LegalWise

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli põhimäärus

in forcefrom 01.09.2026· RT I, 28.08.2026, 17· Haridus- ja teadusminister

In Riigi Teataja ↗
Contents

Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Kooli nimetus

Kooli nimetus on Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool (edaspidi kool).

§ 2. Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm

Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

Kooli tegutsemise vorm on põhikool. Kool on psüühikahäirest tingitud haridusliku erivajadusega õpilastele.

[RT I, 20.02.2018, 1 – in force 23.02.2018]

Kooli võetakse vähimaks vajalikuks ajaks vastu õpilased, kes tulenevalt oma hariduslikust erivajadusest vajavad spetsiifilist eriõppekorraldust ja ressursimahukate tugimeetmete rakendamist.

[RT I, 28.08.2026, 3 – in force 01.09.2026]

Kool tagab põhihariduse omandamise võimaluse kinnise lasteasutuse teenusel viibijatele teenusel viibimise ajal käesoleva määruse § 3 punktides 2 ja 3 toodud asukohtades. Kinnise lasteasutuse teenuse lõppemisel jätkab põhihariduse omandamise tagamist elukohajärgne kohalik omavalitsus.

[RT I, 27.06.2025, 4 – in force 01.07.2025]

§ 3. Kooli asukoht ja tegutsemiskohad

[RT I, 27.06.2025, 4 – in force 01.07.2025]

Kooli asukoht ja tegutsemiskohad on:

Tallinn, Harju maakond;

Kastre vald, Tartu maakond;

Tapa vald, Lääne- Viru maakond

[RT I, 27.06.2025, 4 – in force 01.07.2025]

§ 4. Pitsat ja sümbolid

Koolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ja sümbolid.

§ 5. Asjaajamise keel ja õppekeel

Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

Kooli õppekeel on eesti keel.

Kinnise lasteasutuse teenusel viibivate õpilaste õppekeeleks võib olla eesti keelest erinev keel, kui teenusele saabuja on õppinud eelnevalt ainult muus keeles. Eesti keelest erinevat keelt kasutatakse vajadusel, kuid mitte kauem kui kõikide koolide eesti keelsele õppele üleminekuni.

[RT I, 27.06.2025, 4 – in force 01.07.2025]

§ 6. Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded

Kooli tegevuse eesmärk on olla psüühikahäiretest tingitud haridusliku erivajadusega õpilaste arendamise tunnustatud kompetentsikeskus.

[RT I, 20.02.2018, 1 – in force 23.02.2018]

Kooli ülesanne on tagada psüühikahäirest tingitud haridusliku erivajadusega lastele avatud, paindlik ja empaatiline õpi- ja arengukeskkond ning kvaliteetne nõustamine käesoleva määruse § 3 punktis 1 asuvas tegevuskohas õppivatele õpilastele.

[RT I, 28.08.2026, 3 – in force 01.09.2026]

Kool täidab lisaks üldhariduse korraldamisele ka teisi seadusest ning ministri õigusaktidest tulenevaid haridusvaldkonna ülesandeid.

[RT I, 28.08.2026, 3 – in force 01.09.2026]

2. peatükk Kooli õppe ja kasvatuse korraldus

§ 7. Õppe ja kasvatuse korralduse alused

Koolis omandatakse põhiharidust statsionaarses õppes.

Õpingute alusdokumendiks on „Põhikooli riiklik õppekava” ja kinnise lasteasutuse teenusel viibijate osas ka „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” alusel koostatud kooli õppekava.

[RT I, 27.06.2025, 4 – in force 01.07.2025]

Kool viib läbi haiglaõpet haiglaravil olevatele õpilastele. Haiglaõpe toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras.

[RT I, 27.06.2025, 4 – in force 01.07.2025]

Käesoleva määruse § 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuskohtades kinnise lasteasutuse teenusel viibijatele viiakse läbi õpet põhikooli riikliku õppekava järgi ja lihtsustatud õpet põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi.

