Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning keskmise puudega tööealise inimese toetuse maksmise tingimused ja suurused.

(2) Määrust kohaldatakse isikule, kes taotleb puude raskusastme tuvastamist, ja isikule, kes taotleb puudega tööealise inimese toetust.

§ 2. Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) terviseseisundi kirjeldus – puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2³ lõike 5 alusel kehtestatud andmekoosseis;

2) arst – puude raskusastme tuvastamist taotleva isiku perearst või isikut põhiliselt raviv eriarst, kellel on tema terviseseisundi kirjeldamiseks asjakohased andmed;

3) tegutsemise ja osalemise piirang (edaspidi piirang) – takistus, mida isik kogeb tegevuse sooritamisel või igapäevaelu olukordades;

4) valdkond – vastastikuses seoses olevate füsioloogiliste funktsioonide, anatoomiliste struktuuride, tegevuste, ülesannete või elualade praktiline ja tähenduslik kogum;

5) võtmetegevus – tööealisel inimesel töösoorituseks ja kodusteks töödeks oluline ja vajalik tegevus, sealhulgas suhtlemine;

6) tegutsemisvõime – isiku võime täita ülesannet või sooritada tegevust;

7) Утратил силу

8) funktsiooni kõrvakalle – elundsüsteemi füsioloogilise talitluse häire;

9) muutumatu või progresseeruv püsiv seisund – terviseandmetega tõendatud seisund, mille puhul püsivad tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja teadaolevate andmete kohaselt inimese tegutsemisvõime piirangud samal tasemel või tõenäoliselt süvenevad.

§ 3. Terviseseisundi kirjelduse saamine

(1) Sotsiaalkindlustusamet teeb päringu tervise infosüsteemi sinna viimase viie aasta jooksul andmeid esitanud arstide ees- ja perekonnanimede saamiseks viie päeva jooksul arvates puude raskusastme tuvastamiseks piisavate andmetega taotluse saamise päevast.

(2) Kui andmed arsti ees- ja perekonnanime kohta puuduvad, edastab Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme tuvastamise taotlusel märgitud arstile taotluse terviseseisundi kirjelduse saamiseks.

(3) Terviseseisundi kirjelduse edastamisel Sotsiaalkindlustusametile lisab arst sellele terviseseisundit kirjeldavate teiste oluliste dokumentide koopiad. Terviseseisundi kirjeldus ei tohi olla koostatud käsitsi.

(4) Kui arstil puuduvad vajalikud andmed inimese terviseseisundi kirjeldamiseks, teavitab ta sellest Sotsiaalkindlustusametit kirjalikult 15 päeva jooksul arvates vastava taotluse saamisest.

§ 4. Arstiõppe läbinud isiku arvamuse andmine

(1) Sotsiaalkindlustusamet edastab arstiõppe läbinud isikule andmed kõigi puude raskusastme tuvastamiseks vajalike dokumentidega, välja arvatud juhul, kui tööealine inimene taotleb puude raskusastme tuvastamist samaaegselt töövõime hindamisega või kui tööealise inimese töövõimet on hinnatud puude raskusastme tuvastamise taotlemisele eelneva kuue kuu jooksul ning tal ei ole tuvastatud töövõimet välistavat seisundit.

(2) Arstiõppe läbinud isik arvestab arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist.

(3) Arstiõppe läbinud isik täpsustab vajaduse korral andmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja muudelt spetsialistidelt.

(4) Утратил силу

(5) Утратил силу

(6) Утратил силу

(7) Утратил силу

(8) Утратил силу

(9) Утратил силу

§ 5. Puude raskusastme tuvastamine lapsel ja vanaduspensioniealisel inimesel

(1) Sotsiaalkindlustusamet tuvastab kuni 16-aastase lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme, võttes aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed.

(1¹) Puude raskusaste tuvastatakse lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest, võttes arvesse järgmiste asjaolude samaaegset esinemist:

1) inimese tegevuse või tegevusetusega võib tekkida kahju inimesele endale või teiste inimeste elule, tervisele või varale;

2) lapse puhul ületab abivajadus lapsevanema tavapärase isikuhoolduse kohustust;

3) abivajadust põhjustav seisund on pikaajaline;

4) ravi, ravimid ja abivahendid ei kompenseeri terviseseisundist tulenevaid piiranguid.

(2) Lapsel ei tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui kolmeks aastaks, välja arvatud juhul, kui lapsel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega.

