Kohaliku omavalitsuse üksustele Ukraina sõjapõgenikele eluruumide korrastamiseks toetuse andmise tingimused ja kord

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksustele välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 52 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud Ukrainast sõjalise konflikti tõttu alates 2022. aasta 24. veebruarist Eestisse saabunud rahvusvahelise kaitse taotlemise õigusega isikutele ning enne 2022. aasta 24. veebruari Eestisse lühiajaliselt Ukrainast Eestisse saabunud, aga sõja tõttu Eestisse jäänud isikutele (edaspidi Ukraina sõjapõgenik) eluruumide soetamiseks ja korrastamiseks toetuse andmise tingimused ja kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on kohaliku omavalitsuse üksuste kaasabil eluruumide kasutusse võtmine Ukraina sõjapõgenikele püsiva elamispinna pakkumiseks.

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksusele §-s 2 nimetatud eesmärgil ja §-s 1 nimetatud tingimustele vastava Ukraina sõjapõgeniku majutamise korral järgmiste tegevuste kulude katteks:

1) eluruumi üürimisel ja allüürile andmisel üürikulu tasumiseks;

2) eluruumis korrashoiutööde, parenduste või muudatuste tegemiseks või nende tegemiseks remonditoetuse andmiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksus annab eluruumi üürile või allüürile;

3) eluruumi kohaliku omavalitsuse üksuse omandisse soetamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste eelduseks on kohaliku omavalitsuse üksuse ja eraõigusliku isiku omandis oleva eluruumi omaniku (edaspidi eraomanik) vahel üürilepingu sõlmimine, millega kohaliku omavalitsuse üksus saab õiguse anda eluruum allüürile, või kirjalik nõusolek kokkuleppeliste eluruumi korrashoiutööde, parenduste ja muudatuste (edaspidi remonttööde) tegemiseks.

(3) Toetuse andmise tingimuste ja korralduse või remonttööde täpsustamiseks sõlmivad kohaliku omavalitsuse üksus ja eraomanik vajadusel lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusteks eraldi toetuse andmise ja kasutamise lepingu.

§ 4. Eluruumile esitatavad tingimused

(1) Ukraina sõjapõgenikule püsiva majutuse pakkumiseks kasutusele võetav ruum (edaspidi eluruum) peab vastama järgmistele tingimustele:

1) see on kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva üksuse omandis või omandamisel olev eluruum või eluruum, mis on eraomandis, kuid mille on kohaliku omavalitsuse üksus või tema valitseva mõju all olev üksus üürile võtnud;

2) see ei vasta enne § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste tegemist tingimustele, mis on sätestatud majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded” või ei ole muul moel elamu seisundit arvestades eelnevate väiksemahuliste remonttöödeta elamiseks sobiv;

3) see ei asu alates 18 korteriga kortermajas, milles on poolte korterite ja muudel juhtudel rohkem kui kolme neljandiku korterite kasutamisest loobutud ning korterelamut ei ole tehniliselt või majanduslikult otstarbekas rekonstrueerida.

(2) Toetusega soetatud eluruumi kohta ei kehti lõike 1 punkt 2.

(3) Paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste tulemusena kasutusele võetav eluruum peab vastama majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded” sätestatule.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kehtestada täpsustatud tingimused eraomandis eluruumide leidmiseks Ukraina sõjapõgenike majutamiseks.

(5) Kui toetust taotletakse täiendavatest taotlusvoorudest tagantjärele enne 2023. aasta 28. veebruari tehtud § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste kulude katteks, peab eluruum taotlemise ajal olema või alates 2022. aasta 24. veebruarist mingil ajal olnud Ukraina sõjapõgeniku kasutuses.

§ 5. Toetuse andmise eelarve ja toetuse piirsumma arvestamise põhimõtted

(1) Toetuse põhiosa andmise eelarve 5 000 000 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmiselt:

1) kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatakse baastoetuseks 30 000 eurot;

2) punkti 1 kohaselt jaotatavast osast üle jäävast toetusteks planeeritud osast 50 protsenti jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt töökohtade keskmise arvuga kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil perioodil 2022. aasta jaanuarist kuni juunini;

3) punkti 1 kohaselt jaotatavast osast üle jäävast toetusteks planeeritud osast 50 protsenti jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt rahvastikuregistris elukoha registreerinud Ukraina sõjapõgenike arvuga 2022. aasta 28. oktoobri seisuga.

(2) Lõike 1 alusel arvutatud summa on toetuse piirsumma, mis arvestatakse tuhande euro täpsusega. Toetuse piirsummad kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes on esitatud määruse lisas 1.

(3) Esimese täiendava taotlusvooru toetuse andmise eelarve on 550 000 eurot.

(4) Esimese täiendava taotlusvooru toetuse piirsumma kohaliku omavalitsuse üksuse kohta on 75 000 eurot.

(5) Teise täiendava taotlusvooru toetuse andmise eelarve kokku on 1 452 229 eurot, sealhulgas lõikes 7 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksustele kokku 188 229 eurot.

(6) Teise täiendava taotlusvooru toetuse piirsumma Tallinna linnale on 1 264 000 eurot.

(7) Teise täiendava taotlusvooru toetuse piirsumma ülejäänud kohaliku omavalitsuse üksusele on 50 000 eurot.

(8) Määruses nimetatakse edaspidi esimest ja teist täiendavat taotlusvooru koos täiendavateks taotlusvoorudeks.

§ 6. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on järgmised kulud:

1) remonditava ruumi ekspertiisi ja ehitusprojekti tellimise kulu;

2) kulu lammutustöödele, sealhulgas ehitusprügi koristus, ehitustööd ja kommunikatsioonide paigaldamine eluruumi viimiseks vastavusse § 4 lõikes 3 nimetatud nõuetega;

3) eluruumi korrashoiutööd vastavalt ehitusseadustiku §-le 6;

4) eluruumi soetamise kulu;

5) hädavajaliku sisustuse ja mööbli soetamise kulu;

6) üürikulu vastavalt § 10 lõikele 2 või antav remonditoetus vastavalt § 10 lõikele 4;

7) halduskulu 200 eurot toetusega renoveeritud eluruumi või ühiselamu toa kohta.

(2) Abikõlblikud ei ole väikeinventari soetamise kulu ega kommunaalkulud.

(3) Kui toetuse saaja on esitatud tegevuste osas käibemaksukohustuslane, kes saab ostetud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida, on käibemaks mitteabikõlblik kulu.

§ 7. Toetuse taotlemine

(1) Toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus.

(2) Paragrahvi 5 lõikes 2, 4, 6 või 7 sätestatud toetuse piirsummast lahutatakse lisas 2 toodud vormil märgitud korterite arvu ja § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud piirmäära alusel arvutatud halduskulu kogusumma.

(3) Taotletava toetuse maksimaalne suurus lõikes 2 nimetatud halduskulu kogusummat arvestamata on 400 eurot suletud netopinna ruutmeetri kohta. Toetuse maksimaalse suuruse rakendamiseks korrutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse taotluses esitatud eluruumide ruutmeetrite arv 400-ga, aga antav toetus ei tohi ületada § 5 lõikes 2, 4, 6 või 7 sätestatud toetuse piirsummat või § 8 lõike 5 või 6 alusel määratud täiendava toetuse suurust, millest on maha lahutatud lõikes 2 nimetatud halduskulu kogusumma.

(4) Kui toetust taotletakse ühiselamu tüüpi hoones paiknevate eluruumide remondiks, võib toetust taotleda ka ühiselamu ühiskasutuses olevate ruumide remondiks. Ühiskasutuses olevate ruumide pindala arvestatakse lõikes 3 kehtestatud toetuse maksimaalse suuruse sisse.

(5) Toetuse taotlemisel omaosalust ei nõuta.

(6) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab lisas 2 toodud vormil Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile toetuse taotluse jooksvalt, aga toetuse põhiosa eelarvest taotlemisel hiljemalt 2023. aasta 28. veebruaril, esimesest täiendavast taotlusvoorust toetuse taotlemisel hiljemalt 2023. aasta 5. aprillil ja teisest täiendavast taotlusvoorust toetuse taotlemisel hiljemalt 2023. aasta 15. augustil.

(7) Kohaliku omavalitsuse üksus võib põhiosa eelarvest piirsummat ületavalt taotleda lisas 2 kehtestatud vormil täiendavat toetust. Täiendavat toetust ei saa taotleda täiendavatest taotlusvoorudest.

(8) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kontrollib esitatud taotluse vastavust määrusele. Puuduste avastamisel või täiendava informatsiooni vajaduse korral teavitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium taotluse esitajat ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

§ 8. Toetuse andmise otsustamine ja väljamaksmine

(1) Kui kohaliku omavalitsuse üksuse taotlus vastab määruse tingimustele ja taotletav toetus vastab § 7 lõikele 3, on tal õigus toetusele lisas 1 või § 5 lõikes 4 määratud toetuse piirsumma ulatuses.

(2) Kui taotluses esitatud eluruum ei vasta määruse tingimustele või kohaliku omavalitsuse üksus ei ole § 7 lõikes 8 määratud tähtajaks taotluses puudusi kõrvaldanud, vähendab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kohaliku omavalitsuse üksusele lõikes 7 nimetatud toetuse suurust sellele eluruumile taotletud toetussumma võrra.

(3) Kui taotletav toetuse kogusumma ületab põhiosa eelarvest toetuse taotlemisel § 5 lõike 2 alusel määratud piirsummat ja kohaliku omavalitsuse üksus ei ole § 7 lõike 7 alusel esimesest täiendavast taotlusvoorust toetust taotlenud või esimeses täiendavas taotlusvoorus taotletav toetuse kogusumma ületab § 5 lõike 4 alusel ja teises täiendavas taotlusvoorus § 5 lõigetes 6 ja 7 alusel määratud toetuse piirsummat, antakse toetust vastavalt piirsummale.

(4) Kui taotletav toetus ruutmeetri kohta on suurem kui § 7 lõike 3 alusel arvutatud summa, siis lõikes 7 nimetatud toetuse andmise otsuses korrutatakse lisas 2 märgitud ruutmeetrid 400-ga.

(4¹) Täiendavates taotlusvoorudes rahuldatakse taotlusi esitamise järjekorras kuni § 5 lõikes 3 või 5 nimetatud eelarve ammendumiseni.

(4²) Kui eluruumi korrastamiseks on määruse alusel toetust juba antud, siis selle eluruumi korrastamiseks täiendavalt toetust ei anta.

(5) Kui toetuse andmise eelarvest jääb 2023. aasta 28. veebruari seisuga vahendeid üle seetõttu, et kõik kohaliku omavalitsuse üksused ei esita taotlust või nad taotlevad toetust § 5 lõike 2 alusel arvutatud toetuse piirsummast väiksemas summas, antakse § 7 lõikes 7 sätestatud juhul kohaliku omavalitsuse üksusele täiendavat toetust vastavalt taotlusele.

(6) Kui § 7 lõikes 7 sätestatud juhul kohaliku omavalitsuse üksuste täiendavalt taotletav toetussumma ületab summat, mille kohaliku omavalitsuse üksused on jätnud 2023. aasta 28. veebruariks kasutamata, jaotatakse täiendav toetussumma proportsionaalselt kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt täiendavalt taotletud toetuse suurusele.

(7) Toetuse andmise otsus tehakse regionaalministri käskkirjaga ja selles märgitakse muu hulgas kohaliku omavalitsuse üksusele antava toetuse suurus ning toetatavate ruutmeetrite ja eluruumide arv.

(8) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kannab lõikes 7 nimetatud käskkirjaga antud toetuse kohaliku omavalitsuse üksustele üle viie tööpäeva jooksul käskkirja kinnitamisest arvates.

§ 9. Toetuse kasutamine

(1) Kui toetust on antud põhiosa eelarvest, on kulud abikõlbulikud alates 2023. aasta 28. veebruarist.

(1¹) Kui toetust on antud täiendavatest taotlusvoorudest tagantjärele enne 2023. a 28. veebruari tehtud kulude katteks, on kulud abikõlblikud alates 2022. aasta 24. veebruarist.

(2) Kui eluruumi remonttööde lõpetamisel või eluruumi soetamisel selgub, et osa § 8 lõike 7 alusel kinnitatud toetussummast jääb pärast taotluses esitatud kulude tegemist kasutamata, võib kohaliku omavalitsuse üksus toetuse jääki kasutada määruse tingimustele vastava muu eluruumi renoveerimiseks või selle kulude osaliseks katmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile taotlust esitamata.

(3) Lõikes 2 nimetatud juhul toetuse jäägi kasutamisel ei rakendu §-s 10 sätestatud tingimused.

(4) Kui pärast toetuse kasutamist selgub, et toetusega korda tehtud eluruumide ruutmeetrite arv on väiksem kui § 8 lõike 7 alusel antud käskkirjas määratud, tagastab kohaliku omavalitsuse üksus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile osa toetusest järgmise arvestusega: § 8 lõike 7 alusel antud käskkirjas nimetatud eluruumide ruutmeetrite arvust lahutatakse tegelikult korda tehtud ruutmeetrite arv korrutatuna 400-ga. Vastav arvutus näidatakse §-s 11 nimetatud aruandes.

(5) Kui toetuse kasutamisel selgub, et toetusega korda tehtud eluruumide ruutmeetrite arv on suurem kui § 8 lõike 7 alusel antud käskkirjas määratud, märgib kohaliku omavalitsuse üksus erinevuse §-s 11 nimetatud aruandes.

§ 10. Eluruumi kasutamise tingimused

(1) Paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste tulemusena peab eluruum olema kasutuselevõtuks valmis hiljemalt 2023. aasta 20. detsembriks.

(1¹) Toetuse andmise korral teisest täiendavast taotlusvoorust vastavalt § 5 lõikele 5 peab § 3 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste tulemusena eluruum olema kasutuselevõtuks valmis hiljemalt 2024. aasta 20. detsembril.

(2) Eraomanikult eluruumi üürimise korral võib kohaliku omavalitsuse üksus teha kuni 12 kuu üürisumma ettemaksu. Ettemaksu eelduseks on § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustel kehtiva üürilepingu olemasolu kohaliku omavalitsuse üksuse ja eraomaniku vahel.

(3) Eraomanikult eluruumi üürimisel peab üüri suurus vastama piirkondlikule turuhinnale ning see ei tohi olla suurem kui 12 eurot kuus ruutmeetri kohta.

(4) Eraomanikule eluruumi remonttöödeks antav toetus ei tohi olla suurem kui 144 eurot ruutmeetri kohta.

(5) Eraomandis eluruumi kohta võib korraga rakendada ühte lõikes 2 või 4 tegevust.

(6) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud eluruumi kasutamisvalmidusest ja kavandatava üürimakse suurusest teavitama Sotsiaalkindlustusametit ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kümne päeva jooksul eluruumi kasutuselevõtu kuupäevast alates.

(7) Kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama eluruumi valmisoleku Ukraina sõjapõgeniku majutamiseks vähemalt 12 kuuks lõike 6 alusel kasutusvalmidusest teavitamise päevast alates, välja arvatud täiendavatest taotlusvoorudest toetuse saamise korral, mil nimetatud 12kuuline periood algab alates eluruumi kasutuselevõtu kuupäeval.

(8) Kohaliku omavalitsuse üksus paigutab koostöös Sotsiaalkindlustusametiga lõikes 7 nimetatud perioodil eluruumi Ukraina sõjapõgeniku.

(9) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud lõikes 7 nimetatud perioodil teavitama Sotsiaalkindlustusametit Ukraina sõjapõgeniku lahkumisest eluruumist kümne päeva jooksul põgeniku lahkumise päevast alates.

