LegalWise

Kaugküttepiirkondade määramine

in forcefrom 30.06.2025· RT IV, 27.06.2025, 14· Võru Vallavolikogu

In EUR-Lex ↗
Contents

Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.

§ 1. Reguleerimisala ja mõisted

Määrusega kehtestatakse Võru valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning soojusettevõtja arenduskohustused.

Määruses kasutatakse mõisteid kaugkütteseaduses sätestatud tähenduses.

§ 2. Võru valla kaugküttepiirkondade piirid

Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

Võru vallas on järgmised kaugküttepiirkonnad:

Parksepa aleviku kaugküttepiirkond;

Puiga küla kaugküttepiirkond;

Vastseliina aleviku kaugküttepiirkond;

Väimela aleviku kaugküttepiirkond.

Võru valla kaugküttepiirkondade piirid on määratud määruse lisades 1-4.

§ 3. Võrguga liitumise tingimused ja kord

Kaugküttepiirkonnas on võrguga kohustatud liituma ja võrgu soojust kasutama isik, kelle omandis või valduses on kaugküttepiirkonnas asuv, ehitatav või rekonstrueeritav hoone, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhtudel.

Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.

Võrguga liitumine toimub kaugkütteseaduses sätestatud korras.

Soojusettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.

Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte on:

ehitusseadustiku mõistes ajutised ehitised;

ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 10 kW;

ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;

ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult kütusevabu taastuvaid allikaid;

ehitised, mille puhul kasutatakse kütteks heitsoojust.

Loa käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud erisuste kasutamiseks annab Võru Vallavalitsus kui täitevorgan, küsides enne võrgupiirkonna soojusettevõtja kirjalikku arvamust.

§ 4. Võrgust eraldumise tingimused ja kord

Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse alalist likvideerimist, s. o. võrguühenduse katkestamist koos liitumis- ja soojuse ostu-müügilepingute lõppemisega.

Soojusvarustuse katkestamine ja taastamine toimub kaugkütteseaduse kohaselt.

Kaugküttepiirkonnas võrgust eraldumist on tarbijal lubatud taotleda järgmistel juhtudel:

võrguga liitunud ehitis lammutatakse või konserveeritakse;

ehitise rekonstrueerimise käigus muutub selle soojavajadus selliselt, et selle varustamist ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu või seaks selle soojusega varustamine ohtu teiste tarbijate varustuskindluse.

Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab soojusettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse.

Soojusettevõtja esitab 30 kalendripäeva jooksul eraldumistingimused või põhjendatud vastuväited tarbija taotlusele.

Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:

võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks vähemalt 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest arvates;

võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.

Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab tasuma soojusettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.

Korterelamus ei ole üksikul korteriomandil lubatud kaugküttesüsteemist eralduda.

§ 5. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded

Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega.

Kaugküttevõrgus peab soojusettevõtja hoidma stabiilset hüdraulilist režiimi ja soojuskandja temperatuurigraafikut, milles on tarbijaga kokku lepitud.

Piisava tsirkulatsiooni tagamiseks tarbija soojusseadmetes peab soojusettevõtja tagama tarbija soojussõlme ees rõhkude vahe:

sõltumatu ühendusskeemi puhul vähemalt 0,6 bar’i;

sõltuva ühendusskeemi puhul vähemalt 0,4 bar’i.

Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja on kohustatud tagama soojuse tootmiseks reservkütuse kasutamise võimaluse ja reservkütuse olemasolu kaugkütteseaduses sätestatud kohaselt.

§ 6. Soojusettevõtja arenduskohutus

Soojusettevõtja arendab enda omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja suurendab nende efektiivsust, et kõigis tema võrgupiirkondades oleks tagatud uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja tarbijate varustamine kvaliteedinõuetele vastava soojusega.

Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgu piirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud isikute tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu olemasolevate tarbijate varustuskindlust.

§ 7. Rakendussätted

Võru Vallavolikogu 15.10.2014 määrus nr 15 „Parksepa alevikus kaugkütte piirkonna määramine“ tunnistatakse kehtetuks.

Võru Vallavolikogu 15.10.2014 määrus nr 16 „Puiga küla kaugkütte piirkonna määramine“ tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.