(3) Esmakordsel puude raskusastme taotlemisel ei tuvastata lapsel muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral tavapäraselt puude raskusastet kestusega kuni 16-aastaseks saamiseni. Puude raskusastme tuvastamine kestusega kuni 16-aastaseks saamiseni on tavapäraselt võimalik korduvhindamise tegemisel, kui lapsel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund.

(4) Muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral lapsel puude raskusastme kestuse tuvastamisel on võimalik seda teha kuni 16-aastaseks saamiseni tavapäraselt alates lapse kolmandast eluaastast.

(5) Vanaduspensioniealisel inimesel ei tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui inimesel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega.

(6) Arstiõppe läbinud isik annab arvamuse lapsel või vanaduspensioniealisel inimesel piirangute esinemise kohta järgmistes valdkondades ja funktsioonides:

1) liikumine – liikumisfunktsioon;

2) käeline tegevus – muu funktsioon;

3) suhtlemine – nägemisfunktsioon, kuulmisfunktsioon ning keele- ja kõnefunktsioon;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – muu funktsioon;

5) õppimine ja tegevuste elluviimine – vaimne funktsioon;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – vaimne funktsioon;

7) inimestevaheline lävimine ja suhted – vaimne funktsioon.

(7) Hinnatavates valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimused ja hinnatud valdkondades esinevate piirangute raskusastmete arvväärtused on esitatud määruse lisas 1.

(8) Kui piirangud esinevad mitmes valdkonnas, tuvastatakse puude raskusaste selle valdkonna järgi, milles piirangud on suurimad.

(9) Kui lapse ja vanaduspensioniealise inimese tegutsemisvõimet valdkondade kaupa hinnates ei vasta piirangud puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid igapäevane tegutsemine on piirangute koosmõju tõttu raskendatud, tuvastatakse isikul erijuhtumina muu funktsiooni keskmine kõrvalekalle.

(10) Arstiõppe läbinud isiku arvamus lapse ja vanaduspensioniealise inimese kohta koosneb järgmistest andmetest:

1) andmed taotluse kohta;

2) tuvastatud puude raskusaste;

3) puude kestus;

4) põhjendus;

5) objektiivne staatus ja uuringutulemused;

6) tuvastatud funktsiooni kõrvalekalded ja nende raskusastmed;

7) hinnatud valdkondades esinevate piirangute raskusastmed;

8) diagnoosid, mida arstiõppe läbinud isik on arvamuse andmisel arvesse võtnud;

9) hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangud, organismi funktsioonide kõrvalekalded ja struktuuride kahjustused ning neid kirjeldavad rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) koodid.

§ 6. Puude raskusastme tuvastamine tööealisel inimesel

(1) Tööealise inimese puhul annab arstiõppe läbinud isik arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ja takistuseta ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud;

3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud;

5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud;

7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.

(2) Hinnatavates valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimused, hinnatud valdkondades esinevate piirangute raskusastmete arvväärtused ja võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel on esitatud määruse lisas 2.

(3) Arstiõppe läbinud isiku arvamus tööealise inimese kohta koosneb järgmistest andmetest:

1) võtmetegevuste kaupa puude raskusastme tuvastamise taotluse andmete alusel piirangu raskusaste;

2) võtmetegevuste kaupa arvamus selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel vastab või ei vasta inimese terviseseisund puude raskusastme tuvastamise taotluses hinnatud piirangu raskusastmele;

3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel ei vasta inimese terviseseisund tema enese hinnangul piirangu raskusastmele;

4) võtmetegevuste kaupa diagnoosid, millele arstiõppe läbinud isiku arvamus tugineb;

5) valdkondade kokkuvõtted.

(4) Arstiõppe läbinud isik koostab iga valdkonna kohta, milles piirang esineb, järgmisi andmeid sisaldava kokkuvõtte:

1) piirangu raskusaste;

2) piirangu avaldumine, põhjus ja mõju tegutsemisvõimele;

3) objektiivne staatus ja uuringutulemused;

4) piirangu põhjustanud tervisekahjustuse kulg.

(5) Sotsiaalkindlustusamet tuvastab tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse järgmist:

1) taotluses sisalduvad andmed;

2) arstiõppe läbinud isiku arvamuses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused;

3) muud asjasse puutuvad andmed.

(6) Puude raskusastme tuvastamisel iseloomustavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnad järgmisi funktsioone:

1) liikumine – liikumisfunktsioon;

2) käeline tegevus – muu funktsioon;

3) suhtlemine – nägemisfunktsioon, kuulmisfunktsioon ning keele- ja kõnefunktsioon;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – muu funktsioon;

5) õppimine ja tegevuste elluviimine – vaimne funktsioon;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – vaimne funktsioon;

7) inimestevaheline lävimine ja suhted – vaimne funktsioon.

(7) Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4–7 nimetatud iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (edaspidi piirangu aritmeetiline keskmine).

(8) Kui arstiõppe läbinud isiku arvamuses on märgitud valdkonna muu piirangu raskusaste, võetakse see käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirangu aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse juhul, kui muu piirangu raskusastme arvväärtus on aritmeetilise keskmisega võrdne või sellest suurem.

(9) Sotsiaalkindlustusametil on õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist ja käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5 ühiku võrra või vajaduse korral kaasata menetlusse arstiõppe läbinud isikuid. Sotsiaalkindlustusamet põhjendab korrigeerimist kirjalikult.

(10) Kui piirangud esinevad mitmes valdkonnas, tuvastatakse puude raskusaste selle valdkonna järgi, milles piirangud on suurimad.

(11) Kui tööealise inimese tegutsemisvõimet valdkondade kaupa hinnates ei vasta piirangud puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid igapäevane tegutsemine on piirangute koosmõju tõttu raskendatud, tuvastatakse isikul erijuhtumina muu funktsiooni keskmine kõrvalekalle.

§ 7. Puude raskusastme korduv tuvastamine

(1) Sotsiaalkindlustusamet tuvastab isikul puude raskusastme alates eelmise puude raskusastme tuvastamise otsusega määratud puude raskusastme kestusele järgnevast päevast, kui isik esitab puude raskusastme korduvaks tuvastamiseks (edaspidi korduvekspertiis) taotluse 50 tööpäeva jooksul enne kehtiva puude raskusastme tuvastamise otsuse lõpukuupäeva.

(2) Sotsiaalkindlustusamet teeb korduvekspertiisi isiku poolt esitatud uue puude raskusastme tuvastamise taotluse alusel.

(3) Terviseseisundi või muu asjasse puutuva olukorra muutumisel võib isik taotleda puude raskusastme tuvastamist enne puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2⁴ lõikes 3 sätestatud puude raskusastme kestuse lõppemist ja enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud 50 tööpäeva.

(4) Korduvekspertiisi tegemise korral loetakse puude raskusastme tuvastamise päevaks eelmise puude raskusastme tuvastamise otsuse lõpukuupäevale järgnev päev.

(5) Kui isik taotleb puude raskusastme tuvastamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul, muudab puude raskusastme tuvastamise otsus seni kehtinud otsuse kehtetuks alates puude raskusastme tuvastamise taotluse Sotsiaalkindlustusametile esitamise päevast või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäevast.

§ 8. Puude raskusastme tuvastamise otsus

(1) Puude raskusastme tuvastamise otsuses märgitakse:

1) puude raskusaste ja puude raskusastme tuvastamise päev;

2) funktsioonid, mille kõrvalekalle vastab vähemalt keskmisele puude raskusastmele;

3) puude raskusastme kestus;

4) korduvekspertiisi taotlemise aeg;

5) puude raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise alus;

6) puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamise aeg.

(2) Puude raskusastme kestuse määramisel lähtub Sotsiaalkindlustusamet haiguse või vigastuse raskusest ja terviseseisundist ning selle muutumise senisest kiirusest ja edasisest prognoosist.

(3) Sotsiaalkindlustusamet teavitab isikut puude raskusastme tuvastamise otsusest 15 päeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.

§ 9. Keskmise puude raskusastmega tööealisele inimesele toetuse maksmise tingimused ja suurused

(1) Keskmise puude raskusastmega tööealisele inimesele makstakse toetust järgmiselt:

1) liikumisfunktsiooni kõrvalekalde korral – 42 eurot;

2) nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral – 38 eurot;

3) keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalde korral – 29 eurot;

4) kuulmisfunktsiooni kõrvalekalde korral – 31 eurot;

5) vaimse funktsiooni kõrvalekalde korral – 35 eurot;

6) muu funktsiooni kõrvalekalde korral – 37 eurot.

(2) Kui inimesel on mitme funktsiooni kõrvalekalle, mis vastab keskmisele puude raskusastmele, makstakse toetust 42 eurot.

§ 10. Rakendussäte

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 11. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2016. a.