Kehtna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

§ 1. Eeskirja reguleerimisala

(1) Kehtna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaa˛ivee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Kehtna vallas.

(2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele Kehtna vallas.

§ 2. Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses märgitud tähenduses.

(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.

§ 3. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuseid osutab vallavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja.

(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt õigusaktidele ja käesolevale eeskirjale

(3) Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise tagab vee-ettevõtja.

(4) Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest tarbimiskoha veevärgis, milleks on kinnisasja veetorustik ning kinnisasjal asuvad vee edasiandmiseks kasutatavad seadmed.

(5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse kinnistu omaniku, hoonestusõiguse alusel maa kasutajaga või ehitisevallasasja omanikuga.

(6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise üldised põhimõtted on sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses.

§ 4. Teenuse hind ja selle tasumine

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste hinnad kehtestab Konkurentsiamet vee -ettevõtja poolt esitatud hinnataotluse ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel. Vee-ettevõtja avalikustab kehtestatud hinnad vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele.

(2) Klient tasub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule.

§ 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt. Tingimused liitumispunkti paigutuse kohta esitatakse liitumistingimustes. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa.

(2) Liitumispunkti asukohaks avalikult kasutataval maal on kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri. Juhul kui liitumispunkti ei saa eelnimetatud tingimustel määrata, siis määratakse liitumispunkt pooltevahelisel kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel mõistliku aja jooksul määrab liitumispunkti asukoha vee-ettevõtja. Juhul, kui kokkulepet ei saavutata, määrab liitumispunkti vallavalitsus.

(3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui olemasoleval torustikul peakraan puudub või see asub tarbimiskoha kinnisasja piirist kaugemal kui üks meeter, määratakse liitumispunkti asukoht käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt.

(4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on vaatluskaev, mis kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Kui olemasoleval kanalisatsioonitorustikul vaatluskaev puudub või see asub tarbimiskoha kinnisasja piirist kaugemal kui üks meeter, määratakse liitumispunkti asukoht käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt.

(5) Piiritlusaktis fikseeritakse liitumispunkt koos skeemiga, mis on koos liitumislepingu kohaste liitumistingimustega lepingu osaks ning mis määrab vee-ettevõtja ja tarbija vahelise torustiku haldusala ja liitumispunktide asukoha.

(6) Kui kinnisasja piiride või hoonestuse muutmise või põhjusel, mida eeskiri ei käsitle ja tekib vajadus liitumispunktide või teiste ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, siis peab tarbija sellest eelnevalt vee-ettevõtjat teavitama. Vee-ettevõtja väljastab tarbija taotluse alusel vastavad tehnilised tingimused koos teostustähtajaga, mis ei ole rohkem kui üks aasta. Märgitud tähtaja rikkumisel võib vee-ettevõtja katkestada teenuse osutamise eeskirjas sätestatud korras.

(7) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnisasja ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

(8) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevoolul peatorusse, kui pole kokku lepitud teisiti. Liitumispunktide asukohti piiritlusaktis ei fikseerita.

§ 6. Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

(1) Veerõhu liitumispunktides määrab vee-ettevõtja piirkonniti kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes hoonestuse valdavast kõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest.

(2) Vähim nõutud veerõhk, mõõdetuna maapinna kõrgusel, on ühekorruselise hoonestuse korral 20 m veesammast (edaspidi m H2O ), millele hoonestuse iga järgmise korruse kohta lisandub 4 m H2O. Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama klient oma rõhutõsteseadmega ja oma kulul. Rõhk ei tohi langeda torustikus alla 10 m H2O ega ületada 60 m H2O.

(3) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reovee- kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgus ning sademevee- või ühisvoolse kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus + 0,1 m.

(4) Kui reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine ei ole tagatud, peab klient reo- või sademevee üle pumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse korraldama oma seadmetega ja oma kulul.

§ 7. Tähtajaline teenus ja ajutised torustikud

(1) Tähtajalist veekasutust, reovee või sademevee ärajuhtimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu sõlmimisega. Sel juhul liitumislepingut ei sõlmita. Vajadusel väljastatakse tähtajalise teenuse osutamiseks tehnilised tingimused.

