Sadramõtsa looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
in forcefrom 10.12.2018· RT I, 30.11.2018, 4· Vabariigi Valitsus
Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Võru maakonnas Rõuge vallas Metstaga, Kangsti ja Sadramõtsa külas asuv ala, mille nimeks saab Sadramõtsa looduskaitseala² (edaspidi kaitseala).
Kaitseala kaitse-eesmärk on:
kaitsta metsa- ja rabakooslusi ning nende elustiku mitmekesisust;
kaitsta ja säilitada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on rabad (7110*)³, nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
kaitsta kaitsealust liiki metsist (Tetrao urogallus) ja tema elupaiku.
Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala piir
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas⁵ on esitatud põhjendused:
kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
kaitsekorra kohta.
2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 5. Lubatud tegevus
Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 lõikes 2 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis.
Kaitsealal on lubatud:
sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel;
jalgrattaga sõitmine radadel;
punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel.
§ 6. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
anda projekteerimistingimusi;
anda ehitusluba;
rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks ja kaitsealuse liigi kaitseks.
Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
Sadramõtsa sihtkaitsevöönd;
Sadra-Mõtuse sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Sadramõtsa ja Sadra-Mõtuse sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta kaitsealuse linnuliigi metsise (Tetrao urogallus) mängupaika ja tema mänguaegset elupaika ning seal asuvaid elupaigatüüpe. Kaitstavad elupaigatüübid on rabad, nokkheinakooslused, vanad loodusmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.
§ 10. Lubatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd, välja arvatud kraavide hooldustööd, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine;
rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks;
koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile.
§ 11. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
majandustegevus;
loodusvarade kasutamine;
rahvaürituse korraldamine;
telkimine ja lõkketegemine.
Sadra-Mõtuse sihtkaitsevööndis on keelatud:
inimeste viibimine 1. veebruarist 30. juunini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel;
jahipidamine 1. veebruarist 31. augustini.
4. peatükk PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
Kaitsealal on Sadramõtsa piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Sadramõtsa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja metsisele mänguaegse elupaiga säilitamine.
§ 14. Lubatud tegevus
Piiranguvööndis on lubatud:
majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ega tähistatud;
telkimine ja lõkketegemine selleks ettevalmistamata kohas.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud;
veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine;
rajatise püstitamine;
lageraie kuni 1 hektari suuruse langina ning turberaietest aegjärkne ja häilraie kuni 2 hektari suuruse langina.
Raie tegemisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega:
elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 15 tihumeetrit säilikpuid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks;
raie ei ole lubatud 1. veebruarist 31. augustini;
üle 60 aasta vanuse metsa osakaal piiranguvööndis ei tohi jääda väiksemaks kui 50%.
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
maavara kaevandamine;
uue maaparandussüsteemi rajamine;
biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.
Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
5. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 17. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 29. mai 2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/597 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas.
§ 18. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.