Vormsi valla põhimäärus

§ 1. Reguleerimisala

Vormsi valla põhimäärusega (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:

1) Vormsi valla sümbolid, nende kasutamise kord ja tähtpäevad;

2) Vormsi valla paiksed elanikud ja külavanemad;

3) Vormsi vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord;

4) isikute valimise kord;

5) volikogu töökord;

6) volikogu komisjonide moodustamise kord ning nende õigused ja kohustused;

7) Vormsi vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, pädevus ning asendamise kord;

8) Vormsi vallavalitsuse (edaspidi valitsus) kui omavalitsusüksuse täitevorgani moodustamise kord ja valitsuse pädevus;

9) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmise ja avalikustamise kord;

10) Vormsi Vallavalitsuse (edaspidi ametiasutus) ja ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ning tegevuse lõpetamise kord;

11) valla esindamise kord.

§ 2. Valla sümbolid

(1) Vallal sümbolitena on kasutusel lipp ja vapp ning vallavanema ametiraha. Valla lipu üht originaali ja valla vapi etaloni hoitakse ning säilitatakse vallamajas. Valla lippu ja vappi kasutatakse vastavalt käesolevas määruses kehtestatud korrale.

(2) Volikogu võib kehtestada muude valla sümbolite nimistu ja kasutamise korra.

(3) Vormsi valla sümboleid ei tohi kasutada vääritul moel.

§ 3. Valla lipu kirjeldus

(1) Valla lipp on vapilipp - sinisel taustal, lipu keskel on kuldne rõngasrist- Vormsi valla märk. Lipp on ristküliku kujuga. Lipu laiuse ja pikkuse suhe 7:11. Normaalsuurus 105x165 cm. (kuldne rõngasrist). Rõngasristi kõrgus on 1/2 lipu kõrgusest.

(2) Valla lipu värvikoodid: sinine C100 M40 Y0 K10, kuldne/kollane C0 M10 Y100 K0.

(3) Valla lipu värvid viitavad saare põlisele rannarootsi alale. Rõngasrist sinisel taustal sümboliseerib päikselist ja puhta loodusega saart mere keskel. Rõngasrist on päikesemärk ja saare kaitsesümbol.

§ 4. Valla lipu kasutamine

(1) Valla lipp heisatakse alaliselt valla ametiasutuse hoone ees.

(2) Valla lipu võib heisata:

1) kohalike omavalitsusüksuste delegatsioonide kohtumistel, kus vald osaleb;

2) valla avalikel üritustel ja valla asutuste üritusel;

3) muudel üritustel, kus vald on esindatud;

4) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;

5) valla sünnipäeval 19. detsembril;

6) teistel juhtudel vallavalitsuse loal

7) Vormsi elanikud võivad kasutada Vormsi valla lippu väärikalt tagades selle esteetilise väljanägemise.

(3) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:

1) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;

2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;

3) koos Euroopa Liidu lipuga või muu riigi ametiasutusele kuuluva lipuga Euroopa Liidu lipust või riigi ametiasutuse lipust vasakule;

4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule Eesti tähestiku tähestikulises järjekorras.

(4) Riigilipuga kõrvuti asetsev valla lipp ei tohi normaalmõõtmetelt olla suurem riigilipust. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud valla lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

(5) Valla lipu heiskamisel leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.

(6) Valla lippu tuleb kohelda väärikalt. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

§ 5. Valla vapi kirjeldus

(1) Valla vapikilp on sinine. Sinisel taustal, vapikilbi keskel on kuldne rõngasrist. Rõngasristi kõrgus 1/2 vapikilbi kõrgusest.

(2) Valla vapi värvikoodid: sinine C100 M40 Y0 K10, kuldne/kollane C0 M10 Y100 K0.

(3) Valla vapi värvid viitavad saare põlisele rannarootsi alale. Rõngasrist sinisel taustal sümboliseerib päikselist ja puhta loodusega saart mere keskel. Rõngasrist on päikesemärk ja saare kaitsesümbol.

§ 6. Valla vapi kasutamine

(1) Valla vappi kasutatakse värvilisena või must-valgena:

1) volikogu, valitsuse, valitsuse hallatavate asutuste plankidel ja pitsatitel;

2) valla autasudel, valla meenetel, ametlikel trükistel;

3) hoonetel, valla piiritähistel;

4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal, tähistamaks Vormsi valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist.

(2) Valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata proportsionaalselt vastama etalonkujutisele.

(3) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel kasutaja nimi. Ametiasutuse pitsati läbimõõt on 3,5 sentimeetrit.

(4) Valla vapi kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub valitsuse loal. Valla vapi kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet ametiasutus.

§ 7. Vallavanema ametiraha

(1) Vallavanema ametitunnuseks on vallavanema ametiraha.

(2) Vallavanema ametiraha on hõbedast valmistatud massiivse ketiga kaelaskantav 46-mm läbimõõduga medaljon, mille esiküljel on ornamenti paigutatud Eesti Vabariigi vapi reljeefne kujutis. Ülalpool vapimärki on tekst LÄÄNEMAA ja allpool vapimärki tekst VALLAVANEM. Ametiraha medaljoni tagaküljel moodustab ornament rõngasristi, mille keskel asub Eesti Vabariigi sünnipäev 24. II 1918, ornamenti on paigutatud tekst ülalpool poolkaarel EESTI ja allpool poolkaarel VABARIIK. Vormsi vallal on õigus täiendada ametiraha tekstilist osa valla nimetusega.

(3) Vallavanema ametiraha kandmise ainuõigus on vallavanemal vallavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni vallavanema volituste lõppemiseni. Vallavanema volituste lõppemisel annab ametiraha uuele vallavanemale üle ametist lahkuv vallavanem või volikogu esimees.

(4) Vallavanema ametiraha kantakse ametlikel või pidulikel üritustel (nt. valla tähtpäevad ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine) valla esindusfunktsioonide täitmisel.

§ 8. Valla tähtpäevad

(1) Valla tähtpäevad on:

1) 29. juuli – olavipäev;

2) 19. detsember – valla aastapäev, valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise päev.

(2) Vallavalitsuse ja valla asutuste töötajatele on 29. juuli vaba päev.

§ 9. Vormsi paikne elanik

(1) Paikne elanik on Vormsi elanik, kes elab saarel rohkem kui mõnes muus kohas ja paikse elaniku leibkonda kuuluvad üld-, kutse-, või kõrgharidust omandavad pereliikmed.

(2) Vormsil aastaringselt elamist oluliselt mõjutavate otsuste vastuvõtmisel kuulatakse eelnevalt ära paiksete elanike arvamus.

§ 10. Külavanem

(1) Külavanem on külaelanike esindaja, kes on valitud küla talude esindajate poolt vastavalt kehtestatud korrale.

(2) Täpsem külavanema valimise kord ning seonduv sätestatakse eraldi volikogu määrusega.

§ 11. Volikogu esimehe valimine

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Valimistulemus kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega.

(3) Kui volikogule tuleb valida uus esimees seoses volikogu esimehe volituste ennetähtaegse lõppemisega, korraldab volikogu esimehe valimised volikogu moodustatud hääletamiskomisjon.

(4) Volikogu esimehe valimisel järgitakse põhimääruse § 14 kirjeldatud protseduure ja korda.

(5) Valimistulemused kinnitatakse:

1) volikogu uuele koosseisule volikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega;

2) volikogu esimehe volituste ennetähtaegsel lõppemisel, kinnitatakse uue volikogu esimehe valimistulemused volikogu otsusega.

§ 12. Volikogu aseesimehe valimine

(1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu aseesimehe valimisel juhatab volikogu istungit volikogu esimees. Volikogu esimehe puudumisel volikogu vanim liige.

(3) Aseesimehe valimiseks järgitakse põhimääruse § 14 kirjeldatud protseduure ja korda.

(4) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.

§ 13. Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus

(1) Volikogu esimees:

1) korraldab volikogu tööd ja annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

3) suunab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjonidele, vajadusel määrab juhtivkomisjoni või kutsub kokku komisjonide ühise koosoleku;

4) esindab volikogu ja Vormsi valda kui omavalitsusüksust vastavalt õigusaktidega antud pädevustele;

5) kirjutab alla volikogu õigusaktidele, istungi protokollile ja teistele volikogu dokumentidele;

6) edastab avalikkusele volikogu tegevuse kohta informatsiooni;

7) korraldab vajadusel volikogu õigusaktide täitmise kontrollimist;

8) informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja vastuskirjadest;

9) koostab ja esitab volikogu istungi päevakorra eelnõu volikogule kinnitamiseks ettevalmistatud materjalide alusel.

(2) Volikogu esimehe ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline.

(3) Volikogu aseesimees abistab volikogu esimeest volikogu töö korraldamisel ning istungite ettevalmistamisel.

(4) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul.

§ 14. Isikuvalimised

(1) Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine.

(2) Salajase hääletamise läbiviimiseks moodustab volikogu 3- liikmelise hääletamiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid komisjoni liikmete osas võivad teha kõik volikogu liikmed. Hääletamiskomisjoni kandidaat annab komisjoni töös osalemiseks nõusoleku, mis märgitakse istungi protokolli. Hääletamiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda volikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Hääletamiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning koosseis märgitakse istungi protokollis.

(3) Kandidaadi seab üles volikogu liige esitades ettepaneku istungi juhatajale. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.

(4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

(5) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel: kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

(6) Vallavanema valimisel: kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist, esitab oma programmi kuni 10 minuti jooksul ning iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada kolm küsimust. Pärast küsimustele vastamise lõppu on kandidaadil õigus lõppsõnaks kuni ühe minuti jooksul.

(7) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.

(8) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist palub istungi juhataja hääletamiskomisjonil läbi viia hääletamise ja kuulutab välja vaheaja.

(9) Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.

(10) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib hääletamiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

(11) Hääletamiskomisjon annab hääletussedelid volikogu liikmetele allkirja vastu.

(12) Valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(13) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti.

(14) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.

(15) Vaheaja lõppedes lõpeb ka hääle andmise protseduur.

(16) Hääletamiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, loetakse kehtetuks.

(17) Hääletustulemused teeb teatavaks hääletamiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse volikogu istungi protokolli.

(18) Volikogu esimeheks, aseesimeheks või vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu
koosseisu häälteenamuse.

(19) Komisjoni esimeheks ja aseesimeheks saavad enim hääli saanud kandidaadid.

(20) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab hääletamiskomisjon, kas keegi volikogu liikmetest
soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse
hääletamiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Protesti vormistamiseks võib istungi juhataja kuulutada välja vaheaja. Hääletamiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Hääletamiskomisjoni otsus protesti kohta lisatakse volikogu istungi protokolli.

(21) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati.

(22) Kui kordushääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja 15 minutilise vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus isikuvalimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(23) Kui kolmanda hääletusega ei osutu ükski kandidaat valituks kutsutakse valimiseks kokku uus volikogu istung vähemalt kahe nädala jooksul.

(24) Isikuvalimistel saab osaleda digikeskkonnas, kui keskkond võimaldab salajast hääletamist. Sellisel juhul osalevad digikeskkonnas kõik sealhulgas ka füüsiliselt istungil viibivad volinikud.

§ 15. Volikogu töökord

Volikogu täpsem töökord sätestatakse eraldi volikogu määrusega. Volikogu istungid võivad toimuda ka osaliselt või täielikult digikeskkonnas.

§ 16. Volikogu komisjonide moodustamine

(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone.

(2) Alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks. Ajutiste komisjonide volituste aja määrab volikogu komisjoni moodustamisel.

(3) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega, milles nimetatakse ka komisjoni liikmete arv.

(4) Volikogu komisjonide koosseis (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.

(5) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.

(6) Komisjoni liige on komisjonist välja arvatud järgmistel juhtudel:

1) komisjoni liikme kirjaliku avalduse alusel;

2) komisjoni esimehe ettepanekul.

(7) Komisjoni liige loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem, kui
avalduse esitamisele järgnev päev. Avaldus esitatakse vastava komisjoni esimehele.

(8) Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse enne volikogu koosseisu volituste
lõppemist või ajutise komisjoni tegevuse enne tähtajalise volituse lõppemist.

(9) Komisjoni töövorm on koosolek, mille käik protokollitakse. Komisjoni täpsem töökord reguleeritakse vajadusel volikogu määrusega.

§ 17. Komisjoni õigused ja kohustused

(1) Volikogu alatine komisjon:

1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;

2) osaleb valdkonna strateegiliste arengusuundade ning tegevuskavade väljatöötamisel;

3) esitab arvamuse talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;

4) esitab seisukoha komisjonile suunatud avalduste, märgukirjade ja muude küsimuste osas.

(2) Komisjonil on õigus:

1) algatada ja esitada volikogu õigusakti eelnõusid;

2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;

3) algatada arutelusid vallaelu küsimustes;

4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;

5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida eelarveliste vahendite olemasolul tasulisi ekspertiise,

kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

(3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku või nõuandva iseloomuga.

§ 18. Vallavanem

(1) Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras. Volikogu otsusel võib vallavanema ametikohale välja kuulutada avaliku konkursi. Konkursi tingimused ja läbiviimise põhimõtted kinnitab volikogu.

(2) Vallavanema asendamine:

1) Vallavanema asendaja määratakse vallavalitsuse korraldusega vallakantselei teenistujate hulgast (v.a. vallasekretär). Vastav korraldus kehtib kuni uue vallavanema asendaja määramiseni või vastava korralduse muutmise või kehtetuks tunnistamiseni;

2) Vallavanema asendaja täidab vallavanema ülesandeid vallavanema ajutisel äraolekul, vallavanema volituste peatumise või vallavanema volituste lõppemise korral;

3) Kui vallavanema asendajat ei ole määratud või asendajat ei ole kohal, siis asendab vallavanemat kõige vanem vallavalitsuse liige;

4) Vajadusel võib vallavanem määrata käskkirjaga ajutise asendaja määrates ära tema volitused.

§ 19. Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse suunamine

(1) Vallavanema põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning talle kohaldatakse töölepingu seaduses
sätestatud puhkuseregulatsiooni.

(2) Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

(3) Vallavanema puhkusele lubamine ning teenistuslähetusse saatmine vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga.

§ 20. Vallavanema pädevus

(1) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning käesoleva põhimääruse alusel.

(2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht ja Vormsi valla ametiasutuse juht, kes:

1) juhib vallavalitsuse istungeid ja korraldab nende läbiviimist ning täitab muid kohaliku omavalitsuse

2) juhib ja korraldab valla ametiasutuse teenistust;

3) koostab ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ja teenistusgruppideks liigitamise eelnõu ning esitab selle kehtestamiseks volikogule;

4) kehtestab seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevalt ametiasutuse tööd reguleerivad eeskirjad, juhised ja korrad (teenistusalased aktid) ning tagab ametiasutuse ametnike ja töötajate informeerimise vastavatest aktidest;

5) kinnitab ametnike ametijuhendid, nimetab ametnikud ametikohale ning sõlmib töötajatega töölepingud ja täidab teisi õigusaktidega asutuse juhi või tööandja pädevusse antud ülesandeid;

6) sõlmib ametiasutuse pädevusse kuuluvates ülesannetes valla nimel lepingud või volitab selleks vajadusel teisi ametnikke, töötajaid või isikuid;

7) kinnitab või volitab kinnitamiseks vallaeelarvest lähtuvalt ametiasutuse arved;

8) otsustab oma pädevuse piires ametiasutuse ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimise või teenuste tellimise kooskõlas riigihangete seadusega;

9) otsustab ametiasutuse pädevusse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ametiasutuse ametnikele;

10) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning töötajad;

11) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud;

12) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ülesannete

13) esindab või volitab esindama valda, vallavalitsust ja ametiasutust oma pädevuse piires kõigi õigustega juriidiliste ning füüsiliste isikute ees.

korralduse seaduses sätestatud ülesandeid;
täitmiseks;

(3) Vallavanem juhib eriolukordade korral moodustatud valla kriisistaabi tööd.

(4) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega ning käesoleva põhimäärusega antud ülesandeid.

§ 21. Vallavalitsuse moodustamine

(1) Vallavanem teeb hiljemalt kahe kuu jooksul alates valituks osutumisest ettepaneku volikogule vallavalitsuse liikmete arvu, isikute ja struktuuri kinnitamiseks.

(2) Vallavalitsuse liikme vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega vallavanema vastava taotluse alusel.

(3) Vallavalitsuse liikme vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest enne vallavalitsuse volituste tähtaja lõppu kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema ettepaneku alusel.

§ 22. Vallavalitsuse pädevus

(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

(2) Vallavalitsus:

1) kinnitab vallavalitsuse töökorra;

2) kinnitab vajadusel vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;

3) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;

4) esitab volikogule menetluseks otsuste või määruste eelnõusid;

5) korraldab hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ning seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet.

§ 23. Vallavalitsuse liikmete tasustamine

(1) Vallavalitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline.

(2) Vallavalitsuse palgalisele liikmele töötasu, lisatasu, hüvitiste või toetuste määramise ning maksmise ja selle suuruse otsustab volikogu.

§ 24. Volikogu õigusaktide eelnõude koostamine, vastuvõtmiseks esitamine ja tagasivõtmine

(1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.

(2) Õigusakti eelnõu väljatöötamise võib volikogu teha ülesandeks vallavalitsusele või volikogu komisjonile.

(3) Enne volikogule esitamist annab vallasekretär või tema asendaja õigusakti eelnõule õigusliku hinnangu.

(4) Määruse eelnõu koos seletuskirjaga avalikustatakse vähemalt viis päeva enne volikogu istungit valla
veebilehel www.vormsi.ee.

(5) Volikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 22.12. 2011 määruses nr 180 „Hea õigusloome ja normtehnika eeskiri“ sätestatut.

(6) Volikogule esitatavale eelnõule peab vallavalitsus andma seisukoha. Juhul kui vallavalitsus eelnõud heaks ei kiida, teavitab vallavalitsus sellest eelnõu koostajat põhjendades, miks vallavalitsus eelnõud ei toeta.

(7) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

§ 25. Volikogu õigusaktid

(1) Volikogu õigusakte menetletakse ühel või mitmel lugemisel. Lugemiste arvu ning lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

(2) Vähemalt kahel lugemisel tuleb menetleda järgmiste õigusaktide eelnõusid:

1) valla põhimäärus;

2) valla eelarve;

3) valla arengukava;

4) valla eelarvestrateegia.

(3) Arutatava õigusakti eelnõu kohta võib volikogu istungil teha suulisi või kirjalikke muudatusettepanekuid.

(4) Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta võib teha muudatusettepanekuid esitades need kirjalikult istungil määratud tähtajaks.

(5) Mitmel lugemisel menetletava eelnõu muudatusettepanekud esitatakse vallakantselei kaudu volikogu esimehele, kes edastab need eelnõu algatajale ja juhtivale komisjonile.

(6) Juhtiv komisjon kuulab muudatusettepanekute osas ära eelnõu algataja, vallavalitsuse seisukoha, teiste komisjonide seisukohad ning esitab eelnõu koos omapoolse ettepanekuga volikogule.

(7) Volikogu võib suunata eelnõu järgmisele lugemisele ja määrata uue muudatusettepanekute tähtaja.

(8) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad algataja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

§ 26. Volikogu õigusaktide vastuvõtmine ja muutmine

(1) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse.

(2) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

(3) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(4) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(5) Volikogu õigusaktid avalikustatakse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast istungit.

(6) Õigusaktid avalikustatakse vallavalitsuse dokumendiregistri kaudu valla veebilehel. Ei avalikustata teavet, millele seaduse alusel on kehtestatud juurdepääsupiirang ning mille väljastamine on seadusega keelatud.

(7) Volikogu õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.

§ 27. Vallavalitsuse õigusaktid

(1) Vallavalitsuse õigusaktid allkirjastavad vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär või tema asendaja.

(2) Vallavalitsus suunab läbivaadatud volikogu õigusaktide eelnõud edasi protokollilise otsusega.

(3) Protokollilise otsuse võib vastu võtta ka nendes küsimustes, mille puhul ei ole lahendus veel lõplik ning vallavalitsuse töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist.

(4) Ei avalikustata dokumente ja andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud (näiteks mille osas piirab avalikustamist IKÜM/GDPR, IKS, AvTS) või on mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks.

(5) Vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise asjaomastele isikutele või asutustele korraldab vallasekretär.

(6) Õigusaktid avalikustatakse valla veebilehel www.vormsi.ee hiljemalt viiendal tööpäeval pärast istungit.

(7) Vallavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

§ 28. Vormsi valla asutused

Valla asutused on:

1) Vormsi Vallavalitsus kui valla ametiasutus, mis teostab avalikku võimu;

2) Valla ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu ning osutavad avalikke teenuseid kultuuri, hariduse, sotsiaal või muus valdkonnas.

§ 29. Vormsi valla asutuste moodustamine

(1) Valla asutuse asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu kehtestatud korras.

(2) Valla asutuse põhimääruse kinnitab volikogu.

(3) Valla asutused registreeritakse riiklikus registris.

§ 30. Valla esindamise mõiste ja alused

(1) Valla esindamise all mõistetakse valla omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.

(2) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad.

§ 31. Põhimääruse kehtestamine ja muutmine

Põhimäärus või selle muudatus kehtestatakse, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse kehtestamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 32. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks Vormsi Vallavolikogu 21.12.2007. a määrus nr 10 “ Vormsi valla põhimäärus”.

§ 33. Määruse jõustumine

Määrus jõustub alates 01.09.2026.a.