Otsingu- ja päästetööde tegemise kord Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega määratakse kindlaks ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, veesõiduki, õhusõiduki või sõiduki otsimise ja päästmise (edaspidi otsingu- ja päästetööd) korraldus Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldus Eesti merealal ja piiriveekogudel.

(2) Määrust ei kohaldata mereabi teenusele, muu hulgas isiku vara päästmisele.

(3) Määruse 3. peatükki kohaldatakse ainult naftasaadustest ja kemikaalidest põhjustatud reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamisele.

§ 2. Eesti päästepiirkond

(1) Eesti päästepiirkond on välislepingutega kokkulepitud piirkond, kus Eesti on kohustatud tegema otsingu- ja päästetöid.

(2) Rahvusvahelises suhtlemises kasutatakse Eesti päästepiirkonna ingliskeelset nimetust ja lühendit: Estonian Search and Rescue Region – Estonian SRR.

§ 3. Reostustõrjeala ulatus

Reostust tõrjutakse Eesti merealal ja piiriveekogudel.

§ 4. Otsingu- ja päästetööde juhtimine

(1) Otsingu- ja päästetöid juhib Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Rahvusvahelises suhtlemises on otsingu- ja päästetööde kontaktpunkt Politsei- ja Piirivalveameti lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus (edaspidi JRCC Tallinn).

(3) JRCC Tallinnal on õigus otsingu- ja päästetööde käigus teha koostööd teiste pääste koordinatsioonikeskustega rahvusvahelise mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsiooni lisa punktides 3.1.6 ja 3.1.7 sätestatud ulatuses.

§ 5. Otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaatori õigused ja kohustused

(1) Otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaator on asjakohase väljaõppega JRCC Tallinna ametiisik, kes juhib otsingu- ja päästetöid Eesti päästepiirkonnas.

(2) Otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaator määrab vajaduse korral sündmuskoha koordinaatori või lennutegevuse koordinaatori.

(3) Ohuolukorras allub otsingu- ja päästeüksus otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaatorile.

(4) Otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaatoril on õigus anda otsingu- ja päästetöödel korraldusi teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele või selle üksusele ning füüsilisele või juriidilisele isikule, võttes arvesse asutuse või isiku oskusi ja volitusi.

(5) Kui otsingu- ja päästetööde ning reostusjuhtum esinevad korraga, on esmatähtis päästa inimelusid ning juhtumit juhib JRCC Tallinn kuni otsingu- ja päästetööde lõppemiseni.

§ 6. Otsingu- ja päästetööde ohuolukorra kehtestamine ning selle seisundid

(1) Otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaator kehtestab Eesti päästepiirkonnast ja mujalt saadud teabe alusel esmase otsingu- ja päästetööde ohuolukorra ning selle seisundi.

(2) Ohuolukorra seisundid on:

1) määramatuse seisund;

2) häireseisund;

3) õnnetusseisund.

(3) Ohuolukorra seisund kehtestatakse, peatatakse või lõpetatakse Eesti päästepiirkonna lennu- ja merepääste plaani ning selle alusel koostatud operatsiooniplaani kohaselt.

§ 7. Eesti päästepiirkonna lennu- ja merepääste plaan

(1) Eesti päästepiirkonna lennu- ja merepääste plaaniga (edaspidi lennu- ja merepääste plaan) määratakse kindlaks otsingu- ja päästetööde korraldus.

(2) Lõikes 1 nimetatud plaanis on:

1) ohuolukorra kehtestamise, peatamise ja lõpetamise tingimused ja kord;

2) JRCC Tallinna ja Kaitseväe mereoperatsioonide keskuse ülesanded ohuolukorras;

3) ohuolukorrast teavitamise korraldus;

4) sidepidamise korraldus ja selleks kasutatavad tehnilised vahendid;

5) ilmateadete ja -prognooside ning muu asjaomase teabe saamise korraldus;

6) ressursside ümberpaigutamise ja suunamise korraldus ohuolukorra ja selle muutuste järgi;

7) teadete esitamise korraldus;

8) otsingu- ja päästeüksuste tegutsemisvalmiduse astmed ja nende rakendamise korraldus;

9) otsingu- ja päästeüksuste juhtimise põhimõtted ja sidepidamise korraldus;

10) avalikkuse teavitamise korraldus;

11) juhtimise üleandmise korraldus;

12) otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaatori (SMC) ülesanded;

13) otsingu- ja päästetööde sündmuskoha koordinaatori (OSC) ülesanded;

14) otsingu- ja päästetööde üksuse (SRU) juhi ülesanded;

15) lennutegevuse koordinaatori (ACO) ülesanded;

16) otsingu- ja päästetöödele kaasatavad ressursid ning nende peamised ülesanded ohuolukorras, alaline asukoht, võimalused ja valmisolek;

17) otsingu- ja päästetöödel osalevate otsingu- ja päästeüksuste ja neid toetavate üksuste ülesanded ning ohuolukorras tegutsemise korraldus;

18) otsingu- ja päästetööde otsingumeetodid ning kaasatavad ressursid;

19) otsingu- ja päästetöödel osalevale või muule õhusõidukile juhiste andmise korraldus hättasattunud õhusõidukile lähenemiseks ning hättasattunud õhusõiduki abistamise meetodid;

20) koostöö korraldus lennuliiklusteenuse osutaja ja muude pädevate asutustega hättasattunud õhusõiduki abistamiseks;

21) koostöö korraldus riikide ja Euroopa Liidu pädevate asutustega ning abipalve esitamise ja vastuvõtmise ning abi osutamise korraldus.

(3) Lennu- ja merepääste plaani kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning see kooskõlastatakse asutusega ja juriidilise isikuga, kelle ressursid võidakse kaasata otsingu- ja päästetöödele.

§ 8. Operatsiooniplaan

Ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, veesõiduki, õhusõiduki või sõiduki otsimiseks ja päästmiseks koostab otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaator operatsiooniplaani, millega määratakse kindlaks:

1) võimalik otsingu- ja päästepiirkond;

2) tegelik päästepiirkond;

3) ohuolukorra eri seisunditest tulenevad ülesanded;

4) osalevad otsingu- ja päästeüksused;

5) tegutsemise korraldus.

§ 9. Otsingu- ja päästetööde korraldamine

(1) Otsingu- ja päästetööde korraldamise juhtimisel Politsei- ja Piirivalveamet:

1) korraldab Eesti päästepiirkonna pidevat vaatlust;

2) tagab lennu- ja merepääste plaanis ettenähtud otsingu- ja päästeüksuste valmisoleku otsingu- ja päästetöödeks;

3) kontrollib kaasatavate üksuste komplekteeritust ja valmisolekut;

4) kontrollib sidesüsteemide valmisolekut;

5) tagab ööpäevaringse valveteenistuse Eesti päästepiirkonnas;

6) teeb koostööd otsingu- ja päästetöödele kaasatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

7) koostab ja kinnitab tegevuskava määramatuse, häire- ja õnnetusseisundi ajaks;

8) koordineerib ja suunab otsingu- ja päästeüksuste väljaõpet ning koostab väljaõppekavad;

9) omab pidevat ülevaadet kõigi Eesti päästepiirkonnas olevate veesõidukite asukohast;

10) korraldab otsingu- ja päästetöödeks vajaliku dokumentatsiooni väljatöötamist ja rakendamist;

11) peab Eestis registreeritud veesõidukite avariiraadiopoide (EPIRB) ja personaalsete raadiopoide (PLB) arvestust.

(2) Otsingu- ja päästetöid teeb selleks väljaõpetatud otsingu- ja päästeüksus, kes kasutab vajaliku tehnikaga vee- või õhusõidukit.

(3) Otsingu- ja päästeüksuse varustatuse ja väljaõppe tasemed kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

§ 10. JRCC Tallinna ülesanded

(1) JRCC Tallinn tagab hädaabiteadete katkematu vastuvõtmise ja menetlemise ning asjaomaste ressursside alarmeerimise otsingu- ja päästetöödele.

(2) JRCC Tallinn kogub ööpäev ringi teavet Eesti päästepiirkonnas toimuva kohta.

(3) JRCC Tallinn teavitab ohuolukorrast viivitamata asjakohaseid asutusi, üksusi ja isikuid lennu- ja merepääste plaani kohaselt.

(4) JRCC Tallinn alustab otsingu- ja päästetöid lennu- ja merepääste plaani kohaselt ning teavitab sellest kaasatavaid asutusi, üksusi ja isikuid.

(5) Ohuolukorra seisundi muutmisest, peatamisest või lõpetamisest teavitab JRCC Tallinn viivitamata otsingu- ja päästetöödele kaasatud asutusi, üksusi ja isikuid.

§ 11. Otsingu- ja päästetööde korraldamisel osalejad ja nende ülesanded

(1) Otsingu- ja päästetöödes osalevad või nendesse kaasatakse vastavalt juhtumile Päästeamet, Kaitsevägi, Riigilaevastik, Transpordiamet, Keskkonnaamet, tervishoiuteenuse osutajad ja muud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning juriidilised isikud, kes on nimetatud lennu- ja merepääste plaanis.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab Politsei- ja Piirivalveametile ja Kaitseväele vajalikud raadiosidekanalid ning sidepidamise ohtu sattunud veesõiduki ja otsingu- ja päästetöödel osalevate veesõidukitega.

(3) Keskkonnaagentuur tagab ilmateadete ja -prognooside õigeaegse edastamise JRCC Tallinnale.

(4) Sotsiaalkindlustusamet tagab kannatanu ja hukkunu perekonnaliikmete ja muude lähedaste, samuti otsingu- ja päästetöödel osalenud isikute psühhosotsiaalse kriisiabi.

§ 11¹. Kulu hüvitamine

(1) Paragrahvis 11 nimetatud riigiasutuste otsingu- ja päästetöödel osalemise kulud kaetakse riigieelarvest selle ministeeriumi kaudu, kelle valitsemisalas otsingu- ja päästetöödel osalev riigiasutus on.

(2) Riigiasutus, kes osaleb suuremahulistel või pikaajalistel otsingu- ja päästetöödel või on nendesse kaasatud, võib vajaduse korral taotleda otsingu- ja päästetöödel osalemise kulu hüvitamist Politsei- ja Piirivalveametilt. Otsingu- ja päästetöödel osalevale riigiasutusele ei hüvitata jooksvaid kulusid, nagu näiteks kütus, määrdeõli, toit, meeskonna- ja laevapereliikme tasu.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet hüvitab suuremahulistel või pikaajalistel otsingu- ja päästetöödel osalemise otsese mõistliku kulu oma eelarvest või taotleb Siseministeeriumi kaudu selle hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist.

(4) Kulude hüvitamise taotlemise juhised antakse lennu- ja merepäästeplaaniga.

§ 12. Otsingu- ja päästetööde komisjon

Otsingu- ja päästetööde komisjon on valdkonna eest vastutava ministri moodustatud komisjon, kelle ülesanne on tagada otsingu- ja päästetööde valdkonna arendamine ning koostöö otsingu- ja päästetöödel osalevate asutuste ja isikutega.

§ 13. Reostustõrje juhtimine

(1) Reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamist Eesti merealal juhib Kaitsevägi.

(2) Reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamist piiriveekogudel juhib Politsei- ja Piirivalveamet.

(3) Rahvusvahelises suhtlemises on reostustõrje koordinatsioonikeskuseks Eesti merealal Kaitseväe mereoperatsioonide keskus ja piiriveekogudel JRCC Tallinn.

§ 15. Reostustõrje juhtumi vastutava koordinaatori õigused ja kohustused

(1) Reostustõrje juhtumi vastutav koordinaator on isik, kes juhib reostustõrjet.

(2) Reostustõrje juhtumi vastutav koordinaator määrab vajaduse korral sündmuskoha juhtkoordinaatori.

(3) Reostustõrje juhtumist tekkinud vajaduse korral antakse reostustõrjeüksused reostustõrje juhtumi vastutava koordinaatori käsutusse ning nad täidavad merereostustõrje plaanist või piiriveekogu reostustõrjeplaanist tulenevaid ülesandeid.

(4) Kui otsingu- ja päästetööde ning reostusjuhtum esinevad korraga, on esmatähtis päästa inimelusid ning juhtumit juhib JRCC Tallinn kuni otsingu- ja päästetööde lõppemiseni.

§ 16. Merereostustõrje plaan ja piiriveekogu reostustõrjeplaan

(1) Merereostustõrje plaaniga määratakse kindlaks merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise, sealhulgas rannikureostuse likvideerimise korraldus Eesti merealal.

(2) Merereostustõrje plaanis on:

1) Утратил силу

2) JRCC Tallinna ja Kaitseväe mereoperatsioonide keskuse ülesanded reostustõrjes;

3) reostustõrjega alustamisest ja tõrje lõpetamisest teavitamise korraldus;

4) Утратил силу

5) ilmateadete ja -prognooside saamise korraldus;

6) Утратил силу

7) teadete esitamise korraldus;

8) Утратил силу

9) reostustõrjeüksuste juhtimise põhimõtted ja sidepidamise korraldus;

10) avalikkuse teavitamise korraldus;

11) juhtimise üleandmise korraldus;

12) reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise vastutava koordinaatori (RC) ülesanded;

13) ranniku vastutava koordinaatori (SRC) ülesanded;

14) sündmuskoha juhtkoordinaatori (OSC) ülesanded;

15) lennutegevuse koordinaatori (FC) ülesanded;

16) riikliku koordinaatori (NC) ülesanded;