(10) Kui lõikes 7 nimetatud perioodi lõppemisel ei ole eluruumi Ukraina sõjapõgenikku majutatud või eluruumi kasutanud Ukraina sõjapõgenik on lahkunud, võib kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi kasutada muudele isikutele munitsipaaleluruumi pakkumiseks või eraomanikult eluruumi üürimise korral üürilepingu lõpetada.

(11) Kui toetust on antud täiendavatest taotlusvoorudest tagasiulatuvalt enne 2023. aasta 28. veebruari tehtud kulude katteks, ei rakendata eluruumi suhtes lõikeid 6 ja 8.

§ 11. Aruandlus

Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile lisas 2 toodud vormil toetuse kasutamise lõpparuande hiljemalt 2024. aasta 1. veebruaril. Teise täiendava vooru puhul esitatakse aruanne hiljemalt 2025. aasta 1. veebruaril. Lõpparuandes tuleb muu hulgas märkida käesoleva määruse § 9 lõikes 2 sätestatud toetuse jäägi kasutamine.

§ 12. Toetuse edasiandmine

Kohaliku omavalitsuse üksus võib saadud toetuse edasi anda majandustegevusega tegelevale üksusele järgmistel tingimustel:

1) abi antakse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), mille piirmäär on 200 000 eurot ettevõtja kohta kolme majandusaasta jooksul;

2) abi saaja tegevusvaldkond vastab komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklile 1;

3) abi saaja vastab ühe ettevõtja mõistele vastavalt komisjoni (EL) määruse nr 1407/2013 artiklile 2;

4) abi andja peab järgima abi andmisel kumuleerimise kooskõla komisjoni (EL) määruse nr 1407/2013 artikliga 5;

5) abi andja peab abi andmisega seotud dokumente säilitama kümme aastat abi andmisest arvates;

6) antud abi tuleb registreerida riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris.

§ 13. Nõuded toetuse kasutamisele

Kohaliku omavalitsuse üksus või §-s 12 nimetatud abi saaja on kohustatud:

1) võtma kolm võrreldavad hinnapakkumist, kui projekti maksumus on alla lihthanke piirmäära, välja arvatud juhul, kui tööd teeb kohaliku omavalitsuse üksus või konsolideerimisgruppi kuuluv üksus riigihangete seaduse §-s 12 sätestatud tingimustel ja kohaliku omavalitsuse hankekorra alusel;

2) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja, tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus, hõimlus, seotus juriidilise isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga;

3) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõudmisel tõendama toetust saanud eluruumi remontimise vajadust ja eluruumi seisu pärast remonti, et hinnata § 4 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmist;

4) võimaldama Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nimetatud isikutel tutvuda kõigi toetuse saaja valduses olevate toetust saanud projektidega seotud dokumentidega, kui see on vajalik toetuse nõuetekohase kasutamise hindamiseks.

§ 14. Toetuse tagasinõudmine

(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib esitada kohaliku omavalitsuse üksusele toetuse tagasinõude 10–100 protsendi ulatuses järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetust on kasutatud mitteabikõlblikeks kuludeks;

3) kohaliku omavalitsuse üksus on jätnud määruse §-s 10 sätestatud tingimused osaliselt või täielikult täitmata;

4) toetus või osa toetusest on jäänud kasutamata § 9 lõikes 1 nimetatud tähtajaks;

5) kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kinni pidanud §-s 13 nimetatud nõuetest.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetussumma 30 kalendripäeva jooksul otsuse kättesaamise päevast alates.

§ 15. Kohaliku omavalitsuse üksuse regressõigus

Kui §-s 14 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuselt toetuse tagasinõudmise on tinginud eraõigusliku isiku üürilepingu või toetuslepingu rikkumine, võib kohaliku omavalitsuse üksus nõuda üüri ettemakse või toetuse eraõiguslikult isikult tagasi võlaõigusseaduses või kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt.

§ 16. Rakendussäte

Määruse § 5 lõikes 3 nimetatud eelarvest antud täiendava taotlusvooru toetus loetakse esimese täiendava taotlusvooru toetuseks.