(2) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kohustused laienevad ajutistele torustikele. Tähtajalist teenust osutatakse ajutiste torustike kaudu. Liitumispunktiks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustiku ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja võib nõuda tagasilöögiklapi paigaldamist.

(3) Teenuse kohta tähtajalise teenuslepingu taotleja kohustuseks on veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada omal kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja veearvesti, kui pooled ei lepi teisiti kokku.

(4) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise kulud kannab tähtajalise teenuslepingu taotleja. Kui ajutisi ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda tarbija kulul teha vee-ettevõtja või lasta seda teha kolmandal isikul.

§ 8. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kasutustingimused

(1) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon peavad olema rajatud vastavuses õigusaktide ning tehniliste normdokumentide ja eeskirjaga.

(2) Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlmele olema paigaldatud tagasilöögiklapp.

(3) Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

(4) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud kinnistu kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru.

(5) Tarbija on kohustatud:

1) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni selliselt ja hoidma need sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuse osutamist teistele klientidele;

2) kinni pidama eeskirja nõuetest ärajuhitavale reoveele;

3) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsetavana ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul vee-ettevõtjat sellest koheselt teatama;

4) teavitama vee-ettevõtjat viivitamatult kõigist tema kinnisasjal toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooni avariidest ning muudest asjaoludest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja -kanalisatsiooni;

5) mitte püstitama tarbimiskoha veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste asukohta ehitisi ega ladustama materjale;

6) lubama vee-ettevõtjal paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ja neid hooldada;

7) tagama volitatud isikule ja vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu veearvestile;

8) lubama volitatud isikutel ja vee-ettevõtjal võtta kinnistu võrgust vee- ja reo- ning sademeveeproove;

9) hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnisasjal olevad tuletõrje hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele;

10) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama vee-ettevõtjat nende vigastustest ja kaotsiminekust.

(6) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühenduseks loetakse:

1) ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;

2) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;

3) ühendus, mis võimaldab juhtida reovett sademevee kanalisatsiooni;

4) ühendus, mis võimaldab juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni, kui see ei ole kokkulepitud vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepinguga.

(7) Kui kliendi tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või kliendi muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatud kahju keskkonnale, siis kahju hüvitab klient seadusega ettenähtud korras.

§ 9. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

(1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:

1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;

2) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;

3) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

(2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.

(3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.

(4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

(5) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel.

(6) Vee-ettevõtjal on õigus teostada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni süsteemi koosseisu ja korrasoleku kontrolli vastavalt teenuslepingule ja käesolevale eeskirjale.

(7) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks jäetakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

§ 10. Teenuse ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust osutatakse pidevalt ja stabiilselt, kui pooled ei ole lepingus teisiti kokku leppinud.

(2) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata katkestada või piirata teenuse osutamine:

1) energiavarustuse katkemisel;

2) loodusõnnetuse korral;

3) veevärgi või kanalisatsiooni rajatise avarii korral;

4) vee andmise suurendamisel tulekahju korral;

5) tarbija tegevuse ohtlikkuse korral ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile või teistele tarbijatele;

6) kui ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reoainesisaldus ületas piirväärtusi ja selle kohta puudus eelnev kokkulepe vee-ettevõtjaga või ei ole see sätestatud lepingus;

7) omavolilise teenuse kasutamise korral;

8) keelatud ühenduse ilmnemisel, sh ka sademevee juhtimisel ühiskanalisatsiooni.

(3) Mitte varem, kui kahe nädala möödumisel tarbijale saadetava tähitud hoiatuskirja postiasutusele üleandmisest, on vee-ettevõtjal õigus katkestada teenuse osutamine, kui klient:

1) ei ole kinni pidanud teenuse kasutamist sätestavatest nõuetest või liitumistingimustes märgitud teenuse hulgast või nõuetest;

2) on viivitanud teenuse eest arve tasumisega või muude maksete tegemisega seadustes toodud maksetähtaja saabumisest arvates;

3) osutab takistusi või muul viisil ei võimalda tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti vahetust, hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, plommimist või proovide võtmist;

4) jätab arvesse võtmata vee-ettevõtja poolt esitatud teated, mis sisaldavad tähtaega;

5) ei ole täitnud eeskirja kohast ettekirjutust;

6) ei ole täitnud nõuet eelnevalt teavitada kinnisasja piiride või hoonestuse muutmisest, mis tingivad liitumispunktide või teiste ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehituse;

7) rikub liitumispunkti, veemõõdusõlme või teiste ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ehitamiseks või ümberehituseks antud teostustähtaega.

(4) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt katkestati teenuse osutamine ning selle kohta akti ei koostatud, siis peab vee-ettevõtja koheselt tarbijat sellest teavitama.

(5) Teenuse osutamine taastatakse peale katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude ning võimalike hüvitiste tasumist ning tarbija kirjaliku taotluse alusel. Taasavamisele ei kuulu tarbija poolt tehtud keelatud ühendused.

(6) Tarbija kinnisasjale teenuse osutamise katkestamisel, mida tehti käesoleva paragrahvi alusel, tekkinud kahjude eest vee-ettevõtja ei vastuta.

(7) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid tarbijate veega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks lepinguga. Vallavalitsusel on õigus piirata erakorraliste asjaolude korral vee kasutamist, kui vett ei jätku joogi- ja toiduvalmistamise vajaduse rahuldamiseks.

(8) Tarbija kirjalikul taotlusel võib vee-ettevõtja peatada tarbija reovee vastuvõtmise. Taotluses märgitakse teenuse peatamise algusaeg ning teenuse taasalustamise aeg, peatamise põhjus ning muud olulised asjaolud. Reovee vastuvõtmine peatatakse pärast taotlusega nõustumist vee-ettevõtja poolt. Reovee vastuvõtmise algus peab toimuma tööajal, et tagada kontrollseire tegemise võimalus. Tarbija kannab reovee vastuvõtmise peatamisega seotud kulud.

§ 11. Teenuse osutamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

(1) Avariiliste või plaaniliste remonttööde tõttu on vee-ettevõtjal õigus piirata või katkestada kliendile teenuse osutamine, samuti võib seda teha ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. Vee katkestuste korral remonttööde tõttu tagab vee-ettevõtja vähemalt 36 tunni jooksul elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks ning tervishoiu-, hoolekande-, õppe- või kasvatusasutuste joogi- ja olmeveevajaduse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Vee-ettevõtja peab sisestama oma kodulehel olevasse operatiivinformatsiooni andmebaasi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt kaks nädalat enne tööde algust. Avariiliste remonttööde aeg sisestatakse vahetult pärast avariiteate registreerimist. Väljaspool tööaega ja riiklikel pühadel edastatakse informatsiooni piirangute ja katkestuste kohta vee-ettevõtja rikketelefonilt, mis on näidatud vee-ettevõtja kodulehel.

(3) Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest teenuste osutamise piirangutest või katkestustest teavitatakse vastavaid tarbijaid kirjalikult taas esitatavas vormis, vähemalt kolm päeva enne tööde algust.

(4) Juhul, kui tee maale või tänava pinnale ulatuv ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatis puruneb või selle tagajärjel teepind vajub, siis tähistab vee-ettevõtja vastava teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise tee või tänava omanikuga kooskõlastatult. Vee-ettevõtja peab taastama teekatte vähemalt avariile eelnenud seisundis.

(5) Vääramatu jõu (sh elektrikatkestus, torustike avariid, üleujutus) tõttu tekkinud võimalike kahjude eest vee-ettevõtja ei vastuta. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus tarbimiskoha veevärgile või kanalisatsioonile põhjustatud kahjustuste või ruumide üleujutuste kahjusid ei hüvita vee-ettevõtja juhul, kui tarbimiskoha veevärk või kanalisatsioon ei vastanud nõuetele.

§ 12. Teenuse ebaseaduslik kasutamine

(1) Teenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmiste rikkumistega:

1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud;

2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjaga lubatud eemaldamised;

3) vee- või reoveearvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud;

4) tarbimiskoha veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;

5) reovett purgitakse ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja loata;

6) näitusid on moonutatud;

7) sademevett juhitakse vee-ettevõtja loata ühiskanalisatsiooni;

8) eemaldatud on vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja paigaldatud sulgur;

9) avatud on vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;

10) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest kehtestatud tasu maksmata.

(2) Teenuse ebaseadusliku kasutamise ulatus ja ebaseaduslikult kasutatud teenuse maksumus määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning selle alusel määruses kehtestatud korras.

