Kutsekeskhariduse riiklik õppekava

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Kutsehariduse riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks 4. taseme kutsekeskharidusõppe eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende mahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning õpingute käigus omandatavad kvalifikatsioonid.

(2) Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded järgmistele kutsekeskharidusõppe õppekavadele:

1) bio- ja keemiatööstuse tehnoloogia (inglise keeles Bio- and Chemical Industry Technology);

2) ehitustehnoloogia (inglise keeles Construction Technology);

3) ilu- ja heaoluteenused (inglise keeles Beauty and Wellness Services);

4) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (inglise keeles Information and Communication Technology);

5) jätkusuutlik ettevõtluse korraldus (inglise keeles Sustainable Business Management);

6) logistika ja laokorraldus (inglise keeles Logistics and Warehouse Management);

7) masintöötlustehnoloogia (inglise keeles Metal Machine Processing Technology);

8) side- ja võrgutehnoloogia (inglise keeles Communications and Network Technology);

9) tekstiiltoodete disain ja -tehnoloogia (inglise keeles Textile Product Design and Technology);

10) toiduainete tehnoloogia (inglise keeles Food Technology);

11) turismiteenused (inglise keeles Tourism and Hospitality Services);

12) tööstuse digitehnoloogia (inglise keeles Industrial Digital Technology);

13) visuaalmeedia tehnoloogia (inglise keeles Visual Media Technology);

14) aiandus ja loodushoid (inglise keeles Sustainable Horticulture);

15) disain (inglise keeles Design);

16) elektri- ja automaatikasüsteemide tehnoloogia (inglise keeles Electrical and Automation Systems Technology);

17) elektroonikasüsteemide tehnoloogia (inglise keeles Electronic Systems Technology);

18) heakorrateenused (inglise keeles Cleaning and Maintenance Services);

19) kaubandus (inglise keeles Retail and Wholesale Trade Studies);

20) kunst ja ruumiloome (inglise keeles Art and Spatial Design);

21) käsitöötehnoloogia (inglise keeles Handicraft Technology);

22) mehitamata sõidukite tehnoloogia (inglise keeles Unmanned Vehicle Technology);

23) merendus (inglise keeles Maritime Studies);

24) metsandus (inglise keeles Silviculture and Forest Technology);

25) mootorsõidukite remonditehnoloogia (inglise keeles Vehicle Maintenance and Repair Technology);

26) puittoodete tehnoloogia (inglise keeles Wood Products Technology);

27) põllumajandus ja veterinaaria (inglise keeles Agriculture and Veterinary Studies);

28) riigikaitse (inglise keeles Combat Services Support);

29) sotsiaaltöö ja -teenused (inglise keeles Social Care and Support Services);

30) sport (inglise keeles Sport Studies);

31) tants ja liikumine (inglise keeles Dance and Movement Studies);

32) väikelaevade ehitustehnoloogia (inglise keeles Small Craft Construction Technology).

§ 2. Määruse kohaldamisala

Määrusega sätestatud nõudeid kohaldatakse alates 2025. aastast Eesti hariduse infosüsteemi registreerimiseks esitatavatele § 1 lõikes 2 nimetatud kutsekeskhariduse õppekavadele.

§ 3. Kooli õppekava koostamine

(1) Kool koostab kutsekeskharidusõppe läbiviimiseks kooli õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud õppekava üldandmed, kohustuslikud üldharidus- ja põhiõpingute moodulid ning arvestades nõudeid valikõpingute moodulite valiku võimalustele ja tingimustele.

(2) Kool arvestab õppekava koostamisel, et õpilase õpitee oleks valikuterohke pakkudes õppekavaga erinevaid suunavalikuid või spetsialiseerumisi ja tehes vajadusel koostööd teiste õppeasutustega. Suuna- ja spetsialiseerumise valiku võimalused ja tingimused sätestatakse kooli õppekavas.

§ 4. Kutsekeskharidusõppe eesmärk, ülesanded ja õpiväljundid

(1) Kutsekeskharidusõppe eesmärk on üldhariduslike ja kutse- või erialaste teadmiste, oskuste ning väärtushoiakute omandamine, mis loovad õpilasele eeldused tööle asumiseks õpitud kutseala valdkonnas ja õpingute jätkamiseks järgmisel kutse- või haridustasemel.

(2) Kutsekeskharidusõppe läbiviimisel on koolil nii hariv kui ka kasvatav ülesanne, et tagada noorte ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.

(3) Pärast kutsekeskharidusõppe läbimist õpilane:

1) kavandab teadlikult enda arengut ja karjääri lähtudes elukestva õppe põhimõtetest, hinnates adekvaatselt oma võimeid ja võimalusi ning olles teadlik erinevatest tööturu suundumustest;

2) planeerib ja juhib oma õppimist ja töötamist, hangib sihipäraselt õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet, kasutades sobivaid ja usaldusväärseid allikaid, erinevaid õpistrateegiaid ning vajadusel juhendamist ja abi;

3) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui kirjalikult, arvestades suhtlusolukordi ja -partnereid ning kasutades sobivaid väljendusviise ja sõnavara, sh erialaterminoloogiat;

4) suhtleb võõrkeeles erinevates igapäevaelu ja tööga seotud olukordades iseseisva keelekasutaja tasemel, väärtustades keelelist ja kultuurilist mitmekesisust;

5) teeb koostööd seatud eesmärkide saavutamiseks, tegutsedes ülesannete täitmisel vastutustundlikult nii iseseisvalt kui kollektiivi liikmena, lähtudes üldinimlikest ja demokraatliku ühiskonna väärtustest;

6) arvestab igapäevaelus ja töötamisel jätkusuutliku arengu põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid;

7) väärtustab enda seotust teiste inimeste, ühiskonna, looduse ja kultuuripärandiga, ning mõistes vastutustundliku ja keskkonnateadliku ühiskonnaliikmena enda rolli ja sotsiaalset vastutust;

8) rakendab kutseala valdkonnas töötamiseks vajalikke kompetentse, õpitud põhimõtteid, teooriaid, tehnoloogiaid nii tavapärastes kui ka uudsetes töösituatsioonides täites iseseisvalt mitmekesiseid töö- ja õppeülesandeid;

9) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku tegutsemise olulisust nii endale kui ka ühiskonnale, lahendades töö- ja õppeülesannetega seonduvaid probleeme eesmärgipäraselt ja loovalt ning kohandades oma tegevust vastavalt muutuvatele olukordadele;

10) toimib aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna, järgides demokraatia põhimõtteid, ühiskonnas tunnustatud väärtusi ja käitumisnorme;

11) teeb põhjendatud otsuseid nii töö- kui igapäevaelu küsimuste lahendamisel, kasutades matemaatikale, loodusteadustele ja tehnoloogiale omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid;

12) kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel eesmärgipäraselt ning vastutustundlikult;

13) kaitseb teadlikult oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse põhimõtteid;

14) oskab teadlikult planeerida oma rahaasju igapäevases majandamises, tehes rahaasjades arukaid, vastutustundlike ja majanduslikult jätkusuutlikke otsuseid isikliku ja ühiskondliku heaolu tagamiseks.

(4) Kutsekeskharidusõppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks keskendutakse õppe läbiviimisel õpilase:

1) iseseisvumise, tema maailmapildi kujunemise ja elus toime tuleku toetamisele;

2) adekvaatse enesehinnangu kujunemisele;

3) iseseisva õppimise ja koostööoskuste arendamisele;

4) edasise haridustee võimaluste tutvustamisele ja hindamisele;

5) kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele.

§ 5. Nõuded õpingute alustamiseks

(1) Kutsekeskharidusõppes õpingute alustamise tingimuseks on põhihariduse olemasolu.

(2) Õpinguid võivad alustada ka vähemalt 22-aastased põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid. Vastavate kompetentside olemasolu hindab kool vastavalt kooli vastuvõtukorras sätestatud tingimustele.

§ 6. Õppe maht

Õppe maht kutsekeskharidusõppes on 240 EKAPit, mis jaguneb üldharidusõpingute, põhiõpingute ja valikõpingute vahel järgmiselt:

1) üldharidusõpinguid vähemalt 80 EKAPit;

2) põhiõpinguid 125 EKAPit, sealhulgas praktika õppe maht vähemalt 25 EKAPit;

3) valikõpinguid 35 EKAPit, mis sisaldab ka paragrahvi 9 lõikes 5 sätestatud vabaõpinguid.

§ 7. Üldharidusõpingute moodulite jaotus

(1) Kohustuslikud üldharidusõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised:

1) keel ja kirjandus või eesti keel teise keelena ja kirjandus, 14 EKAPit;

2) matemaatika, 12 EKAPit;

3) võõrkeel keeleoskustasemel B1, 4,5 EKAPit;

4) võõrkeel keeleoskustasemel B2, 7,5 EKAPit;

5) loodusained, 18 EKAPit;

6) sotsiaalained, 13 EKAPit;

7) visuaal- ja helikultuur, 4 EKAPit;

8) kehakultuur, 5,5 EKAPit;

9) riigikaitseõpetus, 1,5 EKAPit.

(2) Üldharidusõpingute moodulite kirjeldused esitatakse käesoleva määruse lisas 1.

(3) Kool võib õpilasel, kes on omandanud põhihariduse eesti keelest erineva õppekeelega koolis või klassis ja vajab tuge eesti keeles õpingute jätkamiseks, asendada kohustusliku üldharidusõpingute mooduli „Keel ja kirjandus” mooduliga „Eesti keel teise keelena ja kirjandus”.

§ 8. Põhiõpingute moodulite jaotus

(1) Põhiõpingute moodulid jagunevad ühisteks põhiõpingute mooduliteks ja valitavateks põhiõpingute mooduliteks.

(2) Ühised põhiõpingute moodulid on ühesuguse nimetuste, õppe mahu ja õpiväljunditega õppekava kõigile suundadele ja spetsialiseerumistele.

(3) Ühistest põhiõpingute moodulitest moodustavad ühe osa õpinguid sissejuhatavad moodulid, mille õppe eesmärgiks on arendada õpilase elukestvaks õppeks ja ühiskondlikus elus hakkamasaamiseks vajalikke pädevusi ja oskusi, mis toetavad teda edasisel õpiteel sh kutse- ja eriala valikul. Need põhiõpingute moodulid on ühesuguse nimetuse, õppe mahu ja õpiväljunditega kõigis § 1 lõikes 2 nimetatud kutsekeskharidusõppe õppekavades ja nende õppe maht kokku on 30 EKAPit. Õpinguid sissejuhatavate moodulite õppe korraldus esimesel õppeaastal peab võimaldama õpilasel vahetada soovi korral õppekava.

(4) Valitavad põhiõpingute moodulid seonduvad suunavaliku- või spetsialiseerumisega või nende mõlemaga. Suunavalik võimaldab õpilasel arendada teadmisi ja oskusi ühe kutsetegevuse valdkonna kitsamas alavaldkonnas. Spetsialiseerumine võimaldab õpilasel omandada põhjalikumad teadmised ja oskused ühel kutse- või erialal. Spetsialiseerumisega seonduvad põhiõpingute moodulid määratletakse konkreetse suunavaliku sees.

(5) Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse elukestvaks õppeks vajalikke pädevusi ja tööelu üldoskusi mahus ja valikus, mis on vajalikud asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks, õpingute jätkamiseks ja tööturule siirdumiseks.

(6) Käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud kutsekeskhariduse õppekavade üldandmed ning põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused, milles tuuakse välja moodulite nimetused, õppe maht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel, esitatakse lisades 2–14 ja lisades 16–34 järgmiselt:

1) bio- ja keemiatööstuse tehnoloogia (lisa 2);

2) ehitustehnoloogia (lisa 3);

3) ilu- ja heaoluteenused (lisa 4);

4) info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (lisa 5);

5) jätkusuutliku ettevõtluse korraldus (lisa 6);

6) logistika ja laokorraldus (lisa 7);

7) masintöötlustehnoloogia (lisa 8);

8) side- ja võrgutehnoloogia (lisa 9);

9) tekstiiltoodete disain ja -tehnoloogia (lisa 10);

10) toiduainete tehnoloogia (lisa 11);

11) turismiteenused (lisa 12);

12) tööstuse digitehnoloogia (lisa 13);

13) visuaalmeedia tehnoloogia (lisa 14);

14) aiandus ja loodushoid (lisa 16);

15) disain (lisa 17);

16) elektri- ja automaatikasüsteemide tehnoloogia (lisa 18);

17) elektroonikasüsteemide tehnoloogia (lisa 19);

