Eesti keele piirkondlikku erikuju õpetavate õpetajate ja kultuuriõppe toetamise tingimused ja kord

§ 1. Üldsätted

(1) Määrusega kehtestatakse tingimused ja kord, mille alusel antakse lasteaiale, lastehoiule ja üldhariduskoolile (edaspidi koos haridusasutus) toetust:

1) eesti keele piirkondlikus erikujus (edaspidi ka kohalik keelekuju) õpetava õpetaja täiendava tööjõukulu katmiseks (edaspidi tööjõukulu toetus) ning

2) eesti keele paikkondliku kultuuriõppe korraldamiseks, mis toimub piirkondlikus erikujus (edaspidi kultuuriõppe toetus).

(2) Määrust kohaldatakse eesti keele piirkondlike erikujude ajalooliselt väljakujunenud aladel.

(3) Toetuse andja on Eesti Keele Instituut (edaspidi toetuse andja).

(4) Toetuse kasutamise periood on eelarveaasta 1. jaanuar kuni 31. detsember.

(5) Taotlusvooru eelarve kinnitab haridus- ja teadusminister valitsemisala eelarve käskkirjaga.

§ 2. Toetuse eesmärk ja oodatavad tulemused

(1) Toetuse eesmärk on arendada kohalike keelekujude kasutamist, tagada haridusasutuse pidaja võimekus anda haridusasutustes kohaliku keelekuju õpet ja sellega seotud kultuuriõpet ning väärtustada õpetaja tööd.

(2) Toetuse andmise tulemusena:

1) suureneb kohaliku keelekuju õppes osalenud laste ja noorte arv;

2) suureneb kohalikus keelekujus läbiviidavate tundide arv;

3) tugevneb laste ja noorte paikkondlik identiteet ning suureneb kohaliku keelekuju kasutajate arv.

§ 3. Toetuse summa ja toetuse arvestamise alused

(1) Tööjõukulu toetust antakse haridusasutuse õpetaja (sealhulgas abiõpetaja) ja lapsehoidja (edaspidi koos õpetaja) täiendava töötasu katteks täistööajaga töötamisel 20% põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast kuus kohaliku keelekuju kasutamise ja õpetamise eest õppetöö läbiviimisel. Eesti keele piirkondlikku erikuju õpetavast tunnist vähemalt 60% toimub kohalikus keelekujus.

(2) Täistööajaga töötamiseks määruse tähenduses loetakse olukorda, kus haridusasutuse õpetaja töötab Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2013. a määruse nr 125 „Haridustöötajate tööaeg” alusel 35 tundi nädalas või töölepingu seaduse § 43 lõike 1 alusel 40 tundi nädalas.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohalikku keelekuju tunnis kasutav ja õpetav õpetaja töötab osalise koormusega, eraldatakse tööjõukulu toetust proportsionaalselt vastavalt täidetavale ametikohale ja koormusele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut arvestatakse kõrgharidusega õpetaja kohta, kes viib tunde läbi kohalikku keelekuju kasutades. Kõrghariduse nõuet ei rakendata õpetajale, kes on loetud lasteaia, lastehoiu või põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks.

(5) Tööjõukulu toetusele arvestatakse lisaks tööandja maksud ja maksed.

(6) Haridusasutuse kohaliku keelekuju õppega seotud kultuuriõppe läbiviimiseks määratakse kultuuriõppe toetust 11 eurot aastas iga haridusasutuses käiva lapse või õppiva õpilase kohta, lähtudes Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmetest taotluse esitamise lõpptähtaja seisuga.

(7) Kultuuriõppe toetuse arvutamisel pidaja kohta korrutatakse laste või õpilaste arv Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” lisa 1 tabelis 1 toodud kohaliku omavalitsuse üksuse põhise koefitsiendiga.

(8) Kultuuriõppe toetust ei arvestata ega eraldata eksternõppes või üksikuid õppeaineid mittestatsionaarses õppevormis õppivate õpilaste eest.

§ 4. Tingimused taotluse esitajale

(1) Toetust saab taotleda kohalik omavalitsus ja haridusasutust pidav eraõiguslik juriidiline isik.

(2) Taotlejal ei tohi taotluse esitamise ajal olla riiklike maksude maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Taotleja ei tohi olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei tohi taotluse esitamisel olla täitmata kohustusi toetuse andja ees.

(3) Riigi peetava haridusasutuse puhul kavandatakse rahalised vahendid haridusasutuse eelarvesse, arvestades kõiki käesolevas määruses sätestatud sisulisi nõudeid.

§ 5. Taotluse esitamine

(1) Taotluse esitamise tähtaeg on 20 kalendripäeva alates vooru avamisest. Taotlus esitatakse toetuse andja veebilehel asuva Taotluste menetlemise infosüsteemi kaudu (edaspidi taotluste keskkond). Kui taotluste keskkonna töös esineb tehnilisi tõrkeid, mis takistavad taotluse tähtaegset esitamist, pikeneb taotlemise tähtaeg tõrgete likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra.

(2) Toetuse andja korraldab aastas kaks taotlusvooru. Esimese taotlusvooru järel eraldatakse toetust perioodiks 1. jaanuar kuni 31. august ja teise taotlusvooru järel perioodiks 1. september kuni 31. detsember.

(3) Taotluses esitatakse:

1) haridusasutuse pidaja üldandmed;

2) toetust kasutava haridusasutuse nimi;

3) haridusasutuses kohalikku keelekuju õpetavate õpetajate andmed (nimi, isikukood), ametikohtade nimetused;

4) õppetöö maht (koormus), mida viiakse läbi kohalikku keelekuju kasutades;

5) haridusasutuses õppivate laste arv;

6) taotleja selgitus kohaliku keelekujuga seotud kultuuriõppeks taotletava toetuse kasutamise kohta.

(4) Taotlejal on võimalik esitada taotlus ka ainult ühe toetusliigi taotlemiseks.

(5) Taotleja kohustub enne taotluse esitamist võrdlema esitatavaid andmeid EHIS-e andmetega ning korrigeerima erinevuse korral EHIS-e andmeid.

(6) Taotleja kinnitab, et kasutab toetust määruse § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgil ning õpetajad vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

§ 6. Taotluste menetlemine

(1) Taotlusi menetleb toetuse andja moodustatud komisjon (edaspidi komisjon).

(2) Komisjon kontrollib taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud tingimustele.

(3) Komisjonil on õigus kontrollida andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas võrrelda neid EHIS-es olevate andmetega. Komisjonil on õigus nõuda taotlejalt lisaselgitusi, taotluse täiendamist või muutmist, kui taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Taotleja peab esitama selgitused, taotlust täiendama või muutma viie tööpäeva jooksul. Kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul täiendavaid selgitusi ei anna, taotlust ei täienda või muuda, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

§ 7. Toetuse määramine ja maksmine

(1) Toetuse andja lähtub toetuse määramisel taotluses esitatud andmetest ja määruse §-s 3 sätestatud toetuse arvestamise alustest.

(2) Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt.

(3) Taotlus jäetakse rahuldamata ja toetust ei määrata:

1) kui taotleja ei vasta määruses sätestatud tingimustele;

2) kui taotlus sisaldab puudusi, mida tähtajaks ei kõrvaldata ning mis ei võimalda seetõttu toetust määrata.

(4) Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse taotluses märgitud pangakontole 15 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamist.

§ 8. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja kasutab toetust määruses sätestatud eesmärgi täitmiseks.

(2) Toetuse saaja maksab õpetajale täiendavat töötasu proportsionaalselt töötatud aja eest, lähtudes töötaja koormusest. Toetuse arvelt võib toetuse saaja maksta teise töötaja asendamise eest töötasu, sealhulgas hüvitist ületunnitöö eest, puhkusetasu, hüvitist kasutamata jäänud põhipuhkuse eest ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12² alusel makstavat haigushüvitist. Asendajale töötasu maksmiseks peavad nii asendatav kui ka asendaja vastama käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(3) Toetuse saaja teavitab toetuse andjat taotluste keskkonnas, kui asjaolud, mille alusel toetus määrati, muutuvad.

(4) Toetuse saaja peab toetuse kasutamise kohta arvestust vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, võttes arvesse aruande esitamise kohustust, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 8.

(5) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema volitatud isikul kontrollida toetuse kasutamisega seotud asjaolude paikapidavust.

(6) Toetuse saaja tagastab kasutamata jäänud toetuse juhul, kui töötaja, kelle töötasu katteks toetus eraldati, lahkub töölt enne toetuse kasutamise perioodi lõppu, välja arvatud juhul, kui töötaja asub tööle sama toetuse saaja peetavasse teise haridusasutusse või kui toetust kasutatakse lahkunud töötaja asemel tööle võetud ja nõuetele vastava teise töötaja töö tasustamiseks.

(7) Eraldatud toetus tagastatakse töötaja töölt lahkumisele või pikaajalisele eemalviibimisele järgnevate täiskalendrikuude eest, välja arvatud juhul, kui töölt lahkunud töötaja asemele on tööle võetud või pikaajalise eemalviibimise korral asendab puuduvat töötajat nõuetele vastav isik.

(8) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande taotluste keskkonna kaudu käesolevas määruses ettenähtud tähtaegadel.

§ 9. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab pärast esimest taotlusvooru aruande jooksva kalendriaasta 15. septembriks. Teise taotlusvooru järel esitab toetuse saaja aruande toetuse eraldamise kalendriaastale järgneva aasta 15. jaanuariks.

(2) Toetuse saaja esitab aruandes ülevaate kohaliku keelekuju õppest ning kohaliku keelekujuga seotud kultuuriõppe tegevustest viisil, mis võimaldab toetuse andjal hinnata määruses sätestatud eesmärkide saavutamist.

(3) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 11 kalendripäeva aruande esitamisest arvates.

(4) Kui aruandes on puudusi, määrab toetuse andja tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on toetuse andja määratud tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist või toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

(6) Toetuse saaja on kohustatud kasutamata jäänud toetuse tagasi maksma, välja arvatud juhul, kui tagasimaksmisele kuuluv summa on väiksem kui 10 eurot.

§ 10. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja tagasi nõudmine

Toetuse andja nõuab toetuse tagasi ja tunnistab toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks keeleseaduse §-s 6¹ sätestatud alustel ja korras.

§ 11. Rakendussätted

(1) 2026. aastal korraldatakse erandina määruse § 5 lõikes 2 ja § 9 lõikes 1 sätestatust üks taotlusvoor.

(2) 2026. aastal eraldatakse tööjõukulu toetust ajavahemiku 1. september kuni 31. detsember (4 kuu) eest.

(3) 2026. aastal arvestatakse ja eraldatakse kultuuriõppe toetust ühekordselt kogu kalendriaasta (1. jaanuar kuni 31. detsember) mahus, lähtudes EHIS-e andmetest taotluse esitamise tähtaja seisuga.