Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kooli põhimäärus
действуетс 27.09.2026· RT IV, 24.09.2026, 29· Kuusalu Vallavalitsus
Содержание
Нажмите на точку перед параграфом, частью или пунктом: точная ссылка, ссылка на место, объяснение, история редакций, судебная практика и заметки.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kooli (edaspidi Kool) põhimäärus (edaspidi põhimäärus) sätestab kooli ametliku täieliku nime ja asukoha, kooli liigi vastavalt huviharidusstandardile, kooli tegevuse eesmärgi ja ülesanded, kooli juhtimis- ja õppekorralduse, töötajate ja õppurite õigused ja kohustused, kooli finantseerimise alused, alused kooli ümberkorraldamiseks ja lõpetamiseks ning põhimääruse muutmise korra.
§ 2. Kooli nimi
Kooli ametlik ja täielik nimi on Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kool. Ametlik lühend puudub.
§ 3. Kooli asukoht
Kooli asukoht - Kuusalu tee 22, Kuusalu alevik Kuusalu vald 74601, Harjumaa.
§ 4. Kooli õiguslikud alused
Kool on Kuusalu valla asutus, mille asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise
otsustab Kuusalu Vallavolikogu (edaspidi volikogu).
Kool on huvikoolina tegutsev kunstide kool.
Kooli kõrgemalseisev asutus on Kuusalu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). Kool on valla ametiasutuse hallatav asutus.
Kool tegutseb Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppekavade alusel. Õppekavade
registreeringu taotleb huvikooli seaduses sätestatud korras vallavalitsus.
Kool juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, aga eelkõige huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, huviala riiklikest raamõppekavadest, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.
§ 5. Pitsat ja sümboolika
Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika, mille kujunduse ja kasutuse korra kehtestab kooli direktor käskkirjaga.
§ 6. Õppekeel ja dokumendihalduse korraldus
Kooli õppekeel ja asjaajamise keel on eesti keel.
Kooli teabehaldust korraldab direktor.
§ 7. Kooli teeninduspiirkond
Kooli teeninduspiirkond on Kuusalu vald.
Vabade õppekohtade olemasolul võetakse huvikooli õppureid väljastpoolt Kuusalu valla haldusterritooriumi õppuri elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ja Kuusalu valla vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus.
2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED
§ 8. Tegevuse eesmärk ja arengu tagamine
Kooli tegevuse eesmärk on anda õppuritele muusikalist ning kunstilist põhiharidust ning valmistada neid ette professionaalse muusika- või kunstihariduse omandamiseks.
Eesmärkide elluviimiseks teeb Kool muusika- ja kunstialast koostööd Kuusalu valla asutuste, teiste muusikaalaste ühingute ja liitude vahel, korraldab töötajatele tööalaseid koolitusi oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks.
Vastavalt vajadusele ja võimalustele võib Kool anda vabahariduslikku muusika- ja kunstiharidust, arendada kontserditegevust, välja üürida muusikainstrumente ja ruume ning osutada muid tasulisi teenuseid.
Kooli järjepidava arengu tagamiseks koostab Kool koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga
arengukava, mis on kooskõlas Kuusalu valla arengukavaga. Arengukava koostamine ja kinnitamine toimub volikogu poolt kehtestatud korras.
3. peatükk KOOLI STRUKTUUR JA ÕPPEKORRALDUS
§ 9. Kooli struktuur
Kool jaguneb muusikaosakonnaks ja kunstiosakonnaks.
Kooli struktuuriüksused on järgmised õppeastmed:
eelkool 1-2 aastat;
põhikooli noorem aste 1.-4. klass;
põhikooli vanem aste 5.-7. klass;
lisa-aasta(d).
Kooli struktuuri ja töötajate koosseisu kinnitab vallavalitsus direktori ettepanekul.
§ 10. Õppeastmete ülesanded
Eelkooli ülesandeks on õppurite loomevõimete avastamine, muusika-ja kunstitaju arendamine, muusika- ja kunstiõpinguteks ettevalmistamine.