§ 13. Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

(1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett ja sademeveekanalisatsiooni sellist sademevett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.

(2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:

1) tule- ja plahvatusohtlikke aineid;

2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained;

3) inimesele ning keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;

4) radioaktiivseid aineid;

5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;

6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;

7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

(3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40°C.

(4) Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.

(5) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.

(6) Tarbija on kohustatud koheselt teatama avariijuhtudest, mis põhjustasid ärajuhitava reovee reostusnäitajate tõusu või kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike reoainete sattumist ühiskanalisatsiooni. Vee-ettevõtja peab viivitamatult rakendama pärast teate saamist ohutusmeetmeid.

(7) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida seda ohustavat reostust, mille kohta pole kehtestatud piirväärtusi või see pole lubatud lepinguga. Sellise reostuse leidmisel reoveest võib vee-ettevõtja seda käsitleda ühiskanalisatsiooni ohustavana ja koheselt katkestada reovee vastuvõtmise.

§ 14. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused

(1) Ühiskanalisatsioonirajatiste kaitsmiseks ja suublasse lastava heitvee nõuetele vastavuse tagamiseks kehtivad reovee reostusnäitajate piirväärtused reoainete kaupa järgmiselt:

1) hõljuvaine (mg/l) 800;

2) BHT7 (mg/l) 1400;

3) üldfosfor (mg/l) 20;

4) üldlämmastik (mg/l) 100;

5) pH alla 5,49 või üle 9,51;

6) KHT (mg/l) 2500;

(2) Ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud piirväärtused.

(3) Vee-ettevõtja on kohustatud tarbijalt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa lisas esitatud piirväärtusi ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.

(4) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad piirväärtusi, on tarbija kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

(5) Lisas sätestatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral, loetakse seda ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavaks reostuseks, kui selline ületamine ei ole lubatud lepinguga.

§ 15. Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine

(1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on kinnistu kanalisatsiooni viimane vaatluskaev enne liitumispunkti, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

(2) Kliendi sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev. Selle puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.

(3) Reo- ja sademevee proovivõtu sageduse ning proovis reostusnäitajate loetelu määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest, kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ning materjalidest.

(4) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja juuresolekul. Proove võib võtta vaid veeseaduse § 243 lõike 5 alusel reovee valdkonnas atesteeritud isik ning neid tuleb analüüsida samas valdkonnas analüüsitavate näitajate määramiseks akrediteeritud laboris.

(5) Reo- ja sademevee proovivõtuprotokoll koostatakse veeseaduse § 236 lõike 7 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

(6) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab eeskirja või kliendi ja vee-ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi (k.a ohtlike ainete sisalduse osas), on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub, et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.

§ 16. Tasu määramine reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel

(1) Sätestatud olmereovee reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel on vee-ettevõtjal õigus eeskirja kohaselt katkestada teenuse osutamine. Arvestades eeskirja sätteid ning ainult lepingus sätestatud juhul ja suuruses võidakse nõuda piirväärtusi ületava reostuse tasu maksmist.

(2) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda kahjustuste ja ülemäärase saaste likvideerimiseks tehtud kulutuste hüvitamist lisaks piirväärtusi ületava reostuse tasule. Märgitud õigust saab rakendada juhul kui lubatud reostuse piirväärtust ületava reovee või kontsentreeritud saaste ühiskanalisatsiooni juhtimisega kahjustati ühiskanalisatsiooni protsessi või saastati ülemääraselt looduskeskkonda.

(3) Tasu piirväärtusi ületava reostuse eest määratakse reoveest võetavate analüüside põhjal, mille reoaine piirväärtuse ületamise eest on vee-ettevõtjal õigus nõuda kuni kümne (10) kordset reovee tasu. Tasu on õigus küsida korduvalt kuni reoveenäitajate vastavusse viimiseni.

(4) Proovivõtmiste käigus tarbija reovees sisalduva aine koguse tõusu tuvastamisel üle piirväärtuse või pH langemisel alla 5,5 võib vee-ettevõtjal lepingu üles öelda vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatule. Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul juhul, kui ei tuvastata reovee piirväärtuste ületamist.

(5) Reovee reostusnäitajate ületamisel ettenähtud piirväärtusi on vee-ettevõtjal õigus kontrollida. Vee-ettevõtja võib vajadusel piirata reovee vastuvõtmist, määrata kõrgem reostusaste või vastava ressursi puudumisel nõuda uut liitumist.

(6) Kinnisasjal kahe või enama eraldatud veevärgisüsteemi, millel on eraldi veearvesti, ning ka eraldatud kanalisatsioonisüsteemi korral võib kooskõlastatult vee-ettevõtjaga määrata reostusastmed igale süsteemile eraldi. Vee-ettevõtja määrab sel juhul igale ärajuhtimissüsteemile eraldi võimaliku ülenormatiivse reostuse tasu.

(7) Mitme ühenduse korral kinnisasjalt reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni, võetakse proovid igast ärajuhtimise proovivõtukaevust ning määratakse neile eraldi reostusnäitajad.

(8) Reoainete lubatud piirväärtuste ületamisel või muu rikkumise korral, mistõttu pidi vee-ettevõtja tasuma keskkonnatasusid kõrgendatud määra järgi, peab tarbija hüvitama vee-ettevõtjale keskkonnatasude kõrgendatud määra osa.

(9) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab lisas määratud saasteainete piirväärtusi, on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest peab selguma, et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või lepingus märgitule.

(10) Reostuskoormuse tugeval kõikumisel on vee-ettevõtjal õigus kliendilt nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.

§ 17. Vee mõõtmine

(1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

(2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

(3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike või mõõdukaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.

(4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui:

1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus;

2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;

3) sisendustoru kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.

(5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele. Vee-ettevõtja paigaldab oma veearvesti veemõõdusõlme, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Arvesti, mille klient paigaldamiseks üle annab, peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele.

(6) Veemõõdusõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult juhul, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Märgitud juhul peab rööptorul olema veearvesti ning sulgur, mis on tavaolukorras kinni ning sellel on vee-ettevõtja plomm.

(7) Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur. Veearvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Tagasilöögiklapp peab olema vahetult peale veearvestit.

(8) Veemõõdusõlmes peab olema peale veearvestit ja tagasilöögi klappi proovivõtukraan, mille kaudu saab süsteemi tühjaks lasta ja võtta veeproove.

(9) Veearvesti paigaldamiseks väljastab vee-ettevõtja tarbijale eelnevalt tehnilised tingimused.

(10) Erandina võib vee-ettevõtja loal ühe veearvesti asemel kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Veearvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm. Tagasilöögiklapp võib neil olla ühine.

(11) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul pärast teenuslepingu sõlmimist ning teostab ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel arvesti demonteerib vee-ettevõtja.

§ 18. Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

(1) Klient peab tagama:

1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;

2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;

3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;

4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks;

5) veearvesti nähtavuse.

(2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest peab klient otsekohe vee-ettevõtjat teavitama.

(3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti tasuta.

(4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

§ 19. Kliendi veearvestus

(1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi.

(2) Veearvesti rikke korral või, kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi 12 kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui 12 kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

(3) Kui eeskirja kohasel erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.

(4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, teeb eeskirjas sätestatud juhtudel veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

§ 20. Vee eritarvituste arvestus

(1) Vee, mida Päästeamet võtab avalikust veevõtukohast kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks või õppusteks, toimub arvestus ja tasumine vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustele.

(2) Ühekordseid veetarvitusi (läbipesuks, katsetusteks jms) mõõdab või arvestab
vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

§ 21. Reo- ja sademevee arvestus

(1) Reovee kogus, mille klient juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui klient seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

(2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni.

(3) Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarbitud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

(4) Kliendi soovil kasutatakse sademevee mõõtmist. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

(5) Kui klient ei soovi kasutada sademevee mõõtmist, siis sademevee kogus arvutatakse järgneva valemi alusel:
Qas=q x k x Aa,
Qas – pinnale langeva ja sealt ärajuhitava sademevee arvutuse äravool (l/s),
q – arvutusvihma intensiivsus (l / s x ha),
k - pinnakatte äravoolutegur,
Aa – valgala tegur (ha). Pinnakatte Äravoolutegur (k) Katus 0,9 Betoon- või asfaltkate 0,8 Tihedate vuukidega kivisillutis 0,8 Liivvuukidega kivisillutis 0,7 Kruus-või killustikkate 0,3 Muru 0,2 Aed, park 0,15 Katteta maapind 0,1 Mets 0,05

(6) Reo- või sademeveearvesti rikke korral arvutatakse ära juhitud reovee kogus eeskirja § 21 lõikes 2 sätestatud korras.

