjale.
Turvateenistuja kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse, kvalifikatsioon antakse ja kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras.
Turvateenistujal võib olla välisriigis antud turvatöötaja kutsekvalifikatsioon, kui seda on välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt tunnustanud Politsei- ja Piirivalveamet.
§ 15. Requirements for security officer
(1) A security officer may be a person:
1) who is an Estonian national at least 18 years of age with full active legal capacity and who has acquired basic education or a person who has acquired a right of residence in Estonia or who has been granted a residence permit in Estonia;
2) who has command of Estonian at the level established by law or legislation established on the basis of law;
3) whose physical training and state of health allow them to perform their assignment instructions;
4) whose personal characteristics and morals make them fit to perform the tasks of a security officer and whose conduct and way of life do not put their safety or that of another person at risk;
5) who is not addicted to alcohol, a narcotic drug or a psychotropic substance.
(2) A security guard must comply with subsection 1 of this section and they must have been awarded the profession of a security guard on the basis of the Professions Act.
(3) In addition to that provided in subsection 1 of this section, a security supervisor must have at least secondary education and they must have been awarded the profession of a security supervisor on the basis of the Professions Act.
(4) A guard must comply with subsection 1 of this section and they must have been awarded the profession of a guard on the basis of the Professions Act.
(5) No earlier than three months before first commencing work, a security officer must have passed a medical examination determining their state of health and fitness for working in the area of activity. A security officer must periodically pass a medical examination according to the security activities policy established on the basis of subsection 3 of § 4 of this Act.
(6) Compliance with the requirements of clauses 3 and 5 of subsection 1 of this section is assessed by an occupational health doctor, involving medical specialists where necessary. The occupational health doctor issues to a security service provider a confirmation concerning the compliance of a security officer with the requirements without disclosing detailed health information.
(7) A person is prohibited from working as a security officer if information concerning their punishment for an intentional criminal offence has not been deleted from the criminal records database.
(8) For verifying compliance with the requirements of clauses 1 and 2 of subsection 1 and subsections 2–4 of this section, a security service provider may require a security officer to produce a document confirming compliance.
(9) For verifying compliance with the requirements of clause 4 of subsection 1 and subsection 7 of this section, a security service provider may process the personal data of a security officer available from public sources.
(10) A security service provider is to retain the personal data of a security officer specified in subsections 6–9 of this section until the end of the employment relationship.
(11) A security officer is required to complete the training specified in subsection 2 of § 8 of this Act according to the security activities policy established on the basis of subsection 3 of § 4 of this Act.
(12) The qualification requirements for a security officer are established, qualifications are awarded and a certificate of qualification is issued in accordance with the rules prescribed by the Professions Act.
(13) A security officer may hold foreign professional qualifications of a security guard if such qualifications have been recognised by the Police and Border Guard Board according to the Recognition of Foreign Professional Qualifications Act.
§ 16. Töötõend ja vormiriietus
Turvaettevõtja väljastab turvateenistujale töötõendi ja vajaduse korral vormiriietuse.
Turvaettevõtja esitab vormiriietuse ja töötõendi kirjelduse Politsei- ja Piirivalveametile, kes kontrollib nende vastavust käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele. Politsei- ja Piirivalveamet võib halduslepinguga volitada seda ülesannet täitma kolmanda isiku.
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet.
§ 16. Identification card and uniform
(1) A security service provider issues to a security officer an identification card and, where necessary, a uniform.
(2) A security service provider is to provide a description of the uniform and identification card to the Police and Border Guard Board who will verify compliance thereof with the requirements provided in the regulation established on the basis of subsection 3 of § 4 of this Act. By an administrative contract, the Police and Border Guard Board may authorise a third party to perform this task.
(3) Administrative supervision over performance of an administrative contract specified in subsection 2 of this section is exercised by the Police and Border Guard Board.
§ 17. Turvateenistuja kohustused
Turvateenistuja on kohustatud:
keelduma täitmast ülesannet, mis on õigusaktiga vastuolus;
hoidma saladuses talle turvategevuse käigus teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet ja isikuandmeid;
kandma tööülesannet täites kaasas töötõendit ning isiku poole pöördudes end tutvustama ja esitama talle tema nõudmisel töötõendi;
kandma turvamisel, välja arvatud isiku valvamisel ja kaitsmisel, vormiriietust;
tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi kutsumise, kui füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamisega on isikule tekitatud kehavigastus;
teatama viivitamata turvaettevõtjale, kui ta ei vasta käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud nõuetele.
§ 17. Obligations of security officer
A security officer is required to:
1) refuse to perform a task that is in conflict with legislation;
2) maintain the confidentiality of confidential information and personal data that have become known to them in the course of security activities;
3) carry their identification card with them when carrying out an assignment instruction and introduce themselves when addressing a person and produce their identification card at the request of the person;
4) wear a uniform when providing security, except for when guarding and protecting a person;
5) ensure that a person receives first aid at the first opportunity and that, where necessary, an ambulance is called if the person has suffered a bodily injury through the use of physical force, special equipment or a weapon;
6) promptly notify the security service provider when they do not meet the requirements specified in § 15 of this Act.
4. peatükk Turvateenistuja › 2. jagu Turvateenistuja õigused
§ 18. Meetmete kohaldamise üldnõuded
Turvateenistuja võib turvamisel kohaldada käesolevas jaos sätestatud meetmeid, järgides järgmisi põhimõtteid:
meedet kohaldama asudes selgitatakse isikule meetme kohaldamise põhjuseid, välja arvatud juhul, kui see ei ole meetme kiireloomulist kohaldamist nõudva olukorra tõttu võimalik;
kohaldatakse ainult meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetme eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda;
mitme sobiva ja vajaliku meetme hulgast kohaldatakse seda, mis kahjustab isikut eeldatavalt kõige vähem.
Turvatöötaja ja turvajuhi õigus kohaldada käesolevas jaos sätestatud meetmeid kehtib turvaobjekti ümbruses mõistlikus ulatuses.
§ 18. General requirements for applying measures
(1) In the provision of security, a security officer may apply the measures provided in this Subchapter in compliance with the following principles:
1) when starting to apply a measure, a person is explained the reasons for applying the measure, unless this is impossible due to a situation requiring urgent application of the measure;
2) only a measure that is proportional is applied, taking into account the purpose of the measure and a situation requiring urgent application;
3) out of several appropriate and necessary measures the one that is expected to harm a person the least is applied.
(2) The right of a security guard and security supervisor to apply the measures provided in this Subchapter applies in the surroundings of a security site within a reasonable range.
§ 19. Suuline nõue
Ründe väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või käimasoleva ründe lõpetamiseks on turvateenistujal õigus esitada isikule suuline nõue hoiduda rünnakust või lõpetada see ning õigus hoiatada teda käesolevas jaos sätestatud meetme ja vajaduse korral füüsilise jõu kasutamise eest.
Turvateenistuja peab andma isikule nõude täitmiseks mõistliku aja, kui see on võimalik.
§ 19. Verbal order
(1) For the purpose of identifying or countering an attack or ending an on-going attack, a security officer has the right to give a person a verbal order to refrain from or cease an attack and the right to caution them against use of a measure provided in this Subchapter and, where necessary, use of physical force.
(2) Where possible, a security officer is to allow a person a reasonable period of time for complying with their order.
§ 20. Isiku peatamine ja dokumendi nõudmine
Et kontrollida turvaobjekti omaniku või valdaja kehtestatud nõuete järgimist, on turvateenistujal õigus isik turvaobjekti sissepääsul või turvaobjektil peatada ja nõuda temalt turvaobjektile pääsemiseks või turvaobjektil viibimiseks vajaliku dokumendi esitamist.
§ 20. Stopping of person and requiring of document
In order to verify compliance with the requirements set by the owner or possessor of a security site, a security officer has the right to stop a person at the entrance to the security site or on the security site and to require them to produce a document necessary for being granted access to the security site or for being on the security site.
§ 21. Isikusamasuse tuvastamine
Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasus ehk teha kindlaks isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, tutvuda dokumendiga ja võrrelda fotot isikuga, kui:
isiku või tema vallasasja kontrollimisel on tuvastatud ese või aine, mis võetakse hoiule;
isik peetakse kinni;
isikusamasuse tuvastamine on turvaobjektile sisenemisel turvaobjekti kasutamise korra järgi kohustuslik.
Valvetöötajal on õigus isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasus ehk teha kindlaks isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, tutvuda dokumendiga ja võrrelda fotot isikuga, kui isikusamasuse tuvastamine on turvaobjektile sisenemisel turvaobjekti kasutamise korra järgi kohustuslik.
Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus kasutada isikusamasuse tuvastamisel jõudu, kui isikusamasuse tuvastamine on seotud isiku kinnipidamisega.
Turvaettevõte ei tohi turvateenistuja poolt läbiviidud isikusamasuse tuvastamise käigus teadmiseks saanud isikuandmeid säilitada, välja arvatud juhul, kui selleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 6 lõikes 1 ette nähtud õiguslik alus.
§ 21. Establishment of identity
(1) A security guard and a security supervisor have the right to establish identity with the knowledge of the person on the basis of an identity document, that is to establish the name and personal identification code or, in the absence thereof, date of birth of the person, examine the document and compare the photo to the person if:
1) upon checking of the person or their item of movable property an item or a substance that is taken into deposit is discovered;
2) the person is detained;
3) the establishment of identity when entering the security site is mandatory according to the procedure for use of the security site.
(2) A guard has the right to establish identity with the knowledge of the person on the basis of an identity document, that is to establish the name and personal identification code or, in the absence thereof, date of birth of the person, examine the document and compare the photo to the person if the establishment of identity when entering the security site is mandatory according to the procedure for use of the security site.
(3) A security guard and a security supervisor have the right to use force when establishing identity if the establishment of identity is related to detaining a person.
(4) A security service provider may not retain personal data learnt of in the course of establishment of identity carried out by a security officer, unless there is a legal basis provided in Article 6(1) of Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation) (OJ L 119, 04.05.2016, pp 1–88).
§ 22. Isiku kontroll
Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel ning tehnilise vahendiga või teenistuskoera abil, kui:
isiku kontroll tehnilise vahendiga on turvaobjektile sisenemisel ja sealt väljumisel turvaobjekti kasutamise korra järgi kohustuslik;
esineb kahtlus, et isiku valduses on turvaobjektilt võetud ese, mille valdus on omavoliline;
esineb kahtlus, et isiku valduses on ese või aine, mille valdus on turvaobjekti kasutamise korra kohaselt keelatud;
isiku kinnipidamisel on vaja veenduda, et tema valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teist isikut.
Isikut kontrollib kompimise teel turvatöötaja või turvajuht, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib isikut kontrollida turvatöötaja või turvajuht, kes ei ole isikuga samast soost.
Isiku kontrollimisel on turvatöötajal ja turvajuhil õigus kasutada jõudu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 4 sätestatud juhul.
§ 22. Checking of person
(1) A security guard and a security supervisor have the right to check a person or their clothing by way of observation and feeling and by means of a technical device or with the help of a detection dog if:
1) checking of a person by means of a technical device upon entering and exiting a security site is mandatory according to the procedure for use of the security site;
2) if the person is suspected of possessing an item removed from the security site, the possession of which is unauthorised;
3) if the person is suspected of possessing an item or a substance the possession of which is prohibited according to the procedure for use of the security site;
4) upon detaining the person it is necessary to make sure that the person does not possess an item or a substance which may pose a threat to the person themselves or another person.
(2) A person is to be checked by way of feeling by a security guard or a security supervisor of the same sex as the person. If it is necessary for countering an immediate threat, the person may be checked by a security guard or a security supervisor not of the same sex as the person.
(3) Upon checking a person, a security guard and a security supervisor have the right to use force in the event provided in clause 2 or 4 of subsection 1 of this section.
§ 23. Vallasasja kontrollimine ja hoiule võtmine
Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus kontrollida vallasasja meeleliselt, tehnilise vahendiga või teenistuskoera abil, kui:
vallasasja kontrollimine on turvaobjektile sisenemisel ja sealt väljumisel turvaobjekti kasutamise korra järgi kohustuslik ning sellest korrast on isikut varem teavitatud;
esineb kahtlus, et vallasasjas on turvaobjektilt võetud ese või aine, mille valdus on omavoliline;
esineb kahtlus, et isiku valduses on ese või aine, mille valdus on turvaobjekti kasutamise korra kohaselt keelatud;
isiku kinnipidamisel on vaja veenduda, et tema valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teist isikut.
Vallasasja omanikul või valdajal on õigus viibida asja kontrollimise juures. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 4 sätestatud juhul võib turvatöötaja või turvajuht vallasasja kontrollida omaniku või valdaja juuresolekuta, kui nimetatud isik takistab tahtlikult käesolevas paragrahvis sätestatud meetme õiguspärast kohaldamist.
Vallasasja kontrollimisel on turvatöötajal ja turvajuhil õigus kasutada jõudu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 4 sätestatud juhul.
Turvateenistujal on õigus võtta hoiule isiku kontrollimisel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimisel isiku valdusest leitud ese või aine, mis on ohtlik või mille valdamine on seaduse või turvaobjekti kasutamise korra kohaselt keelatud.
Eseme või aine hoiule võtmine dokumenteeritakse, pannes kirja meetmele allutatud isiku kontaktandmed, nime ja isikukoodi või sünniaja, isikusamasuse tuvastamise võimatuse korral isiku kirjelduse ning vähemalt järgmised andmed:
hoiule võetud eseme või aine nimetus või kirjeldus ja kogus;
meetme kohaldamise kuupäev ja koht ning meedet kohaldanud turvatöötaja või turvajuhi ees- ja perekonnanimi.
Isiku nõudmisel esitatakse talle käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel koostatud dokumendi koopia.
Kui vallasasja hoiule võtmise alus langeb ära, tagastatakse hoiule võetud ese või aine isikule viivitamata, välja arvatud ese või aine, mille valdamine on isikul õigusaktiga keelatud.
Turvateenistujal on õigus isiku kontrollimisel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimisel isiku valdusest leitud omavoliliselt saadud ese või aine tagastada õiguspärasele valdajale.
Isiku kontrollimisel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimisel isiku valdusest leitud ese või aine, mille valdus on keelatud, antakse koos selle hoiule võtmise kohta koostatud dokumendiga üle politseile.
Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel koostatud dokumenti säilitatakse kuus kuud käesoleva seaduse nõuete kontrollimiseks ja süüteomenetluse läbiviimiseks.
§ 23. Checking and taking into deposit of item of movable property
(1) A security guard and a security supervisor have the right to check an item of movable property sensuously, by means of a technical device or with the help of a detection dog if:
1) checking of an item of movable property upon entering and exiting a security site is mandatory according to the procedure for use of the security site and the person is informed of this procedure beforehand;
2) the item of movable property is suspected of containing an item or a substance removed from the security site, the possession of which is unauthorised;
3) the person is suspected of possessing an item or a substance the possession of which is prohibited according to the procedure for use of the security site;
4) upon detaining the person it is necessary to make sure that the person does not possess an item or a substance which may pose a threat to the person themselves or another person.
(2) The owner or the possessor of an item of movable property has the right to be present at the checking of the item. In the event provided in clause 2 or 4 of subsection 1 of this section, a security guard or a security supervisor may check an item of movable property without the owner or possessor being present if said person intentionally prevents the lawful application of a measure provided in this section.
(3) Upon checking an item of movable property, a security guard and a security supervisor have the right to use force in the event provided in clause 2 or 4 of subsection 1 of this section.
(4) A security officer has the right to take into deposit an item or a substance found in the possession of a person upon checking of the person or upon checking provided in subsection 1 of this section if the item or substance is dangerous or if possessing it is prohibited according to the law or the procedure for use of the security site.
(5) The taking of an item or a substance into deposit is documented by recording the contact details, name and personal identification code or date of birth of the person subjected to the measure and, if establishment of identity is impossible, a description of the person and at least the following information:
1) the name or description and quantity of the item or substance taken into deposit;
2) the date and place of application of the measure and the given name and surname of the security guard or security supervisor who applied the measure.
(6) At the request of the person, a copy of the document prepared on the basis of subsection 5 of this section is to be given to them.
(7) If the basis for taking an item of movable property into deposit ceases to exist, the item or substance taken into deposit is to be promptly returned to the person, except for an item or a substance the possession of which is prohibited for the person by legislation.
(8) A security officer has the right to return to the lawful possessor an item or a substance obtained without authorisation and found in the possession of a person upon checking of the person or upon checking provided in subsection 1 of this section.
(9) An item or a substance found in the possession of a person upon checking of the person or upon checking provided in subsection 1 of this section the possession of which is prohibited is handed over to the police along with a document prepared on taking it into deposit.
(10) A document prepared on the basis of subsection 5 of this section is to be retained for six months for verifying the requirements of this Act and for conducting misdemeanour proceedings.
§ 24. Turvaobjektile sissepääsu tõkestamine
Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus tõkestada isiku sisenemine turvaobjektile, kui:
isikul puudub asjakohane luba või muu seaduslik alus turvaobjektile sisenemiseks või seal viibimiseks;
isiku valduses on ese või aine, millega ei ole lubatud turvaobjektile siseneda.
Et tagada turvaobjekti kasutamise korra järgimine, on valvetöötajal õigus tõkestada isiku sisenemine turvaobjektile, kui isikul puudub asjakohane luba või muu seaduslik alus turvaobjektile sisenemiseks või seal viibimiseks.
§ 24. Preventing entrance to security site
(1) A security guard and a security supervisor have the right to prevent entrance of a person to a security site if:
1) the person does not have relevant permission or another legal basis for entering the security site or for being there;
2) the person possesses an item or a substance with which it is not allowed to enter the security site.
(2) For the purpose of ensuring compliance with the procedure for use of a security site, a guard has the right to prevent a person from entering the security site if the person does not have relevant permission or another legal basis for entering the security site or for being there.
§ 25. Turvaobjektilt kõrvaldamine
Turvatöötaja ja turvajuht võivad isiku turvaobjektilt kõrvaldada, kui:
isikul puudub seaduslik alus turvaobjektil viibimiseks;
isik rikub turvaobjekti omaniku või valdaja kehtestatud käitumisnõudeid, millest isikut on varem teavitatud, ja rikkumine jätkub pärast turvatöötaja suulist nõuet see lõpetada;
isik ohustab või ründab turvaobjekti või seal viibivat isikut.
§ 25. Removal from security site
A security guard and a security supervisor may remove a person from a security site if:
1) the person does not have a legal basis for being on the security site;
2) the person violates requirements for conduct established by the owner or possessor of the security site and the person was informed of such requirements beforehand and the violation continues after the security guard’s verbal order to cease it;
3) the person poses a threat to or attacks the security site or a person there.
§ 26. Isiku kinnipidamine
Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus pidada isik kinni, kui:
esineb kahtlus, et isik on toime pannud turvaobjektiga seotud süüteo;
isik rikub kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu isiku suhtes, keda käesoleva seaduse § 5 lõike 3 kohaselt turvatakse.
Isiku kinnipidamine dokumenteeritakse, pannes kirja kinnipeetud isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või sünniaja, isikusamasuse tuvastamise võimatuse korral isiku kirjelduse ning vähemalt järgmised andmed:
isiku kinnipidamise kuupäev, kellaaeg ja koht;
isiku kinnipidamise põhjus;
isiku kinni pidanud turvatöötaja või turvajuhi ees- ja perekonnanimi;
füüsilise jõu ja erivahendi kasutamine;
isiku vabastamise või politseile üleandmise kuupäev ja kellaaeg.
Isiku nõudmisel esitatakse talle käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel koostatud dokumendi koopia.
Turvatöötaja ja turvajuht võivad isiku kinnipidamisel sulgeda ta ruumi või sõidukisse või piirata muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui on alust arvata, et isik võib põgeneda, rünnata turvateenistujat või ohustada ennast või teist isikut.
Kinnipeetud isik tuleb viivitamata anda üle politseile või toimetada politseisse. Koos kinnipeetud isikuga antakse politseile üle ka isikult hoiule võetud ese või aine ja vajaduse korral kinnipidamisel koostatud dokumendi koopia. Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel koostatud dokumenti säilitatakse kuus kuud käesoleva seaduse nõuete kontrollimiseks ja süüteomenetluse läbiviimiseks.
Kinnipeetud isik, kes ei ole rikkunud lähenemiskeeldu ja keda ei ole alust kahtlustada turvaobjektiga seotud süüteo toimepanemises, vabastatakse viivitamata.
Isiku kinnipidamisel kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 217 lõiget 4, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
§ 26. Detention of person
(1) A security guard and a security supervisor have the right to detain a person if:
1) the person is suspected of committing an offence related to a security site;
2) the person violates a restraining order applied by a court decision in respect of a person who is provided with security according to subsection 3 of § 5 of this Act.
(2) The detention of a person is documented by recording the given name and surname and personal identification code or date of birth of the person detained and, if establishment of identity is impossible, a description of the person and at least the following information:
1) the date, time and place when and where the person was detained;
2) the reason for detaining the person;
3) the given name and surname of the security guard or security supervisor who detained the person;
4) use of physical force or special equipment;
5) the date and time when the person was released or handed over to the police.
(3) At the request of the person, a copy of the document prepared on the basis of subsection 2 of this section is to be given to them.
(4) Upon detaining a person, a security guard and a security supervisor may lock the person to a room or a vehicle or otherwise restrict their physical liberty to a significant extent if there is reason to believe that the person may escape, attack a security officer or pose a threat to themselves or another person.
(5) A person detained must be promptly handed over or taken to the police. The person detained is handed over to the police along with an item or a substance taken into deposit from the person and, where necessary, a copy of a document prepared upon detention. A document prepared on the basis of subsection 2 of this section is to be retained for six months for verifying the requirements of this Act and for conducting misdemeanour proceedings.
(6) A person detained who has not violated a restraining order and whom there is no reason to suspect of committing an offence related to a security site is to be released immediately.
(7) Detaining a person is subject to subsection 4 of § 217 of the Code of Criminal Procedure, taking into account the specifications provided in this section.
§ 26¹. Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumineamended 01.10.2026
Kui turvaobjekt on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, on turvatöötajal ja turvajuhil õigus mehitamata õhusõiduki lendu sekkuda, sealhulgas sundida seda maanduma või suunata või takistada selle liikumist, kui on alust arvata, et õhusõidukist lähtub vahetu oht elutähtsa teenuse toimepidevusele, turvaobjektile, sellel olevale varale või sellel viibivatele isikutele.
Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumine dokumenteeritakse, märkides vähemalt järgmised andmed:
kuupäev, kellaaeg ja koht;
sekkumise põhjus;
võimaluse korral mehitamata õhusõiduki tunnused;
sekkumise viis;
kasutatud erivahend;
turvatöötaja või turvajuhi ees- ja perekonnanimi.
Turvatöötaja või turvajuht teavitab mehitamata õhusõiduki lendu sekkumisest Politsei- ja Piirivalveametit ning edastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile.
Kui mehitamata õhusõiduk saadakse lendu sekkumise käigus kätte või võetakse kontrolli alla, teavitatakse sellest viivitamata politseid ning tagatakse selle üleandmine politseile, kui see on ohutu.
Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel koostatud dokumenti säilitatakse kuus kuud dokumendi koostamisest arvates käesoleva seaduse nõuete täitmise kontrollimiseks ja süüteomenetluse läbiviimiseks.
§ 26¹. Intervention in flight of unmanned aircraft
(1) If a security site is designated under the Crisis Situation and National Defence Act as an object of major importance to be protected temporarily or permanently, the security guard and the security supervisor have the right to intervene in the flight of an unmanned aircraft, including force it to land or direct or prevent its movement, if there are grounds to believe that the aircraft poses an immediate threat to the continuity of a vital service or to the security site or property or persons on the site.
(2) The intervention in the flight of an unmanned aircraft must be documented by recording at least the following information:
1) the date, time and place;
2) the reason for the intervention;
3) where possible, the characteristics of the unmanned aircraft;
4) the manner of the intervention;
5) the special equipment used;
6) the given name and surname of the security guard or security supervisor.
(3) The security guard or security supervisor must inform the Police and Border Guard Board of the intervention in the flight of an unmanned aircraft and promptly provide the information specified in subsection 2 of this section to the Police and Border Guard Board.
(4) If the unmanned aircraft is captured or taken under control in the course of intervention in its flight, the police must be promptly informed and handing it over to the police must be ensured if it is safe.
(5) The document prepared on the basis of subsection 2 of this section must be retained for six months as of the preparation of the document to verify compliance with the requirements of this Act and to conduct offence proceedings.
§ 27. Jõu kasutamineamended 19.07.2026
Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus kasutada käesoleva seaduse §-des 21–26¹ sätestatud meedet kohaldades füüsilist jõudu, ületamata seejuures hädakaitse piire ning arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Jõudu ei ole lubatud kasutada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks.
Enne füüsilise jõu kasutamist peab turvatöötaja või turvajuht hoiatama isikut, kelle vastu või kelle omandis või valduses asja vastu ta kavatseb jõudu kasutada. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatada ei ole võimalik füüsilise jõu kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu.
Kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti, ei piirata turvateenistuja hädakaitse või hädaseisundi õigust.
§ 27. Use of force
(1) A security guard and a security supervisor have the right to apply a measure provided in §§ 21–26¹ of this Act by using physical force without exceeding the limits of self-defence and taking into account the specifications provided in this Subchapter. Force is not allowed to be used for the purpose of obtaining a statement, an opinion or an explanation.
(2) Prior to using physical force, a security guard or a security supervisor must caution the person against whom or against an item in the person’s ownership or possession they are planning to use force. Cautioning may only be neglected if it is impossible to caution due to a situation requiring urgent use of physical force.
(3) Unless otherwise provided by this Subchapter, the right of a security officer to self-defence or necessity is not restricted.
§ 28. Relvad ja erivahendidamended 01.10.2026
Turvateenistujal on turvamisel ja väljaõppes õigus kasutada relva. Turvamisel lubatud relvade loetelu on sätestatud relvaseaduse §-s 31.
Relva ja laskemoona soetamise, omamise, valdamise, hoidmise või kandmise ning töötajale relva kasutada andmise suhtes kohaldatakse relvaseadust ja relvaseaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korda, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
Turvateenistuja võib turvamisel kasutada ainult turvaettevõtjale kuuluvat relva.
Turvatöötajal ja turvajuhil on turvamisel õigus kasutada järgmisi erivahendeid:
eriotstarbeline märgistus- ja värvimisseade;
käerauad;
teenistuskoer;
maanduma sundimise vahend;
juhtimise ülevõtmise vahend;
raadioside piiraja.
Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada käeraudu üksnes isiku kinnipidamisel, kui on alust arvata, et isik võib põgeneda, rünnata turvatöötajat või turvajuhti või ohustada ennast või teist isikut.
Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada teenistuskoera, kes on läbinud vähemalt põhidressuuri ja allub oma juhi käsklustele. Suukorvita teenistuskoeraga võib turvaobjektil liikuda, kui koer on rihma otsas või kui turvaobjekt on aiaga piiratud ja teenistuskoera kasutamisest teavitatakse asjakohasel sildil. Teenistuskoera ei või jätta valvataval objektil järelevalveta.
Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks maanduma sundimise vahendit ja juhtimise ülevõtmise vahendit üksnes juhul, kui turvaobjekt on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks.
Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks raadioside piirajat üksnes juhul, kui turvaobjekt on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks ja see tuleneb kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 24 lõike 8 punktis 2 nimetatud turvaplaanist. Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.
Tulirelva võivad kasutada turvatöötaja ja turvajuht. Tulirelva võib kasutada üksnes juhul, kui ohus on inimese elu või tervis, ohtu ei ole võimalik kõrvaldada teisiti ja ohu laad õigustab relva kasutamist, ületamata seejuures hädakaitse piire.