Põhikooli nooremas astmes antakse õppurile muusikaline ja/või kunstiline algharidus, mis võimaldab neil õpinguid jätkata järgmises astmes.
Põhikooli vanemas astmes toimub õppurite muusikaliste ja kunstiliste võimete mitmekülgne arendamine ning muusikalise ja/või kunstilise põhihariduse omandamine, mis loob aluse lisa-aastate õppeks või edasiõppimiseks järgmise astme muusikaõppeasutuses.
§ 11. Õppekorralduse alused
Õpe koolis toimub õppuri tööst põhi-, üld-, kesk- kutse- ja kõrgharidust või tööalast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal ja põhineb õppuri individuaalsete erinevuste arvestamisel.
Kooli õppekorralduse aluseks on direktori käskkirjaga kinnitatud huvialade õppekavad.
Õpe toimub õpperühmades ja individuaalselt.
§ 12. Õppekava sisu
Iga koolis õpetatava ala kohta koostatakse õppekava.
Õppekavadega sätestatakse:
õppe eesmärk ja kestvus;
õppeainete loendid;
ainekavad.
Õppekavad on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tunnijaotuskava ja tööplaanide koostamiseks.
Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab Kooli direktor.
§ 13. Õppekavade registreerimine, kinnitamine ja muutmine
Kool koostab oma eripära ja võimalusi arvestava õppekava, mis realiseerub igaks õppeperioodiks kehtestatava tunnijaotuskava, ainekavade ja tööplaanide kaudu.
Õppekavad kinnitab kooli direktor käskkirjaga, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu ja hoolekogu arvamuse.
Kooli õppekavad ja nende muudatused registreerib vallavalitsus kooli direktori ettepanekul Eesti Hariduse Infosüsteemis.
Kooli õppekava muuta, uusi lisada või olemasolevaid sulgeda võib pärast jooksva õppeperioodi lõppu.
§ 14. Õpperühmade moodustamine
Õpperühmad moodustatakse klasside kaupa võimalikult õpilase vanuse ja taseme järgi.
Üldjuhul antakse pilliõpet individuaaltundidena.
Õpperühmad moodustatakse muusikaloo, solfedžo, muusikateoreetiliste õppeainete, ansamblitundide ning kunstitundide läbiviimiseks.
§ 15. Õpilaste hindamine
Õpilaste hindamise korra kehtestab õppenõukogu.
§ 16. Õppeaasta
Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.
Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.
Õppeaastas on kaks õppeperioodi.
Õppevaheajad kattuvad haridus-ja teadusministri kinnitatud üldhariduskooli koolivaheaegadega.
§ 17. Kooli vastuvõtmine, koolist väljaarvamine ja kooli lõpetamine
Kooli vastuvõtmise, koolist väljaarvamise ja kooli lõpetamise tingimused ja korra kehtestab vallavalitsus.
4. peatükk KOOLI JUHTIMINE
§ 18. Direktor
Kooli juhib direktor. Direktori vaba ametikoht täidetakse vallavalitsuse kehtestatud korras.
Direktor tagab Kooli tulemusliku toimimise ning vastutab Kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.
Direktor annab oma tegevusest aru vallavalitsusele või tema poolt volitatud ametiisikule.
Direktor:
teeb Kooli kasuks valla nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalik tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.
juhib Kooli õppenõukogu;
tagab Kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud koolitöötajatega;
kinnitab Kooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;
kinnitab Kooli õppekavad ja nende muudatused (õppekavade lisamised või sulgemised);
koostab Kooli eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja vallavalitsusele kinnitamiseks;
tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
lahendab muid käesoleva põhimäärusega ja töölepinguga tema pädevusse antud küsimusi;
Kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor oma pädevuse piires käskkirju.
§ 19. Õppenõukogu
Kooli õppenõukogu liikmed on kõik õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.
Kooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.
§ 20. Õppenõukogu töökord
Õppenõukogu töövorm on koosolek.
Õppenõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord õppeperioodis.
Õppenõukogu kutsub kokku direktor. Õppenõukogu toimumisest teavitatakse kõiki
liikmeid vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist.
Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu
liikmetest.
Päevakorras märgitud otsuseid võtab õppenõukogu vastu hääletamise teel. Otsus võetakse vastu poolthäälte enamusega.
Õppenõukogu koosolekuid protokollitakse.
§ 21. Kooli hoolekogu ja selle moodustamine
Hoolekogus on viis kuni üheksa liiget. Hoolekogusse kuuluvad Kuusalu Vallavolikogu esindaja, õppenõukogu otsusel üks õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate esindaja, lastevanemate esindaja, vähemalt üks õppurite esindaja, kooli toetavate organisatsioonide esindajad.
Hoolekogu liikmete kinnitamise ettepaneku esitab direktor vallavalitsusele hiljemalt 15. oktoobriks.
Hoolekogu koosseisu kinnitab vallavalitsus kolmeks õppeaastaks.
Hoolekogu liikmete volitused algavad hoolekogu koosseisu kinnitamisest ja kestavad kuni uue hoolekogu koosseisu kinnitamiseni.
Hoolekogu on kooli juures alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on toetada kooli tegevust ning osaleda kooli juhtimisega seotud küsimuste arutelus õigusaktides sätestatud ulatuses.
§ 22. Hoolekogu kord ja töökord
Hoolekogu liikmete valimine.
Vallavolikogu nimetab kooli hoolekogusse volikogu esindaja pärast volikogu uue koosseisu volituste algust. Volikogu esindaja volitused kestavad kuni uue esindaja nimetamiseni.
Kooli õppenõukogu valib hoolekogusse ühe esindaja.
Lastevanemate esindaja valitakse elektroonilise hääletamise teel.
Lapsevanemal on õigus esitada oma kandidatuur või anda nõusolek enda kandidatuuri esitamiseks.
Kandidaatide nimekiri tehakse lapsevanematele teatavaks enne hääletamise algust.
Hääletamise aeg ja veebikeskkond avaldatakse vähemalt viis kalendripäeva enne hääletamise algust.
Hääletamine kestab vähemalt viis kalendripäeva.
Igal lapsevanemal on üks hääl iga koolis õppiva lapse kohta.
Valituks osutub kandidaat, kes sai kõige rohkem hääli. Häälte võrdsel jagunemisel otsustatakse valituks osutumine liisu heitmise teel.
Õppurite esindaja määratakse õppenõukogu ettepanekul.
Kooli toetavate organisatsioonide esindajad esitatakse hoolekogusse direktori ettepanekul.
Hoolekogu ülesanded:
teeb vajaduse korral vallavalitsusele ettepaneku riikliku või haldusjärelevalve algatamiseks kooli tegevuse üle;
kuulab ära direktori aruande kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning eelarve täitmise kohta;
annab arvamuse kooli eelarveprojekti kohta ja esitab selle koos omapoolsete ettepanekutega kooli pidajale;
teeb ettepanekuid õppekavade, õppekorralduse ja arengusuundade muutmiseks;
teeb ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks;
toetab kooli ja kogukonna koostööd;
osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab arengukavale arvamuse;
täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
Hoolekogu töökord
Hoolekogu töövorm on koosolek.
Koosolekuid võib korraldada füüsiliselt, elektrooniliste sidevahendite abil või kombineeritud vormis.
Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu koosseisu kinnitamist kutsub kokku direktor.
Esimesel koosolekul valitakse hoolekogu liikmete hulgast hoolekogu esimees ja aseesimees.
Hoolekogu esimees valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
Hoolekogu koosolekud kutsub kokku hoolekogu esimees omal algatusel või vähemalt ühe kolmandiku hoolekogu liikmete ettepanekul.
Koosoleku toimumise aeg, koht, vorm ja päevakord tehakse hoolekogu liikmetele teatavaks vähemalt seitse kalendripäeva enne koosolekut.
Koosoleku materjalid edastatakse hoolekogu liikmetele vähemalt kolm tööpäeva enne koosolekut.
Hoolekogu koosolekut juhatab esimees või tema äraolekul aseesimees. Mõlema puudumisel valivad kohalolijad koosoleku juhataja enda hulgast.
Hoolekogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda õppeaastas.
Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool hoolekogu liikmetest.
Kui hoolekogu ei ole otsustusvõimeline, kutsutakse viie tööpäeva jooksul kokku uus koosolek sama päevakorraga.
Hoolekogu otsused võetakse vastu kohal viibivate liikmete lihthäälteenamusega.
Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe või koosolekut juhatava isiku hääl.
Hoolekogul on õigus võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata elektroonilise hääletamise teel, kui ükski liige ei nõua küsimuse arutamist koosolekul.
Hoolekogu koosolekud protokollitakse.
Protokoll peab sisaldama vähemalt koosoleku toimumise aega ja kohta, osalejate nimekirja, päevakorda, vastuvõetud otsuseid ja hääletustulemusi.
Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
5. peatükk KOOLITÖÖTAJAD JA ÕPPURID
§ 23. Koolitöötajad
Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, kontsertmeistrid ja kooli teenindav personal.
Koolitöötajate konkreetsed tööülesanded, kohustused ja vastutuse määrab Kooli direktor iga töötaja ametijuhendis, mis on töölepingu kohustuslik lisa.
§ 24. Õppurite õigused ja kohustused
Õppuril on õigus:
tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal kooli õppekava, põhimääruse ning kodukorraga;
nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust ning soovi ja võimaluse korral õppida lisaaineid;
osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses.
Õppur on kohustatud:
järgima kooli kodukorda;
hoidma kooli kasutuses olevat vara;
täitma muid seaduses ja Kooli põhimääruses sätestatud kohustusi.
Kool tagab õpilase Koolis viibimise ajal tema tervise kaitse.
6. peatükk KOOLI VARA JA FINANTSMAJANDUS
§ 25. Kooli vara
Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle valla põhimääruse alusel Kuusalu vallalt või teistelt isikutelt ja asutustelt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara.
Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub valla põhimäärusega kehtestatud korras.
§ 26. Kooli finantseerimine
Kooli finantstegevust juhib koostöös Kooli hoolekoguga Kooli direktor.
Koolil on Kuusalu valla eelarves iseseisev alaeelarve. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt Vallavalitsuse kaudu.
Kooli finantseeritakse Kuusalu valla eelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest.
Muudeks allikateks ja vahenditeks on:
eraldised riigieelarvest;
õppekulude osaliseks katmiseks lapsevanematelt või õpilastelt võetav õppetasu;
laekumised sihtfondidest;
lepingute alusel teistelt omavalitsustelt laekuvad vahendid;
annetused.
Õppekulude osaliseks katmiseks on koolil õigus võtta õppetasu. Õppetasu suuruse kinnitab hoolekogu ettepanekul volikogu.
7. peatükk JÄRELEVALVE
§ 27. Järelevalve
Haldusjärelevalvet huvikooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium seadusega ettenähtud korras.
Teenistuslikku järelevalvet kooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.
8. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 28. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.
Kooli ümberkorraldamine põhimääruse tähenduses seisneb kooli ühinemises või jagunemises ning asutuse muutmine teist liiki asutuseks.
Kooli tegevus lõpetatakse:
haldusjärelevalve teostaja hinnangul;
kui kooli ei ole võimalik otstarbekalt finantseerida;
kui kooli järele puudub vajadus;
teistel seadusega ettenähtud juhtudel.
Kooli ümberkorraldamine ja tema tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.
Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse kirjalikult õppuritele, lastevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötajatele vähemalt neli kuud enne Kooli õppeperioodi lõppu.
9. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 29. Kooli põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine
Kooli põhimäärus kehtestatakse ning selles tehakse muudatusi ja volikogu poolt kehtestatud korra kohaselt.
§ 30. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.