Tulirelva, tulirelva oluliste osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded
in forcefrom 22.07.2025· RT I, 11.06.2025, 15· Vabariigi Valitsus
Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse tulirelva, tulirelva oluliste osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded.
§ 2. Eestis valmistatud tulirelva markeerimine
Eestis valmistatud tulirelva markeerib selle valmistaja pärast relva katsetamist ja laskekõlblikkuse kontrollimist, kuid hiljemalt enne selle turulelaskmist.
Tulirelva markeering koosneb relvaraami, relvaraua, püstolikelgu või revolvritrumli ja luku või sulguri markeeringust. Kui tulirelva olulistel osadel on ühesugused markeeringud, siis tulirelva markeeringus neid topelt ei kajastata.
Markeerimisel kannab markeerija igale tulirelva olulisele osale vähemalt järgmised andmed:
identifitseerimisnumber;
Eesti rahvusvaheline tähis (EST);
valmistaja nimi või kaubamärk;
valmistamisaasta, kui see ei peegeldu identifitseerimisnumbris.
Tervikliku tulirelva valmistamisel kantakse kõigile tulirelva olulistele osadele ühetaoline markeering. Kui tulirelva valmistamisel kasutatakse tulirelva varem markeeritud olulist osa, siis seda osa veel kord ei markeerita.
§ 3. Eestis valmistatud olulise osa markeerimine
Eestis valmistatud tulirelva olulise osa markeerib selle valmistaja pärast osa katsetamist ja kontrollimist, kuid hiljemalt enne selle turulelaskmist.
Markeerimisel kannab markeerija Eestis valmistatud tulirelva olulisele osale vähemalt § 2 lõikes 3 loetletud andmed.
Peale § 2 lõikes 3 loetletud andmete kantakse relvaraamile või püstolikelgule relva margi ja mudeli tähis ning relvarauale kaliibri tähis.
Kui Eestis valmistatud tulirelva oluline osa on § 2 lõike 3 kohase markeeringu pealekandmiseks liiga väike, kantakse tulirelva olulisele osale vähemalt § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 esitatud andmed.
§ 4. Euroopa Liidu riigist Eestisse sisseveetud tulirelva ja tulirelva olulise osa markeerimine
Euroopa Liidu riigist Eestisse sisseveetud tulirelvale, mis on valmistatud enne 1. jaanuari 2019. a ja mille igal olulisel osal ei ole § 2 lõike 3 kohast markeeringut, ei tehta pärast Eestisse sissevedu lisamarkeeringut.
Euroopa Liidu riigist Eestisse sisseveetud tulirelva olulisele osale, millel ei ole § 2 lõike 3 kohast markeeringut, kantakse § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 esitatud andmed.
§ 5. Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse sisseveetud tulirelva ja tulirelva olulise osa markeerimine
Kui Euroopa Liidu välisest riigist on Eestisse sisse veetud tulirelv, mille igal olulisel osal ei ole tootja markeeringut, kantakse tulirelva markeerimata osadele § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 esitatud andmed, ning tulirelva olulisele osale, mille tootja on markeerinud, kantakse Eesti rahvusvaheline tähis (EST).
Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse sisseveetud markeerimata tulirelva olulisele osale kantakse § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed.
Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse sisseveetud tulirelva olulisele osale, millel on valmistaja- või päritoluriigi markeering, kantakse Eesti rahvusvaheline tähis (EST).
§ 6. Markeerimata tulirelva olulise osa markeerimine
Tsiviilkäibes oleva, kuid seni markeerimata tulirelva olulise osa markeerimise korraldab Politsei- ja Piirivalveamet.
Lõikes 1 nimetatud tulirelva olulisele osale kantakse vähemalt § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed.
§ 7. Markeerimise tehnilised nõuded
Markeerimisel kasutatakse vähemalt 1,6 mm kõrguseid ladina suurtähti või araabia numbreid või mõlemaid ning markeeringu sügavus on vähemalt 0,0762 mm.
Markeeringus kasutatava identifitseerimisnumbri väljastab ja nende üle peab arvestust Politsei- ja Piirivalveamet.
Kui tulirelva oluline osa ei ole metallist, kantakse markeering tulirelva olulisele osale püsivalt kinnitatud metallplaadile nii, et:
plaati ei saa kergesti eemaldada;
plaadi eemaldamine kahjustab olulist osa.
Relva- ja padrunikollektsiooni kantava tulirelva olulise osa markeerimisel võib identifitseerimisnumbri ja Eesti rahvusvahelise tähise (EST) kanda:
tulirelva olulisele osale muul raskesti eemaldataval viisil või
tulirelva olulise osaga ühendatud andmekandjale.
§ 8. Ametirelva markeerimine võõrandamise korral tsiviilkäibesse
Enne ametirelva võõrandamist tsiviilkäibesse kantakse tulirelva igale olulisele osale markeering „EST-CIV”, mis peab vastama § 7 lõikes 1 esitatud nõuetele.
Kui teenistusrelv võõrandatakse tsiviilkäibesse, korraldab selle markeerimise Politsei- ja Piirivalveamet.
Kui sõjaväerelv võõrandatakse tsiviilkäibesse, korraldab selle markeerimise Kaitsevägi.
§ 9. Akustilise relva markeerimine
Akustilise relva markeerimisel kannab markeerija vähemalt ühele tulirelva olulisele osale § 2 lõike 3 punktis 1 nimetatud identifitseerimisnumbri.
§ 10. Laskekõlbmatu relva markeerimine
Laskekõlbmatu relv markeeritakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus, II lisas kehtestatud nõuete järgi.
§ 11. Laskemoona markeerimine
Laskemoona markeerimisel kannab markeerija laskemoona väikseimale üksikpakendile vähemalt järgmised andmed:
valmistaja nimi;
partii number;
kaliiber;
laskemoona liik.
§ 12. Määruse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud].