LegalWise

Sadramõtsa looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

in forcefrom 10.12.2018· RT I, 30.11.2018, 4· Vabariigi Valitsus

In Riigi Teataja ↗
Contents

Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Võru maakonnas Rõuge vallas Metstaga, Kangsti ja Sadramõtsa külas asuv ala, mille nimeks saab Sadramõtsa looduskaitseala² (edaspidi kaitseala).

Kaitseala kaitse-eesmärk on:

kaitsta metsa- ja rabakooslusi ning nende elustiku mitmekesisust;

kaitsta ja säilitada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on rabad (7110*)³, nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

kaitsta kaitsealust liiki metsist (Tetrao urogallus) ja tema elupaiku.

Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala piir

Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas⁵ on esitatud põhjendused:

kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;

kaitsekorra kohta.

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 5. Lubatud tegevus

Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 lõikes 2 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis.

Kaitsealal on lubatud:

sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel;

jalgrattaga sõitmine radadel;

punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel.

§ 6. Keelatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;

anda projekteerimistingimusi;

anda ehitusluba;

rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND

§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus

Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks ja kaitsealuse liigi kaitseks.

Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:

Sadramõtsa sihtkaitsevöönd;

Sadra-Mõtuse sihtkaitsevöönd.

§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

Sadramõtsa ja Sadra-Mõtuse sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta kaitsealuse linnuliigi metsise (Tetrao urogallus) mängupaika ja tema mänguaegset elupaika ning seal asuvaid elupaigatüüpe. Kaitstavad elupaigatüübid on rabad, nokkheinakooslused, vanad loodusmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.

§ 10. Lubatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd, välja arvatud kraavide hooldustööd, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:

kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine;

rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks;

koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile.

§ 11. Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:

majandustegevus;

loodusvarade kasutamine;

rahvaürituse korraldamine;

telkimine ja lõkketegemine.

Sadra-Mõtuse sihtkaitsevööndis on keelatud:

inimeste viibimine 1. veebruarist 30. juunini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel;

jahipidamine 1. veebruarist 31. augustini.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND

§ 12. Piiranguvööndi määratlus

Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

Kaitsealal on Sadramõtsa piiranguvöönd.

§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

Sadramõtsa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja metsisele mänguaegse elupaiga säilitamine.

§ 14. Lubatud tegevus

Piiranguvööndis on lubatud:

majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;

kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ega tähistatud;

telkimine ja lõkketegemine selleks ettevalmistamata kohas.

Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:

rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud;

veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine;

rajatise püstitamine;

lageraie kuni 1 hektari suuruse langina ning turberaietest aegjärkne ja häilraie kuni 2 hektari suuruse langina.

Raie tegemisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega:

elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 15 tihumeetrit säilikpuid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks;

raie ei ole lubatud 1. veebruarist 31. augustini;

üle 60 aasta vanuse metsa osakaal piiranguvööndis ei tohi jääda väiksemaks kui 50%.

§ 15. Keelatud tegevus

Piiranguvööndis on keelatud:

puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

maavara kaevandamine;

uue maaparandussüsteemi rajamine;

biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.

Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk LÕPPSÄTTED

§ 16. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 17. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 29. mai 2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/597 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas.

§ 18. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.