Mihkli looduskaitseala kaitse-eeskiri
действуетс 15.07.2017· RT I, 05.07.2017, 5· Vabariigi Valitsus
Содержание
Нажмите на точку перед параграфом, частью или пунктом: точная ссылка, ссылка на место, объяснение, история редакций, судебная практика и заметки.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Mihkli looduskaitseala kaitse-eesmärk
Mihkli looduskaitseala²(edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
liigirikast tammikut ja tamme-segapuistut;
elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), vanad loodusmetsad (9010*)³ ning vanad laialehised metsad (9020*);
kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, rohelist kaksikhammast (Dicranum viride) ning kaitsealust liiki leht-kobartorikut (Grifola frondosa) ja nende elupaiku.
Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Mihkli sihtkaitsevööndisse.
Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
Kaitseala asub Pärnu maakonnas Koonga vallas Mihkli külas.
Kaitseala välis- ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas⁴.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas⁵ on esitatud põhjendused:
kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta;
kaitsekorra kohta.
2. peatükk Kaitseala kaitsekord
§ 5. Lubatud tegevus
Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal.
Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.
Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel ning jalgratastega sõitmine radadel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
olemasolevate rajatiste hooldustööd;
tootmisotstarbeta rajatise rajamine kaitseala tarbeks.
§ 6. Vajalik tegevus
Kaitsealal on liigirikaste aruniitude esinemisalal selle ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik heina niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
§ 7. Keelatud tegevus
Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
majandustegevus;
loodusvarade kasutamine.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
anda projekteerimistingimusi;
anda ehitusluba;
rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
jahiulukeid lisasööta.
§ 8. Tegevuse kooskõlastamine
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk Lõppsätted
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 10. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2004. a määrus nr 36 „Mihkli looduskaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.
§ 11. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 26. juuni 2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/616 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 12. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.