Kohila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

§ 1. Üldsätted

Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse ja reo-, sademe- ja drenaaživee, samuti liigvee (edaspidi sademevee) ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuste kasutajate vahel Kohila valla (edaspidi valla) territooriumil.

§ 2. Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) abonenttasu – tasu, mida maksab tarbija ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise eest sõltumata kasutamisest;

2) arvestusperiood – veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta esitatakse tarbijale arve;

3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (vesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajaliku ehitisega. Tuletõrjevee hüdrant ei ole avalik veevõtukoht;

4) baasmäär – Konkurentsiameti poolt kehtestatud piirkonnas kehtiva tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest;

5) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;

6) kanaliseerimine – reovee kogumine ja ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni kaudu;

7) tarbija – tarbimiskoha omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle tarbimiskoha veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava toruühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste osas;

8) tarbimiskoht – kinnisturaamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk, hoonestusõigus);

9) tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon – liitumispunktist tarbimiskohapoolsed ehitised, rajatised ja seadmed (sealhulgas ehitiste ja rajatiste siseveevärk ja -kanalisatsioon) ühisveevärgist veega varustamiseks ja reovee ühiskanalisatsiooni ning sademevee sademeveekanalisatsiooni ärajuhtimiseks;

10) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;

11) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud veearvesti juurde kuuluv tehniline sõlm;

12) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade ühendustorustikul enne tarbimiskoha veevärki;

13) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub tarbimiskohtade veega varustamine või tarbimiskohtadelt reovee ning sademevee ärajuhtimine;

14) purgimine – reovee kogumismahutist väljapumpamise, äraveo ja puhastamise teenus;

15) reostus – vett rikkuvate saasteainete sisaldus vees;

16) reovesi – olmes, tööstuses või muus tootmises tekkinud vesi, mis ületab kehtestatud heite piirväärtusi ja mida tuleb enne suublasse juhtimist puhastada;

17) reoveekanalisatsioon – rajatised ja seadmed reovee kanaliseerimiseks;

18) sademeveekanalisatsioon – rajatiste, sealhulgas kraavituste ja seadmete süsteem sademevee ärajuhtimiseks;

19) tarbimiskoha välistorustik – tarbimiskoha vee- ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete süsteem tarbija veega varustamiseks ühisveevärgist või reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;

20) vaatluskaev – avatava luugiga kaev (toru) kanalisatsioonitorustikul;

21) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks;

22) ühendustoru – tarbimiskoha veevärki veega varustav või tarbimiskoha kanalisatsioonist reovett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;

23) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reovett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. Sademeveekanalisatsioon Kohila vallas ei ole ühiskanalisatsiooni osa;

24) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb tarbijate veega varustamine või nende reovee kanaliseerimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;

25) sademeveekanalisatsiooni avarii - sademeveekanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb piirkonna sademevee kokku kogumine ja ära juhtimine ning mille tagajärjel tekib üleujutuse oht;

26) ühisvoolne kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ning sademevee ühiseks kanaliseerimiseks.

27) lahkvoolne kanalisatsioon – eraldiseisvad ja omavaheliste ühendusteta ehitised ja seadmed reovee ning sademevee eraldiseisvaks kanaliseerimiseks.

§ 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub vastavalt Kohila Vallavolikogu (edaspidi volikogu) 30.12.2024 otsusele nr 44

(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijal on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). ühekordset või lühiajalist veekasutust või reovee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu alusel.

(3) Sademeveekanalisatsiooni tarbijal on õigus sademevett juhtida sademeveekanalisatsiooni vastavalt sademeveekanalisatsiooni omanikuga sõlmitud lepingule (edaspidi sademevee teenusleping). Ühekordset või lühiajalist sademeveekanalisatsiooni kasutamist võib sademeveekanalisatsiooni omanik lubada tähtajalise sademevee teenuslepingu alusel.

(4) Ühiskanalisatsioon on ette nähtud reovee kanaliseerimiseks

(5) Sademeveekanalisatsiooni on ette nähtud sademevee kanaliseerimiseks.

§ 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse ja Kohila vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) vahelise lepinguga (edaspidi haldusleping).

(2) Ühisveevärgil asuvast tuletõrje veevõtukohast kasutatakse vett tuleohutuse seaduses sätestatud alustel, mille eest tasutakse vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele lepingule.

(3) Ühiskanalisatsiooni kaudu erandkorras üleujutuste korral avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimise kulud tasutakse vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele lepingule.

(4) Reovee ning fekaalide purgimisel juhindutakse vallavolikogu kehtestatud Kohila valla reovee äraveo ja kohtkäitluse eeskirjast.

(5) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja vee andmise peatada.

(6) Tuletõrjevee hüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Hüdrantidest võib vett võtta kahjutule tõrjumisel. Muuks otstarbeks võib vett kasutada ainult vee-ettevõtja loal.

(7) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnakujundus ja hindade kehtestamine toimub ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) alusel.

(8) Keelatud on ligipääsu takistamine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatistele (nt parkimine reoveepumplate vahetusse lähedusse).

§ 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ning liitumispunkti määramine

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt, mis asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha piiri. Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on ühtlasi teenuslepingu lahutamatu osa.

(2) Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja tarbija vahelisel kokkuleppel.

(3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui veetorustikul peakraan puudub või see asub tarbimiskoha piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,5 meetrit väljaspool tarbimiskoha piiri.

(4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on vaatluskaev, mis kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Kui vaatluskaev puudub või see asub tarbimiskoha piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,5 meetrit väljaspool tarbimiskoha piiri.

(5) Olemasoleva hoonestusega aladel viiakse veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla kruntideks jaotatud alade piiridega. Tarbimiskoha piiride muutmisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui sellega kaasneb veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

(6) Kruntide piiride muutmisel ilma detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised, tuleb tarbijal see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, väljastab vee-ettevõtja sellekohased tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui tarbija ei järgi seda või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus katkestada veega varustamine.

§ 6. Liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhk ja maksimaalne lubatud paisutustase

(1) Veerõhu ühisveevärgis määrab vee-ettevõtja piirkonniti, lähtudes hoonestuse valdavast kõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest ning korrasolekust. Üldjuhul tagab vee-ettevõtja vähemalt 1 bar rõhu veevärgis, välja arvatud vee-ettevõtjast mitteolenevatel asjaoludel.

(2) Reo- ja sademevee paisutustase ühiskanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni torustiku liitumispunktis määratakse tehniliste tingimustega. Kui paisutustase ei ole kindlaks määratud, on maksimaalne lubatud paisutustase reovee kanalisatsiooni puhul tarbimiskoha poolt esimese ühiskanalisatsiooni vaatluskaevu kaanekõrgus. Isevoolse reovee- ja sademevee kanalisatsiooni puhul on maksimaalne lubatud paisutustase lähima tänava pinnast 0,1 m kõrgemal.

(3) Kui tarbimiskohas vajatakse suuremat rõhku või pole tagatud reo- või sademevee isevoolne kanaliseerimine tuleb tarbimiskoha omanikul ülepumpamine tagama omal kulul ja vee- ettevõtja tehnilistel tingimustel.

§ 7. Nõuded tarbimiskoha veevärgile ja kanalisatsioonile

(1) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon peavad olema rajatud vastavuses õigusaktide, standardite ja vee-ettevõtja poolt väljastatud tehniliste, sh üldiste tehniliste tingimustega.

(2) Tarbija on kohustatud tagama tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse õigusaktidele, standarditele ja vee-ettevõtja poolt väljastatud tehnilistele, sh üldistele tehnilistele tingimustele.

(3) Tarbija on kohustatud hoidma tarbimiskoha välistorustiku maa-ala juurdepääsetavana vastavalt kaitsevööndi ulatuses.

(4) Tarbimiskoha välistorustiku nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul, peab tarbija sellest koheselt teavitama vee-ettevõtjat.

(5) Tarbija peab tagama ligipääsu igal aja hetkel tarbimiskoha jaoks rajatud liitumispunktidele.

(6) Liiklusvahendeid (sh haagiseid) ei tohi parkida tuletõrjevee hüdrantidele lähemale kui 2 meetrit.

(7) Tarbimiskoha kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee ülevoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

(8) Tarbijal on keelatud ühisveevärgi sulgarmatuuri kasutamine, erandina on tarbijal lubatud tarbimiskoha peakraani sulgemine, kui on ilmnenud leke tarbimiskoha torustikul. Sel juhul tuleb peakraani sulgemisest koheselt teavitada vee-ettevõtet.

(9) Vee-ettevõtjal on õigus tarbimiskoha veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemidele paigaldada plomme (sulgarmatuurile, veearvestitele) omavolilise vee võtmise takistamiseks. Tarbija vastutab tarbimiskoha veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemidele paigaldatud plommide säilimise eest.

(10) Tarbija võib tuletõrjesüsteemi sulgarmatuurilt plomme ära võtta tuletõrjesüsteemi katsetamisel pärast sellekohast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga ning kahjutule tõrjumisel koheselt, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjat teavitama mitte hiljem kui sündmusele järgneval tööpäeval.

(11) Vee-ettevõtja volitatud isikul on õigus teostada kontrolli tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni, tarbija veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ning sademevee üle vastavalt eeskirjale ning teenuslepingu tingimustele. Volitatud isiku määrab vallavolikogu vee-ettevõtja kirjaliku pöördumise alusel.

(12) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse akt, mille koopia edastatakse tarbijale. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ning reoveeärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

§ 8. Vee andmise ja reovee ning sademevee kanaliseerimise katkestamine ja taastamine

(1) Vee-ettevõtjal on õigus teenus peatada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel. Erandjuhtudel on vee-ettevõtjal õigus ühisveevärki või -kanalisatsiooni ohustava reostuse korral tarbijatele vee andmine, reovee või sademevee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.

(2) Teenuse piiramisest või katkestamisest ning teenuse taastamisest teavitab vee-ettevõtja tarbijat ja vallavalitsust.

(3) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja alusel suletud teenusest tarbijale põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine, samuti reovee või sademevee kanaliseerimine taastatakse peale sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist.

(4) Vee-ettevõtja ei vastuta tarbijale vee andmise, reovee ärajuhtimise või sademevee vastuvõtu katkemise või vähendamise eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena.

(5) Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi või -kanalisatsiooni remonttööde käigus põhjustanud tarbimiskoha veevärgile ja/või kanalisatsioonile kahjustusi, taastab vee-ettevõtja eelnenud olukorra või hüvitab tarbijale tekitatud kahjud.

§ 9. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii korral veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste osutamine

(1) Avariilistest remonttöödest ja sellega seonduvatest veekatkestustest teavitab vee-ettevõtja vallavalitsust koheselt peale avariiteate saamist.

(2) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste osutamise katkemisel teostab tarbijale veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamist vee-ettevõtja vastavalt elutähtsa teenuse toimepidavuse plaanile ja kriisikomisjoni juhistele.

(3) Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest veesulgemistest teavitatakse tarbijaid kirjalikult 3 päeva enne tööde algust.

(4) Vee-ettevõtjal on õigus katkestada vee andmine ja reovee ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuste ning remonttööde korral üle 24 tunni tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse tarbijate esmasteks vajadusteks.

(5) Tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ning seadmete purunemise või rikkimineku korral tähistab vee-ettevõtja vajadusel teelõigu liikluskorraldusvahenditega.

