Spetsialistidele munitsipaalkorterite üürile andmise ja üürikulude hüvitamise kord Narva linnas

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Käesolev „Spetsialistidele munitsipaalkorterite üürile andmise ja üürikulude hüvitamise kord Narva linnas“ (edaspidi Kord) sätestab spetsialistidele Narva linna omandis olevate korterite üürimise taotlemise, taotluste menetlemise ja üürile andmise korra ning vabaturult üüritud eluruumi üürikulude hüvitamise tingimused.

(2) Käesoleva Korra eesmärk on toetada kvalifitseeritud spetsialistide tööle asumist ja töötamist Narva linnas, vähendada eluasemega seotud takistusi Narva linna tööle asumisel ning aidata kaasa linna asutuste ja teenuste toimimiseks vajalike töötajate kättesaadavusele.

(3) Spetsialistidele üürile andmiseks ettenähtud korterite nimekirja kinnitab Narva Linnavalitsus.

§ 2. Mõisted

Käesolevas Korras kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) munitsipaalkorter (edaspidi ka eluruum) käesoleva Korra tähenduses – Narva linna omandis olev ja alaliseks elamiseks kasutatav korteriomand, mis vastab eluruumidele kehtestatud nõuetele ning ette nähtud spetsialistidele üürile andmiseks;

2) spetsialist – oma ametikohale vastava kvalifikatsiooniga (vajalik haridus, väljaõpe või töökogemus) isik, kellel on töö- või teenistussuhe Narva linna ametiasutuse või Narva linna ametiasutuse hallatava asutuse või juriidilise isikuga, kus Narva linn on asutaja, osaleja või aktsionär ning kes vajab eluruumi teenistus- või töösuhte ajaks;

3) Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjon (edaspidi ka eluasemekomisjon) – Narva Linnavalitsuse alaline komisjon, kelle ülesandeks on temale Narva linna õigusaktidega pandud kohustuste täitmine Narva linna eluasemevaldkonnas.

4) vabaturult üüritud eluruum käesoleva Korra tähenduses – Narva linna haldusterritooriumil asuv ja eraomandis olev korteriomand, mida kasutatakse alaliseks elamiseks ning mille kasutamiseks on spetsialistil sõlmitud kirjalik eluruumi üürileping;

5) üür – tasu eluruumi kasutamise eest, välja arvatud kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud, vastavalt üürileandja ja spetsialisti vahel sõlmitud kirjalikule eluruumi üürilepingule.

6) õpetaja – lasteaias, üldhariduskoolis või huvikoolis, mille pidajaks on Narva linn, töötav õpetaja, kes vastab õigusaktidega kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele või kelle töötamine vastaval ametikohal on õigusaktide alusel lubatud;

7) tugispetsialist – lasteaias, üldhariduskoolis või huvikoolis, mille pidajaks on Narva linn, töötav tugispetsialist, kes vastab õigusaktidega kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele või kelle töötamine vastaval ametikohal on õigusaktide alusel lubatud;

8) õpetaja ja tugispetsialist on käesoleva Korra tähenduses spetsialisti eriliigid, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas Korras sätestatud erisusi ning erisustega reguleerimata osas spetsialisti kohta sätestatut;

9) põhitöökoht käesoleva Korra tähenduses – lasteaed, üldhariduskool või huvikool, mille pidajaks on Narva linn ja kus õpetaja või tugispetsialisti töökoormus on võrreldes tema teiste töökohtadega suurim.

§ 3. Spetsialistile munitsipaalkorteri üürile andmise taotlemine

Spetsialistile teenistus- või töösuhte ajaks munitsipaalkorteri üürile andmist võib taotleda Narva linna ametiasutus või Narva linna ametiasutuse hallatav asutus või juriidiline isik, kus Narva linn on asutaja, osaleja või aktsionär (edaspidi ka tööandja).

§ 4. Spetsialistile esitatud nõuded

(1) Munitsipaalkorteri üürile andmist taotlev spetsialist peab vastama kõigile järgmistele tingimustele:

1) tema, tema abikaasa, registreeritud elukaaslase või temaga koos ühist eluruumi üürimist taotleva pereliikme omandis ei ole Narva linnas ega töö- või ametikohale lähemal kui 50 kilomeetrit asuvas kohas alaliseks elamiseks sobivat eramut, korteriomandit, muud eluruumi ega hooneühistu liikmesuse õigust, mis annab eluruumi kasutamise õiguse;

2) tema elukoht rahvastikuregistri andmetel oli töö- või ametikohale asumise ajal väljaspool Narva linna ja vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töö- või ametikohast.

(2) Tööandja võib taotleda spetsialistile munitsipaalkorteri üürile andmist üksnes kuue kuu jooksul arvates spetsialisti töö- või ametikohale asumisest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste täitmise, sealhulgas kauguse hindamise ja kontrollimise ning vajaduse korral nende andmete tõendamise täpsema korra kehtestab Narva Linnavalitsus.

§ 5. Taotluse esitamine

(1) Taotluse spetsialistile munitsipaalkorteri üürile andmise kohta (edaspidi taotlus) esitab tööandja Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoni sekretärile (edaspidi sekretär). Taotlusele tuleb lisada nõutavate dokumentide koopiad.

(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid:

1) spetsialisti isikuandmed, töö- või ametikoht, tööle/ametikohale astumise aeg, töölepingu või teenistuse tähtaeg;

2) tööandja põhjendus spetsialisti vajaduse järele, tema töökogemus, kas on võetud konkursi korras või muul alusel;

3) tööandja äranägemise järgi muud olulised andmed ja põhjendused.

(3) Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

1) spetsialisti isiklik avaldus temale munitsipaalkorteri üürile andmise kohta, mis sisaldab tema ja temaga koos ühist eluruumi üürimist taotlevate pereliikmete isiku- ja kontaktandmeid; andmed taotlemise hetkel tegeliku elukoha kohta, taotletava eluruumi iseloomustus;

2) spetsialisti ja tema pereliikmete isikut tõendavate dokumentide koopiad;

3) koopia töölepingust või ametisse nimetamise dokumentidest;

4) haridust tõendav dokument;

5) lähtuvalt taotluse sisust muud dokumendid.

§ 6. Taotluse menetlemine ja lahendamise pädevus

(1) Taotluse vaatab läbi ja teeb otsuse Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjon.

(2) Eluasemekomisjonil on õigus jätta taotlus rahuldamata või läbi vaatamata järgmistel juhtudel:

1) taotluses on esitatud ebaõiged andmed;

2) tööandja või spetsialist ei tõenda taotluses esitatud andmeid või ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;

3) tööandja või spetsialist ei esitanud nõutud või täiendavalt küsitud dokumente;

4) muudel põhjendatud juhtudel.

(3) Sekretär teavitab tööandjat ja spetsialisti kirjalikult taotluse kohta vastuvõetud otsusest ühe kuu jooksul pärast vastava otsuse tegemist. Taotluse rahuldamise korral selgitatakse spetsialistile kirjalikus teavituses ka registriandmete uuendamise ja kinnitamise kohustust.

§ 7. Registri pidamine

(1) Taotluse rahuldamise korral võetakse isik arvele munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina (edaspidi ka taotleja) ning tema ja tema pereliikmete andmed kantakse „Munitsipaalkorteri üürimist taotlevate spetsialistide registrisse“ (edaspidi ka register). Sel juhul on andmete registrisse kandmise kuupäevaks sekretärile taotluse esitamise kuupäev.

(2) Registripidajaks on eluasemekomisjoni sekretär.

(3) Registrisse kantakse vähemalt järgmised andmed:

1) taotleja ja tema pereliikmete isiku- ja kontaktandmed;

2) andmed taotleja ja tema pereliikmete taotlemise hetkel tegeliku elukoha ja eluruumi kasutamise aluse kohta;

3) taotletava eluruumi andmed;

4) taotleja ja tema pereliikmete arvele võtmise alus ja kuupäev;

5) muud arvestuse pidamiseks olulised andmed.

§ 8. Registriandmete uuendamise ja kinnitamise kohustus

(1) Taotleja on kohustatud teavitama sekretäri ühe kuu jooksul pärast vastava asjaolu tekkimisest:

1) munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina arvelevõtmise aluseks olevate asjaolude muutumisest või äralangemisest;

2) taotluses esitatud taotleja ja/või tema pereliikmete isiku- või kontaktandmete muutumisest.

(2) Taotleja on kohustatud iga aasta jaanuarikuu jooksul (31. jaanuarini kaasa arvatud) esitama sekretärile isiklikult, posti teel või digiallkirjastatult e-posti teel kinnituse, et esinevad jätkuvalt munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina arvel olemise asjaolud ja alused. Selle kohustuse kehtestatud tähtajaks mittetäitmisel võetakse taotleja munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina arvelt maha ning tema ja tema pereliikmete andmed kustutatakse registrist.

(3) Mõjuval põhjusel võib eluasemekomisjon taotleja põhjendatud avalduse alusel ennistada taotleja registrisse varasema arvelevõtmise kuupäevaga, kui avaldus esitatakse 30 kalendripäeva jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumisest.

§ 9. Arvelt mahavõtmine ja registrist kustutamine

(1) Taotleja võetakse munitsipaalkorteri üürimist taotlevate spetsialistidena arvelt maha ja tema ja tema pereliikmete andmed kustutatakse registrist järgmistel põhjustel:

1) isikliku avalduse alusel;

2) taotlejale eluruumi üürile andmine;

3) arvele võtmise aluseks olevate asjaolude äralangemine;

4) tööandja või taotleja esitas tegelikkusele mittevastavad andmed, millel oli määrav tähtsus taotluse otsustamisel;

5) taotleja põhjendamatu keeldumine temale pakutud asustamata eluruumist juhul, kui see vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele;

6) taotleja keeldumine üürilepingu sõlmimisest või üürilepingu sõlmimata jätmine kehtestatud tähtaja jooksul;

7) taotleja ei täida õigeaegselt Korra § 8 lõikes 2 kehtestatud kohustust;

8) ilmnevad käesolevas Korras sätestatud asjaolud, mille tõttu taotleja ei vasta enam arvel olemise tingimustele;

9) taotleja surma korral;

10) taotleja, tema abikaasa, registreeritud elukaaslane või temaga koos ühist eluruumi üürimist taotlev pereliige on omandanud Narva linnas või töö- või ametikohale lähemal kui 50 kilomeetrit asuvas kohas alaliseks elamiseks sobiva eramu, korteriomandi, muu eluruumi või hooneühistu liikmesuse õiguse, mis annab eluruumi kasutamise õiguse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3-8,10 alusel taotleja arvelt mahavõtmise ning tema ja tema pereliikmete andmete registrist kustutamise küsimuse käsitleb ja otsustab eluasemekomisjon.

(3) Sekretär võtab taotleja arvelt maha ning kustutab tema ja tema pereliikmete andmed registrist:

1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 9 sätestatud juhtudel;

2) muudel juhtudel eluasemekomisjoni otsuse alusel.

(4) Sekretär teavitab taotlejat tema arvelt mahavõtmisest ja andmete registrist kustutamisest kirjalikult ühe kuu jooksul eluasemekomisjoni vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 10. Eluruumi üürile andmise põhimõte ja tähtaeg

(1) Munitsipaalkorter antakse taotlejale üürile registris oleva järjekorra alusel, arvestades taotletava eluruumi omadusi ning eluruumi sobivust konkreetsele taotlejale.

(2) Munitsipaalkorter antakse spetsialistile üürile tema teenistus- või töösuhte ajaks tööandja juures.

§ 11. Eluruumi üürile andmisele eelnevad toimingud

(1) Taotlejale antakse võimalus üürile pakutava asustamata munitsipaalkorteriga tutvuda.

(2) Taotleja on kohustatud teatama, kas ta soovib või ei soovi talle pakutud munitsipaalkorterit üürida, hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võimaluse kasutamist. Kui taotleja ei ole nõus talle pakutud eluruumiga, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama.

(3) Kui taotleja keeldub põhjendamatult talle üürile pakutud munitsipaalkorterist, mis vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele, võetakse taotleja ja tema pereliikmed arvelt maha ja tema/nende andmed kustutatakse registrist.

(4) Kui taotleja on pärast üürile pakutava asustamata eluruumiga tutvumist andnud nõusoleku eluruumi üürimiseks ja üürilepingu sõlmimiseks, ei saa taotleja hiljem tugineda puudustele, mis olid talle eluruumiga tutvumisel ilmsed. Käesolev säte ei välista õigust tugineda puudustele, mis ilmnesid pärast üürilepingu sõlmimist või mis puudutavad eluruumile õigusaktides kehtestatud kohustuslikke nõudeid.

§ 11¹. Teise munitsipaalkorteri üürile andmine spetsialisti põhjendatud vajaduse muutumisel

(1) Spetsialist, kellega on käesoleva Korra alusel sõlmitud munitsipaalkorteri üürileping, võib taotleda teise munitsipaalkorteri üürile andmist, kui pärast üürilepingu sõlmimist on oluliselt muutunud tema või temaga koos eluruumi kasutavate pereliikmete arv, terviseseisund või muu eluruumi kasutamise seisukohast oluline asjaolu ning kasutuses olev munitsipaalkorter ei vasta enam tema põhjendatud vajadusele.

(2) Teise munitsipaalkorteri üürile andmine on lubatud sobiva vaba munitsipaalkorteri olemasolul, kui spetsialist vastab jätkuvalt käesolevas Korras munitsipaalkorteri üürimist taotlevale spetsialistile sätestatud nõuetele, tal puudub üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus ning ta on nõuetekohaselt täitnud senisest üürilepingust tulenevaid kohustusi.

(3) Otsuse tegemisel arvestatakse spetsialisti ja temaga koos eluruumi kasutavate pereliikmete põhjendatud vajadusi, kasutuses oleva ja üürile antava eluruumi sobivust, teiste taotlejate õigustatud huve ning Narva linnale kuuluvate eluruumide otstarbeka kasutamise vajadust.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud alusel teise munitsipaalkorteri üürile andmine ei anna spetsialistile eelisseisundit registris olevate taotlejate ees ega õigust nõuda kindla eluruumi üürile andmist.

(5) Teise munitsipaalkorteri üürile andmise korral sõlmitakse spetsialistiga uus üürileping ning senine üürileping lõpetatakse hiljemalt uue eluruumi valduse üleandmisel.

§ 12. Eluruumi üürile andmise otsustamine ja üürilepingu sõlmimise tähtaeg

(1) Spetsialistile munitsipaalkorteri üürile andmise otsustab Narva Linnavalitsus eluasemekomisjoni ettepanekul.

(2) Otsustus peab sisaldama järgmiseid andmeid:

1) isiku, kellele eluruum antakse üürile, ning temaga koos eluruumi üürima asuvate pereliikmete ees- ja perekonnanimed, isikukoodid;

2) üürile antava eluruumi aadress, tubade arv, üldpind;

3) eluruumi üürile andmise tähtaeg;

4) tähtaeg, mille jooksul peab isik sõlmima üürilepingu, ning selle tähtaja mittejärgimise tagajärjed.

(3) Eluruumi üürileping tuleb sõlmida 15 kalendripäeva jooksul arvates spetsialisti vastavast otsusest teavitamisest. Juhul, kui isik ei kasuta määratud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimise õigust, kaotab ta selle, võetakse ta munitsipaalkorteri üürimist taotlevate spetsialistidena arvelt maha ning tema ja tema pereliikmete andmed kustutatakse registrist. Sellisel juhul tunnistatakse otsustus spetsialistile eluruumi üürile andmise kohta kehtetuks.

§ 13. Eluruumi üürilepingu kehtivus tööandja vahetusel ja töö- või teenistussuhte peatumisel

(1) Juhul, kui spetsialist, kellele anti üürile munitsipaalkorter, vahetab töö- või ametikohta ja tema uueks tööandjaks on Narva linna ametiasutus või Narva linna ametiasutuse hallatav asutus või juriidiline isik, kus Narva linn on asutaja, osaleja või aktsionär, võib spetsialisti uus tööandja taotleda spetsialistile munitsipaalkorteri üürile jätmist. Selleks peab spetsialisti uus tööandja esitama eluasemekomisjoni sekretärile käesoleva Korra § 5 nimetatud taotluse ja lisadokumendid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse vaatab läbi ning teeb vastava ettepaneku Narva Linnavalitsusele eluasemekomisjon.

(3) Seaduses kehtestatud juhtudel spetsialistiga teenistus-või töösuhte peatumise ajaks jääb spetsialistiga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürileping kehtima.

§ 13¹. Munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialisti üürikulude hüvitamine

(1) Munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina arvele võetud spetsialist võib taotleda vabaturult üüritud eluruumi üürikulude hüvitamist käesoleva Korra §-des 13¹ ja 13² sätestatud tingimustel, kui Narva linnal puudub talle üürile andmiseks sobiv vaba munitsipaalkorter või olemasolev vaba munitsipaalkorter ei vasta tema põhjendatud vajadusele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üürikulude hüvitise taotlemine ega maksmine ei lõpeta spetsialisti arvelolekut munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina ega anna talle eelisseisundit registris võrreldes teiste taotlejatega.

(3) Kui käesoleva Korra §-des 13¹ ja 13² sätestatud tingimustel üürikulude hüvitist saav spetsialist nõustub talle pakutud tema põhjendatud vajadusele vastava vaba munitsipaalkorteri üürimisega, kohaldatakse munitsipaalkorteri üürile andmisel käesoleva Korra 2. peatükis sätestatud korda ning üürikulude hüvitise maksmine lõpetatakse munitsipaalkorteri üürilepingu sõlmimisest arvates.

§ 13². Spetsialistile üürikulude hüvitise määr, tähtaeg ja tingimused

(1) Vabaturult üüritud eluruumi üürikulude hüvitist määratakse spetsialistile käesoleva Korra § 13¹ lõikes 1 sätestatud juhul.

(2) Spetsialistile vabaturult üüritud eluruumi hüvitatava üüri suurus on 50 protsenti üürikulude summast, kuid mitte rohkem kui 100 eurot kuus.

(3) Spetsialistile makstakse üürikulude hüvitist kuni 12 kuu jooksul alates töö- või teenistussuhte algusest või vabaturult üüritud eluruumi kirjaliku üürilepingu sõlmimisest, sõltuvalt sellest, kumb saabub hiljem, kuid mitte kauem kui töö- või teenistussuhe kestab. Hüvitist ei maksta perioodi eest, mis eelnes spetsialisti munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina arvele võtmisele ja käesoleva Korra § 13¹ lõikes 1 sätestatud asjaolude tuvastamisele.

(4) Üürikulude hüvitist võib saada ainult ühe üürilepingu alusel kasutatava eluruumi eest.

(5) Üürikulude hüvitise maksmine lõpetatakse, kui:

1) lõpeb üürikulude hüvitise maksmise aluseks olev vabaturult üüritud eluruumi üürileping;

2) spetsialistiga sõlmitakse munitsipaalkorteri üürileping;

3) spetsialist, tema abikaasa, registreeritud elukaaslane või temaga koos ühist eluruumi üürimist taotlev pereliige omandab Narva linnas või töö- või ametikohale lähemal kui 50 kilomeetrit asuvas kohas alaliseks elamiseks sobiva eramu, korteriomandi, muu eluruumi või hooneühistu liikmesuse õiguse, mis annab eluruumi kasutamise õiguse;

4) spetsialist võetakse munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina arvelt maha ning tema ja temaga koos ühist eluruumi üürimist taotlevate pereliikmete andmed kustutatakse registrist;

5) ilmneb muu käesolevas Korras sätestatud asjaolu, mis välistab üürikulude hüvitise maksmise.

(6) Üürikulude hüvitist ei maksta, kui eluruumi üürileandjaks on taotleja abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanem, laps või muu isik, kelle puhul esineb ilmne huvide konflikt, samuti juhul, kui eluruumi üürileandjaks on juriidiline isik, mille üle taotlejal või käesolevas lõikes nimetatud isikul on valitsev mõju.

(7) Üürikulude hüvitise taotlemise, menetlemise, määramise, maksmise, maksmise peatamise ja lõpetamise, alusetult makstud üürikulude hüvitise tagasinõudmise, hüvitise maksmiseks vajalike asjaolude, sealhulgas kauguse, hindamise, kontrollimise ja tõendamise täpsema korra kehtestab Narva Linnavalitsus.

§ 13³. Õpetaja ja tugispetsialisti üürikulude hüvitamise erisused

(1) Õpetaja või tugispetsialist võib käesoleva Korra alusel valida ühe järgmistest võimalustest:

1) munitsipaalkorteri üürile andmine käesoleva Korra 2. peatükis sätestatud korras; või

2) üürikulude hüvitamine käesoleva Korra §-des 13³–13⁵ sätestatud korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud võimaluste samaaegne kasutamine ei ole lubatud. Sama perioodi eest ei maksta üürikulude hüvitist mitmel käesolevas Korras sätestatud alusel.

(3) Õpetaja või tugispetsialist võib taotleda vabaturult üüritud eluruumi üürikulude hüvitamist käesoleva Korra §-des 13³–13⁵ sätestatud korras. Üürikulude hüvitise taotlemise eelduseks ei ole eelnev munitsipaaleluruumi üürile andmise taotlemine ega taotleja arvelolek munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina.