18) heakorrateenused (lisa 20);

19) kaubandus (lisa 21);

20) kunst ja ruumiloome (lisa 22);

21) käsitöötehnoloogia (lisa 23);

22) mehitamata sõidukite tehnoloogia (lisa 24);

23) merendus (lisa 25);

24) metsandus (lisa 26);

25) mootorsõidukite remonditehnoloogia (lisa 27);

26) puittoodete tehnoloogia (lisa 28);

27) põllumajandus ja veterinaaria (lisa 29);

28) riigikaitse (lisa 30);

29) sotsiaaltöö ja -teenused (lisa 31);

30) sport (lisa 32);

31) tants ja liikumine (lisa 33);

32) väikelaevade ehitustehnoloogia (lisa 34).

§ 9. Nõuded valikõpingute moodulitele

(1) Kooli pakub õppekavas alljärgnevaid valikõpingute mooduleid:

1) ettevõtlusõpe, õppe mahuga 4–6 EKAPit;

2) riigikaitseõpetuse välilaager, õppe mahuga 1,5 EKAPit;

3) täiendavad üldharidusõpingute moodulid, mis võimaldavad õpilasel omandada piisava ettevalmistuse õpingute jätkamiseks järgmisel haridustasemel, õppe mahuga 5–30 EKAPit.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud moodulid, mille kirjeldused on esitatud määruse lisas 15 on ühesuguse nimetuse, õppe mahu, õpiväljundite ja nende hindamiskriteeriumitega kõigis kutsekeskharidusõppe õppekavades.

(3) Kool võib valikõpingutena pakkuda ka:

1) täiendavat praktikat, mis võimaldab õpilasel täiendada olemasolevaid ja arendada uusi erialaseid kompetentse ning tööeluks vajalikke üldoskusi, õppe mahuga kuni 30 EKAPit;

2) mooduleid sama õppekava teistest suundadest või spetsialiseerumistest, õppe mahuga kuni 15 EKAPit;

3) piirkondlikul tööturuvajadusel põhinevaid valikõpingute mooduleid, mis hõlmavad rohkem kui ühe antud piirkonna tööandja vajadustel põhinevate kompetentside õpet. Asjakohased kutseoskusnõuded ja õppe mahu kutsehariduse arvestuspunktides määratleb kool koostöös piirkonna tööandjatega arvestusega, et nende õppe maht jääb vahemikku 5–15 EKAPit;

4) mooduleid järgneva haridus- või kutsetaseme õppekavadest, õppe mahuga kuni 15 EKAPit.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud täiendav praktika peab olema seotud õpitava suunavaliku või spetsialiseerumisega ning õpilase isiklike arenguvajadustega. Täiendava praktika võib õpilane sooritada ka välisriigis.

(5) Valikõpingute hulka kuuluvad ka vabaõpingud õppe mahuga 5 EKAPit. Need on õpingud, mida õpilane valib oma huvidest ja soovidest lähtuvalt kooli teiste erialade või teiste õppeasutuste õppekavadest. Vabaõpingutena võib arvestada ka õppija poolt mitteformaalse õppe ning töökogemuse kaudu omandatut. Kooli õppekavas fikseeritakse üksnes vabaõpingute õppe maht.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3, lõike 3 punktides 1–4 ja lõikes 5 sätestatud valikõpingute moodulite valiku võimalused ja tingimused ning vabaõpingute arvestamise võimalused, tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekorralduseeskirjas.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–6 ei kohaldata meresõiduohutuse seadusega reguleeritud laevapere liikme koolituse aluseks olevale kutsekeskhariduse õppekavale. Nimetatud õppekaval pakub kool valikõpingutena 35 arvestuspunkti mahus täiendavat õpet sh meresõidupraktikat, mis tagab meremeeste väljaõppele sätestatud nõuete täitmise.

§ 10. Õpingute lõpetamine ja edasiõppimine

(1) Õpingud kutsekeskharidusõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist.

(2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard” sätestatud viisil.

(3) Kutsekeskharidusõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse kutsekeskhariduse omandamise kohta koos hinnetelehega.

(4) Kutsekeskharidusõppe lõpetanud isik võib asuda edasi õppima neljanda taseme kutseõppe jätkuõppes, viienda taseme kutseõppe esmaõppes, rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes.