Kutseharidusstandard

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määruses kehtestatakse kutseõppeasutuses või kutseõpet läbiviivas rakenduskõrgkoolis (edaspidi kool) toimuva kutseõppe tasemeõppe ühtsete nõuete kogum, sealhulgas kutseõppe õpiväljundid ja nende seos kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, õppekava ning õppe ülesanded ja nõuded, õppekava muutmise põhimõtted, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted ning õppevaldkondade ja -suundade ning õppekavarühmade loetelu.

(2) Määrust ei kohaldata kutseõppeasutuse seaduse §-des 23¹–23³ sätestatud teise taseme õppe kohta

§ 2. Kutseõppe sisendid

Kutseõppe sisu aluseks on eelkõige:

1) riigisisesed või rahvusvahelised standardid;

2) riigi hariduspoliitilised eesmärgid;

3) Euroopa Liidu Nõukogu soovitused;

4) sotsiaalpartnerite sisend;

5) nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtted.

§ 3. Õpingud ja õpingute lõpetamine

(1) Õpingud on õpilase tegevus õppe- ja töökeskkonnas õppekavaga seatud eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks ning need toimuvad kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna.

(1¹) Õppe pakkumisel kasutatakse asjakohaseid õppe- ja hindamismeetodeid ning õppevahendeid ja õpikeskkondi, mis arvestavad õpilaste vajadusi ja toetavad õpiväljundite saavutamist.

(1²) Statsionaarne õpe on õppevorm, mis on suunatud õpilastele, sealhulgas õppimiskohustuslikele õpilastele, kellele õppimine on põhitegevus. Statsionaarses õppes on õpetaja või juhendaja poolt juhendatud tegevusel, sealhulgas kontaktõppel, suurem osakaal kui iseseisval tööl.

(1³) Mittestatsionaarne õpe on õppevorm, mis on suunatud eelkõige õppimiskohustuse täitnud õpilastele. Mittestatsionaarses õppes on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal õpilase iseseisval tööl.

(2) Kontaktõpe toimub õpikeskkonnas (sealhulgas e-õppe, praktilise töö või töökohapõhise õppena) ja selles osalevad õpilane ja õpetaja või juhendaja.

(3) Praktika on õppe käigus omandatud teadmiste ja oskuste rakendamine töökeskkonnas juhendaja juhendamisel. Praktika maht määratakse kooli õppekavas.

(4) Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine iseseisvalt, lähtudes õpetaja või juhendaja antud töö- või õppeülesannetest. Iseseisev töö on õpetaja või juhendaja poolt eesmärgistatud ja tagasisidestatud.

(4¹) Statsionaarses õppevormis toimuva 2. ja 3. taseme kutseõppe õppekavade ning kutsekeskhariduse õppekavade iseseisva töö osakaal on 15 kuni 30 protsenti õppekava kogumahust.

(5) Repealed

(6) Õpingute lõpetamiseks on vajalik saavutada kõik õppekavaga määratud õpiväljundid. Õpiväljundite saavutamist hinnatakse praktilistes tööolukordades toimuva oskuste demonstratsiooni, kutseeksami, koolieksami või riigieksamiga vastavalt määruses konkreetse kutseõppe liigi kohta sätestatule.

(7) Kutseeksami korraldus on reguleeritud kutseseaduses, riigieksamite korraldus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõigetes 2 ja 4 ning oskuste demonstratsiooni ja koolieksami korraldus reguleeritakse kooli õppekorralduseeskirjas.

(8) Repealed

§ 4. Õppe mahu arvestamine

(1) Kutseõppes arvestatakse õppe mahtu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi arvestuspunkt). Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Õppetöö maht õppeaastas on 60 arvestuspunkti. Arvestuspunkti lühendina kasutatakse akronüümi „EKAP”.

(2) Eesti kutsehariduse arvestuspunktisüsteem on raamistik õpiväljundite kirjeldamiseks, õpitulemuste tunnustamiseks, ülekandmiseks ja koondamiseks, kusjuures õpitulemused võivad olla saavutatud nii formaalse, mitteformaalse kui ka informaalse õppimise teel. Koolil on õigus kohandada õpet nii, et õppekavaga seatud eesmärgid ja õpiväljundid saavutatakse keskmisest arvestuslikust õppeajast lühema või pikema ajaga.

§ 5. Õppekavad

(1) Kutsehariduse tasemeõppe alus on vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõikele 2 õppekava. Õppekavad jagunevad riiklikeks õppekavadeks ja kooli õppekavadeks.

(2) Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ja seosed kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumidega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed.

§ 6. Riiklik õppekava

(1) Riiklik õppekava on kutsekeskhariduse kooli õppekava koostamise alusdokument.

(2) Riiklik õppekava koostatakse koostöös sotsiaalpartneritega kooskõlas §-s 2 sätestatuga.

(3) Kui riikliku õppekava aluseks olev kutsestandard tunnistatakse kehtetuks, kehtestatakse uus kutsestandard, muudetakse kutsestandardi nimetust või selles sätestatud kutseoskusnõudeid või kui ilmneb muu muutmisvajadus, siis vaadatakse riiklik õppekava üle ja kehtestatakse see vajaduse korral uuesti.

§ 7. Kooli õppekava

(1) Kooli õppekava on õpingute alusdokument. Kooli õppekavad jagunevad esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadeks. Nii esmaõppe kui jätkuõppe õppekava võib olla koostatud ühisõppekavana.

(2) Kool koostab õppekava kindlale kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele (edaspidi kvalifikatsioonitase). Sama kvalifikatsioonitaseme kutse- ja erialadele võib kool koostada õppekava, mis võimaldab spetsialiseerumist erinevatele kutsetele või erialadele.

(3) Kui õppekava alusel on võimalik saada mitu kutset või osakutset, siis määratakse õppekavas moodulid, mille õpiväljundite omandamine on tingimuseks konkreetse kutse või osakutse saamisel.

(3¹) Kool arvestab kutsekeskharidusõppe õppekava koostamisel, et õpilase õpitee oleks valikuterohke, pakkudes õppekavaga erinevaid suunavalikuid või spetsialiseerumisi ja tehes vajaduse korral koostööd teiste õppeasutustega. Suuna- ja spetsialiseerumise valiku võimalused ja tingimused sätestatakse kooli õppekavas.

(4) Ühisõppekava koostöölepinguga määratakse kindlaks kool, kes tegutseb koostöölepingu raames ühisõppekava hoidjana, registreerib ühisõppekava ja sellele õppima asuvad õpilased Eesti Hariduse Infosüsteemis ning väljastab ühisõppekava lõpetajatele ühise lõputunnistuse ja muud lõpudokumendid.

(5) Ühisõppekava hoidja viib läbi vähemalt poole ühisõppekava alusel toimuvast õppest.

(6) Paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuet ei kohaldata ühisõppekava suhtes, milles osaleb välisriigi õppeasutus.

§ 8. Õppekava moodulid

(1) Õppekava koosneb moodulitest.

(2) Moodul on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid.

(3) Mooduli õpiväljundid kirjeldatakse selgelt ja mõõdetavalt, et õpilasel oleks võimalik nende saavutatust tõendada ning õpetajal või juhendajal hinnata õpilase teadmiste ja oskuste taset ning õppekava eesmärkide saavutamist.

(4) Mooduli maht arvestuspunktides sõltub mooduli eesmärgist ning õpiväljunditega määratud oskuste ja teadmiste keerukusest ja ulatusest.

(5) Õppekavas eristatakse põhiõpingute, valikõpingute ja üldharidusõpingute mooduleid. Kutseõppe õppekavades esitatakse põhiõpingute ja valikõpingute moodulid. Kutsekeskhariduse õppekavas esitatakse lisaks põhi- ja valikõpingute moodulitele ka üldharidusõpingute moodulid.

(6) Põhiõpingute moodulitega määratakse kutse-, eri- ja ametialal tegutsemiseks vajalikud õpiväljundid.

(7) Õppekava põhiõpingute moodulite ülesehitus, nende õpiväljundid, maht ja jaotus õppe ajas peavad toetama tööturul rakendumiseks vajalike kompetentside omandamist. Põhiõpingute moodulid koostatakse selliselt, et neid saab aluseks võtta täienduskoolituse, sealhulgas mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumiseks ning kutseõppe pakkumiseks põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele.

(8) Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse elukestvaks õppeks vajalikke pädevusi ja tööelu üldoskusi mahus ja valikus, mis on vajalikud asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks, õpingute jätkamiseks ja tööturule siirdumiseks.

(9) Valikõpingute moodulitega määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi, seonduvad täiendava kutse või osakutsega või toetavad üldpädevuste ja tööelu üldoskuste omandamist. Valikmoodulid moodustavad 10–20 protsenti õppekava mahust ning need määratakse kindlaks kooli õppekavaga. Õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppekavadest või teiste õppeasutuste õppekavadest kooli õppekorralduseeskirjas sätestatud korras.

(10) Põhi- ja valikõpingute moodulite õpiväljundid kirjeldatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu, mille määratlused on järgmised:

1) kutse- ja erialased teadmised on õppeprotsessi käigus omandatud teave kutse-, eri- ja ametialaste faktide, põhimõtete, teooriate ja tavade kohta;

2) kutse- ja erialased oskused on võime rakendada teadmisi ja kasutada neid ülesannete täitmisel ja probleemide lahendamisel, oskusi kirjeldatakse nende keerukuse ja mitmekesisuse kaudu;

3) iseseisvuse ja vastutuse ulatus on määr, mille ulatuses lõpetanu suudab iseseisvalt töötada ja oma töötulemuste eest vastutada;

4) õpipädevus on suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust;

5) suhtluspädevus on suutlikkus suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis;

6) enesemääratluspädevus on suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena;

7) tegevuspädevus on suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi, teha koostööd;

8) infotehnoloogiline pädevus on suutlikkus kasutada oskuslikult ja kriitiliselt infotehnoloogiavahendeid ja digitaalmeediat;

9) algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus on suutlikkus tegutseda algatusvõimeliselt ja loovalt ning planeerida oma karjääri nüüdisaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades.

(11) Üldharidusõpingute moodulitega määratakse kutsekeskharidusõppe õppekavades riigi üldkeskhariduse standardiga kooskõlas olevad õpiväljundid.

§ 9. Kooli õppekava kohandamine ja muutmine

(1) Kool võib kohandada õppekava vastavalt õpilaste sihtrühmale ja õppevormile.

(2) Õppekava kohandamisel võib kool muuta valikõpingute moodulite sisu, valikut ja õppe mahtu ning vajaduse korral suurendada praktika osakaalu, tagades seejuures õppekava õpiväljundite saavutatavuse.

(3) Kutseõppeasutuse seaduse § 31¹ lõikes 3 nimetatud õppekava kohandamise puhul koostatakse õpilasele individuaalne õppekava.

§ 10. Teise taseme kutseõpe

(1) Teise taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 2. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele.

(2) Teise taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks rahvusvahelise ametite klassifikaatori ISCO-08 (International Standard Classification of Occupations; 2008) ametiala pearühma (edaspidi ametiala pearühm) „Lihttöölised” liigituvates ametites.

(3) Teise taseme kutseõppes toimub õpe üksnes esmaõppe õppekavade alusel.

(4) Teise taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhihariduse olemasolu.

(5) Repealed

(6) Repealed

(7) Repealed

§ 11. Õppe maht

(1) Õppe maht teise taseme kutseõppes on 60 kuni 120 arvestuspunkti.

(2) Praktiline töö ja praktika kokku moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 70 protsenti.

(3) Repealed

§ 12. Õpingute lõpetamine ja edasiõppimine

(1) Õpingud teise taseme kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist.

(1¹) Repealed

(2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks samuti erialane lõpueksam. Kutseõppeasutuse seaduse § 31¹ lõike 2 alusel kehtestatud määruse tähenduses tuge vajava õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust oskuste demonstratsiooniga, mille võib asendada kutseeksamiga.

(3) Teise taseme kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega.

(4) Teise taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal ajal õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist.

§ 13. Teise taseme kutseõppe õpiväljundid

(1) Teise taseme kutseõppe lõpetanu on saavutanud käesolevas paragrahvis esitatud õpiväljundid.

(2) Kutse- ja erialased teadmised:

1) teab ja kirjeldab peamisi kutse- ja erialaseid mõisteid ning põhimõtteid;

2) saab aru oma töö põhiprotsessidest, tunneb erialast oskussõnavara, materjale, töövahendeid ja enam kasutatavaid seadmeid.

(3) Kutse- ja erialased oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus:

1) oskab täita oma kutse- või erialal tavapäraseid, piiratud vastutusega tööülesandeid;

2) suudab täita tööülesandeid juhendamisel;

3) töötab tulemuslikult töösituatsioonides, mis on üldjuhul stabiilsed.

(4) Õpipädevus: õpib nõustamisel ja suunamisel.

(5) Suhtluspädevus:

1) oskab suhelda harjumuspärastes olukordades ja tavapäraste suhtluspartneritega;

2) kasutab kutse- ja erialaste probleemide lahendamisel nõu, abi ja tuge ning etteantud infomaterjale.

(6) Enesemääratluspädevus: oskab oma töö tulemusi hinnata nõustamisel.

(7) Tegevuspädevus: juhendamisel kohaneb ja tuleb toime erinevates sotsiaalsetes keskkondades.

(8) Infotehnoloogiline pädevus:

1) teab mõningaid infotehnoloogia võimalusi;

2) oskab mõnel määral kasutada internetti;

3) oskab kasutada mõningaid rakendusi juhendamisel.

(9) Algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus:

1) oskab väljendada oma ideid ning neid juhendamisel rakendada;

2) teeb juhendamisel etteantud võimalustest oma oskustele sobivaid valikuid;

3) osaleb oma karjääriplaani koostamisel.

(10) Repealed

(11) Repealed

§ 14. Kolmanda taseme kutseõpe

(1) Kolmanda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 3. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele.

(2) Kolmanda taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks ametialade pearühma „Seadme- ja masinaoperaatorid”, „Oskustöötajad ja käsitöölised”, „Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised” või „Teenindus- ja müügitöötajad” liigituvates lihtsamates ametites.

(3) Kolmanda taseme kutseõppes toimub õpe üksnes esmaõppe õppekavade alusel.

(4) Kolmanda taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhihariduse olemasolu.

§ 15. Õppe maht

(1) Õppe maht kolmanda taseme kutseõppes on 60 kuni 120 arvestuspunkti.

(2) Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul võrdne.

§ 16. Õpingute lõpetamine ja edasiõppimine

(1) Õpingud kolmanda taseme kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist.

(2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks samuti erialane lõpueksam. Kutseõppeasutuse seaduse § 31¹ lõike 2 alusel kehtestatud määruse tähenduses tuge vajava õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust oskuste demonstratsiooniga, mille võib asendada kutseeksamiga.

(3) Kolmanda taseme kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega.

(4) Kolmanda taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal ajal õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist. Põhiharidusega kolmanda taseme kutseõppe lõpetanu võib jätkata õpinguid neljanda taseme kutseõppes või keskhariduse tasemel.

§ 17. Kolmanda taseme kutseõppe õpiväljundid

(1) Kolmanda taseme kutseõppe lõpetanu on saavutanud käesolevas paragrahvis esitatud õpiväljundid.

(2) Kutse- ja erialased teadmised: teab ja tunneb kutse- ja eriala oskussõnavara, põhimõtteid, tehnoloogiaid, protsesse, tehnikaid, materjale, töövahendeid, seadmeid ja terminoloogiat ning oskab neid kasutada ja rakendada.

(3) Kutse- ja erialased oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus:

1) oskab oma kutse- või erialal iseseisvalt täita mitmekesiseid tööülesandeid;

2) suudab töötada iseseisvalt ja vastutada oma töö tulemuste eest töösituatsioonides, mis on üldjuhul stabiilsed või vähesel määral muutuvad;

3) vastutab oma tööülesannete täitmise eest.

(4) Õpipädevus: õpib ja täiendab end iseseisvalt.

(5) Suhtluspädevus:

1) põhjendab oma seisukohti ja väljendab ennast erinevates olukordades nii suuliselt kui kirjalikult;

2) kutse- ja erialaste probleemide lahendamisel kasutab üldlevinud infoallikaid.

(6) Enesemääratluspädevus: on võimeline optimaalselt lahendama kutse- ja erialaseid probleeme ning muutma vastavalt vajadusele oma käitumist.

(7) Tegevuspädevus: osaleb tulemuslikult erinevates meeskondades ning on suuteline täitma neis mitmekesiseid rolle.

(8) Infotehnoloogiline pädevus:

1) teab infotehnoloogia peamisi võimalusi ja potentsiaalseid ohte;

2) oskab kasutada interneti peamisi võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel.

(9) Algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus:

1) kasutab erinevaid vahendeid ideede leidmiseks ja teostamiseks;

2) avaldab arvamust kogetu kohta, kirjeldab, esitleb ja hindab oma ideid ja töid;

3) seab juhendamisel endale karjäärieesmärke;

4) leiab juhendamisel töökohtade kohta informatsiooni, sh elektrooniliselt;

5) seostab juhendamisel erialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega.

§ 18. Neljanda taseme kutseõpe

(1) Neljanda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 4. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele.

(2) Neljanda taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks ametialade pearühma „Seadme- ja masinaoperaatorid”, „Oskustöötajad ja käsitöölised”, „Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised”, „Teenindus- ja müügitöötajad” või „Ametnikud” liigituvates keerukamates ametites.

(3) Neljanda taseme kutseõppes toimub õpe esmaõppe ja jätkuõppe õppekavade alusel.

(4) Neljanda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on põhihariduse olemasolu.

(5) Neljanda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on 3. või 4. kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja põhihariduse olemasolu.

§ 19. Õppe maht

(1) Õppe maht neljanda taseme esmaõppes on 60 kuni 150 arvestuspunkti, muusika ja esituskunstide õppekavarühmas kuni 180 arvestuspunkti.

(2) Õppe maht neljanda taseme jätkuõppes on 30 kuni 60 arvestuspunkti.

(3) Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul võrdne.

§ 20. Õpingute lõpetamine ja edasiõppimine

(1) Õpingud neljanda taseme kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist.

(2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks samuti erialane lõpueksam. Kutseõppeasutuse seaduse § 31¹ lõike 2 alusel kehtestatud määruse tähenduses tuge vajava õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust oskuste demonstratsiooniga, mille võib asendada kutseeksamiga.

(3) Neljanda taseme kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega.

(4) Neljanda taseme kutseõppe lõpetanud isik võib asuda edasi õppima neljanda taseme kutseõppe jätkuõppes ja keskhariduse olemasolul viienda taseme kutseõppe esmaõppes, rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes.

§ 22. Neljanda taseme kutseõppe õpiväljundid

(1) Neljanda taseme kutseõppe lõpetanu on saavutanud käesolevas paragrahvis esitatud õpiväljundid.

(2) Kutse- ja erialased teadmised: teab ja tunneb kutse- ja eriala põhjalikult, sealhulgas tunneb ja rakendab kutseala põhimõtteid, teooriaid, tehnoloogiaid nii tavapärastes kui ka uudsetes töösituatsioonides.

(3) Kutse- ja erialased oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus:

1) oskab iseseisvalt täita oma kutse- või erialal keerukaid ja mitmekesiseid, uudseid lahendusi eeldavaid tööülesandeid;

2) vastutab oma tööülesannete täitmise eest.

(4) Õpipädevus:

1) õpib ja täiendab end iseseisvalt ja ennastjuhtivalt;

2) hindab ja analüüsib oma teadmiste taset.

(5) Suhtluspädevus:

1) põhjendab oma seisukohti üksikasjalikult ja väljendab neid ka uudsetes situatsioonides nii suuliselt kui kirjalikult;

2) kasutab kutse- ja erialaste probleemide lahendamisel spetsiifilisi infoallikaid, hindab kasutatava informatsiooni usaldusväärsust ja tõesust.

(6) Enesemääratluspädevus:

1) kasutab enesehindamist oma käitumise muutmiseks;

2) on võimeline tegema ettepanekuid töötulemuste parendamiseks.

(7) Tegevuspädevus:

1) osaleb tulemuslikult erinevates meeskondades ning on suuteline neid vajaduse korral juhtima;

2) on võimeline osaliselt juhendama kaastöötajaid.

(8) Infotehnoloogiline pädevus:

1) teab infotehnoloogia rolli, võimalusi ja potentsiaalseid ohte;

2) oskab kriitiliselt hinnata saadaoleva teabe usaldusväärsust;

3) oskab kasutada peamisi arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel;

4) oskab rakendada abivahendeid teabe loomiseks, esitamiseks ja mõistmiseks ning kasutada internetipõhiseid otsingusüsteeme ja muid teenuseid.

(9) Algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus:

1) mõtleb süsteemselt ja loovalt ning oskab oma ideid kriitiliselt hinnata ja leida iseseisvalt võimalusi nende teostamiseks;

2) algatab, arendab ja rakendab ideid;

3) omab esmaseid teadmisi ettevõtlusest;

4) koostab juhendamisel endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaani;

5) leiab iseseisvalt võimalusi erialaseks enesetäiendamiseks ja tööturul rakendumiseks;

6) seostab erialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendumise võimalustega.

§ 23¹. Kutsekeskharidusõpe

(1) Kutsekeskharidusõpe on neljanda taseme kutseõppe esmaõpe, mille õppekava täitmisel täies mahus omandab õpilane koos kutse- või erialase pädevusega keskhariduse ehk kutsekeskhariduse.

(2) Kutsekeskharidusõppe läbiviimisel on koolil nii hariv kui ka kasvatav ülesanne, et tagada noorte ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.

(3) Kutsekeskharidusõppes õpingute alustamise tingimuseks on põhihariduse olemasolu. Õpinguid võivad alustada ka vähemalt 22-aastased põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid, mille olemasolu hindab kool kooli vastuvõtukorras sätestatud tingimuste põhjal.

§ 23². Kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid

(1) Kutsekeskharidusõppe eesmärk on üldhariduslike ja kutse- või erialaste teadmiste, oskuste ning väärtushoiakute omandamine, mis loovad õpilasele eeldused tööle asumiseks õpitud kutse- või erialal ja õpingute jätkamiseks järgmisel kutse- või haridustasemel.

(2) Kutsekeskharidusõppe läbinud õpilane:

1) kavandab teadlikult enda arengut ja karjääri, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest, hinnates adekvaatselt oma võimeid ja võimalusi ning olles teadlik erinevatest tööturu suundumustest;

2) planeerib ja juhib oma õppimist ja töötamist, hangib sihipäraselt õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet, kasutades sobivaid ja usaldusväärseid allikaid, erinevaid õpistrateegiaid ning vajaduse korral juhendamist ja abi;

3) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades suhtlusolukordi ja -partnereid ning kasutades sobivaid väljendusviise ja sõnavara, sealhulgas erialaterminoloogiat;

4) suhtleb võõrkeeles erinevates igapäevaelu ja tööga seotud olukordades iseseisva keelekasutaja tasemel, väärtustades keelelist ja kultuurilist mitmekesisust;

5) teeb koostööd seatud eesmärkide saavutamiseks, tegutsedes ülesannete täitmisel vastutustundlikult nii iseseisvalt kui ka kollektiivi liikmena, lähtudes üldinimlikest ja demokraatliku ühiskonna väärtustest;

6) arvestab igapäevaelus ja töötamisel jätkusuutliku arengu põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid;

7) väärtustab enda seotust teiste inimeste, ühiskonna, looduse ja kultuuripärandiga ning mõistes vastutustundliku ja keskkonnateadliku ühiskonnaliikmena enda rolli ja sotsiaalset vastutust;

8) rakendab kutseala valdkonnas töötamiseks vajalikke kompetentse ning õpitud põhimõtteid, teooriaid ja tehnoloogiaid nii tavapärastes kui ka uudsetes töösituatsioonides, täites iseseisvalt mitmekesiseid töö- ja õppeülesandeid;

9) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku tegutsemise olulisust nii endale kui ka ühiskonnale, lahendades töö- ja õppeülesannetega seonduvaid probleeme eesmärgipäraselt ja loovalt ning kohandades oma tegevust vastavalt muutuvatele olukordadele;

10) toimib aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna, järgides demokraatia põhimõtteid ning ühiskonnas tunnustatud väärtusi ja käitumisnorme;

11) teeb põhjendatud otsuseid nii töö- kui ka igapäevaelu küsimuste lahendamisel, kasutades matemaatikale, loodusteadustele ja tehnoloogiale omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid;

12) kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi nii isiklikel kui ka tööalastel eesmärkidel eesmärgipäraselt ning vastutustundlikult;

13) kaitseb teadlikult oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse põhimõtteid;

14) oskab teadlikult planeerida oma rahaasju igapäevases majandamises, tehes rahaasjades arukaid, vastutustundlikke ja majanduslikult jätkusuutlikke otsuseid isikliku ja ühiskondliku heaolu tagamiseks.

(3) Kutsekeskharidusõppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks keskendutakse õppe läbiviimisel õpilase:

1) iseseisvumise, tema maailmapildi kujunemise ja elus toime tuleku toetamisele;

2) adekvaatse enesehinnangu kujunemisele;

3) iseseisva õppimise ja koostööoskuste arendamisele;

4) edasise haridustee võimaluste tutvustamisele ja hindamisele;

5) kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele.

§ 23³. Õppe maht

Õppe maht kutsekeskharidusõppes on 240 arvestuspunkti, mis jaguneb põhiõpinguteks, üldharidusõpinguteks ja valikõpinguteks.

§ 23⁴. Põhiõpingud kutsekeskharidusõppes

(1) Põhiõpingute õppe maht kutsekeskharidusõppes on 125 arvestuspunkti, seejuures on praktika õppe maht vähemalt 25 arvestuspunkti.

(2) Põhiõpingute moodulid jagunevad ühisteks põhiõpingute mooduliteks ning valitavateks põhiõpingute mooduliteks.

(3) Ühised põhiõpingute moodulid on ühesuguse nimetuse, õppe mahu ja õpiväljunditega õppekava kõigile suundadele ja spetsialiseerumistele.

(4) Ühistest põhiõpingute moodulitest moodustavad 30 arvestuspunkti ulatuses õpinguid sissejuhatavad moodulid, mille õppe eesmärgiks on arendada õpilase elukestvaks õppeks ja ühiskondlikus elus hakkamasaamiseks vajalikke pädevusi ja oskusi, mis toetavad teda edasisel õpiteel, sealhulgas kutse-, eri- või ametiala valikul. Õpinguid sissejuhatavate moodulite kirjeldused 20 arvestuspunkti ulatuses esitatakse määruse lisas 3 ja kümne arvestuspunkti ulatuses arvestatakse mooduli või moodulite koostamisel kutseala valdkonna spetsiifikat.

(5) Valitavad põhiõpingute moodulid seonduvad suunavaliku või spetsialiseerumisega või nende mõlemaga. Suunavalik võimaldab õpilasel arendada teadmisi ja oskusi ühe kutsetegevuse valdkonna kitsamas alavaldkonnas. Spetsialiseerumine võimaldab õpilasel omandada põhjalikumad teadmised ja oskused ühel kutse- või erialal. Spetsialiseerumisega seonduvad põhiõpingute moodulid määratakse kindlaks konkreetse suunavaliku sees.

(6) Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse elukestvaks õppeks vajalikke pädevusi ja tööelu üldoskusi mahus ja valikus, mis on vajalikud asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks, õpingute jätkamiseks ja tööturule siirdumiseks.

(7) Põhiõpingute moodulite õpiväljundite saavutatust hinnatakse praktilises tööolukorras oskuste demonstratsioonil. Hindamine viiakse läbi koostöös kooli ja sotsiaalpartneritega ning see võib toimuda osade kaupa kogu õppe jooksul.

§ 23⁵. Üldharidusõpingud kutsekeskharidusõppes

(1) Üldharidusõpingute õppe maht on vähemalt 80 arvestuspunkti.

(2) Kohustuslikud üldharidusõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised:

1) keel ja kirjandus või eesti keel teise keelena ja kirjandus, 14 arvestuspunkti;

2) matemaatika, 12 arvestuspunkti;

3) võõrkeel keeleoskustasemel B1, 4,5 arvestuspunkti;

4) võõrkeel keeleoskustasemel B2, 7,5 arvestuspunkti;

5) loodusained, 18 arvestuspunkti;

6) sotsiaalained, 13 arvestuspunkti;

7) visuaal- ja helikultuur, 4 arvestuspunkti;

8) kehakultuur, 5,5 arvestuspunkti;

9) riigikaitseõpetus, 1,5 arvestuspunkti.

(3) Õpilasel, kes on omandanud põhihariduse eesti keelest erineva õppekeelega koolis või klassis ja kes vajab tuge eesti keeles õpingute jätkamiseks, võib asendada kohustusliku üldharidusõpingute mooduli „Keel ja kirjandus” mooduliga „Eesti keel teise keelena ja kirjandus”.

(4) Üldharidusõpingute moodulite kirjeldused kehtestatakse määruse lisas 3.

§ 23⁶. Valikõpingud kutsekeskharidusõppes

(1) Valikõpingute õppe maht on 35 arvestuspunkti, mis sisaldab lõikes 6 sätestatud vabaõpinguid.

(2) Kool pakub õppekavas alljärgnevaid valikõpingute mooduleid:

1) ettevõtlusõpe, õppe mahuga 4–6 arvestuspunkti;

2) riigikaitseõpetuse välilaager, õppe mahuga 1,5 arvestuspunkti;

3) täiendavad üldharidusõpingute moodulid, mis võimaldavad õpilasel täiendada oma ettevalmistust õpingute jätkamiseks järgmisel haridustasemel, õppe mahuga 5–30 arvestuspunkti.

(3) Lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud moodulid, mille kirjeldused on ühesuguse nimetuse, õppe mahu, õpiväljundite ja nende hindamiskriteeriumitega kõigis kutsekeskharidusõppe õppekavades, on esitatud määruse lisas 3.

(4) Kool võib valikõpingutena pakkuda ka:

1) täiendavat praktikat, mis võimaldab õpilasel täiendada olemasolevaid ja arendada uusi erialaseid kompetentse ning tööeluks vajalikke üldoskusi, õppe mahuga kuni 30 arvestuspunkti;

2) mooduleid sama õppekava teistest suundadest või spetsialiseerumistest, õppe mahuga kuni 15 arvestuspunkti;

3) piirkondlikul tööturuvajadusel põhinevaid valikõpingute mooduleid, mis hõlmavad rohkem kui ühe vastava piirkonna tööandja vajadustel põhinevate kompetentside õpet. Asjakohased kutseoskusnõuded ja õppe mahu kutsehariduse arvestuspunktides määrab kool kindlaks koostöös piirkonna tööandjatega arvestusega, et nende õppe maht jääb vahemikku 5–15 arvestuspunkti;

4) mooduleid järgneva haridus- või kutsetaseme õppekavadest, õppe mahuga kuni 15 arvestuspunkti.

(5) Lõike 4 punktis 1 nimetatud täiendav praktika peab olema seotud õpitava suunavaliku või spetsialiseerumisega ning õpilase isiklike arenguvajadustega.

(6) Valikõpingute hulka kuuluvad ka vabaõpingud õppe mahuga viis arvestuspunkti. Need on õpingud, mida õpilane valib oma huvidest ja soovidest lähtuvalt kooli teiste erialade või teiste õppeasutuste õppekavadest. Vabaõpingutena võib arvestada ka õppija poolt mitteformaalse õppe ning töökogemuse kaudu omandatut. Kooli õppekavas fikseeritakse üksnes vabaõpingute õppe maht.

(7) Lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 4 ja 6 sätestatud valikõpingute moodulite valiku võimalused ja tingimused ning vabaõpingute arvestamise võimalused, tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekorralduseeskirjas.

(8) Lõikeid 1–7 ei kohaldata meresõiduohutuse seadusega reguleeritud laevapere liikme tasemeõppe koolituse aluseks olevale õppekavale. Nimetatud õppekaval pakub kool valikõpingutena 35 arvestuspunkti mahus täiendavat õpet, sealhulgas meresõidupraktikat, mis tagab meremeeste väljaõppele sätestatud nõuete täitmise.

§ 23⁷. Kutsekeskharidusõppes kujundatavad üldpädevused

(1) Kutsekeskharidusõppes kujundatakse õpilastes järgmisi üldpädevusi:

1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohast; tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada kunsti ja loomingut ning kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid ja arvestada nendega otsuste langetamisel; olla salliv ja koostööaldis ning panustada ühiste eesmärkide saavutamisse;

2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut ja Eesti riiklikku iseseisvust; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; austada erinevate keskkondade, sealhulgas suhtluskeskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, inimõigusi, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; suutlikkus mõista globaalprobleeme, võtta kaasvastutus nende lahendamise eest; väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid; tunnetada end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja kogu maailma kontekstis;

3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi, arvestada oma võimeid ja võimalusi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid probleeme; käituda inimsuhetes sõltumatult; hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandada oma karjääri;

4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varem õpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi;

5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles ja iseseisva keelekasutaja tasemel vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; koostada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;

6) matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid, lahendades erinevaid ülesandeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; mõista teaduse ja tehnoloogiaga seotud piiranguid ja riske; teha tõenduspõhiseid otsuseid erinevates eluvaldkondades; kasutada uusi tehnoloogiaid loovalt ja uuendusmeelselt;

7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske; mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ja hinnata oma ja teiste ideid; rakendada finantskirjaoskust;

8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sealhulgas tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus;

9) tegevuspädevus – suutlikkus rakendada kutseala mõisteid, seaduspärasusi, põhimõtteid ja tehnoloogiaid nii tavapärastes kui ka uudsetes töösituatsioonides; kasutada tehnoloogilisi vahendeid ja teaduslikke andmeid eesmärgi saavutamiseks või tööga seotud otsuste tegemiseks; juhtida oma tööd ning osaleda tulemuslikult meeskonnatöös, vajaduse korral ka kaastöötajaid tavapärastes olukordades juhendades; seostada tööprotsesse valdkonna praktikaga ja teha loogilisi järeldusi omandatud teadmiste põhjal; kasutada mitmekesiseid töövahendeid ning valdkonnaspetsiifilisi töövõtteid; kavandada ja läbi viia tööprotsesse, järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.

(2) Üldpädevuste kujunemist toetavad ja suunavad õpetajad omavahelises ning kooli, kodu ja kogukonna koostöös. Üldpädevuste kujundamist kirjeldatakse kooli õppekavas.

§ 23⁸. Õpingute lõpetamine ja edasiõppimine

(1) Kool väljastab lõputunnistuse kutsekeskhariduse omandamise kohta koos hinnetelehega õpilasele, kes on:

1) täitnud õppekava täies mahus ja saavutanud selles kirjeldatud õpiväljundid;

2) tõendanud tööturule suundumiseks vajalikke kutseoskusi praktilises tööolukorras oskuste demonstratsioonil, mis võib toimuda kutseeksamina ja osade kaupa kogu õppe jooksul;

3) sooritanud õpingute lõpetamiseks eesti keele, matemaatika ja võõrkeele eksami, mille võib asendada õpilase soovi korral põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 31 kehtestatud korras läbiviidavate riigieksamitega vastavalt eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul, mil riigieksamite sooritamine on kohustuslik.

(2) Õpilased, kes on õppinud eesti keelt teise keelena, võivad valida, kas sooritavad eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 31 ja selle alusel kehtestatud korras.

(3) Õpilased, kes on valikõpingutena valinud § 23⁶ lõike 2 punktis 3 nimetatud täiendavad üldharidusõpingud 30 arvestuspunkti mahus, sooritavad õpingute lõpetamiseks riigieksamid eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 31 kehtestatud korras.

(4) Neljanda taseme kutsekeskharidusõppe lõpetanud isik võib asuda edasi õppima neljanda taseme kutseõppe jätkuõppes, viienda taseme kutseõppe esmaõppes, rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes.

§ 24. Viienda taseme kutseõpe

(1) Viienda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 5. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele. Viienda taseme kutseõpet nimetatakse ka kutseeriharidusõppeks.

(2) Viienda taseme esmaõppe lõpetanul on kutse-, eri ja ametialane ettevalmistus, mis on piisav töötamiseks ametiala pearühma „Keskastme spetsialistid ja tehnikud” või „Ametnikud” liigituvates ametites.

(3) Viienda taseme jätkuõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on piisav töötamiseks ametialade pearühmadesse „Seadme- ja masinaoperaatorid”, „Oskustöötajad ja käsitöölised”, „Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised”, „Teenindus- ja müügitöötajad” või „Ametnikud” liigituvates keerukamates ametites.

(4) Viienda taseme kutseõppes toimub õpe esmaõppe ja jätkuõppe õppekavade alusel.

(5) Viienda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on keskhariduse olemasolu.

(6) Viienda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4. või 5. kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja keskhariduse olemasolu.

§ 25. Õppe maht

(1) Õppe maht viienda taseme esmaõppes on 60 kuni 150 arvestuspunkti.

(2) Õppe maht viienda taseme jätkuõppes on 30 kuni 60 arvestuspunkti.

(3) Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul võrdne.

§ 26. Õpingute lõpetamine ja edasiõppimine

(1) Õpingud viienda taseme kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist.

(2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks samuti erialane lõpueksam. Kutseõppeasutuse seaduse § 31¹ lõike 2 alusel kehtestatud määruse tähenduses tuge vajava õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust oskuste demonstratsiooniga, mille võib asendada kutseeksamiga.

(3) Viienda taseme kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega.

(4) Viienda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda edasi õppima kutseõppe jätkuõppes, rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes.

§ 27. Viienda taseme kutseõppe õpiväljundid

(1) Viienda taseme kutseõppe lõpetanu on saavutanud käesolevas paragrahvis esitatud õpiväljundid.

(2) Kutse- ja erialased teadmised: teab ja tunneb kutse- ja eriala põhjalikult, sealhulgas tunneb ja rakendab kutseala põhimõtteid, teooriaid ja tehnoloogiaid loovalt nii tavalistes kui ka uudsetes töösituatsioonides.

(3) Kutse- ja erialased oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus:

1) oskab iseseisvalt täita oma kutse- või eriala keerukaid ja mitmekesiseid, loovaid ja uudseid lahendusi eeldavaid etteantud raamidest väljuvaid tööülesandeid;

2) oskab tööülesannete täitmiseks valida ja kasutada selleks sobivaid töö- ja probleemilahendusmeetodeid;

3) vastutab oma tööülesannete täitmise eest.

(4) Õpipädevus:

1) õpib ja täiendab end iseseisvalt ja ennastjuhtivalt, hindab oma õppimist, määrab kindlaks koolitusvajaduse enese täiendamiseks ning õpingute jätkamiseks;

2) hindab ja analüüsib oma teadmiste taset.

(5) Suhtluspädevus:

1) põhjendab üksikasjalikult oma seisukohti ja väljendab neid ka endale uudsetes situatsioonides ning edastab oma mõtteid ja kavatsusi selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui kirjalikult;

2) kasutab kutse- ja erialaste probleemide lahendamisel erinevaid ja spetsiifilisi infoallikaid;

3) hindab kasutatava informatsiooni usaldusväärsust ja tõesust.

(6) Enesemääratluspädevus:

1) kasutab enesehindamist oma käitumise muutmiseks, arvestades vajaduse korral sotsiaalset konteksti;

2) on võimeline adekvaatselt hindama oma tööd ning tegema ettepanekuid töötulemuste parendamiseks ja juhendama kaastöötajaid muutuvates situatsioonides.

(7) Tegevuspädevus:

1) on võimeline juhendama kaastöötajaid ja osaliselt vastutama nende väljaõpetamise eest;

2) osaleb tulemuslikult erinevate meeskondade töös ning on võimeline neid vajaduse korral moodustama ja juhtima.

(8) Infotehnoloogiline pädevus:

1) teab tööks vajalikke info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid;

2) oskab suhtuda kriitiliselt saadaoleva teabe usaldusväärsusesse;

3) oskab kasutada peamisi arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel;

4) oskab rakendada abivahendeid teabe loomiseks, esitamiseks ja mõistmiseks ning leida ja kasutada internetipõhiseid otsingusüsteeme ja muid teenuseid.

(9) Algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus:

1) oskab leida ja analüüsida asjakohast teavet ideede teostamiseks ning hinnata allika või käsitluse usaldusväärsust;

2) suudab esitada ja kaitsta oma seisukohti ja ideid nii isiklikus, avalikus kui ametlikus suhtluses ning teeb otsuseid ja eksperimenteerib;

3) suudab koostada äriplaani;

4) koostab iseseisvalt endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaani;

5) analüüsib ja hindab iseseisvalt oma kutse-, eri- ja ametialast ettevalmistust ning tööturul rakendumise ja edasiõppimise võimalusi.

§ 28. Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise eesmärk

Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise eesmärk on:

1) väärtustada isiku teadmisi ja oskusi, sõltumata nende omandamise viisist ja kohast;

2) suurendada isikute hariduslikku ja tööalast mobiilsust ning avardada elukestva õppe võimalusi;

3) võimaldada lugeda tasemehariduses (formaalharidus) õpitut, muu organiseeritud õppetegevuse (mitteformaalne haridus) ja töökogemuse kaudu ning igapäevase tegevuse käigus ja vabal ajal õppimise (informaalne haridus) tulemusi samaväärseks käesolevas määruses nimetatud vastuvõtutingimuste täitmise või õppekava läbimisel saavutatavate õpitulemustega;

4) võimaldada koolil paindlikult reageerida tööturul toimuvatele muudatustele ning tööjõuvajaduse muutumisele.

§ 29. Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise üldpõhimõtted

(1) Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise tingimused ja kord kehtestatakse kooli õppekorralduseeskirjas.

(2) Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise tingimuste ja korra kehtestamisel ning selle alusel taotluse esitamisel, taotluse hindamisel, otsuse tegemisel ning selle vaidlustamisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse ja käesoleva määruse põhimõtetest.

(3) Varasemaid õpinguid ja varasemat töökogemust võib lõike 1 alusel kehtestatud korras arvestada:

1) kooli vastuvõtutingimuste täitmisel;

2) õppekava täitmisel (välja arvatud kutseeksami või lõpueksami sooritamisel) eelnevalt läbitud ainete, teemade või moodulite õpitulemuste ülekandmisel ja varasemate õpingute või varasema töökogemuse arvestamisel aine, teema või mooduli õpitulemuseks;

3) kutseõppe lõpetamisel eelnevalt sooritatud kutseeksami arvestamisel kutse- või erialase lõpueksami sooritamisena.

(4) Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise korraldamisel kool:

1) teavitab õpilasi varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise tingimustest ja korrast, sealhulgas tähtaegadest ja hindamisega seotud kuludest ning tulemuste vaidlustamise võimalustest;

2) tagab varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise taotlejale vajaliku informatsiooni ning juhendamise ja nõustamise kättesaadavuse;

3) tagab varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise protseduuri ühetaolisuse ning hindamist läbiviivate isikute kompetentsuse ja erapooletuse;

4) loob võimalused hindajate osalemiseks täienduskoolituses ning koostöövõrgustikus.

§ 30. Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse tõendamine ja hindamine

(1) Varasemaid õpinguid tõendatakse diplomi, tunnistuse või muu haridust tõendava dokumendiga.

(2) Varasema töökogemuse, huvi- ja muu igapäevase tegevuse raames toimunud õppimist tõendatakse viitega valminud töödele ja nende esitlusega, näidiste mapi, kutsetunnistuse, töölepingu või ametisse nimetamise käskkirja koopia või muude dokumentaalsete tõenditega. Töökogemuse tõendamisel lisatakse taotlusele töökogemuse kirjeldus ning eneseanalüüs.

(3) Kooli õppekorralduseeskirjas võib lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule kehtestada tõendamisele lisanõudeid.

(4) Koolil on õigus isiku varasemate õpingute või varasema töökogemuse hindamiseks anda talle vajaduse korral praktilisi ülesandeid, vestelda temaga või hinnata tema teadmisi ja oskusi muul viisil.

§ 31. Õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad

(1) Kutseõppe tasemeõppe õppekavade õppevaldkondadesse, õppesuundadesse ja õppekavarühmadesse liigitamisel võetakse aluseks rahvusvaheline haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus International Standard Classification of Education Fields of Education and Training (ISCED-F 2013).

(2) Riiklike õppekavade koostamisel on liigituse aluseks õppekavarühmad.

§ 32. Õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad, milles toimub kutseõppe tasemeõpe

Õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad, milles toimub kutseõppe tasemeõpe, esitatakse määruse lisas 2.

§ 33. Üleminek

(1) Enne 2017/2018. õppeaastat vastu võetud õpilaste puhul hinnatakse õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga.

(2) 2., 3. ja 4. taseme esmaõppe õppekavad õppemahuga 15–29 EKAPit kehtivad kuni nende käesoleva määrusega kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem kui 31. augustini 2020. a, mil õpilased, kelle õpingud on pooleli, viiakse üle käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele. Alates 1. jaanuarist 2020. a võetakse õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele.

(3) Enne käesoleva sätte jõustumist kehtestatud riiklikud õppekavad ja Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud kutsekeskhariduse kooli õppekavad viiakse kooskõlla 5¹. peatüki nõuetega hiljemalt 31. augustiks 2026. a. Kooskõlla viimata kutsekeskhariduse kooli õppekavad sulgeb kool hiljemalt 1. septembril 2028. a. Alates 1. septembrist 2026. a võetakse õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele.

(3¹) Muusika ja esituskunsti õppekavarühma kutsekeskhariduse õppekavad ning haridus- ja teadusministri 13. mai 2024. a määrus nr 16 „Kestlike tehnoloogiate riiklik õppekava” ja selle alusel Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud kooli õppekavad viiakse kooskõlla 5¹. peatüki nõuetega hiljemalt 1. märtsiks 2027. a. Alates 2027/2028. õppeaastast võetakse õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele muusika ja esituskunsti õppekavarühma kutsekeskhariduse õppekavadele ning kestlike tehnoloogiate riikliku õppekava alusel loodud kooli õppekavadele.

(4) Enne 2026/2027. õppeaastat kutsekeskhariduse õppekavadele ja 2026/2027. õppeaastal muusika ja esituskunsti õppekavarühmas kutsekeskharidusõppe ning kestlike tehnoloogiate riikliku õppekava alusel loodud kooli õppekavadele vastu võetud õpilaste õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutatust hinnatakse seni kehtinud korras.

(5) Õpilane, kes õpib 2025/2026. õppeaastal kutsevaliku õppekaval, saab õppida kutsevaliku õppekaval õppeaasta lõpuni. Kutsevaliku õppekava loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist. Kutsevaliku õppe läbiviimisele kohaldatakse käesoleva määruse enne 1. septembrit 2025. a kehtinud redaktsiooni.

(6) 4. ja 5. taseme jätkuõppe õppekavad, mille õppe maht on väiksem kui 30 EKAPit, kehtivad kuni nende käesoleva määrusega kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem kui 31. augustini 2026. a. Alates 1. septembrist 2026. a võetakse õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele.

(6¹) 2., 3. ja 4. taseme esmaõppe õppekavad, mille õppe maht on väiksem kui 60 EKAPit, kehtivad kuni nende käesoleva määrusega kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem kui 31. augustini 2027. a. Alates 1. septembrist 2027. a võetakse õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele. 2026/2027. õppeaastal ei võeta õppimiskohustuslikke õpilasi vastu õppekavadele, mille õppe maht on väiksem kui 60 EKAPit.

(7) Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud 2. ja 3. taseme kutseõppe õppekavade ning kutsekeskhariduse õppekavade iseseisva töö osakaal õppekava rakenduskavas viiakse vastavusse § 3 lõikega 4¹ hiljemalt 1. septembriks 2026. a. Enne 1. septembrit 2026. a vastu võetud õpilaste õppekava rakenduskavas ette nähtud iseseisva töö osakaalule ei pea rakendama § 3 lõikes 4¹ kehtestatut.

§ 34. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2013. a.