(4) Kui õpetaja või tugispetsialist on munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina registris arvel ning talle otsustatakse maksta üürikulude hüvitist käesoleva Korra §-des 13³–13⁵ sätestatud alusel, lõpetatakse tema arvelolek ning tema ja temaga koos ühist eluruumi üürimist taotlevate pereliikmete andmed kustutatakse registrist.

§ 13⁴. Õpetajale ja tugispetsialistile üürikulude hüvitamise tingimused

(1) Vabaturult üüritud eluruumi üürikulude hüvitist määratakse õpetajale või tugispetsialistile, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:

1) tema põhitöökoht käesoleva Korra tähenduses on lasteaed, üldhariduskool või huvikool, mille pidajaks on Narva linn, kus ta töötab õpetajana, kes õpetab eesti keeles, või tugispetsialistina, kes osutab tugiteenust eesti keeles;

2) ta vastab õigusaktidega kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele või tema töötamine vastaval ametikohal on õigusaktide alusel lubatud;

3) tema, tema abikaasa, registreeritud elukaaslase või temaga koos üüritavat eluruumi kasutava või kasutama asuva pereliikme omandis ei ole Narva linnas ega käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhitöökohale lähemal kui 50 kilomeetrit asuvas kohas alaliseks elamiseks sobivat eramut, korteriomandit, muud eluruumi ega hooneühistu liikmesuse õigust, mis annab eluruumi kasutamise õiguse;

4) tema elukoht rahvastikuregistri andmetel oli käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ametikohale asumise ajal väljaspool Narva linna ja vähemalt 50 kilomeetri kaugusel käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhitöökohast;

5) ta esitab üürikulude hüvitamise taotluse kuue kuu jooksul arvates töösuhte algusest;

6) ta kasutab vabaturult üüritud eluruumi elamiseks seoses töötamisega Narvas;

7) talle ei hüvitata ega ta ei taotle käesolevas Korras sätestatud üürikulude hüvitamist samaaegselt teise töökoha kaudu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolusid tõendab tööandja kirjalik kinnitus Narva Linnavalitsuse kehtestatud korras.

§ 13⁵. Õpetajale ja tugispetsialistile üürikulude hüvitise määr, tähtaeg ja tingimused

(1) Õpetajale või tugispetsialistile vabaturult üüritud eluruumi hüvitatava üüri suurus on 50 protsenti üürikulude summast, kuid mitte rohkem kui 100 eurot kuus.

(2) Õpetajale või tugispetsialistile makstakse üürikulude hüvitist kuni 36 kuu jooksul alates töösuhte algusest või vabaturult üüritud eluruumi kirjaliku üürilepingu sõlmimisest, sõltuvalt sellest, kumb saabub hiljem, kuid mitte kauem kui töösuhe kestab. Üürikulude hüvitist võib maksta ka taotluse esitamisele eelnenud perioodi eest, kui taotlus on esitatud käesoleva Korra § 13⁴ lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtaja jooksul, hüvitise saamise tingimused olid sellel perioodil täidetud ning üürikulud on dokumentaalselt tõendatud.

(3) Üürikulude hüvitist võib saada ainult ühe üürilepingu alusel kasutatava eluruumi eest.

(4) Üürikulude hüvitise maksmine lõpetatakse, kui:

1) lõpeb hüvitise maksmise aluseks olev vabaturult üüritud eluruumi üürileping;

2) õpetaja või tugispetsialistiga sõlmitakse munitsipaalkorteri üürileping;

3) petaja või tugispetsialist, tema abikaasa, registreeritud elukaaslane või temaga koos ühist eluruumi kasutav pereliige omandab Narva linnas või käesoleva Korra tähenduses tema põhitöökohale lähemal kui 50 kilomeetrit asuvas kohas alaliseks elamiseks sobiva eramu, korteriomandi, muu eluruumi või hooneühistu liikmesuse õiguse, mis annab eluruumi kasutamise õiguse;

4) ilmneb muu käesolevas Korras sätestatud asjaolu, mis välistab üürikulude hüvitise maksmise.

(5) Üürikulude hüvitist ei maksta, kui eluruumi üürileandjaks on taotleja abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanem, laps või muu isik, kelle puhul esineb ilmne huvide konflikt, samuti juhul, kui eluruumi üürileandjaks on juriidiline isik, mille üle taotlejal või käesolevas lõikes nimetatud isikul on valitsev mõju.

(6) Käesoleva Korra §-des 13³–13⁵ sätestatud alusel õpetajale või tugispetsialistile makstava üürikulude hüvitise koguperiood ei või ületada 36 kuud.

(7) Õpetajale või tugispetsialistile, kellele on varem käesoleva Korra §-des 13³–13⁵ või enne käesoleva määruse jõustumist §-des 13¹ ja 13² sätestatud alusel üürikulude hüvitist makstud, võib üürikulude hüvitist uuesti määrata tingimusel, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud koguperiood ei ole ammendunud, ning üksnes kasutamata jäänud perioodi ulatuses.

(8) Üürikulude hüvitise taotlemise, menetlemise, määramise, maksmise, maksmise peatamise ja lõpetamise, alusetult makstud üürikulude hüvitise tagasinõudmise, hüvitise maksmiseks vajalike asjaolude, sealhulgas kauguse, hindamise, kontrollimise ja tõendamise täpsema korra kehtestab Narva Linnavalitsus.

§ 13⁶. Munitsipaalkorteri taotlemine pärast üürikulude hüvitise maksmise lõppemist või hüvitisest loobumisel

(1) Õpetaja või tugispetsialist, kellele on käesoleva Korra §-des 13³–13⁵ sätestatud alusel üürikulude hüvitist makstud ja kelle hüvitise maksmine on lõppenud, võib taotleda munitsipaalkorteri üürile andmist käesoleva Korra 2. peatükis sätestatud korras, kui ta vastab munitsipaalkorteri üürimist taotlevale spetsialistile käesolevas Korras sätestatud nõuetele.

(2) Õpetaja või tugispetsialist, kellele makstakse käesoleva Korra §-des 13³–13⁵ sätestatud alusel üürikulude hüvitist, võib esitada taotluse munitsipaalkorteri üürile andmiseks käesoleva Korra 2. peatükis sätestatud korras. Õpetaja või tugispetsialist võetakse munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina arvele üksnes juhul, kui ta vastab munitsipaalkorteri üürimist taotlevale spetsialistile käesolevas Korras sätestatud nõuetele. Üürikulude hüvitise maksmine lõpetatakse tema arvele võtmisest arvates.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ei teki taotlejal õigust tagasiulatuvale arvele võtmisele ega eelisseisundit registris võrreldes teiste taotlejatega.

(4) Õpetajale või tugispetsialistile, kellele on makstud üürikulude hüvitist käesoleva Korra §-des 13³–13⁵ sätestatud alusel, ei määrata üürikulude hüvitist käesoleva Korra §-des 13¹ ja 13² sätestatud alusel.

§ 14. Rakendussätted

(1) Isik, kes on munitsipaalkorteri üürimist taotleva spetsialistina arvele võetud enne käesoleva Korra jõustumist vastavalt Narva Linnavolikogu 18.06.2009 määrusele nr 23 “Munitsipaaleluruumide üürile andmise ja kasutamise kord“, loetakse munitsipaalkorteri üürimist taotlevate spetsialistina arvele võetuks alates käesoleva Korra jõustumisest ning temale säilitatakse registris olemasolev järjekord.

(2) Teha Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoni sekretärile ülesandeks korraldada munitsipaalkorteri üürimist taotlevate spetsialistide registriandmete ja järjekorranumbrite korrastamine ning arvelevõetud isikute teavitamine toimunud muudatustest.

(3) Spetsialistile munitsipaalkorteri üürile andmise taotlemise, taotluste menetlemise, eluruumi üürile andmise ja kasutamisega seotud küsimused, mis ei ole käesolevas Korras reguleeritud, lahendab eluasemekomisjoni ettepanekul Narva Linnavalitsus.

(3¹) Enne käesoleva määruse jõustumist käesoleva Korra §-des 13¹ ja 13² sätestatud korras õpetajale või tugispetsialistile spetsialistina makstud vabaturult üüritud eluruumi üürikulude hüvitise maksmise periood arvestatakse käesoleva Korra § 13⁵ lõikes 7 sätestatud koguperioodi hulka.

(3²) Kui käesoleva Korra tähenduses õpetaja või tugispetsialisti § 13⁴ lõike 1 punktis 1 nimetatud töösuhe on alanud enne käesoleva määruse jõustumist, loetakse käesoleva Korra § 13⁴ lõike 1 punktis 5 sätestatud üürikulude hüvitamise taotluse esitamise tähtaja tingimus täidetuks, kui taotlus esitatakse kuue kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

(4) Käesolev määrus jõustub seaduses sätestatud korras.