§ 10. Ebaseaduslik veekasutus ja reovee ning sademevee kanaliseerimine

(1) Ühisveevärgist vee võtmine ja ühiskanalisatsiooni abil reo- ja sademevee ärajuhtimine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmiste rikkumistega:

1) torustikule, sulguritele või vee- või reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on rikutud või eemaldatud, välja arvatud juhul, kui eemaldamine on vee-ettevõtjaga eelnevalt kokku lepitud;

2) joogi- või reoveearvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud;

3) tarbimiskoha veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või seade, mille ebaõige kasutamise tagajärjel toimub veeleke;

4) reovett juhitakse ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja loata;

5) näitusid on moonutatud;

6) sademevett juhitakse vee-ettevõtja loata ühiskanalisatsiooni;

7) toimub muu tegevus, mille eesmärk on kasutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust selle eest kehtestatud tasu maksmata.

(2) Ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu arvutamine ning maksumus määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel.

(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel koostab vee-ettevõtja esindaja akti, millele lisatakse võimalusel nimetatud teenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja kontaktid ja allkiri.

(4) Vee-ettevõtja võib ebaseadusliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutamise lõpetada ette teatamata.

§ 11. Keelatud ühendused

(1) Keelatud veeühenduseks loetakse ühendust, mis võimaldab reostusohtliku vee tagasivoolamist tarbimiskoha veevärgist ühisveevärki normaal- kui ka alarõhu korral.

(2) Keelatud kanalisatsiooniühenduseks loetakse ühendust, mis võimaldab reovett juhtida sademevee kanalisatsiooni, samuti sademevee juhtimist reoveekanalisatsiooni.

(3) Ühisveevärgiga ühendatud tarbimiskoha veevärgil ei tohi olla ühendust alternatiivse veevärgiga, mis saab toite teisest veeallikast.

(4) Kui tarbija poolt keelatud ühenduse tegemise tõttu või seadme, mille ebaõige kasutamise tagajärjel toimub ühisveevärgi reostumine või ühiskanalisatsiooni rajatised on ülekoormatud, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud vee-ettevõtjale. Hüvitis määratakse reostuse ja ülekoormuse likvideerimiseks teostatud põhjendatud kulude alusel.

§ 12. Ajutised torustikud

(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ning sademevee kanaliseerimist ajutiseks tarvitamiseks (näiteks ehituseks või avalike ürituste korraldamiseks) tähtajalise teenuslepingu alusel.

(2) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavalt vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele.

(3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda vee-ettevõtja teha teise lepingupoole kulul.

(4) Liitumispunktis peab olema sulgarmatuur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

(5) Teenuse arvestuse pidamiseks tuleb teenuse taotlejal paigaldada vastav mõõdusõlm ja arvesti või lepitakse arvestus vee-ettevõtjaga kokku eraldi.

§ 13. Reovee ärajuhtimise nõuded

(1) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab:

1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;

2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;

3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase (vastavalt valdkonna ministri määrusele);

4) radioaktiivseid aineid;

5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;

6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid

7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid;

8) naftasaadusi ja naftasaaduse jääke

(2) Ühiskanalisatsiooni, sõltumata selle ehitusviisist, on keelatud lasta:

1) olmeprügi

2) ravimeid ja medistsiiniseadmeid

3) ehitusprahti, sh tootmisjäätmeid

4) loomseid jäätmeid

5) lund

6) lokaalsete puhastite, sh jäätmehuntide, jäätmeid

7) mänguasju

8) muid tahkeid või vedelaid ühiskanalisatsiooni ja -rajatiste toimimist ohustavaid esemeid.

(3) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud tarbija, kes on rikkunud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut on tarbija kohustatud hüvitama vee-ettevõtjale tekitatud kahju.

(4) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 °C.

(5) Vee-ettevõtja on kohustatud tarbijatelt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioon (mg/l) ei ületa määruse Lisa 1 veerus 4 toodud reostusnäitajate lubatud piirkontsentratsioone (LPK). Piirkontsentratsiooni ületamise korral (Lisa 1 veerud 5 ja 6) on vee-ettevõtjal õigus lisaks reoveeteenuse hinnale rakendada ülenormatiivse reostuse tasu vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatule.

