Paide linna finantsjuhtimise kord

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Paide linna finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) reguleerib:

1) Paide linna eelarve liigendamise põhimõtted;

2) eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamise, linnavolikogus menetlemise ja muutmise põhimõtted;

3) eelarve täitmise põhimõtted;

4) eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve korral väljaminekute tegemise tingimused;

5) reservfondi vahendite kasutamise tingimused ja korra;

6) Paide linna majandusaasta aruande linnavolikogus menetlemise ja kinnitamise tingimused;

7) finantsdistsipliini tagamise üldised nõuded.

(2) Paide linna raamatupidamisarvestuse tingimused ja korra kehtestab linnavalitsus määrusega.

§ 2. Mõisted

(1) Korras kasutatakse mõisteid kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktide tähenduses.

(2) Korra tähenduses kasutatakse mõisteid järgmiselt:

1) linnavalitsus – Paide Linnavalitsus täitevorganina;

2) ametiasutus – Paide Linnavalitsus ametiasutusena;

3) hallatav asutus – ametiasutuse hallatav asutus;

4) alaeelarve – ametiasutuse ja hallatavate asutuste tulude ja kulude detailne jaotus vastavalt majanduslikule sisule lähtudes eelarve klassifikaatorist;

5) alaeelarve vastutav isik – ametiasutuse ja hallatava asutuse tegevusala alaeelarve koostamise ja täitmise eest vastutav isik,

6) kaasav eelarve – kogukonna kaasamine eelarve koostamise protsessi, mille käigus otsustatakse kogukonna poolt teatud osa eelarveliste vahendite kasutamisest eelarveaastal.

§ 3. Eelarve koostamise üldpõhimõtted

(1) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(2) Eelarve koostamist, muutmist ja täitmist koordineerib ametiasutus.

(3) Eelarve on tekkepõhine, milles majandustehingud kajastatakse vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.

(4) Eelarve koosneb järgmistest osadest:

1) põhitegevuse tulud;

2) põhitegevuse kulud;

3) investeerimistegevus;

4) finantseerimistegevus;

5) likviidsete varade muutus.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eelarveosade detailsus peab vastama korra § 4 sätestatule.

(6) Eelarve põhitegevuse kuludesse planeeritakse reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Linnavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt vastavalt korra 5. peatükis sätestatule.

§ 4. Eelarve liigendus

(1) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi:

1) maksutulud;

2) tulud kaupade ja teenuste müügist;

3) saadavad toetused;

4) muud tegevustulud.

(2) Põhitegevuse tulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta tuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangasaldode muutusele.

(3) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi:

1) antavad toetused;

2) personalikulud;

3) majandamiskulud;

4) muud kulud.

(4) Põhitegevuse kulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta kuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangasaldode muutusele.

(5) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi:

1) põhivara soetus;

2) põhivara müük;

3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;

4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;

5) osaluste soetus;

6) osaluste müük;

7) muude aktsiate ja osade soetus;

8) muude aktsiate ja osade müük;

9) antavad laenud;

10) tagasilaekuvad laenud;

11) finantstulud ja finantskulud.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müügid planeeritakse müügist saadava tuluna, mitte müügist saadava kasumi või kahjumina.

(7) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse:

1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkuleppe alusel;

2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

(8) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse:

1) raha ja pangakontode saldo muutus;

2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;

3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

(9) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1-8 sätestatule liigendatakse eelarve järgmiselt:

1) põhitegevuse tulud ametiasutusel kokku ning hallatavatel asutustel eelarve klassifikaatori valdkondade lõikes;

2) põhitegevuse kulud eelarve klassifikaatori valdkondade lõikes ja majandusliku sisu järgi;

3) investeerimistegevus tegevusalade lõikes.

§ 5. Eelarve eelnõu koostamine

(1) Eelarve eelnõu koostab ametiasutus ning esitab menetlemiseks ja vastuvõtmiseks Paide Linnavolikogule (edaspidi linnavolikogu).

(2) Eelarve eelnõu koostamist koordineerib ametiasutus.

(3) Linnavalitsus kinnitab eelarve koostamise tingimused ja eelarve taotluse esitamise vormid.

(4) Ametiasutus ja hallatavad asutused koostavad eelarve taotlused lähtudes linna arengukavast, eelarvestrateegiast ja hallatava asutuse arengukavast.

(5) Hallatav asutus ja ametiasutuse alaeelarve vastutav isik esitab eelarve taotluse lähtudes linnavalitsuse kinnitatud eelarve koostamise tingimustest.

(6) Esitatud eelarvetaotluste põhjal koostab ametiasutuse finantsosakond koondi ning esitab selle menetlemiseks linnavalitsusele.

(7) Koondi menetlemisel hindab linnavalitsus eelarve taotluste põhjendatust ning nende vastavust õigusaktidele, arengukavale ja planeeritud tegevustele. Finantsosakond koostab eelarve eelnõu ning esitab selle koos seletuskirjaga linnavalitsusele.

(8) Linnavalitsus esitab hiljemalt 1. detsembriks eelarve eelnõu koos seletuskirjaga linnavolikogule menetlemiseks.

(9) Kaasava eelarve koostamise ja menetlemise tingimused ja korra kehtestab volikogu määrusega.

§ 6. Eelarve eelnõu menetlemine linnavolikogus

(1) Eelarve eelnõu arutamine linnavolikogus, muudatusettepanekute esitamine ja eelnõu menetlemine toimub Paide linna põhimääruses kehtestatud korras.

(2) Eelnõu kohta võivad esitada muudatusettepanekuid linnavolikogu liikmed, linnavolikogu alatised komisjonid ja linnavolikogu fraktsioonid, linnavalitsus ning hallatavate asutuste juhid.

(3) Muudatusettepanekute alusel koostab ametiasutuse finantsosakond muudatusettepanekute koondi, kus on märgitud ettepanek ning linnavalitsuse seisukoht.

(4) Muudatusettepanekute koond koos linnavalitsuse seisukohaga esitatakse linnavolikogu komisjonidele menetlemiseks. Pärast muudatusettepanekute menetlemist komisjonides lisatakse muudatusettepanekute koondisse komisjonide seisukohad. Seejärel esitatakse koond linnavolikogule.

§ 7. Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarvest väljaminekute tegemine

(1) Kui linnavolikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud nõudeid.

(2) Linnavalitsus võib enne eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarvest teha eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:

1) õigusaktidest;

2) enne eelarveaasta algust kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingutest (sealhulgas laenulepingud);

3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;

4) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseeringust;

5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseeringust;

6) kohtuotsusest.

§ 8. Lisaeelarve

(1) Eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel võib eelarveaasta jooksul muuta eelarvet lisaeelarvega.

(2) Lisaeelarve eelnõu koostab ametiasutuse finantsosakond lähtudes ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste alaeelarvete kasutajate taotlustest. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

(3) Lisaeelarve eelnõu arutamine linnavolikogus toimub Paide linna põhimääruses kehtestatud korras.

(4) Lisaeelarve eelnõule muudatusettepanekute esitamine ning muudatusettepanekute menetlemine toimub korra § 6 lõigete 2-4 alusel.

§ 9. Alaeelarvete kinnitamine ja muutmine

(1) Linnavalitsus kinnitab korraldusega ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse alaeelarve kahe nädala jooksul pärast linnavolikogu poolt vastu võetud eelarve ja lisaeelarve jõustumist.

(2) Linnavalitsus kinnitab korraldusega alaeelarvete vastutavad isikud. Alaeelarvete vastutavate isikute muutumisel kinnitab linnavalitsus uued alaeelarvete vastutavad isikud.

(3) Lähtudes alaeelarve vastutava isiku taotlusest võib linnavalitsus eelarveaasta jooksul korraldusega muuta alaeelarvet linnavolikogu kinnitatud eelarve põhitegevuse kulude eelarveosas käesoleva korra § 4 lõike 3 ja § 4 lõike 9 punkti 2 detailsuses kinnitatud summade piires.

(4) Riigieelarvest ja muudelt rahastajatelt eelarveaasta jooksul saadavad sihtotstarbelised eraldised ja nende arvelt tehtavad väljaminekud võib linnavalitsus lisada eelarvesse korralduse alusel eelarvesse arvestatud sihtotstarbeliste eraldiste kogusumma piires.

§ 10. Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal

(1) Eelmise aasta eelarves ette nähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse eelarve eelnõus, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.

(2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekud, kui need tulenevad:

1) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;

2) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest;

3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest.

(3) Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.

§ 10¹. Eelarvest eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamine, aruandlus ja kontroll

(1) Eelarvest vahendite (sihtotstarbeliste toetuste) eraldamise otsustab linnavalitsus korraldusega.

(2) Eelarvest vahendite eraldamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

1) toetuse saajal puudub võlgnevus Paide linna või Paide linnaga seotud juriidilise isiku ees;

2) toetuse saaja on esitanud varasemalt Paide linnalt saadud vahendite kasutamise kohta õigeaegselt nõuetekohase aruande.

(3) Eelarvest vahendite ülekandmise, kasutamise ja aruande esitamise kohta sõlmitakse leping. Lepingus peab olema välja toodud toetuse kasutamise sihtotstarve.

(4) Toetuse saaja on kohustatud:

1) kasutama eelarvest eraldatud vahendeid eesmärgipäraselt, majanduslikult otstarbekalt, säästlikult ning vastavuses lepinguga;

2) lubama kontrollida linnavalitsusel eelarvest eraldatud vahendite eesmärgipärast kasutamist;

3) esitama eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vahendite kasutamist, kuid mitte hiljem kui järgmise eelarveaasta 31. jaanuariks;

4) tagama eelarvest eraldatud toetuse kasutamata jäägi aruande esitamise tähtajaks lepingus kajastatud arvelduskontole.

(5) Kui eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kontrollimisel ilmneb käesoleva määruse või sõlmitud lepingu rikkumisi ning kõiki eelarves eraldatud vahendeid ei ole veel eraldise saajale üle kantud, otsustab linnavalitsus rikkumise ulatusest lähtuvalt, kas peatada või lõpetada edasine vahendite ülekandmine osaliselt või täielikult. Vajadusel muudetakse eelarve jaotust, vähendades eraldise saajale eraldatud vahendite mahtu.

(6) Kui eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kontrollimisel ilmneb käesoleva määruse või sõlmitud lepingu rikkumisi, otsustab linnavalitsus eraldise saajale üle kantud vahendite osas, kas nõuda üle kantud vahendid tagasi osaliselt või täielikult.

(7) Linnavalitsus kinnitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu vormi ja eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta esitatava aruande vormi.

§ 11. Linnaeelarve täitmine

(1) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses tekkepõhiste arvestuspõhimõtetega.

(2) Eelarve kassalist teenindamist (sh rahavoogude planeerimist, jälgimist ja reguleerimist) teostab ametiasutuse finantsosakond.

(3) Linnavalitsus, ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus võivad teha tehinguid ainult eelarves kinnitatud väljaminekute summa piires, välja arvatud korra § 7 lõikes 2 nimetatud juhul.

(4) Ametiasutuse juht võib sõlmida lepinguid, millega kaasnevad väljaminekud tulevastel eelarveaastatel, juhul, kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekuga ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib lepingu sõlmida ainult linnavolikogu loal.

(5) Linnavalitsusel on õigus piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist kuni kaheks kalendrikuuks eelarve täitmise käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral, lubades vaid vältimatute kulude tegemist. Väljamaksete teostamisel lähtutakse järgmisest järjekorrast:

1) töötasud, töötasudelt kinnipeetavad ja arvestatavad maksud;

2) linna laenude teenindamisega seotud maksed;

3) lepingulistest kohustustest tulenevad maksed;

4) muud väljamaksed.

(6) Linnavalitsus teavitab linnavolikogu väljaminekute piiramisest ning vajadusel koostab eelarves kavandatud tulude väiksema laekumise korral negatiivse lisaeelarve eelnõu. Kui negatiivset lisaeelarvet ei koostata, jätab ametiasutus väljaminekud teostamata tulude kavandatust väiksema laekumise võrra.

(7) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest.

(8) Eelarve täitmisel on lubatud kajastada arvestuspõhimõtetest tulenevaid amortisatsioone, allahindlusi, mahakandmisi, väärtuse muutusi, ebatõenäoliseks laekuvaks hindamisi, eraldiste moodustamist ning muid raamatupidamise arvestuspõhimõtetest tulenevaid ümberhindlusi ja korrigeerimisi, olenemata sellest, kas need olid eelarves ette nähtud või mitte.

§ 12. Linnaeelarve täitmise aruandlus

(1) Informatsioon linna eelarve täitmise ja reservfondist eraldiste kohta avaldatakse Paide linna veebilehel;

(2) Alaeelarve vastutajatel on alaeelarvete täitmise aruanded avaldatud eelarverakenduses VeeRa;

(3) Raamatupidamise aastaaruandes avaldatakse eelarve täitmise aruanne volikogu poolt vastuvõetud eelarve detailsuses.

§ 13. Reservfondist raha eraldamise alused

(1) Linna reservfond arvestatakse eelarve põhitegevuse kuluna ja selle suuruse otsustab linnavolikogu eelarve vastuvõtmise käigus.

(2) Linnavalitsus eraldab reservfondist vahendeid ettenägematute väljaminekute, mida ei olnud võimalik eelarve koostamise käigus ette näha ja planeerida, tegemiseks.

(3) Reservfondist eraldatakse vahendid sihtotstarbeliselt järgmistel juhtudel:

1) õnnetusjuhtumite ennetamiseks ning õnnetusjuhtumite tagajärgede likvideerimiseks;

2) eelarvesse arvestatud väljaminekute katmiseks, mille tegelik kulu on planeeritust suurem ja väljamineku suurenemist ei olnud võimalik eelarve koostamisel ette näha, kuid nimetatud kulud on vajalikud linna tegevuse korraldamiseks ning kohustuste täitmiseks;

3) eelarveaastal rahastuse saanud projektide omaosaluse finantseerimiseks;

4) koondamishüvitiste kulude katmiseks, mida ei olnud võimalik eelarve koostamisel ette näha;

5) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 54¹ alusel makstavaks hüvitiseks;

6) teistest seadustest või muudest õigusaktidest tulenevate täiendavate ning muude ettenägemata ja põhjendatud kulude katmiseks.

(4) Linnavalitsus ei või reservfondi kasutada eelarves ettenähtud koosseisuliste teenistujate palgafondi suurendamiseks.

§ 14. Reservfondi kasutamine

(1) Reservfondi kasutamist korraldab linnavalitsus.

(2) Reservfondist raha eraldamiseks esitab linnavalitsusele kirjaliku põhjendatud taotluse ametiasutuses alaeelarve vastutav isik või ametiasutuse hallatava asutuse juht.

(3) Taotlusele lisab ametiasutuse vastava valdkonna juht omapoolse seisukoha taotluse põhjendatuse kohta ning edastab taotluse finantsosakonna juhatajale, kes lisab omapoolse seisukoha taotluse põhjendatuse kohta ning tagab linnavalitsuse istungile korralduse eelnõu koostamise.

(4) Linnavalitsusel on õigus:

1) nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi või;

2) jätta taotlus rahuldamata ühes põhjuste äranäitamisega või;

3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.

(5) Reservfondist raha eraldamine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. Korralduses sätestatakse eraldise kasutamise tähtaeg. Korralduse alusel kantakse reservfondi eraldiste summa korralduses nimetatud tegevusala eelarvesse.

(6) Reservfondist eraldise saaja võib reservist eraldatud summa ulatuses teha väljaminekuid sihtotstarbeliselt. Reservfondist eraldise saaja on kohustatud pidama eraldise kasutamise kohta arvestust.

(7) Tähtajaks kasutamata summa kantakse linnavalitsuse korralduse alusel tagasi linnaeelarve reservfondi.

(8) Reservfondi kasutamata vahendid kajastuvad linna eelarve täitmise aruandes.

§ 15. Majandusaasta aruande koostamine

(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud põhimõtetest ning Paide linna raamatupidamise sise-eeskirjast.

(2) Majandusaasta aruande koostamise korraldab ametiasutus.

(3) Paide linna valitseva või olulise mõju all olev äriühing, sihtasutus ja mittetulundusühing esitavad nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates linnavalitsusele kinnitatud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslik.

(4) Majandusaasta aruande kiidab heaks linnavalitsus. Linnapea kirjutab majandusaasta aruandele alla, koos kuupäeva märkimisega, viivitamata pärast seda, kui linnavalitsus on aruande heaks kiitnud.

(5) Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande linnavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.

§ 16. Majandusaasta aruande menetlemine

(1) Majandusaasta aruanne esitatakse menetlemiseks linnavolikogu alatistele komisjonidele.

(2) Enne majandusaasta aruande kinnitamist linnavolikogus vaatab revisjonikomisjon majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse linnavolikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

(3) Majandusaasta aruannet menetletakse linnavolikogus Paide linna põhimääruses sätestatud korras.

(4) Linnavolikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks.

§ 17. Majandusaasta aruande avalikustamine

Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning linnavolikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul Paide linna veebilehel.

§ 18. Finantsdistsipliini tagamise üldised nõuded

(1) Linna finantsdistsipliini tagamise meetmed on kinnipidamine Paide linna ja temast sõltuvate üksuste põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest ja netovõlakoormusest, lähtudes kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud nõuetest.

(2) Põhitegevuse tulemi väärtus ei tohi olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null.

(3) Netovõlakoormus võib ulatuda aruandeaasta lõpuks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud määrani.

§ 19. Varadele ja kohustuste võtmisele esitatavad nõuded

(1) Likviidseteks varadeks on sularaha ja pangakontodel olevad vahendid.

(2) Likviidsete varade paigutamine ja kasutamisele võtmise tingimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

(3) Paide linn võib kooskõlas eelarvestrateegiaga anda laenu ainult temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele investeeringuteks ning tagada sõltuva üksuse samaks otstarbeks võetavaid kohustusi. Linn võib temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil anda laenu tingimusel, et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi.

(4) Paide linn võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning kohustusi:

1) investeeringuteks;

2) põhivara soetuseks antavaks sihtfinantseerimiseks;

3) osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks.

(5) Laenu andmise ja võtmise otsustab linnavolikogu.

(6) Rahavoogude tõrgeteta juhtimiseks võib linnavalitsus võtta arvelduskrediiti eelarve või lisaeelarve vastuvõtmisel sätestatud mahus, informeerides sellest linnavolikogu. Arvelduskrediit makstakse tagasi hiljemalt 31. detsembriks.

(7) Kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmiseks võib võtta laenu kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga, esitades ministeeriumile kirjaliku taotluse, milles on selgitatud laenu võtmise põhjus.

§ 20. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 21. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.