Kaugküttepiirkonna määramine

§ 1. Määruse reguleerimisala ja mõisted

(1) Määrusega kehtestatakse Harju maakonnas Keila linna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga (edaspidi võrk) liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning soojusettevõtja arenduskohustus.

(2) Määruses kasutatakse mõisteid kaugkütteseaduses ja teistes seadustes sätestatud tähenduses.

§ 2. Kaugküttepiirkonna piirid

(1) Keila linna kaugküttepiirkond hõlmab valdavalt tiheasustusega alasid, kus on juba olemas kaugküttevõrk või kus on mõistlik seda arendada.

(2) Keila linna kaugküttepiirkonna piirid on toodud käesoleva määruse lisas 1 toodud skeemil.

(3) Kaugküttepiirkonna hulka arvatakse ka kaugküttepiirkonna piiriga vahetult külgnevad kinnistud.

§ 3. Kaugküttevõrguga liitumine

(1) Võrguga liitumine on kohustuslik kõigile isikutele, kelle omandis või valduses on kaugküttepiirkonnas asuv olemasolev, ehitatav või rekonstrueeritav ehitis, v.a käesoleva määruse §-s 4 nimetatud erandjuhtudel.

(2) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, on kohustatud kaugküttevõrguga liituma kaugküttepiirkonnas ehitist rekonstrueerides või ehitades, v.a käesoleva määruse §-s 4 sätestatud erandjuhtudel.

(3) Võrguettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.

(4) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseaduses sätestatud korras.

(5) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu kaugkütteseaduses sätestatud alustel.

§ 4. Erandid muu kütteviisi kasutamiseks

(1) Kaugküttepiirkonnas on ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel muu kütteviisi kasutamine lubatud järgmistel juhtudel:

1) üldplaneeringu või detailplaneeringu kohaselt ei ole ette nähtud ehitise varustamist kaugküttega;

2) tegemist on ajutise ehitisega;

3) ehitise soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku on paigaldatava kaugküttetrassi jooksva meetri kohta väiksem kui 0,8 kW;

4) ehitise ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erandi kohaldamise otsustab Keila Linnavalitsus ehitusprojekti läbivaatamise või muu asjakohase menetluse käigus, arvestades kaugkütteseadust, planeeringuid, võrgu tehnilisi võimalusi, varustuskindlust ja teiste tarbijate huve.

§ 5. Kaugküttevõrgust eraldumine

(1) Tarbijapaigaldise omanik või valdaja ei tohi kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse alalist likvideerimist koos liitumis- või soojuse müügi lepingute lõppemisega.

(3) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:

1) kaugkütte kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine;

2) ehitise või ehitiste kompleksi, milles tarbijapaigaldis asub, kasutus- või elamiskõlbmatuks tunnistamine;

3) ehitise soojavarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võrgu tehniliste võimaluste tõttu võimalik jätkata;

4) kaugkütte võrgupiirkond ei ole kaugkütteseaduse tähenduses tõhus ja tarbija lõpetab kaugkütte tarbimise ning toodab oma tarbeks soojust taastuvast energiaallikast.

(4) Eraldumist taotlev tarbija esitab võrguettevõtjale võrgust eraldumiseks kirjaliku taotluse ja alternatiivkütte projektlahenduse.

(5) Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused või põhjendatud keeldumise tarbija taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

(6) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.

(7) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:

1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks kuue kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest;

2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.

(8) Soojavarustuse ajutine katkestamine ja taastamine tarbija taotlusel peab olema kooskõlastatud võrguettevõtjaga.

§ 6. Kvaliteedinõuete tagamine

(1) Võrguettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate püsiva varustamise vajalikus koguses soojusega ning hoidma kaugküttevõrgus stabiilset hüdraulilist režiimi ja soojuskandja temperatuurigraafikut, milles on tarbijaga kokku lepitud.

(2) Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded, sealhulgas soojusvarustuse tehnilised parameetrid, mõõtmise kord ning katkestamise ja taastamise tingimused, sätestatakse võrguettevõtja ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse müügilepingus, arvestades kaugkütteseadust.

§ 7. Soojusettevõtja arenduskohustus

(1) Soojusettevõtja arendab kaugküttevõrku, lähtudes kehtivatest üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest, võrgu tehnilistest võimalustest ning majanduslikust põhjendatusest. Planeeringud koostatakse koostöös soojusettevõtjaga.

(2) Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevat kaugküttesüsteemi ja tõstab selle efektiivsust, et tagada kaugküttepiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ning olemasolevate tarbijate ja liitujate varustamine kvaliteedinõuetele vastava soojusega.

(3) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.

§ 8. Järelevalve ja soojuse piirhinna kooskõlastamine

(1) Järelevalvet määruse täitmise üle teostab Keila Linnavalitsus.

(2) Soojusettevõtja peab soojuse hinna kooskõlastama vastavalt kaugkütteseadusele.

§ 9. Rakendussätted

(1) Keila Linnavolikogu 31.01.2017. a määrus nr 4 „Kaugküttepiirkonna määramine“ tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.