LegalWise

Ardu Kooli põhimäärus

действуетс 01.09.2025· RT IV, 06.06.2025, 38· Kose Vallavolikogu

В EUR-Lex ↗
Содержание

Нажмите на точку перед параграфом, частью или пунктом: точная ссылка, ссылка на место, объяснение, история редакций, судебная практика и заметки.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesolev põhimäärus sätestab Ardu Kooli (edaspidi kool) eesmärgid ja ülesanded, õppe- ja kasvatuse korralduse, õppekavavälise tegevuse korraldamise alused, lasteaialaste, õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused, hoolekogu ja direktori ülesanded, koolitöötajate õigused ja kohustused, majandamise ja asjaajamise alused.

§ 2. Nimetus, asukoht ja tegutsemise kohad

Kooli nimetus on Ardu Kool (edaspidi Kool).

Kooli juriidiline aadress on Eesti Vabariik, Harjumaa, Kose vald, Ardu alevik, Lasteaia tee 4, 75001.

Kool tegutseb kahes hoones:

lasteaia rühmad Ardu alevikus, Lasteaia tee 8 (edaspidi lasteaia maja);

põhikool Ardu alevikus, Lasteaia tee 4 (edaspidi põhikooli maja).

§ 3. Tegutsemise vorm ja õiguslik seisund

Kooli tegutsemise vorm on lasteaed ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena.

Kooli pidaja on Kose Vald (edaspidi vald). Kool on Kose Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus.

Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi ja Kose valla õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

§ 4. Pitsat ja sümboolika

Koolil on oma nimetusega pitsat, lipp ja vajadusel muu sümboolika.

Kooli erinevad majad võivad kasutada kooli sümboolika kõrval oma sümboolikat.

Kooli sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab direktor kooskõlastatult hoolekoguga.

§ 5. Arengukava

Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu, õpilasesindusega ja õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajatega ja õppenõukoguga kooli arengukava.

Kooli arengukava koostamisel lähtutakse riiklikest suundumustest, valla arengukavast, sisehindamise ning riskianalüüsi tulemustest.

Kooli arengukava kinnitab ja loob võimalused arengukava täita, vallavolikogu. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

Kooli arengukava täitmise eest vastutab direktor.

Kooli arengukava avalikustatakse asutuse veebilehel.

§ 6. Kooli sisehindamine

Kooli sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada lasteaialaste ja õpilaste arengut toetavad tingimused ning kooli järjepidev areng. Kooli sisehindamist viiakse läbi vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul.

§ 7. Põhimääruse kehtestamine ja muutmine

Kooli põhimääruse kehtestab, seda muudab ja täiendab vallavolikogu. Põhimäärus ja selle muudatused ning täiendused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele, õppenõukogule.

Kool avalikustab põhimääruse oma veebilehel.

2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED

§ 8. Tegevuse eesmärk

Kooli tegevuse eesmärk on toetada lasteaialaste arengut ja alushariduse omandamist ning täita Põhikooli ja gümnaasiumi seaduses § 4 toodud ülesandeid.

§ 9. Ülesanded

Lasteaia ülesandeks on toetada kuni seitsmeaastaste laste (edaspidi lasteaialaste) arengut ja alushariduse omandamist, luues tervise kaitseks ning õppe- ja kasvatustegevuse turvaliseks ja ohutuks korraldamiseks vajalikud tingimused.

Kooli ülesanded on:

aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed;

luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist;

luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvitegevuseks kooli juures.

3. peatükk STRUKTUUR. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED

§ 10. Hariduse liik ja tase. Struktuur

Hariduse liik on alus- ja üldharidus.

Hariduse tase on alusharidus ja põhiharidus.

Põhikoolis toimub õpe kõigis kolmes kooliastmes.

Lasteaias on lasteaia ja lastehoiu rühmad.

§ 11. Õppekeel

Kooli õppekeel on eesti keel.

