Jälitustoimiku pidamise ja säilitamise kord
in forcefrom 11.01.2013· RT I, 08.01.2013, 9· Vabariigi Valitsus
Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse jälitusasutuses jälitustoimiku pidamise ja säilitamise kord.
Määrust ei kohaldata tunnistajakaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras tunnistajakaitse teostamisel jälitustoimingutega kogutud teabe säilitamisel.
§ 2. Jälitustoimik
Jälitustoimik on teabe süstematiseeritud kogum, mis sisaldab jälitustoiminguga kogutud andmeid, jälitustoimingu käigus tehtud teabetalletusi, kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹ lõikes 8 nimetatud viisil saadud andmeid ning jälitustoiminguga kogutud teabe terviklikkuse tajumiseks vajalikke andmeid variisiku ning teeseldud isiku, struktuuriüksuse, organi ja välisriigi äriühingu filiaali kohta. Jälitustoimikut peetakse paberkandjal või digitaalselt.
Jälitustoimiku avamine vormistatakse kirjalikult, märkides ära vähemalt järgmised andmed:
jälitustoimiku avamise kuupäev;
jälitustoimiku number;
jälitustoimiku liik kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 1 punktide 1–4 alusel;
jälitusasutuse nimetus.
Lähtudes jälitustoimingu tegemise asjaoludest võib jälitustoimik sisaldada järgmisi dokumente ja andmeid:
jälitustoimingu luba ja taotlus jälitustoimingu tegemiseks;
andmed jälitustoimiku avamise ja sulgemise kohta;
jälitustoimingu kokkuvõte;
koopia jälitustoimingust teavitamise teatest;
jälitustoimingust teavitamata jätmise luba;
jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise protokoll;
jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise luba;
nimekiri isikutest, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikutest, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud;
jälitustoimikuga tutvumise registreerimisleht;
andmed jälitustoimingute peale kriminaalmenetluse seadustiku §-s 126¹⁶ toodud korras esitatud kaebuste ja nende lahendamiste kohta;
muud jälitustoimingu tegemise käigus koostatud ja kogutud dokumendid ning teabetalletused.
§ 3. Jälitustoimiku numeratsioon
Jälitustoimiku number koosneb 10-kohalisest numbrist, kus kaks esimest näitavad aastat, kolm järgmist jälitusasutuse koodi ning viis viimast jälitustoimiku järjekorra numbrit. Jälitustoimikutel võib kasutada tingnimetusi.
Jälitusasutuste koodid on järgmised:
Kaitsepolitseiamet – 100;
Politsei- ja Piirivalveamet – 200;
Maksu- ja Tolliamet – 300;
Sõjaväepolitsei – 400;
Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla – 500.
Jälitusasutuse juht võib oma käskkirjaga kinnitada lõikes 2 nimetatud jälitusasutuse koodi kahe viimase numbri jaotuse oma struktuuriüksuste vahel.
Jälitustoimikud registreeritakse ning nende üle peetakse arvestust jälitusasutuse juhi kehtestatud korras.
§ 4. Jälitustoimiku sulgemine
Jälitustoimik suletakse kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 1 punktides 1–4 nimetatud aluse äralangemise korral.
Jälitustoimiku sulgemine vormistatakse kirjalikult, märkides ära vähemalt järgmised andmed:
jälitustoimiku sulgemise kuupäev;
paragrahvi 2 lõikes 2 loetletud andmed;
jälitustoimiku sulgemise alus.
§ 5. Jälitusteabe üleandmine
Jälitustoimingu käigus saadud teave, mis ei ole jälitustoimingu teinud jälitusasutusele vajalik, kuid mis sisaldab informatsiooni ettevalmistatava või toimepandud kuriteo või kuritegevuse infrastruktuuri kohta, edastatakse prokuratuuriga kooskõlastatult pädevale jälitusasutusele või uurimisasutusele. Teabe edastamise saatekirja koopia säilitatakse jälitustoimikus.
Lõikes 1 nimetatud teabe saanud jälitusasutus avab vajaduse korral jälitustoimiku, kui saadud jälitusteave sisaldab selleks piisavalt andmeid.
§ 6. Asjaajamine jälitustoimingu dokumentidega
Jälitustoimikut ja selles sisalduvat teavet käideldakse vastavalt jälitusasutuse juhi kehtestatud korrale.
Riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavat jälitustoimikut käideldakse ja see märgistatakse vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele.
§ 7. Jälitustoimiku säilitamine
Jälitustoimiku säilitamisel on jälitusasutus kohustatud kasutusele võtma organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed, et tagada jälitustoimiku ja selles sisalduvate andmete terviklus ja muutmata kujul säilimine.
Riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldavaid jälitustoimikuid säilitatakse vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele.
Jälitustoimingu käigus tehtud teabetalletuse, mida ei ole lisatud kriminaaltoimikusse ja mida ei ole vaja säilitada, võib isiku, keda on jälitustoimingu tegemisest teavitatud, taotlusel pärast jälitustoimiku sulgemist hävitada.
Esemeid, mida ei saa säilitada jälitustoimikus, hoitakse jälitusasutuse asitõendite hoidla või arhiivi selleks ettenähtud osas või selleks spetsiaalselt kohandatud ruumis. Esemete hoiustamise korra kehtestab jälitusasutuse juht.
Jälitustoimingu käigus tehtud fotot, filmi, heli- või videosalvestist või muud teabetalletust või selle osa säilitatakse teabekandjal jälitustoimikus, jälitusasutuse salastatud teabe elektroonilises töötlussüsteemis või jälitusasutuses selleks spetsiaalselt kohandatud ruumis.