17) reostuse, sealhulgas rannikureostuse, avastamisele, lokaliseerimisele ja likvideerimisele kaasatavad ressursid ning nende peamised ülesanded reostustõrjes, alaline asukoht, võimalused ja valmisolek;

18) reostuse, sealhulgas rannikureostuse, avastamisel, lokaliseerimisel ja likvideerimisel osalevate reostustõrjeüksuste ja neid toetavate üksuste ülesanded ning reostustõrjes tegutsemise korraldus;

18¹) reostustõrje ajal kogutud jäätmete käitlemise korraldus;

19) reostuse leviku mudelprognooside koostamise ja edastamise korraldus;

20) reostunud eluslooduse pääste korraldus;

21) koostöö korraldus riikide ja Euroopa Liidu pädevate asutustega ning abipalve esitamise ja vastuvõtmise ning abi osutamise korraldus.

(3) Piiriveekogu reostustõrjeplaan koostatakse lõikes 2 sätestatud nõuete kohaselt.

(4) Eesti mereala merereostustõrje plaani kehtestab Kaitseväe juhataja ning see kooskõlastatakse asutusega ja juriidilise isikuga, kelle ressursid võidakse kaasata reostustõrjesse Eesti merealal.

(5) Piiriveekogu reostustõrjeplaani kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning see kooskõlastatakse asutusega ja juriidilise isikuga, kelle ressursid võidakse kaasata reostustõrjesse piiriveekogudel.

§ 17. Reostustõrje korraldamine Eesti merealal

(1) Merereostustõrje korraldamise juhtimisel Kaitsevägi:

1) korraldab Eesti mereala seiret;

2) tagab merereostustõrje plaanis ettenähtud reostustõrjeüksuste valmisoleku merereostustõrjeks;

3) kontrollib kaasatavate üksuste komplekteeritust ja valmisolekut;

4) kontrollib sidesüsteemide valmisolekut;

5) tagab ööpäevaringse valveteenistuse Eesti merealal;

6) teeb koostööd merereostustõrjesse kaasatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

7) koostab ja kehtestab püsitoimingud merereostustõrjeks;

8) koordineerib ja suunab reostustõrjeüksuste väljaõpet ning koostab väljaõppekavad;

9) omab pidevat ülevaadet kõigi Eesti merealal olevate veesõidukite asukohast;

10) korraldab merereostustõrjeks vajaliku dokumentatsiooni väljatöötamist ja rakendamist.

(2) Merereostust tõrjub selleks väljaõpetatud reostustõrjeüksus, kes kasutab vajaliku tehnikaga vee- või õhusõidukit.

§ 18. Kaitseväe mereoperatsioonide keskuse ülesanded

(1) Kaitseväe mereoperatsioonide keskus kogub ööpäev ringi teavet olukorra kohta Eesti merealal ning korraldab merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise.

(2) Eesti mereala reostusest teavitab Kaitseväe mereoperatsioonide keskus Keskkonnaametit ja Transpordiametit, samuti JRCC Tallinna, kui mereala reostuse teave ei tulnud esimesena JRCC Tallinna kaudu. Merereostustõrjega alustamisest teavitab mereoperatsioonide keskus JRCC Tallinna, Riigilaevastikku, Transpordiametit, Keskkonnaametit ja Päästeametit.

(3) Kaitseväe mereoperatsioonide keskus alustab merereostustõrjet merereostustõrje plaani kohaselt ning kaasab vajalikud asutused, üksused ja isikud.

§ 19. Reostustõrje korraldamine piiriveekogudel

(1) Piiriveekogudel reostustõrje korraldamise juhtimisel Politsei- ja Piirivalveamet:

1) korraldab piiriveekogude pidevat vaatlust;

2) tagab piiriveekogu reostustõrjeplaanis ettenähtud reostustõrjeüksuste valmisoleku reostustõrjeks;

3) kontrollib kaasatavate üksuste komplekteeritust ja valmisolekut;

4) kontrollib sidesüsteemide valmisolekut;

5) tagab pideva ööpäevaringse valveteenistuse piiriveekogudel;

6) teeb koostööd reostustõrjesse kaasatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

7) koostab ja kehtestab tegevuskava reostustõrjeks;

8) koordineerib ja suunab reostustõrjeüksuste väljaõpet ning koostab väljaõppekavad;

9) omab pidevat ülevaadet kõigi piiriveekogudel olevate veesõidukite asukohast;

10) korraldab reostustõrjeks vajaliku dokumentatsiooni väljatöötamist ja rakendamist.

(2) Piiriveekogude reostust tõrjub selleks väljaõpetatud reostustõrjeüksus, kes kasutab vajaliku tehnikaga vee- või õhusõidukit.

§ 20. JRCC Tallinna ülesanded

(1) JRCC Tallinn kogub ööpäev ringi teavet olukorra kohta piiriveekogudel ja korraldab reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise.

(2) Piiriveekogu reostusest ja reostustõrjega alustamisest teavitab JRCC Tallinn Päästeametit ja teisi asjakohaseid asutusi piiriveekogu reostustõrjeplaani kohaselt ning kaasab vajalikud asutused, üksused ja isikud.

(3) Eesti mereala reostusest teavitab JRCC Tallinn Kaitseväe mereoperatsioonide keskust.

§ 21. Reostustõrje korraldamisel osalejad ja nende ülesanded

(1) Reostustõrjes osalevad või sellesse kaasatakse vastavalt juhtumile Päästeamet, Riigilaevastik, Transpordiamet, Keskkonnaamet ja muud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning juriidilised isikud, kes on nimetatud merereostustõrje plaanis või piiriveekogu reostustõrjeplaanis.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet osaleb Eesti merealal merereostuse avastamisel.

(3) Riigilaevastik osaleb reostustõrjes merel ja piiriveekogudel.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab Politsei- ja Piirivalveametile ja Kaitseväele vajalikud raadiosidekanalid ning sidepidamise reostustõrjes osalevate veesõidukitega.

(5) Keskkonnaagentuur tagab ilmateadete ja -prognooside õigeaegse edastamise Kaitseväe mereoperatsioonide keskusele ja JRCC Tallinnale ning tagab Keskkonnaametile atmosfääri- ja meremudelite andmed reostuse Eesti merealal liikumise prognoosi koostamiseks ja Kaitseväe mereoperatsioonide keskusele edastamiseks.

(5¹) Transpordiamet tagab reostustõrje piirkonnas meresõiduohutuse.

(6) Kliimaministeerium korraldab reostustõrje ja reostuse ennetamise kulude hüvitamise menetluses suhtlust rahvusvaheliste fondidega.

§ 21¹. Kulu hüvitamine

(1) Riigiasutuse kulud, mis tekivad osalemisest reostustõrjes merel või piiriveekogul, kaetakse riigieelarvest selle ministeeriumi kaudu, kelle valitsemisalas reostustõrjes osalev riigiasutus on.

(2) Riigiasutus, kes osaleb reostustõrjes merel või piiriveekogul või on sellesse kaasatud, võib vajaduse korral taotleda reostustõrjes osalemise kulu hüvitamist vastavalt kas Kaitseväelt või Politsei- ja Piirivalveametilt. Riigiasutusele, kes osaleb reostustõrjes merel või piiriveekogul või on sellesse kaasatud, ei hüvitata jooksvaid kulusid, nagu näiteks kütus, määrdeõli, toit, meeskonna- ja laevapereliikme tasu, välja arvatud lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul.

(3) Riigiasutusele, kes osaleb reostustõrjes merel või piiriveekogul või on sellesse kaasatud, hüvitatakse:

1) kulu, mis on tekkinud reostustõrjes osalenud veesõiduki ja vahetult reostuse likvideerimisel kasutatud vahendite puhastamisel naftasaadustest või kemikaalidest;

2) jooksvad kulud, kui reostustõrje kestab kolm või enam päeva;

3) vahetult reostuse likvideerimisel kasutatud vahendite asendamise kulu, kui vahendid on muutunud kasutuskõlbmatuks ning neid ei ole võimalik parandada, ja vajaduse korral parandamise kulud;

4) reostustõrjes osalemisega seotud sadama sadamatasud, kui sadamaga puudub asjakohane kokkulepe;

5) pukseerimiskulu, kui reostustõrjes osalenud veesõiduk purunes või sai kahjustada reostustõrje ajal, välja arvatud juhul, kui veesõiduk ei olnud juba enne reostustõrjega alustamist tehniliselt korras või oli juba enne saanud kahjustada;

6) tuukritöödega tekkinud kulu juhul, kui reostuse tekitaja ei ole teada.

(4) Kaitsevägi hüvitab reostustõrjes merel ning Politsei- ja Piirivalveamet reostustõrjes piiriveekogul osalemise otsese mõistliku lõikes 3 sätestatud kulu oma eelarvest või taotleb vastavalt kas Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi kaudu selle hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist.

(5) Kulude hüvitamise taotlemise juhised antakse merereostustõrje plaaniga ja piiriveekogu reostustõrjeplaaniga.

§ 22. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 23. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a.