Mäealuse maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirja kinnitamine

Tulenevalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 4 lg 1 p 6, § 4 lg 7 ja § 7 on kohalikul omavalitsusel õigus võtta kohaliku looduskaitse alla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mida saab lugeda ohustatuks, haruldaseks, tüüpiliseks, teaduslikuks, ajaloolis-kultuuriliselt või esteetiliselt väärtuslikuks või mille kaitse alla võtmine tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Kohaliku kaitse alla võtmise algatab LKS § 9 lg 2 tulenevalt kohalik omavalitsus ja § 10 lg 7 kohaselt on loodusobjekti võimalik kohaliku kaitse alla võtta üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega.

LKS viidatud sätetest tuleneva loodusobjektide kohaliku kaitse alla võtmise õiguse eesmärgiks on LKS §-s 1 sätestatud eesmärgid: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasa aitamine. Looduskaitseseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on kohaliku omavalitsuse kaitse korraldamise võimaluse taastamine vajalik, et anda võimalus omavalitsustel kaitsta loodusobjekte, mille väärtus on eelkõige paikkondlik.
Plaanitava Mäealuse maastikukaitseala loodusobjektina kohaliku kaitse alla võtmiseks on olemas oluline avalik huvi. Tegemist on Viimsi vallas ainulaadse maastikuga, mille säilimine võib edaspidi olla ohustatud. Kavandatava Mäealuse maastikukaitseala kaitse alla võtmise eesmärk on säilitada Viimsi poolsaare väärtuslikke maastikuelemente ning kooslusi, mille hulka kuuluvad miljööväärtuslik, pikka aega karjamaana ja heinamaana säilinud rohumaa, väärtuslikud soo- ja metsakooslused ning geoloogilised suurvormid.
Loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduste selgitamiseks on Viimsi vald vastavalt LKS § 8 lõikele 3 tellinud eksperthinnangud Tallinna Pedagoogikaülikooli bioloogia õppetooli assistendilt Tõnu Ploompuult. Eksperthinnangus Soosepa raba kohta on ekspert asunud seisukohale, et Soosepa raba on oluline roheala komponent ning selle säilitamine on vajalik Viimsi poolsaare bioloogilise mitmekesisuse ja väärtuslike maastike säilitamise eesmärgil. Eksperthinnangus Viimsi paekalda ja põllumaa osas (Mäealuse) on ekspert märkinud, et klindimets on elupaigana unikaalne ja toonud välja selle väärtused; samuti on ekspert märkinud, et klindialune põllumaa moodustab klindiga ühtse terviku ja miljööväärtusliku maastiku. Lisaks nendele eksperthinnangutele on Viimsi vald tellinud eksperthinnangu Mäealuse ja Soosepa kaitsealade projektile Piret Kiristajalt. P.Kiristaja eksperthinnangus märgitakse, et Mäealuse kaitseala peamiseks loodusväärtuseks on pangaalused metsakooslused ja pärandkultuurmaastik, Soosepa rabas esinevad väärtuslikud soo- ja metsakooslused, alal on ainulaadne maastikuline ja esteetiline väärtus, mis tervikuna rikastab elukeskkonda. Kuna eksperthinnangud on põhjalikud, ei ole otstarbekas nendes esitatut käesoleva määruse motiveerivas osas esitada ning eksperthinnanguid loetakse täies ulatuses osaks määruse motivatsioonist, kuivõrd need sisaldavad põhjendusi kaitse alla võetavate alade väärtuse kohta.
Avalikku huvi toetab ka Viimsi valla arengukava aastani 2020 (Viimsi Vallavolikogu 12.10.2004. a määrus nr. 17) (edaspidi arengukava), milles on muuhulgas leitud, et oluline on säilitada mere, metsade ja mikroreljeefi kombineeritud mõjust tulenev bioloogiline mitmekesisus, ökosüsteemi kooskõla ja maastike taluvus ning seista vastu lausalisele inimkoormusele (lk 17). Arengukava üheks põhieesmärgiks on kvaliteetse elukeskkonna ja vallaelanike kõrge keskkonnateadlikkuse saavutamine, kusjuures on pandud paika, et jõupingutused peavad olema suunatud looduse ja tehiskeskkonna tasakaalustamisele; valla looduskaitsealade, väärtuslike maastike, loodus- ja vaatamisväärsuste ning arhitektuuriobjektide kaitse on tagatud ja jätkub nende väärtustamine; eristatakse miljööväärtuslikud piirkonnad, kus tagatakse iseloomulike pinnavormide säilimine, hoonete maastikku arvestav arhitektuurilahendus ja kõrghaljastus (arengukava lk 29). Arengukava lk 35 on paika pandud plaanitava tegevusena võtta arvele valla loodusväärtused ja laiendada looduskaitsealade süsteemi. Arengukava elluviimise tegevuskavas 2005-2007 (Viimsi Vallavolikogu 12.10.2004. a määruse nr. 17 Lisa) on ühe tegevusena kavandatud kohaliku tasandi looduskaitseobjektide kaardistamine ja kaitse alla võtmine. Olulise ohuna just plaanitava kaitsealaga kaitstavatele väärtustele võib käsitleda arengukavas välja toodud valglinnastumise ohtu, mis lähtub elamute, tootmise ja transpordivoogudega kaasnevast inimtegevuse koormuse kiirest kasvust, mille tulemusena hakkab vallas domineerima tehiskeskkond (arengukava lk 42).
Avalikku huvi kõnealuse loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmiseks toetab ka asjaolu, et Harju maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja ma