Valga maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid
in forcefrom 10.06.2016· RT I, 31.05.2016, 5· Vabariigi Valitsus
Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
§ 1. Parkide piirid
Järgmiste Valga maakonnas paiknevate parkide (edaspidi park) piirid on esitatud kaartidel määruse lisades¹:
Barclay de Tolly mausoleumi park² (lisa 1);
Hellenurme mõisa park² (lisa 2);
Helme kiriku park² (lisa 3);
Helme mõisa park³ (lisa 4);
Hummuli mõisa park³ (lisa 5);
Kaagjärve-Mäemõisa mõisa park⁴ (lisa 6);
Karula mõisa park³ (lisa 7);
Keeni mõisa park⁴ (lisa 8);
Kuigatsi mõisa park⁴ (lisa 9);
Lõve mõisa park³ (lisa 10);
Paju mõisa park⁴ (lisa 11);
Palupera mõisa park⁵ (lisa 12);
Riidaja mõisa park³ (lisa 13);
Sangaste mõisa park⁴ (lisa 14);
Taagepera mõisa park³ (lisa 15);
Taheva mõisa park⁴ (lisa 16);
Tõrva EAMS-i park⁶ (lisa 17);
Tõrva gümnaasiumi metsapark³ (lisa 18);
Tõrva linna puhkepark³ (lisa 19);
Valga linnapark⁴ (lisa 20).
§ 2. Puistute piirid
Järgmiste Valga maakonnas paiknevate puistute (edaspidi park) piirid on esitatud kaartidel määruse lisades¹:
Sooru tammik³ (lisa 21);
Pikasilla palu⁶ (lisa 22).
§ 3. Kaitsekord
Paragrahvides 1 ja 2 nimetatud parkide kaitsekord ja kaitse-eesmärk on sätestatud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri”.
Tõrva linna puhkepark⁷ kuulub osaliselt Natura 2000 Palakmäe loodusala koosseisu ning seal on eesmärgiks kaitsta ka nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260)⁸ ning II lisas nimetatud liigi rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) elupaika.
Pikasilla palu⁹ kuulub Natura 2000 Võrtsjärve linnuala ning Võrtsjärve loodusala koosseisu ning seal on eesmärgiks kaitsta nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpi, milleks on okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), ning II lisas nimetatud liigi, milleks on tiigilendlane (Myotis dasycneme), elupaika.
§ 4. Parkide piiride kehtestamise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas¹⁰ on esitatud põhjendused:
kaitse alla võtmise eesmärkide täiendamise kohta;
kaitstava loodusobjekti piiri kulgemise kohta.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 6. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 311 „Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse lisas esitatud kaardid „Õhne jõe hoiuala”, „Õhne jõe hoiuala2” ja „Õhne jõe hoiuala3” asendatakse käesoleva määruse lisades 23–26 esitatud kaartidega (lisatud); 2) kolmas normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „³ Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile Eesti põhikaardi (mõõtkava 1 : 10 000) alusel, kasutades Lamberti koonilist Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud kaitsealade välispiire ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a. Õhne jõe hoiuala piirid on märgitud määruse lisas esitatud „Õhne jõe hoiuala” kaardile (neljal lehel) Eesti põhikaardi (mõõtkava 1 : 10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid. Alade kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).”.
§ 7. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 8. juuli 2010. a käskkirjaga nr 963 ja keskkonnaministri 4. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 224 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas.
§ 8. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.