§ 12. Õppekava

Kooli direktor koostab koos õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajatega Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alushariduse riikliku õppekava ja põhikooli riikliku õppekava alusel kooli õppekavad, mis on õpingute alusdokumentideks ning milles tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames.

Kooli põhikooli õppekava esitatakse arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

Kooli alushariduse õppekava esitatakse arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule.

Õppekava kinnitab direktor.

§ 13. Õppe- ja kasvatustöö korraldus

Kooli ja lasteaia rühmad moodustab direktor.

Klassi täitumuse ülemine piirnorm on 18 õpilast. Vallavalitsus võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse – ja ohutusnõuded on täidetud.

Kooli juures võivad töötada pikapäevarühm, koolieelikute ettevalmistusrühm, õpiabirühm, tasemerühm või eriklass tõhustatud tuge vajavatele õpilastele.

Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega vanema taotluse alusel. Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor.

Kool lähtub õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös.

Õpilaste arvu õpiabirühmas, tasemerühmas ja eriklassis määrab direktor, arvestades õpilaste hariduslike erivajaduste iseloomu, kooli teenindava eripedagoogi ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi.

Lasteaialaste ja õpilaste õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil.

Õpilaste õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. Õppeperioodi pikkus on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat).

Õpilaste koolivaheajad ja eksamiperioodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Vallavalitsus võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad arvestusega, et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega 12 nädalat ja suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

Lasteaia rühmade lahtioleku aja otsustab vallavalitsus, lähtudes hoolekogu ettepanekust.

Koolil on kaks kodukorda: põhikooli maja kodukord (Kooli kodukord) ja lasteaiamaja kodukord (Lasteaia kodukord). Lasteaia kodukord koostatakse ja kehtestatakse vastavalt Alusharidusseaduse § 18, kooli kodukord vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse § 68-le.

Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad päevakavade alusel. Päevakavad lasteaia lastele ja õpilastele kehtestab direktor. Kooli päevakavad kajastavad mängu, õppetegevuste ja kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides jm korraldavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust.

Õpilasel on ühes õppenädalas kuni viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus on määratud kooli õppekavaga ja see ei ületa seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

Õppetunni pikkus on määratud päevakavas. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis.

Õpilaste hindamine, järgmisesse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise tingimused ja kord sätestatakse põhikooli õppekavas.

Hindamisest teavitamine sätestatakse põhikooli maja kodukorras ja põhikooli õppekavas.

Kool võib teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas.

Kool korraldab õpilase arengut toetavat tegevust. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.

Kool võimaldab õpilasel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust. Koolil on oma raamatukogu.

§ 14. Huvitegevus ja õppekavaväline tegevus

Huvitegevus on koolist toimuv või kooli korraldatud õppekava läbimist toetav tegevus või õppekavaväline tegevus.

Koolil on õigus korraldada õppekavaväliseid tasulisi tegevusi, nagu huviringid, üritused jms, kooskõlastades tasulised tegevused eelnevalt vallavalitsusega. Vallavalitsus kinnitab õppekavavälises tegevuses osaleja kaasrahastamise.

Kooli huvitegevuse ja õppekavavälise tegevuse korraldamise aluseks on kooli üldtööplaan ja päevakava.

4. peatükk KOOLI VASTUVÕTT. LASTE JA ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 15. Kooli vastuvõtt

Laste vastuvõtt lasteaiarühmadesse toimub vanema või lapse eestkostja kirjaliku avalduse alusel vallavalitsuse poolt kehtestatud korras.

Põhikooli klassidesse võetakse õpilane vastu kooli vastuvõtukorra alusel, mille on heaks kiitnud kooli hoolekogu ja kinnitanud vallavalitsus.