Turvatöötaja ja turvajuht võivad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule kasutada tulirelva mehitamata õhusõiduki suhtes selle lendu sekkumiseks, kui turvaobjekt on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks ja mehitamata õhusõidukist elutähtsa teenuse toimepidevusele või turvaobjektile lähtuvat ohtu ei ole võimalik muu vahendiga tõrjuda või ei ole seda võimalik teha õigel ajal, ning tingimusel, et tulirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüve.
Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada gaasipihustit, kumminuia või teleskoopnuia üksnes selleks, et tõkestada enda või teise isiku vastast rünnet või tõrjuda grupiviisilist rünnet, kui sellega kaasneb oht nende enda või muu isiku elule või tervisele.
Valvetöötaja võib kasutada gaasipihustit üksnes selleks, et tõkestada enda või teise isiku vastast rünnet või tõrjuda grupiviisilist rünnet, kui sellega kaasneb oht tema enda või muu isiku elule või tervisele.
§ 28. Weapons and special equipment
(1) A security officer has the right to use a weapon in the provision of security and in training. A list of weapons allowed in the provision of security is provided in § 31 of the Weapons Act.
(2) Acquisition, owning, possession, storage or carrying of a weapon and ammunition and giving a weapon for use to an employee are subject to the Weapons Act and rules provided by legislation established on the basis of the Weapons Act, taking into account the specifications provided by this Act.
(3) In the provision of security, a security officer may only use a weapon that belongs to the security service provider.
(4) In the provision of security, a security guard and a security supervisor have the right to use the following special equipment:
1) a special purpose marking and spray paint device;
2) handcuffs;
3) a detection dog;
4) equipment for forcing a landing;
5) equipment for taking control;
6) equipment restricting radiocommunication.
(5) A security guard and a security supervisor may use handcuffs only upon detaining a person if there is reason to believe that the person may escape, attack a security guard or a security supervisor or pose a threat to themselves or another person.
(6) A security guard and a security supervisor may use a detection dog who has completed at least basic training and obeys the commands of their handler. It is allowed to move around within a security site with a detection dog without a muzzle if the dog is on a leash or if the security site is fenced and there is a relevant sign informing of the use of a detection dog. A detection dog may not be left unattended on a guarded site.
(6¹) For intervening in the flight of an unmanned aircraft, a security guard and a security supervisor may use equipment for forcing a landing and equipment for taking control only if the security site is designated under the Crisis Situation and National Defence Act as an object of major importance to be protected temporarily or permanently.
(6²) For intervening in the flight of an unmanned aircraft, a security guard and a security supervisor may use equipment restricting radiocommunication only if the security site is designated under the Crisis Situation and National Defence Act as an object of major importance to be protected temporarily or permanently and it arises from the security plan specified in clause 2 of subsection 8 of § 24 of the Crisis Situation and National Defence Act. Equipment restricting radiocommunication may be used to cause radio interference only in the cases and in accordance with the rules provided in § 115 of the Electronic Communications Act.
(7) A firearm may be used by a security guard and a security supervisor. A firearm may only be used if the life or health of a person is at risk, the risk cannot be eliminated otherwise and the nature of the risk justifies the use of a weapon without exceeding the limits of self-defence.
(7¹) In addition to that provided in subsection 7 of this section, a security guard and a security supervisor may use a firearm against an unmanned aircraft to intervene in its flight if the security site is designated under the Crisis Situation and National Defence Act as an object of major importance to be protected temporarily or permanently and it is not possible to counter a threat posed by the unmanned aircraft to the continuity of a vital service or the security site by other means or in a timely manner and provided that when using a firearm, every effort is made in order not to endanger any other significant benefit.
(8) A security guard and a security supervisor may use a gas spray, a truncheon or a telescopic truncheon only for the purpose of combating an attack against themselves or another person or countering a group attack if this involves a threat to their own life or health or that of another person.
(9) A guard may use a gas spray only for the purpose of combating an attack against themselves or another person or countering a group attack if this involves a threat to their own life or health or that of another person.
4. peatükk Turvateenistuja › 3. jagu Turvateenistuja tagatised
§ 29. Turvateenistuja tagatised
Kui turvateenistuja hukkub tööülesande täitmise käigus tema vastu vägivalla kasutamise tagajärjel, maksab turvaettevõtja turvateenistuja alaealistele lastele, vanematele ja lesele, registreeritud elukaaslasele, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, või abieluga sarnase suhte korral elukaaslasele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordse hüvitise tema keskmise kümne aasta töötasu ulatuses.
Turvateenistujal on lisaks õigus nimetada turvaettevõtjale füüsiline isik või füüsilised isikud, kes saavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitisest kuni 50 protsenti. Kui turvateenistujal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuid, makstakse kogu summa välja turvateenistuja nimetatule või nimetatutele.
Kui turvateenistuja on saanud tööülesande käigus tema vastu vägivalla kasutamise tagajärjel vigastada või haigestunud ja tal tuvastatakse seetõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, maksab turvaettevõtja talle järgmise ühekordse hüvitise:
osalise töövõime korral tema keskmise ühe aasta töötasu;
puuduva töövõime korral tema keskmise viie aasta töötasu.
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja tööülesande täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet, kaasates arstiõppe läbinud isiku, lähtudes avaliku teenistuse seaduse § 49¹ lõigetest 2–5.
Käesolevat paragrahvi ei kohaldata, kui turvateenistuja oli juhtumis ise süüdi.
Ühekordse hüvitise maksmine ei vabasta tööandjat muudest seadusega sätestatud kohustustest.
§ 29. Guarantees of security officer
(1) If a security officer is killed in the line of duty as a result of use of violence against them, the security service provider is to pay the security officer’s underage children, parents, widow, widower, registered partner if a registered partnership contract concluded with them has terminated due to death, or in the event of a relationship resembling marriage the security officer’s partner, and other persons who were maintained by the security officer on the basis of the Family Law Act a lump-sum benefit to the extent of the security officer’s average ten years’ wage.
(2) A security officer also has a right to name to the security service provider a natural person or natural persons to receive up to 50 per cent of the benefit specified in subsection 1 of this section. If the security officer does not have the persons specified in subsection 1 of this section, the entire amount is to be paid to the person or persons named by the security officer.
(3) If a security officer suffers an injury or falls ill as a result of use of violence against them in the line of duty and they are therefore established to have partial or no work ability on the basis of the Work Ability Allowance Act, the security service provider is to pay them the following lump-sum benefit:
1) in the event of partial work ability, their average one year’s wage;
2) in the event of no work ability, their average five years’ wage.
(4) Where necessary, the connection specified in subsection 3 of this section between a person’s level of work ability and injury suffered or illness developed as a result of carrying out an assignment instruction is established by the Social Insurance Board, involving a person who has completed medical training, pursuant to subsections 2–5 of § 49¹ of the Civil Service Act.
(5) This section does not apply if the security officer is to blame for the incident.
(6) Payment of a lump-sum benefit does not release the employer from other obligations provided by law.
§ 30. Hüvitise taotlemine
Turvaettevõtja teavitab talle teadaolevat õigustatud isikut ühekordse hüvitise saamise õigusest viie tööpäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 3 nimetatud asjaolude tuvastamisest.
Käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 sätestatud hüvitise saamiseks esitab turvateenistuja või tema esindaja avalduse ja Eesti Töötukassa tõendi osalise või puuduva töövõime kohta ning turvaettevõtja nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsuse põhjusliku seose kohta turvateenistuja töövõime ulatuse ja tööülesande täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel.
Turvateenistuja hukkumise korral hüvitist saama õigustatud isik esitab hüvitise saamiseks turvaettevõtjale avalduse, mis tõendab, et selle esitaja on käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud õigustatud isik.
Hüvitise avaldus esitatakse turvaettevõtjale ühe aasta jooksul alates turvateenistuja osalise või puuduva töövõime tuvastamisest ja turvateenistuja hukkumise korral 90 kalendripäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud asjaolude tuvastamisest.
§ 30. Applying for benefit
(1) A security service provider is to inform an entitled person known to the security service provider of their right to receive a lump-sum benefit within five working days as of the establishment of the facts specified in subsections 1 and 3 of § 29 of this Act.
(2) In order to receive the benefit provided in subsection 3 of § 29 of this Act the security officer or their representative is to file an application and a certificate from the Estonian Unemployment Insurance Fund concerning partial or no work ability and, at the request of the security service provider, a decision of the Social Insurance Board concerning a causal link between the security officer’s level of work ability and injury suffered or illness developed as a result of carrying out an assignment instruction.
(3) In order to receive a benefit, the person entitled to receive a benefit in the event a security officer is killed is to file with the security service provider an application which proves that the applicant is an entitled person specified in subsection 1 or 2 of § 29 of this Act.
(4) An application for a benefit is to be filed with a security service provider within one year as of the establishment of the security officer’s partial or no work ability and in the event a security officer is killed, within 90 calendar days as of the establishment of the facts specified in subsection 1 of § 29 of this Act.
§ 31. Hüvitise määramine ja maksmine
Kui turvateenistuja taotleb osalise või puuduva töövõime hüvitist, teeb turvaettevõtja kümne tööpäeva jooksul avalduse ja käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud dokumentide saamisest arvates hüvitise maksmise kohta põhjendatud otsuse. Turvateenistuja hukkumise korral teeb turvaettevõtja otsuse hüvitise määramise kohta kümne tööpäeva jooksul avalduse esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumisest.
Otsuses esitatakse vähemalt järgmised andmed:
tööõnnetuse uurimise materjalid;
dokumendid, mis tõendavad avalduses esitatud asjaolusid;
seisukoht avalduse põhjendatuse kohta;
väljamakstava summa arvutus ja viide maksmise alusele.
Kui turvateenistuja hukkub ja ühekordset hüvitist taotleb mitu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud õigustatud isikut, jagatakse hüvitis nende vahel võrdselt, arvestades § 29 lõikes 2 nimetatud õigustatud isikutele määratud osa suurust.
Turvaettevõtja toimetab kirjaliku otsuse hüvitise määramise kohta avalduse esitanud isikule kätte seitsme päeva jooksul alates otsuse tegemisest.
Turvaettevõtja maksab hüvitise välja ühe kuu jooksul hüvitise määramisest. Poolte kokkuleppel makstakse hüvitis välja mitmes osas.
§ 31. Grant and payment of benefit
(1) If a security officer applies for a benefit for partial or no work ability, the security service provider is to make a reasoned decision concerning payment of benefit within ten working days as of the receipt of the application and documents specified in subsection 2 of § 30 of this Act. In the event a security officer is killed, the security service provider is to make a decision concerning grant of benefit within ten working days as of the due date for the filing of an application.
(2) The decision is to set out at least the following information:
1) materials concerning investigation of an occupational accident;
2) documents that prove the facts presented in the application;
3) an opinion on the justification of the application;
4) the calculation of the amount to be paid and a reference to the basis for payment.
(3) If a security officer is killed and several entitled persons specified in subsection 1 of § 29 of this Act apply for a lump-sum benefit, the benefit will be divided equally between them, taking into account the size of the portion allocated to entitled persons as specified in subsection 2 of § 29 of this Act.
(4) A security service provider is to deliver a written decision on the grant of a benefit to the person who filed the application within seven days as of the making of the decision.
(5) A security service provider is to pay a benefit within one month as of the grant of the benefit. By agreement of the parties the benefit is paid in instalments.
5. peatükk Riiklik järelevalve
§ 32. Riiklik järelevalve
Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet.
Riiklikku järelevalvet täiskasvanute koolituse seaduses turvateenistuja väljaõppele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.
§ 32. State supervision
(1) State supervision over compliance with the requirements provided by this Act is exercised by the Police and Border Guard Board.
(2) State supervision over compliance with the requirements established for the training of security officers by the Adult Education Act is exercised by the Ministry of Education and Research.
§ 33. Riikliku järelevalve erimeetmed
Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 50–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 33. Specific measures of state supervision
In order to exercise the state supervision provided by this Act, law enforcement agencies may apply the specific measures of state supervision provided in §§ 30–32 and 50–52 of the Law Enforcement Act on the grounds and in accordance with the rules provided by the Law Enforcement Act.
§ 34. Valdusesse sisenemise erisused
Politsei- ja Piirivalveameti ametnik võib siseneda:
tähistatud kinnisasjale valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui sisenemisel viibib juures turvateenistuja;
äriruumidesse igal ajal, mil nendes ruumides teostatakse turvategevust;
tähistatud kinnisasjale valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui valdusesse sisenemise eesmärk on tagada läbipääs turvaobjektile.
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea Politsei- ja Piirivalveameti ametnik hiljem valdajat teavitama, kui valduses ei tehtud pärast sisenemist järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid.
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud juhul ei ole kohustuslik valdusesse sisenemist protokollida.
§ 34. Specifications of entering premises
(1) An official of the Police and Border Guard Board may enter:
1) a marked immovable without the possessor or another entitled person being present if a security officer is present at the entry;
2) business premises at any given time when security activities are carried out on such premises;
3) a marked immovable without the possessor or another entitled person being present if the purpose of entering the premises is to ensure access to a security site.
(2) An official of the Police and Border Guard Board need not later inform the possessor of entry into premises on the grounds provided in clauses 1 and 3 of subsection 1 of this section if no operations of supervision or offence proceedings were performed on the premises after entry.
(3) In the event specified in clauses 1 and 3 of subsection 1 of this section it is not mandatory to record entry into premises.
§ 35. Salvestise nõudmine
Politsei- ja Piirivalveameti ametnikul on õigus nõuda turvaettevõtjalt või siseturvakorraldajalt turvategevuses kogutud heli- või videosalvestist, kui see on vajalik, et kontrollida käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete täitmist.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meedet on kohustuslik protokollida, välja arvatud juhul, kui salvestisega tutvutakse kohapeal.
§ 35. Requiring of recording
(1) An official of the Police and Border Guard Board has the right to require from a security service provider or an in-house security organiser an audio or video recording collected by security activities if this is necessary to verify compliance with the requirements established by or on the basis of this Act.
(2) It is mandatory to record the measure specified in subsection 1 of this section, unless the recording is reviewed on site.
6. peatükk Rakendussätted
§ 36. Üleminekusätted
Tegevusluba, mis on turvaseaduse § 4 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud turvategevuse osutamiseks antud enne käesoleva seaduse jõustumist, loetakse käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusala tegevusloaks.
Tegevusluba, mis on turvaseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud turvategevuse osutamiseks antud enne käesoleva seaduse jõustumist, kehtib kuni kuus kuud alates käesoleva seaduse jõustumisest. Nimetatud ajavahemikul loetakse tegevusluba samaväärseks käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusala majandustegevusteatega § 11 lõike 2 tähenduses.
Turvaseaduse § 28 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusala tegevusluba, mis on antud enne käesoleva seaduse jõustumist, kehtib kuni kuus kuud alates käesoleva seaduse jõustumisest. Nimetatud ajavahemikul loetakse tegevusluba samaväärseks käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusala majandustegevusteatega § 11 lõike 3 tähenduses.
Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusala majandustegevusteade tuleb esitada kuue kuu jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest.
§ 36. Transitional provisions
(1) An activity licence issued for the provision of security activities specified in clauses 2–4 of subsection 1 of § 4 of the Security Act before the entry into force of this Act is deemed an activity licence for an area of activity specified in clause 1 of subsection 1 of § 4 of this Act.
(2) An activity licence issued for the provision of the security activity specified in clause 1 of subsection 1 of § 4 of the Security Act before the entry into force of this Act remains in effect for up to six months as of the entry into force of this Act. During said period of time the activity licence is deemed equivalent to a notice of economic activities in the area of activity specified in clause 2 of subsection 1 of § 4 of this Act for the purposes of subsection 2 of § 11.
(3) An activity licence for an area of activity specified in clauses 1 and 2 of subsection 1 of § 28 of the Security Act issued before the entry into force of this Act remains in effect for up to six months as of the entry into force of this Act. During said period of time the activity licence is deemed equivalent to a notice of economic activities in the area of activity specified in clause 4 of subsection 1 of § 4 of this Act for the purposes of subsection 3 of § 11.
(4) A notice of economic activities in the area of activity provided in clause 3 of subsection 1 of § 4 of this Act must be submitted within six months as of the entry into force of this Act.
§ 37amended 19.07.2026
–
§ 37
–
§ 48amended 19.07.2026
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 48. Repeal of Security Act
The Security Act (RT I 2003, 68, 461) is repealed.
§ 49. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil.
§ 49. Entry into force of Act
This Act enters into force on 1 July 2024.