(6) Kui ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi sisaldab rohkem kui ühte ning erinevatesse LPK veergu sattuvat, piirväärtust ületavat saastenäitajat, arvutatakse ülereostuse tasu kõrgema LPK veeru koefitsiendi järgi.

(7) Kui ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevesi ületab püsivalt Lisas 1 veergudes 5 või 6 või liitumis- või teenuslepinguga kokku lepitud leebemaid piirväärtusi on vee-ettevõtjal õigus võtta tarbijalt piirväärtusi ületava reostuse tasu käesoleva eeskirja alusel kehtestatud korras või nõuda reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist eelpuhastatuna või koheselt lõpetada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine sellele tarbijale.

(8) Reoveemahutite, omapuhastite jms tühjendamine otse ühiskanalisatsiooni on keelatud. Nõuded purgimisele ja ühiskanalisatsioonivälistele reoveesüsteemidele on kehtestatud eraldi ning käesolevas eeskirjas neid ei käsitleta.

§ 14. Ühiskanalisatsiooni juhitud saasteainete kontrollimise kord

(1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastatuse kontrolli teostatakse vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatule.

(2) Proovivõtu sagedus ja saasteainete loetelu proovivõtus määratakse vee-ettevõtja poolt sõltuvalt vee saastatuse iseloomust. Saastatuse iseloomu kindlakstegemiseks on vee-ettevõtjal õigus tutvuda tarbija tarbimiskoha kanalisatsiooniga ja tarbimiskohas asetleidva tegevusega.

(3) Avariijuhtudel, mis ohustavad ühiskanalisatsiooni normaalset tööd, on tarbija kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale.

(4) Kui proovivõtu analüüsi tulemusel saasteaine sisalduse kontsentratsioon põhjustab tarbijale reostusgrupi muutumist, teavitatakse sellest tarbijat kolme tööpäeva jooksul alates analüüsi tulemuste teada saamisest.

(5) Tarbijal on õigus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teostada kontrolliks proovivõtmine, sealjuures peab kohal viibima vee-ettevõtja esindaja, kellel on õigus võtta paralleelproove.

§ 15. Tarbijate jaotamine hinnagruppidesse olenevalt ühiskanalisatsiooni juhitud saasteainete tasemest ja hinnagrupi määramine

(1) Reovee ärajuhtimise teenuse tasu, mis on kehtestatud Konkurentsiameti poolt, on võrdne I hinnagrupi baasmääraga.

(2) Vee-ettevõtjal on õigus jagada tarbijad sõltuvalt ühiskanalisatsiooni juhitud saasteainete tasemest kolme hinnagruppi (Lisa 1, veerud 4, 5 ja 6).

(3) Ühiskanalisatsiooni juhitud saasteainete piirmäära Lisas 1 veerus 4 ületava reovee eest ette nähtud hinnalisand on võrdne:

1) Lisa 1 veerus 5 ehk II hinnagrupis – 0,2 kordse baasmääraga;

2) Lisa 1 veerus 6 ehk III hinnagrupis – 0,4 kordse baasmääraga.

(4) Hinnagrupp kehtib alates kalendrikuust, millal proov võeti kuni järgmise proovivõtuni. Proovivõtukordade arv ja vajadus nähakse ette vee-ettevõtja poolt. Hinnagrupp määratakse kõrgeima saastenäitaja järgi.

(5) Kõikide kontrollproovide maksumuse tasub tarbija, kelle puhul on tuvastatud reo- ja sademevee saasteainete piirmäärasid ületava vee suunamine ühiskanalisatsiooni.

§ 16. Vee mõõtmine

(1) Tarbimiskoha veevärk, mis on liitunud ühisveevärgiga peab olema varustatud veemõõdusõlmega. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine tarbimiskohale ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

(2) Veemõõdusõlm peab reeglina asuma hoones kohe peale tarbimiskoha välistorustiku suubumist hoonesse. Kui tarbimiskoha hoones pole võimalik veearvestile tagada sobivaid tingimusi tuleb veemõõdusõlm rajada veemõõdukaevu.