[RT I, 27.06.2025, 4 – in force 01.07.2025]

§ 9. Kooli raamatukogu

Koolil on raamatukogu, mille põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude teabekandjate hoidmise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.

3. peatükk Kooli õppekavaväline tegevus

§ 10. Kooli õppekavaväline tegevus

Lisaks õppetööle tegeleb kool ka õppekavavälise tegevusega, mis jaguneb kooli või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud ja kooli õpilastele suunatud tegevusteks või kolmandatele isikutele pakutavateks teenusteks.

Kool ei paku üldjuhul õppekavaväliseid tegevusi kinnise lasteasutuse teenusel viibijatele korraldatud õppes.

Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevusega ja õigusaktides sätestatud nõuetega, võib kooli õppekavaväliseks tegevuseks lugeda käesoleva põhimääruse tähenduses:

sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud rehabilitatsiooniteenuse osutamine;

psüühikahäirest tingitud haridusliku erivajadusega õpilaste, nende vanemate ja nendega töötavate spetsialistide nõustamine;

õppematerjalide koostamine ja levitamine;

koolituste korraldamine ja konsulteerimine;

kooli kasutuses oleva vara üürimine ja rentimine.

Õppekavavälist tegevust, mis on kooli või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud ja õpilastele suunatud, kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast.

Õppekavavälised tegevused võivad kooli poolt sätestatud korras olla tasulised või tasuta.

Juhul kui kooli poolt osutatav õppekavaväline tegevus on tasuline, siis selle eest võtab kool tasu teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnakirja kehtestab direktor, esitades eelnevalt eelnõu koos kalkulatsioonidega arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule.

[RT I, 28.08.2026, 3 – in force 01.09.2026]

§ 11. Kooli õpilaskodu

Koolil on käesoleva määruse § 3 punktis 1 nimetatud tegevuskoha õppijatele õpilaskodu, mis on kooli struktuuriüksus.

[RT I, 27.06.2025, 4 – in force 01.07.2025]

Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õpi-, elamis- ja kasvatustingimused.

Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras. Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele, kes avaldavad selle kohta arvamust.

Õpilaskodus elamine on õpilase jaoks tasuta.

4. peatükk Kooli juhtimine

§ 12. Direktor

Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu ja õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust.

Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega.

Direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid ja on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja. Direktori äraolekuajaks määrab talle direktori ettepanekul asendaja kooli pidaja.

[RT I, 28.08.2026, 3 – in force 01.09.2026]

Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste lahendamiseks nõuandvaid komisjone.

Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ning muu kooli tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu ning kooli varade, seahulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

Direktor esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente.

§ 13. Kooli hoolekogu

Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, Haridus- ja Teadusministeeriumi, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

[RT I, 03.09.2013, 4 – in force 06.09.2013]

Kooli hoolekogu täidab oma ülesandeid „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” ja teistes õigusaktides sätestatu alusel.

§ 14. Kooli õppenõukogu

Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.

[RT I, 03.09.2013, 4 – in force 06.09.2013]

5. peatükk Õpilaste, vanemate ja töötajate õigused ja kohustused

§ 15. Õpilaste õigused

Õpilasel on õigus:

võtta osa õppetööst;

saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete rakendamist „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras;

käesoleva määruse § 3 punkti 1 asukoha õpilaste puhul võtta osa õppekavavälistest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas;

[RT I, 27.06.2025, 4 – in force 01.07.2025]

luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades õigusaktides sätestatut;

kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid õppekavaväliseks tegevuseks kooli direktori kehtestatud korras tasuta;

moodustada koolis õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega, ning osaleda selle töös;

osaleda õpilasesindajate kaudu koolielu korraldamises;

saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta;

teha kooli direktorile ja teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse kohta;

[RT I, 03.09.2013, 4 – in force 06.09.2013]

Repealed

[RT I, 27.06.2025, 4 – in force 01.07.2025]

pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole;

kasutada muid õigusi, mis on ette nähtud kooli tegevust reguleerivates õigusaktides.

§ 16. Õpilaste kohustused

Õpilane on kohustatud:

osalema õppetöös õpilase jaoks koolis ettenähtud tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt;

täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt;

täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama tugimeetmeid;

suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme;

täitma kooli kodukorda;

hoidma kooli head mainet;

järgima tervislikke eluviise;

hoidma kooli kasutuses olevat vara;

täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

§ 17. Esimese õpilasesinduse valimise ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord

Direktor korraldab õpilaste teavitamise „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest” tulenevast õigusest valida õpilasesindus. Direktor korraldab esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui selleks on soovi avaldanud 1/10 kooli õpilaskonnast.

Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Kui õpilaskonna üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor kokku uue üldkoosoleku hiljemalt järgmisel poolaastal.

Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega. Õpilasesinduse liikmete valimiseks on igal üldkoosolekul osalejal õpilasesinduse liikmete arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse koosolekul enam hääli saanud õpilased.

Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond õpilasesinduse põhimääruse, milles neid toetab direktori määratud koolitöötaja. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega.

Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud õpilaskonna üldkoosoleku kutsub kokku direktor, kes teavitab õpilasi koosoleku toimumise ajast ja kohast kooli infotahvlil või muul neile kõige enam kättesaadaval viisil vähemalt kaks nädalat ette.

§ 18. Vanemate õigused ja kohustused

Vanemal on õigus:

saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal;

teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid;

taotleda haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras oma lapsele koduõppe rakendamist;

taotleda koolilt või lapse elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt oma lapse koolikohustuse täitmise tagamiseks meetmete rakendamist;

otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle;

osaleda vanemate koosolekul;

kandideerida kooli hoolekogusse;

pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.

Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas:

looma oma koolikohustuslikule lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest;

tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;

tegema „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd;

kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus;

pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;

[RT I, 20.02.2018, 1 – in force 23.02.2018]

taotlema vajaduse korral koolilt ja oma lapse elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.

§ 19. Töötajate õigused ja kohustused

Töötajal on õigus:

saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta;

saada „Täiskasvanute koolituse seaduses” ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust;

töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;

kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli direktori kehtestatud tingimustel ja korras tasuta;

esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid;

kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.

Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ülesanne on tagada õpilaste areng õppe- ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokku lepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine.

[RT I, 03.09.2013, 4 – in force 06.09.2013]

Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel kooli arengukavas sätestatud põhimõtetest ja väärtustest ning tuginema nii omavahelises suhtluses kui ka suhtluses õpilaste ja nende vanematega vastastikusele lugupidamisele, üksteisemõistmisele ja koostööle.

Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

6. peatükk Kooli majandamise ja asjaajamise alused

§ 20. Kooli vara ja eelarve

Kooli kasutuses oleva vara moodustavad maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar, muu vara ja eelarvevahendid, mille Haridus- ja Teadusministeerium on koolile andnud sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks.

Kool kasutab ja valdab tema kasutuses ning valduses olevat vara „Riigieelarve seaduse”, „Riigivaraseaduse” ja teiste õigusaktide kohaselt.

Koolil on oma eelarve, mille kinnitab haridus- ja teadusminister.

Kooli tegevuse rahastamine toimub kooli eelarve kaudu, mis moodustub riigieelarvest, laekumistest sihttoetusteks, annetustest ja käesoleva määruse § 10 lõikes 5 nimetatud kooli osutavatest teenustest saadud tuludest.

§ 21. Asjaajamine ja aruandlus

Asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusele nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused”.

[RT I, 20.02.2018, 1 – in force 23.02.2018]

Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast.

Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega sätestatud korras ja tähtaegadel.

7. peatükk Rakendussätted

§ 22. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]