(7) Ühekordseid reovee ärajuhtimisi ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetused jms) arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

(8) Reo- ja sademevee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reo- ja sademeveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele.

(9) Vee-ettevõtjal on õigus oma kulul kontrollida reo- ja sademeveearvesti täpsust enne taatlustähtaega.

(10) Klient peab täitma eeskirjas veemõõdusõlme ja arvesti kohta sätestatud nõudeid ka reo– ja sademevee mõõdusõlme suhtes.

(11) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses kinnistu reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigus teostada kinnistult ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Kliendil on õigus jälgida sellise mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kinnistu kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.

§ 22. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

(1) Veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Klient registreerib vee- või reoveearvesti näidu ja teatab selle vee-ettevõtjale. Kaugloetava veearvesti näidu registreerib
vee-ettevõtja. Kasutatud vee või ära juhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

(2) Arvestusperioodi alguskuupäeva ja kestuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus, kuid arvestusperiood ei tohi olla pikem kui kolm kalendrikuud.

(3) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal ja vastavalt vee- ettevõtja esitatud arvel märgitud tähtajale.
Arve loetakse kätte saaduks, kui see on edastatud teenuslepingus märgitud kliendi postiaadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva, või e-posti aadressile ja saatmisest on möödunud üks päev. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee- ettevõtja arvelduskontole laekunud. Nimetatud tähtaegade ületamise korral tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt teenuslepingule.

(4) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem võlaõigusseaduses sätestatud. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel arvet saanud, ei ole saanud seda õigeaegselt, esitatud arve on ebaõige ja ta on sellest teada andnud vee-ettevõtjale.

(5) Pretensioone arvete õigsuse asjus võib klient vee-ettevõtjale esitada kümne tööpäeva jooksul arvates arve kättesaamise päevast. Pretensioon lahendatakse 10 tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Klient on kohustatud arve tasuma 10 päeva jooksul pärast pretensioonilahendi kättesaamist.

§ 23. Teenuslepingu sõlmimine

(1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused.

(2) Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks, peab klient esitama vee- ettevõtjale avalduse, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

(3) Kui kinnistu, maa või ehitis vallasasjana on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamiku otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üks pool on vee- ettevõtja ja teine pool kõik kinnistu, maa või vallasasja kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

(4) Eeskirja § 7 kohase tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks, esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel esitab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse tähtajaline teenusleping.

§ 24. Teenuslepingu ülesütlemine

(1) Kliendil on õigus teenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ning teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti lepingus ettenähtud muudel juhtudel.

(2) Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest 14 tööpäeva ette. Kui uus klient jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist omavoliliseks.

(3) Kliendiga sõlmitud teenuslepingu öeldakse üles:

1) kui kinnistu piiri muutmise, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu teo tõttu ei ole klient enam kinnistu või ehitise kui vallasasja omanik ning hoonestusõiguse alusel maa kasutaja;

2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitiste lammutamise korral;

3) juriidilise isiku lõpetamise korral, kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;

4) kui vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks pole tarbija kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli teenuse osutamine katkestatud;

5) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

(4) Teenuslepingu ülesütlemisest käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teatatakse kliendile kirja või e-kirja teel.

§ 25. Uue teenuslepingu sõlmimine

(1) Kliendil on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui teenuslepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja olemasolevaid ühendustorusid on võimalik kasutada.

(2) Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb kliendil eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud.

(3) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist ei ole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuesti sõlmitud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ning kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.

§ 26. Eeskirja rakendamine

(1) Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused tarbija ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

(2) Enne eeskirja jõustumist sõlmitud lepingute täitmisel lähtutakse eeskirja sätetest kui õigusaktidest ei tulene teisiti.

§ 27. Määruse kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks Kehtna Vallavolikogu 20.05.2020 määrus nr 75 „Kehtna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“.

§ 28. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.