(3) Ajutise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutamise puhul lepitakse veemõõdusõlme asukoht, paigaldusviis või arvestuse kord vee-ettevõtjaga kokku eraldi.

(4) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele. Veemõõdusõlme paigaldab vee-arvesti vee-ettevõtja, kui tarbija ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Tarbija poolt paigaldatud veearvesti peab olema taadeldud ja vastama vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele.

(5) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul peale vastavat sooviavaldust seitsme tööpäeva jooksul, tingimusel, et eelnevalt on sõlmitud liitumisleping, milles olevad tingimused on täidetud ning rajatud veemõõdusõlm vastab nõuetele.

(6) Peale veearvesti paigaldamist peab tarbija veearvesti toimimiseks tagama veearvesti, plommide ja armatuuri säilimise vigastamatuna, veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse, kuivuse ja ruumi valgustuse ning nõutud temperatuuri. Samuti peab tarbija tagama vaba juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.

(7) Vee-ettevõtjale kuuluva tarbija poolt rikutud või omavoliliselt eemaldatud veearvesti või plommi asendab vee-ettevõtja seitsme tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale tarbija poolt. Veearvesti rikke korral, mis ei sõltunud tarbijast, asendatakse veearvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

(8) Kui ei ole peetud kinni käesoleva määruse paragrahv 16 punktis 6 toodud nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine tarbimiskohale vastavalt käesoleva määruse paragrahv 8 lõikele 1.

(9) Veearvesti riketest või vigastustest, samuti plommide kaotsiminekust tuleb tarbijal vee-ettevõtjat koheselt teavitada. Eeltoodud juhul võib vee-ettevõtja mitte rakendada eeskirja paragrahvis 10 toodud hüvituse nõuet.

(10) Tarbija võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud tarbija, vastasel juhul vee-ettevõtja.

(11) Veearvesti rikke korral, kui tarbija ei ole selles süüdi, arvestatakse vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise tarbimise järgi. Juhul, kui tarbija tarbimise periood on lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks tarbija tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine.

(12) Kui tarbija ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku teadet juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada käesoleva määruse § 10 sätestatut.

(13) Kui erakorralisel taatlusel osutus mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses tarbijale tarbitud veekoguse ümberarvestus alates veearvesti paigaldamise kuupäevast, kuid mitte rohkem, kui 12 kuu ulatuses.

§ 17. Veearvestus muul otstarbel võetud vee kasutamise eest

(1) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja ja tarbija vahelisele kokkuleppele või kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.

(2) Päästekeskuse poolt kahjutule tõrjumiseks, päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust Päästekeskus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed.

(3) Tarbimiskohasisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub tarbija veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja arvestusega, et tarbimiskohasisese tulekustutussüsteemi toru töötab kogu ristlõikega kustutusperioodi vältel. Sealjuures arvestatakse läbiva vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga:

1) 15 – 20 mm – 0,5 m/s;

2) 25 – 40 mm – 1,0 m/s;

3) 50 ja rohkem – 1,5 m/s.

§ 18. Reovee mõõtmine

(1) Tarbija poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarbitava vee kogusega.

(2) Kui tarbija saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest, kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb sellist arvestust usaldusväärseks ning ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise kulud kannab tarbija, kui teenuslepingus ei ole sätestatud teisiti.

(3) Reovee mõõdusõlmega varustatakse tarbimiskoht erandkorras juhul, kui see on tehniliselt ja vajadusepõhiselt põhjendatud ja tarbija seda soovib. Mõõtevahendi toimimise täpsus ja ligipääsetavus vee-ettevõtjale peab olema tagatud igal ajahetkel. Lisaks tuleb sellisel juhul taotleda vee-ettevõtjalt täiendavad tehnilised tingimused. Mõõdusõlme ehitamisega seotud kulud kannab tarbija.

(4) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni arvestatakse vee- ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

§ 19. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

(1) Arvlemine veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest, samuti arvesti näidu registreerimine ja teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel. Veearvestust peetakse kuupmeetri täpsusega.

(2) Tarbija on kohustatud esitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste arve tasuma vee-ettevõtjale arvel toodud ajaks. Maksetähtaja ületamisel tasub tarbija vee-ettevõtjale viivist vastavalt Võlaõigusseadusele. Arve tuleb esitada tarbijale sobival ja kokkulepitud viisil.

(3) Viivist ei tasuta, kui tarbija ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet tasuda õigeaegselt.

(4) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib tarbija vee-ettevõtjale esitada kahe nädala jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensioonid lahendatakse kahe nädala jooksul pärast pretensiooni kättesaamist. Tarbija on kohustatud arve tasuma arvel näidatud kuupäevaks, pretensiooni lahendamisel teeb vee-ettevõtte vajadusel tarbijale tagasikande või tasaarvelduse.

(5) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve tasumata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada tarbijale kahe nädala möödudes kirjalik hoiatus veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lõpetamiseks, piiramiseks või ajutiselt peatamiseks. Teenuste lõpetamine toimub käesoleva määruse § 8 lõike 1 kohaselt.

§ 20. Teenuslepingu sõlmimine

(1) Igale tarbimiskohale sõlmitakse üks teenusleping.

(2) Teenusleping sõlmitakse tähtajatult või tähtajaliselt. Mõlemal juhul peavad olema täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused.

(3) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse teenusleping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt kehtivale seadusandlusele. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik tarbijad volitatud esindaja kaudu

(4) Tähtajalise või tähtajatu lepingu sõlmimiseks tuleb tarbijal esitada vee-ettevõtjale:

1) vormikohane avaldus;

2) vajadusel tarbimiskoha omandiõigust tõendavad dokumendid;

3) vajadusel isikut tunnistav dokument;

4) vajadusel volitus.

(5) Tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab tarbija avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust.

§ 21. Teenuslepingu lõpetamine

(1) Teenusleping lõpetatakse tarbija taotlusel. Tarbimiskoha omandiõiguse üleminekul teisele isikule on tarbija kohustatuid kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest kaks nädalat ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue tarbija poolt on viimane kohustatud 10 kalendripäeva jooksul peale tarbimiskoha omandamist esitama avalduse koos tarbimiskoha omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks.

(2) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada tarbijaga sõlmitud teenusleping seaduses ette nähtud korras ning järgmistel juhtudel:

1) kui tarbija ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldatud põhjusi, mille tõttu oli veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste osutamine lõpetatud;

2) kui tarbimiskoha piiri muutumise või tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise tõttu kaotab tarbija vee-ettevõtja suhtes oma staatuse;

3) ehitiste lammutamisel;

4) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglasi;

5) tarbimiskoha omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;

6) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

(3) Teenuslepingu lõpetamisest teatatakse tarbijale kirjalikult, kui see osutub võimalikuks. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

§ 22. Teenuslepingu uuendamine

(1) Tarbijal on kahe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks teenuslepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda veevarustuse ja kanalisatsiooni taastamise kulud.

(2) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutamine peatub tarbija soovil pikemaks ajaks kui kaheks aastaks, muutuvad liitumislepingus sätestatud tehnilised tingimused kehtetuks. Sel juhul tuleb teenuslepingu uuendamiseks või uuesti sõlmimiseks taotleda uued tehnilised tingimused, sõlmida liitumisleping ja tasuda kulud, mis võivad vee-ettevõttel tekkide ühenduste taastamisel.

§ 23. Määruse kehtetuks tunnistamine

(1) Tunnistatakse kehtetuks Kohila Vallavolikogu 10.06.2014 määrus nr 15 „Kohila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval Riigi Teatajas avaldamisest.