§ 16. Õpilaspilet

Õpilasele väljastatakse põhikoolis õppimise perioodiks õpilaspilet. Õpilaspileti väljaandmise korra ja õpilaspileti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 17. Laste ja õpilaste õigused

Lapsel on õigus

tema heaolu ja arengut toetavale ning soodustavale õpi- ja kasvukeskkonnale. Lapsel on õigus väljendada oma arvamust ning sellega peab vastavalt lapse vanusele ja arengule arvestama;

õpetajate igakülgsele abile ja toetusele.

§ 18. Õpilaste õigused

Õpilasel on õigus

täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;

valida oma huvidele vastavaid õppekava läbimist toetavaid või õppekavaväliseid koolis toimuvaid tegevusi;

asutada klubisid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

kasutada huvitegevuses tasuta kooli ruume, rajatisi ja vahendeid;

saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilaste õiguste ja kohustuste kohta;

saada täiendavat pedagoogilist juhendamist vastavalt konsultatsioonide graafikule;

saada õpiabi, osaleda arenguvestlusel ja saada vajalikku tugiteenust;

olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas;

olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta;

olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele ja osaleda koolielu korraldamises;

saada esmast teavet karjääri planeerimise ja edasiõppimise võimaluste kohta;

saada teavet ainelise abi ja soodustuste saamise kohta õigusaktides kehtestatud ulatuses ja korras;

pöörduda oma õiguste kaitseks kooli hoolekogu, vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsiooni poole.

§ 19. Lasteaialaste ja õpilaste kohustused

Lasteaialapsel on kohustus täita lasteaia kodukorda.

Õpilasel on kohustus:

osaleda õppetöös talle kehtiva päevakava alusel;

täita kooli kodukorda;

hoida kooli head mainet;

osaleda arenguvestlusel;

järgida üldtunnustatud moraalinorme;

kasutada kooli vara säästlikult;

kasutada talle määratud tugi- ja mõjutusmeetmeid;

täita lapsele õigusaktidega määratud kohustusi.

§ 20. Õpilasesindus

Põhikooli õpilastel on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilasi õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

Õpilasesindus lähtub oma tegevustes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. Õpilasesinduse ülesanded, tegevuse ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus.

Esimese õpilasesinduse koosoleku kutsub kokku kooli direktor.

1.-9. klass valib oma klassist kaks esindajat õpilasesinduse liikmeteks.

Õpilaskond valib õpilasesinduse liikmete seast presidendi.

Õpilaskonna poolt valitud õpilasesinduse liikmed arutavad töökoosolekul läbi õpilasesinduse põhimääruse ja esitavad selle kinnitamiseks direktorile.

Õpilasesinduse põhimääruse kinnitab direktor.

Õpilasesinduse tööd koordineerib direktori käskkirjaga määratud kooli töötaja.

§ 21. Tervis ja turvalisus

Kool tagab lapse lasteaias ja koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervisekaitse.

Kool koostab tervisekaitse nõuetele vastava päevakava.

Kool rakendab abinõud vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamiseks, tehes koostööd vanemate, vallavalitsuse, noorsootöötajatega; vajadusel politsei ning teiste ametiasutuste ja ekspertidega.

Laste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord määratakse kindlaks kooli kodukordades.

Direktor korraldab õpilaste ja töötajate kaitse hädaolukorras. Hädaolukorra plaani kehtestab kooli direktor.

5. peatükk VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 22. Lasteaialapse vanemate õigused ja kohustused

Vanematel on õigus:

tuua last lasteaeda ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteaia päevakava järgides;

nõuda vajalike tingimuste loomist laste arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;

saada teavet kooli lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse korralduse kohta;

saada tagasisidet lapse arengu kohta;

saada lasteaialt nõustamist lapse arengu ja alushariduse küsimustes;

saada teavet kooli lasteaia töökorralduse kohta;

olla valitud kooli hoolekogu koosseisu vastavalt vallavolikogu kehtestatud korrale;

saada teavet ainelise abi ja soodustuste saamise kohta vallavolikogu kehtestatud ulatuses ja korras;

pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsiooni poole.

Vanemad on kohustatud:

täitma lasteaia kodukorda;

esitama lastehoiule ja lasteaiale oma kontaktandmed ning teatama nende muutumisest;

tegema lastehoiuga ja lasteaiaga koostööd lapse arengu toetamiseks ning lapsele tugiteenuste võimaldamiseks;

pöörduma lastehoiu või lasteaia ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;

teavitama kirjalikult lastehoiu pidajat või lastehoidu ja lasteaia direktorit lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel kohandatakse võimaluste piires lapse päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevust;

tagada lapse arenguks ja alushariduse omandamiseks soodsad tingimused ja katta sellega kaasnev kulu;

tasuma lasteaia kohamaksu iga kuu ettemääratud kuupäevaks. Osalustasu tuleb tasuda iga kuu, sõltumata lapse kohal käimise päevade arvust.

§ 23. Õpilase vanemate õigused ja kohustused

Vanemal on õigus:

saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse kohta;

saada teavet õpilase päevakava kohta;

saada teavet õpilase arengu kohta;

saada teavet õpilase hinnetest;

saada nõustamist õpilase kasvatamise ja õpetamise küsimustes;

osaleda üks korda aastas lastevanemate üldkoosolekul;

teha ettepanek kutsuda kokku klassi lastevanemate koosolek;

olla valitud kooli hoolekogu koosseisu vastavalt vallavolikogu kehtestatud korrale;

pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja/või kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;

taotleda õpilasele rakendatavaid tugimeetmeid vastavalt seadusele sätestatud korras;

taotleda õpilase õpingute jätkamist madalamas klassis.

Vanemad on kohustatud:

võimaldama õpilase koolikohustuse täitmist;

looma õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutustes;

tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;

tegema koostööd direktori, õpetajate ja tugispetsialistidega;

pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;

kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus;

täitma kooli kodukorda.

6. peatükk KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 24. Koolitöötajad

Koolitöötajad on direktor, õppejuht, õpetajad, tugispetsialistid, abiõpetajad, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad.

Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor pidaja kehtestatud korras.

§ 25. Koolitöötajate õigused

Koolitöötajate õigused, kohustused, ülesanded ja vastutus määratakse kindlaks tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, töölepingu, ametijuhendi ja teiste õigusaktidega, mis on kooskõlas tööseadustega ja õpetajate töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

Koolitöötajal on õigus:

töötada vaimselt ja füüsiliselt turvalises keskkonnas;

osaleda töölepingu iga-aastasel ülevaatamisel ja täiendamisel;

osaleda kooli arendustegevuses;

osaleda täienduskoolitusel vastavalt koolitusplaanile

avaldada soovi arenguvestluseks.

§ 26. Koolitöötajate kohustused

Õpetajate kohustuseks on laste õpetamine ja kasvatamine. Õppe- ja kasvatustöö aluseks on õppekava, laste ning õpetajate vastastikune lugupidamine ja mõistmine ning koostöö kolleegide ja koduga.

Personalil on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui avalikustamise kohustus tuleneb seadusest.

§ 27. Õpetaja ja abiõpetaja

Õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate kohustus on koostöös korraldada lapsele või õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi.

Õpetaja ja abiõpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.

Põhikooli õpetajad kuuluvad õppenõukogusse. Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

Lasteaiaõpetajad kuuluvad õppenõukogusse. Õppenõukogu tegevus kavandatakse õppeaasta algul ja määratakse lasteaia tegevuskavas.

§ 28. Konkursi korraldamine

Õpetajate, õppejuhi, tugispetsialistide ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor avaliku konkursi.

Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

7. peatükk KOOLIELU KORRALDAMINE

§ 29. Direktor

Kooli juhib direktor.

Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab vallavalitsus avaliku konkursi, kehtestades selleks läbiviimise korra ja esitades selle enne arvamuse avaldamiseks hoolekogule. Töölepingu direktoriga sõlmib, muudab ja lõpetab vallavanem.

Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

Direktori ülesanded:

vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;

kehtestab kooli õppekava;

esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid käesoleva seaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;

kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale;

sõlmib õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud;

kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu;

teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis või laste arvu rühmas;

kehtestab kooli sisehindamise korra esitades selle arvamuse andmiseks hoolekogule;

kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra kooskõlastatakse selle kooli õppenõukogu ja hoolekoguga;

määrab tugiteenuste koordineerija;

täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid;

annab oma pädevuse piires käskkirju.

Kooli direktori äraolekul asendab teda vallavalitsuse poolt määratud isik.

§ 30. Õppenõukogu

Koolil on kaks õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.

Põhikooli õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppejuht, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja.

Põhikooli õppenõukogu reguleerimise korra kehtestab haridusminister määrusega.

Lasteaia õppenõukogu liikmeks on kooli direktor, õppejuht, õpetajad ja tugispetsialistid. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse vajadusel abiõpetajad.

Lasteaia õppenõukogu töövorm on töökoosolek. Koosolekud protokollitakse.

Lasteaia õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku liikmetest. Lasteaia õppenõukogu koosoleku otsused langetatakse lihthäälteenamusega.

Lasteaia õppenõukogu tööd juhib õppejuht.

§ 31. Hoolekogu

Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille moodustamise korra ja töökorra kehtestab Kose Vallavolikogu.

Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on lasteaia laste, õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomisel.

Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

8. peatükk FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

§ 32. Vara

Kooli vara moodustavad talle valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara. Kooli vara on Kose valla omand.

§ 33. Vara valdamine, kasutamine ja käsutamine

Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub lähtudes vallavolikogu kehtestatud korrast.

Kool hoiab korras inventari ja õppevahendid, lähtudes koolile eelarveaastaks ettenähtud vahenditest.

Kooli põhimääruses ettenähtud tasuliste teenuste hinnad kehtestatakse riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korras.

§ 34. Eelarve

Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, vallavalitsus ning eelarve kinnitab vallavolikogu.

Eelarve eelnõu koostamiseks esitab direktor vallavalitsusele kirjalikult põhjendatud ettepanekud vastavalt kooli arengukavale ja valla põhimäärusele. Vallavolikogu võtab vastu Kose valla eelarve, milles sisaldub Ardu Kooli kulude ja investeeringute eelarve.

Raamatupidamisarvestust peetakse vallavalitsuses.

§ 35. Rahalised vahendid

Kooli rahalised vahendid moodustuvad valla eelarvest, lasteaialaste vanemate poolt kaetavast osast, laekumistest fondidest ja sihtasutustelt, annetustest ja õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest. Täiendavate tulude kasutamine toimub õigusaktides kehtestatud korras ning nende kasutamise kohta on direktor kohustatud aru andma hoolekogule ja vallavanemale.

Kool võib vastu võtta eraldisi sihtasutustelt ja annetusi äriühingutelt, mittetulundusühingutelt ja üksikisikutelt. Kooli direktor peab eraldisest ja annetusest teavitama vallavalitsust ning tagama nimetatud vahendite kasutamise arvestuse asutuse raamatupidamises ja kajastamise eelarve täitmises õigusaktides ja valla raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud korras

§ 36. Asjaajamine ja aruandlus

Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab direktor.

Kool esitab aruandeid oma tegevuse kohta õigusaktidega kehtestatud ulatuses, korras ja tähtaegadel.

§ 37. Järelevalve

Kooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet vallavalitsus. Õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse riiklikku järelevalvet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

9. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

§ 38. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine

Kooli korraldab ja kujundab ümber või lõpetab tegevuse vallavalitsus vallavolikogu otsuse alusel, kuulates enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse.

Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, kooli ja vanemaid ning lapsi vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 39. Määruse kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks Kose Vallavolikogu 30.06.2022 määrus nr 13 “Ardu Kooli põhimäärus”.

§ 40. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01.09.2025.