Aruküla Huvialakeskuse Pääsulind põhimäärus
действуетс 25.06.2024· RT IV, 22.06.2024, 5· Raasiku Vallavolikogu
Содержание
Нажмите на точку перед параграфом, частью или пунктом: точная ссылка, ссылка на место, объяснение, история редакций, судебная практика и заметки.
§ 1. Reguleerimisala
Aruküla Huvialakeskuse Pääsulind (edaspidi kool) põhimäärus (edaspidi põhimäärus) sätestab kooli:
nime ja asukoha;
tegevuse eesmärk ja ülesanded;
teeninduspiirkonna;
struktuuri ja struktuuriüksuste ülesanded;
õppekeele;
õppenõukogu töökorra;
hoolekogu töökorra;
koolitöötajate ja õppurite õigused ning kohustused;
põhimääruse muutmise korra;
õppeperioodi ja õppevaheaegade kinnitamise korra;
finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused;
ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused ja korra.
§ 2. Kooli nimi
Kooli ametlik ja täielik nimi on Aruküla Huvialakeskus Pääsulind.
Kooli ametlik lühend on AH Pääsulind.
§ 3. Kooli asukoht
Kool asub Harjumaal, Raasiku vallas, Aruküla alevikus.
Kooli filiaal asub Harjumaal, Raasiku vallas, Raasiku alevikus.
§ 4. Kooli liik ja haldusala
Kool on huvikoolina tegutsev muusika- ja kunstikool.
Kool on Raasiku Vallavalitsuse (edaspidi kooli pidaja) hallatav asutus.
Kool juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, aga eelkõige huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, huviala riiklikest raamõppekavadest, Raasiku Vallavolikogu ja Raasiku Vallavalitsuse kui täitevorgani õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.
§ 5. Eelarve ja sümboolika
Koolil on Raasiku valla eelarves iseseisev eelarve.
Koolil on oma sümboolika, mille kujundamise ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor.
§ 6. Õppekeel
Kooli õppekeel on eesti keel.
2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED
§ 7. Tegevuse eesmärk
Huvikool tegevuse eesmärgid on:
muusika- ja kunstialase põhihariduse andmine ja õppurite ettevalmistamine professionaalseks õppeks;
eelduste loomine kultuurielu edendamiseks ja säilitamiseks muusika, teatri, tantsu ja folkloori valdkonnas, elustades, tutvustades ja väärtustades ajaloolisi traditsioone;
soodsa arengukeskkonna loomine lastele ja noortele käeliste tegevuste ja kujutava kunstiga seotud eelduste väljaarendamisel;
õppuri loovuse arendamine; tema arengu, iseseisvuse, omaalgatuse, initsiatiivi ja aktiivsuse toetamine;
vastavalt vajadusele ja võimalustele võib huvikool anda täiskasvanutele vabahariduslikku muusika-, kunsti- ja üldkultuurilist haridust.
§ 8. Kooli teeninduspiirkond ja õppetasu
Kool pakub huvihariduse omandamist esmajärjekorras rahvastikuregistri andmetel Raasiku vallas elavatele isikutele.
Õppimine koolis on tasuline. Õppetasu suuruse kinnitab Raasiku Vallavolikogu kooli pidaja, direktori ja hoolekogu ettepanekul. Õppetasust vabastamise, soodustuste andmise ja tasumise korra kinnitab Raasiku Vallavalitsus.
Rahvastikuregistri andmetel väljaspool Raasiku valda elavaid õppureid võetakse huvikooli tingimusel, et õppuri elukohajärgne omavalitsus osaleb huvihariduse kulude katmisel, tasudes õpilaskoha maksumuse täies ulatuses või õppuri seaduslik esindaja on nõus katma kogu õpilaskoha maksumuse. Juhul, kui kulude katmisel osaleb teine omavalitsusüksus, peab huviharidusega seotud kulude katmiseks olema Raasiku Vallavalitsusel vastava omavalitsusüksusega sõlmitud leping või teise omavalitsusüksuse poolt väljastatud garantiikiri õpilaskoha maksumuse tasumiseks.
§ 9. Kooli ülesanded
Huvikooli ülesanded on:
leida ja koondada õppima muusika-, kunsti- ja üldkultuuriliselt võimekaid lapsi ja noori;
avastada ja kavakindlalt arendada laste ja noorte loomevõimeid;
luua tingimused vaba aja sisustamiseks muusika-, kunsti- ja üldkultuurialase tegevusega erinevates õppevormides;
korraldada kontserte ja muid üritusi ning arendada näitus- ja võistlustegevust;
kohaliku kultuurielu edendamine, kultuuritraditsioonide ja eesti rahvuskultuuri säilimisele ja edasikandumisele kaasa aitamine koostöös Raasiku valla teiste haridus-ja kultuuriasutustega;
kindlustada õppurite huve ning eeldusi arvestav õppe- ja kasvatustöö;
luua kooli töötajatele tingimused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks.
Vastavalt vajadustele ja võimalustele võib kool:
korraldada täiskasvanute muusika-, kunsti- ja üldkultuurialast koolitust;
läbi viia laagreid, töötube, seminare ja kursuseid;
laenutada muusikainstrumente ning osutada muid tasulisi teenuseid;
korraldada koostööd teiste huvikoolide, huvikoolide ühenduste ning laste- ja noorteorganisatsioonidega.
3. peatükk STRUKTUUR JA ÕPPEKORRALDUS
§ 10. Struktuur
Koolis on muusikaosakond ja ringid.
Muusikaosakonnas on järgmised õppeastmed:
ettevalmistusklass;
noorem aste (1.-4. klass);
vanem aste (5.-7. klass).
Muusikaosakonna noorema ja vanema astme õpilased saavad oma võimetele ja huvidele vastavalt pillierialasid õppida kas:
põhiõppe õppekava alusel;
üldkultuurilise õppekava alusel.
§ 11. Õppeastmete ülesanded
Muusikaosakonna ettevalmistusklassi ülesandeks on laste loomevõimete avastamine, muusikataju arendamine, muusikaõpinguteks ettevalmistamine.
Muusikaosakonna nooremas astmes antakse õppuritele muusikaline algharidus, mis võimaldab neil õpinguid jätkata järgmises astmes.
Muusikaosakonna vanemas astmes toimub õppurite muusikaliste võimete ja loovuse mitmekülgne arendamine ning muusikalise põhihariduse omandamine, mis loob aluse lisa-aastate õppeks või edasiõppimiseks kõrgemas muusikaõppeasutuses.
Muusika üldkultuurilise õppekava alusel toimub õppurite muusikaliste võimete ja loovuse arendamine ning muusikalise põhihariduse omandamine väiksemas mahus.
§ 12. Õppekorralduse alused
Õppetöö toimub õppuri alus-, põhi-, üldkesk-, kutse- ja kõrgharidust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.
Õppe korraldamise aluseks on õppeaasta.
Õpe toimub tunniplaani alusel õpperühmades ja individuaalselt, kasutades seejuures erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas õppetund, esinemised, kontserdid, konkursid, võistlused, näitused, laagrid jne. Pilliõpe toimub põhiliselt individuaaltundidena. Rühmad moodustatakse muusikateoreetilistes ainetes ning ringitundide läbiviimiseks. Õpperühmade moodustamisel võetakse aluseks pedagoogide ettepanekud ja kooli reaalsed võimalused.
§ 13. Õppekava
Kooli õppekorralduse aluseks on huviala näidisõppekava alusel koostatud kooli õppekavad, mille kinnitab direktor oma käskkirjaga.
Õppekavaga sätestatakse:
õppe eesmärk ja kestus;
õppeainete loendid;
ainekavad.
Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks koostatud tunnijaotuskava ja tööplaanide kehtestamiseks.
§ 14. Õppekava registreerimine, muutmine ja kinnitamine
Uue huviala õppekava registreerimise ning olemasoleva õppekava muutmine või sulgemine toimub pärast kooli vastava huviala õppeperioodi lõppu. Uus huviala õppekava ning olemasolevates huvialade õppekavades tehtud muudatused koos uuendatud õppekava terviktekstiga esitab kontrollimiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning peale kontrolli Eesti Hariduse Infosüsteemile kooli pidaja. Teate olemasoleva õppekava sulgemise kohta esitab kooli pidaja.
Ettepanekuid kooli õppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks võib teha kooli pidaja või tema poolt selleks volitatud isik, kooli hoolekogu või õppenõukogu.
Õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu arvamuse.
Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.
§ 15. Õppekorraldus
Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.
Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.
Õppeperioodide ja õppevaheaegade pikkus ning aeg kehtestatakse enne õppeaasta algust õppenõukogu otsusega.
Õppetunni pikkus on 45 minutit.
Õppurite nädalakoormus määratakse kooli õppekavaga.
Õppurite teadmisi ja oskusi hinnatakse kontsertidel, arvestustel, eksamitel ja näitustel, mille hulk ja põhinõuded on määratud õppekavaga.
Klassi- ja lõputunnistusele kantavad hinded lähtuvad kooli õpilaste hindamise korrast, mille kinnitab õppenõukogu.
Õppetöö läbiviimiseks on koolis kasutusel elektrooniline õppeinfosüsteem Stuudium.
§ 16. Kooli vastuvõtmine, lõpetamine ja koolist väljaarvamine
Kooli vastuvõtmise aluseks on õppuri (lapse puhul tema seadusliku esindaja – lapsevanema või eestkostja) avaldus ja huvikooli ning õppuri (lapse puhul tema seadusliku esindaja) vahel sõlmitud leping. Avalduse võib esitada elektrooniliselt (digiallkirjastatult) või paberkandjal.
Kooli vastuvõtmine muusikaosakonnas:
ettevalmistusklassi võetakse õppurid vastu lapsevanema või eestkostja avalduse ja katsete alusel;
põhiõppe nooremasse astmesse võetakse õppur vastu lapsevanema või eestkostja avalduse ja ettevalmistuskassi või sisseastumiskatsete tulemuste põhjal ning õppenõukogu otsuse alusel;
vanemasse astmesse võetakse vastu noorema astme lõpetanud õppurid õppenõukogu otsuse alusel.
Rahvastikuregistri andmetel väljaspool huvikooli teeniduspiirkonda elav õppida soovija peab esitama lisaks:
vastava omavalitsuse garantiikirja õpilaskoha maksumuse tasumise kohta täies ulatuses kogu huvikoolis õppimise aja vältel või
õppija või õppija seadusliku kinnitus tasuda kogu õpilaskoha maksumus ise.
Garantiikirja puudumine võib olla aluseks huvikooli mittevastuvõtmisel, kui õppija või õppija seaduslik esindaja ei nõustu katma kogu õpilaskoha maksumust ise. Nõusolek antakse huvikooli vastuvõtmiseks esitataval avaldusel.
Ringidesse võetakse õppur vastu vabade kohtade olemasolul lapsevanema või eestkostja avalduse alusel ilma katseteta.
Kooli direktor esitab õppurite nimekirja kooli pidajale 01.oktoobri ja 01. jaanuari seisuga nimetatud kuupäevadest alates ühe kuu aja jooksul.
Muusikaosakonna noorema või vanema astme lõpetamiseks peab õppur täitma kõik kooli õppekavaga vastava kooliastme lõpetamiseks sätestatud nõuded, mille kohta väljastatakse vastavalt kas noorema astme või huvikooli lõputunnistus, kus kajastatakse koolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.
Õppur arvatakse kooli nimekirjast välja:
kooli või kooliastme lõpetamisel;
lapsevanema või eestkostja avalduse alusel.
Õppuri võib koolist välja arvata:
mitterahuldavate õppetulemuste tõttu õppenõukogu ettepanekul;
kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide rikkumisel;
õppetasu võlgnevuse tõttu.
4. peatükk JUHTIMINE
§ 17. Kooli direktor
Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö, vastutada kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.
Direktoril on kohustus anda aru kooli pidajale või tema poolt volitatud ametiisikule.
Direktor:
esindab kooli kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes ning suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;
teeb kooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalikud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
juhatab kooli õppenõukogu;
tagab kooli õppenõukogu otsuste täitmise;
teeb koostöös hoolekoguga Raasiku Vallavalitsusele ettepanekuid asutuse struktuuri ja töötajate koosseisu;
sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab koolitöötajatega töölepinguid ning kinnitab ametijuhendid;
kinnitab kooli kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;
annab oma pädevuse piires kooli töö korraldamiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ja kontrollib nende täitmist;
korraldab kooli valduses oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist;
koostab ja esitab kooli pidajale kooli eelarve projekti;
korraldab kooli arengukava koostamise, kooskõlastab selle õppenõukogu ja hoolekoguga ning esitab kooli pidajale kinnitamiseks;
tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;
täidab ja lahendab muid seadusega, kooli põhimäärusega ja ametijuhendiga talle pandud kohustusi ja ülesandeid.
Konkursi tingimused ja korra ning direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded ja erialateadmiste taseme kehtestab kooli pidaja.
Direktoriga sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab töölepingu Raasiku vallavanem või tema poolt volitatud ametiisik.
§ 18. Kooli õppenõukogu
Kooli õppenõukogu liikmeteks on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.
Õppenõukogu tööd juhib kooli direktor.
Kooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
Kooli õppenõukogu ülesanded on määratud kooli õppenõukogu põhimäärusega.
Õppenõukogu töövorm on koosolek, mis peavad toimuma vähemalt üks kord õppeveerandis.
Õppenõukogu kutsub kokku kooli direktor.
Õppenõukogu on otsustusvõimeline kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest.
Õppenõukogu otsused võetakse vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud lihthäälteenamusega.
Õppenõukogu koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse koos teiste Huvikooli dokumentidega vastavalt õppekasvatustöö alase dokumentatsiooni pidamise ja säilitamise korrale.
