Teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõuded

§ 1. Üldnõuded

(1) Teedevõrgu liiklusohutuse hindamise (edaspidi liiklusohutuse hindamine) eesmärk on välja selgitada liiklusohtlikud teedevõrgu osad ja parandada nendel liiklusohutust.

(2) Liiklusohutuse hindamine on kohustuslik ehitusseadustiku § 102 lõikes 1¹ nimetatud teel.

(3) Liiklusohutuse hindamist korraldab riigiteel Transpordiamet ja kohalikul teel valla- või linnavalitsus (edaspidi pädev asutus).

(4) Liiklusohutuse hindamine viiakse läbi vähemalt iga kolme aasta tagant.

(5) Repealed

(6) Transpordiamet korraldab Eesti teedel toimunud liiklusõnnetuste keskmise kahju määra arvutamise ühiskonnale, kusjuures see määr arvutatakse eraldi surmaga lõppenud liiklusõnnetuste, kerge vigastusega lõppenud liiklusõnnetuste ja raske vigastusega lõppenud liiklusõnnetuste kohta. Transpordiamet korraldab keskmise kahju määrade uuendamise vähemalt iga viie aasta tagant.

(7) Liiklusohutuse hindamise kohta koostab pädev asutus aruande, mis avalikustatakse tema veebilehel.

§ 2. Teedevõrgu jagamine ristmikeks ja homogeenseteks teelõikudeks

(1) Liiklusohutuse hindamisel jagatakse teedevõrk ristmikeks ja homogeenseteks teelõikudeks (edaspidi koos objektid) ning vajadusel jaotatakse objektid gruppideks.

(2) Homogeenne teelõik on liikluskeskkonna seisukohalt ühtlaste omadustega teelõik.

(3) Homogeense teelõigu algus- ja lõpp-punkt on tee alguspunkt, liiklusele olulise mõjuga ristmik või muu liikluskeskkonda muutev koht.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud muu liikluskeskkonda muutev koht, kus algab või lõpeb homogeenne teelõik, on koht, kus katteta tee muutub kattega teeks või algab või lõpeb asulat tähistava liiklusmärgi mõjupiirkond või muutub läbivate sõiduradade arv. Liikluskeskkonda muutev koht võib olla ka koht, mis määratakse kindlaks rakendatud kiiruspiirangut, liikluse iseloomu ja muid liikluskeskkonda mõjutavaid faktoreid arvestades.

§ 3. Objektidele ohutustaseme määramine

(1) Objektidele arvutatakse ja määratakse ohutuse numbriline näitaja (edaspidi ohutustase), mille aluseks on vähemalt järgmised kriteeriumid:

1) objekti sisseehitatud ohutus;

2) objekti liiklussagedus;

3) vähemalt kolm aastat kasutusel olnud objekti puhul hukkunuga ja inimvigastusega lõppenud liiklusõnnetused.

(1¹) Objekti sisseehitatud ohutust hinnatakse visuaalse vaatluse käigus, mida teostatakse kohapeal või elektrooniliste vahendite abil. Objekti sisseehitatud ohutuse hindamisel võetakse arvesse kõiki ohutust mõjutavaid olemasoleva tee parameetreid ja elemente, pidades silmas vähekaitstud liiklejate ohutust.

(2) Ohutustaseme arvutamisel eristatakse kerge ja raske vigastusega lõppenud liiklusõnnetusi. Kerge ja raske vigastusega lõppenud liiklusõnnetuse taandamiseks hukkunuga lõppenud liiklusõnnetuseks kasutatakse käesoleva määruse § 1 lõikes 6 nimetatud keskmise kahju määrade suhteid.

(3) Ohutustase peab olema arvutatud objektidele võrdsetel alustel ja selle alusel peab olema võimalik sama tüüpi objekte objektiivselt hinnata ja omavahel võrrelda. Samuti peab ohutustase iseloomustama objekti liiklusohutuse parandamise ja liiklusõnnetustest tingitud kahjude vähendamise potentsiaali.

(4) Ohutustasemete alusel koostatakse objektide pingerida, mis jagatakse vähemalt kolme kategooriasse ja millest esimesed kümme objekti on prioriteetsed objektid. Pädev asutus võib prioriteetsete objektidena määrata rohkem kui kümme objekti.

§ 4. Prioriteetsete objektide analüüs

(1) Prioriteetsete objektide liiklusohutuse analüüsimiseks ja parandusmeetmete väljatöötamiseks moodustatakse ekspertrühm. Ekspertrühmas peab olema vähemalt kaks liiget, kellest vähemalt üks omab tõendatud kvalifikatsiooni liiklusohutuse auditeerimise tegevusalal.

(2) Ekspertrühma ülesanded on:

1) prioriteetsete objektide liiklusohutuse analüüs koos sihipärase kohapealse liiklusohutuse kontrollimisega;

2) prioriteetsete objektide parandusmeetmete väljatöötamine;

3) väljatöötatud parandusmeetmetele tasuvusanalüüsi koostamine.

(3) Prioriteetsete objektide analüüsil kogutakse ja töötatakse vähemalt läbi:

1) objekti üldandmed;

2) varem koostatud asjassepuutuvad analüüsid;

3) objektil toimunud liiklusõnnetuste asjaolud;

4) kehtiva liikluskorralduse loetavus, selgus ja asjakohasus;

5) liikluskorraldusvahendite seisukord ja rakendatud kiiruspiirangud;

6) nähtavustingimused erinevates ilmastiku- ja valgustustingimustes;

7) vähekaitstud liiklejate liikumisvõimalused;

8) katete seisukord;

9) liiklejale ohtu kujutavad esemed ja teeosad.

(4) Kogutud ja läbitöötatud andmete alusel koostab ekspertrühm pädevale asutusele ettepanekud objektil parandusmeetmete rakendamiseks. Ettepanek peab võimalusel sisaldama mitut parandusmeedet, kusjuures igale neist lisab ekspertrühm tasuvusanalüüsi.

(5) Ekspertrühma pakutud parandusmeetmed peavad vastama kohalikele oludele ja arvestama pädeva asutuse eelarveliste võimalustega.

§ 5. Parandusmeetmete rakendamine

(1) Pädev asutus rakendab prioriteetsetel objektidel parandusmeetmeid. Parandusmeetmete rakendamisel eelistatakse kõrgeima kulutõhususega meetmeid.

(2) Rakendatud parandusmeetmete kohta viib pädev asutus mõistliku aja jooksul läbi mõju järelhinnangu, mille käigus hinnatakse rakendatud meetmete mõju ja efektiivsust. Järelhinnang avalikustatakse pädeva asutuse veebilehel.

(3) Pädev asutus koostab ja ajakohastab perioodiliselt prioriteetsete objektide parandusmeetmete tegevuskava, mis annab ülevaate prioriteetsetel objektidel rakendatud või kavandatavatest parandusmeetmetest.

§ 6. Määruse rakendamine

Liiklusohutuse hindamine viiakse käesoleva määruse 2021. a novembris vastu võetud redaktsiooni kohaselt esmakordselt läbi hiljemalt 2024. aastal.

§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud].