Luunja valla Veibri külas asuvate Andrese ja Lillevälja tee 20 maaüksuse ala üldplaneeringu kehtestamata jätmine Lillevälja tee 20 alal

1. Senine menetlus 1.1 Luunja valla üldplaneeringu koostamine algatati Vallavolikogu 18.03.2004.a otsusega nr 3-1 ja kehtestati Vallavolikogu 26.06.2008.a määrusega nr 8-1. 19.02.2009.a Vallavolikogu määrusega nr 9 tunnistati osaliselt kehtetuks Volikogu määrus nr 8-1 E. Läänele kuuluvate maatükkide Andrese ja Lillevälja tee 20 osas olulise menetlustoimingu rikkumise tõttu. Määrus jõustus 26.02.2009.a. 1.2 Maaüksuste osas, mille ulatuses Luunja valla üldplaneeringu kehtestamise määrus kehtetuks tunnistati, üldplaneeringu menetlus jätkus. Maaüksused, endine Andrese (praegune Andrese (43201:001:1250), Lillevälja tee L1 (43201:001:1251), Lillevälja tee 14a (43201:003:0165), Nurmenuku tee 1 (43201:001:1246), Nurmenuku tee 2 (43201:001:1241), Nurmenuku tee 3 (43201:001:1245), Nurmenuku tee 4 (43201:001:1242), Nurmenuku tee 5 (43201:001:1244), Nurmenuku tee 6 (43201:001:1243), Käokinga tee 2 (43201:001:1247), Käokinga tee 4 (43201:001:1248), Käokinga tee 6 (43201:001:1249)) ja Lillevälja tee 20 (43201:003:0131) kuuluvad E. Läänele (edaspidi „ maaomanik “). 1.3 Luunja valla üldplaneeringu menetlemine Andrese ja Lillevälja tee 20 kinnistutel (edaspidi „ Üldplaneering “) on olnud keeruline. Keerulisus on tingitud olnud eelkõige: 1) esiteks valla ja maaomaniku erinevatest nägemustest valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel. Ent valla haldusterritooriumil tehtavad ruumilised valikud ja -otsused peavad rajanema planeerimispoliitikal, mis tagab ennekõike jätkusuutliku ja kvaliteetse keskkonna kujunemise. Valla kohustus on eeltoodu eest seista. Paraku ei ole pika menetluse vältel valla ja maaomaniku erinevad nägemused jätkusuutliku ja kvaliteetse keskkonna kujundamisest üksteisele lähenenud; 2) märkimisväärselt on üldplaneeringu osas lõpliku seisukoha jõustumist pikendanud ka üldplaneeringu menetlusega seotud kohtuvaidlused valla ja maaomaniku vahel. 1.4 Üldplaneeringu senise menetluskäiguga seonduvalt omavad Vallavolikogu arvates tähtsust järgmised asjaolud: 1) Vallavolikogu võttis 24.09.2009.a määrusega nr 53 Üldplaneeringu uuesti vastu. Üldplaneeringu kohaselt määrati Andrese kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks elamumaa ja Lillevälja tee 20 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks reserveeritud elamumaa 50% ja üldmaa 50%; 2) 02.11.2009 kuni 30.11.2009.a toimus Üldplaneeringu avalik väljapanek. 30.11.2009.a esitasid kohalikud elanikud Üldplaneeringule 120 allkirjaga kollektiivse vastuväite. Kohalike elanike tahe oli, et Lillevälja tee 20 maaüksus säilitaks senise ja 2001. a kehtestatud Andrese kinnistu detailplaneeringu kohase maakasutuse sihtotstarbe, s.o 100% üldmaa. 06.01.2010.a toimus Üldplaneeringu avalik arutelu; 3) 09.03.2012.a saadeti Üldplaneering vastuvõetud kujul järelevalve teostamiseks Maavanemale. Maavanem jättis Üldplaneeringu heaks kiitmata, esitades 19.04.2012. a kirjaga nr 7-5/963-6 oma seisukohad üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete ja ettepanekute kohta. 16.01.2013. a saadeti korrigeeritud Üldplaneering uuesti maavanema järelevalvesse, kes tegi 19.02.2013. a ettepaneku Üldplaneering kehtestada; 4) Vallavolikogu kehtestas 28.03.2013.a määrusega nr 30 Üldplaneeringu korrigeeritud kujul. Sellega täiendati kehtivat Luunja valla üldplaneeringut ja muudeti Andrese maaüksuse maakasutuse juhtotstarve elamumaaks ning kinnistu koosseisu kuuluv metsamaa arvati välja kaitstavate metsamaade nimekirjast. Lillevälja tee 20 katastriüksuse juhtotstarbeks määrati reserveeritud elamumaa 50%, üldmaa 50%. 5) 13.05.2013. a esitasid T. Laas, A. Kulbin ja A. Ustav Halduskohtule kaebuse 28. 03.2013. a määruse nr 30 tühistamiseks (haldusasi nr 3-13-1018). Kaebuse motiivide kohaselt oli Vallavolikogu määrus nr 30 õigusvastane, kuna see ei olnud motiveeritud. Määrus nr 30 tunnistati veel enne kohtuotsuse tegemist Vallavolikogu 15.08.2013. a määrusega nr 46 kehtetuks selle ebapiisava motiveerituse tõttu. Volikogu määrusele nr 46 esitas vaide maaomanik; 6) 19.12.2013. a vaideotsusega nr 80 rahuldas Vallavolikogu maaomaniku vaide osas, milles nõuti Üldplaneeringu kohta haldusakti vastuvõtmist. Vaie jäeti rahuldamata 15.08.2013. a määruse kehtetuks tunnistamise nõudes. Maaomanik esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Vallavolikogu 15.08.2013. a määruse ja 19.12.2013. a vaideotsuse tühistamiseks või Vallavolikogu kohustamiseks Üldplaneeringu kehtestamiseks. Samuti paluti kaebuses tuvastada Vallavolikogu toimingute õigusvastasus Üldplaneeringu menetlemisel; 7) 29.09.2014. a rahuldas Tartu Halduskohus kaebuse ning 24.11.2015. a otsusega rahuldas Ringkonnakohus valla apellatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas 30.11.2016.a lahendiga mõlemad otsused. Riigikohus leidis, et „ Üldplaneering kehtestati põhjendamiskohustust rikkudes ja kehtestatud Üldplaneeringu kehtetuks tunnistamine valla poolt oli kujunenud olukorras õigustatud. Üldplaneeringu kehtestamise määruses puudusid igasugused põhjendused, ka põhimotiivid, samuti viited dokumentidele, kust puuduolevaid põhjendusi leida“ ¹ . Ühtlasi Riigikohus sedastas, et „ Vastu