§ 19. Kooli hoolekogu
Kooli hoolekogu moodustatakse ja tegutseb vastavalt Raasiku Vallavolikugu poolt kehtestatud Raasiku valla munitsipaalharidusasutuste hoolekogude töökorrale.
5. peatükk KOOLITÖÖTAJAD JA ÕPPURID
§ 20. Koolitöötajad
Koolitöötajad on pedagoogid (direktor, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, õpetajad, ringijuhid, kontsertmeistrid) ja teenindav personal.
Koolitöötajate koosseisu kinnitab Raasiku Vallavolikogu.
Koolitöötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingute, ametijuhendite, töösisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega.
§ 21. Õppurite õigused
Õppuritel on õigus:
tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal kooli õppekava, põhimääruse ning kodukorraga;
õppida vastavalt kooli õppekavale ja tunniplaanile ning avaldada soovi lisaainete õppimiseks;
osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses;
moodustada õpilasesindus ja osaleda selle tegevuses;
saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta;
saada koolist iseloomustus ja õppimist ning õppetulemusi tõendav dokument;
tervise kaitsele koolis viibimise ajal.
§ 22. Õppurite kohustused
Õppur on kohustatud:
järgima kooli kodukorda;
hoidma kooli vara;
hoidma tema kasutusse antud pille ja teisi õppevahendeid;
osalema regulaarselt õppetöös ja täitma kohusetundlikult õppeülesandeid;
osalema eksamitel, arvestustel, kontsertidel, konkurssidel jm üritustel nii koolis kui ka selle esindajana väljaspool kooli.
§ 23. Varalise kahju hüvitamine
Õpilase süülise tegevuse läbi koolile tekitatud varalise kahju hüvitab õpilane, tema vanemad või eestkostja:
rahaliselt vara taastamise või asendamise väärtuses;
asendades vara samaväärsega.
6. peatükk FINANTSEERIMISE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED
§ 24. Kooli vara
Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Raasiku vallalt või teiste isikute ja asutustelt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajataised, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara.
Kooli valduses olev vara on kooli pidaja omand.
Kooli vara valdamine, kasutamine, ja käsutamine toimub vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kohaselt.
§ 25. Rahalised vahendid
Kooli rahastatakse kooli Raasiku valla eelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest.
Muudest allikatest saadud vahenditeks on:
eraldised riigieelarvest;
laekumised sihtfondidest;
annetused.
§ 26. Aruandlus
Kool esitab oma tegevuse kohta aruandeid riiklike ning Raasiku Vallavolikogu ja Raasiku Vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
§ 27. Asjaajamise alused
Asjaajamine koolis toimub lähtuvalt arhiiviseaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, digitaalallkirja seaduses, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses, Vabariigi Valitsuse kehtestatud teenuste korraldamise ja teabehalduse alustes ja Raasiku valla teabehalduskorras sätestatust.
Kooli asjaajamise keel on eesti keel.
Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse teabehalduskorraga, mille kehtestab kooli direktor.
Dokumentatsiooni haldamine toimub elektoonilises dokumendihaldussüsteemis.
§ 28. Osalemine huvikoolide ühistegevuses
Kool osaleb huvikoolide ühistegevuses.
Kool on Eesti Muusikakoolide Liidu, Eesti Huvikoolide Liidu ja Eesti Akordioniliidu liige. Kooli esindab eelpool loetletud liitudes direktor. Kool tasub oma eelarvest liitudes osalemiseks liikmemaksu .
§ 29. Järelevalve
Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.
Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kooli pidaja.
Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollivad vastavalt pädevusele vallavalitsus, volikogu revisjonikomisjon ning selleks pädevust omavad riigiorganid.
7. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 30. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine
Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab kooli pidaja.
Kooli ümberkorraldamine põhimääruse tähenduses seisneb kooli ühinemises või jagunemises.
Kooli tegevus lõpetatakse:
kui riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta asutus õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
kui kooli ei ole võimalik või otstarbekas finantseerida;
kui kooli järele puudub vajadus;
teistel seadusega ettenähtud juhtudel.
Huvikooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.
Huvikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse kirjalikult õppuritele, lapsevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise tähtaega.
8. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED
§ 31. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine
Kooli põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Raasiku Vallavolikogu kooli õppenõukogu, hoolekogu, kooli pidaja või vallavolikogu kultuuri-, haridus-, sotsiaal- ja spordikomisjoni ettepanekul.
§ 32. Määruse avalikustamine
Avalikustada määrus Raasiku valla põhimääruses sätestatud korras.
§ 33. Määruse jõustumine
Raasiku Vallavolikogu 08.04.2008 määrus nr 11 "Aruküla Huvialakeskuse Pääsulind põhimäärus" tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.