Perioodi 2023–2027 põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) osaku andmise tingimused

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise 0.1 „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ raames antava põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (edaspidi AKIS) osaku andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. AKIS-e osaku andmise eesmärk

AKIS-e osaku (edaspidi osak) andmise eesmärk on arendada põllu-, metsa- ja maamajanduse, toidu käitlemise, sealhulgas toidu töötlemise ning põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevate sektori ettevõtjate teadmisi ja oskuseid, pakkudes ettevõtjale personaalset eksperditeavet majandustegevusega seotud regulatsioonidega kohandumiseks ning toote, teenuse või tehnoloogia arendamiseks, et suurendada kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamist ning seeläbi kasvatada sektori ettevõtjate innovaatilisust ja konkurentsivõimet.

§ 3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse mittekuuluva tegevuse elluviimiseks antav abi on vähese tähtsusega abi või riigiabi lõppkasusaajale.

(2) Kui osaku andmine on riigiabi või vähese tähtsusega abi, kohaldatakse:

1) komisjoni määruse (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81), artiklit 48;

2) komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

3) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikleid 18 ja 31 ning konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

(3) Kui osakut antakse lõikes 1 sätestatud vähese tähtsusega abina, ei tohi ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ületada komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära.

(4) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid.

(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel käsitletakse kontserni kuuluvaid või muul viisil omavahel seotud ettevõtjaid ühe ettevõtjana komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(6) Määrust ei kohaldata komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 2–6, komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 ega komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 1 lõigetes 3–7 sätestatud juhtudel.

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Osakut antakse järgmiste teadmussiirde tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamisse:

1) toote-, teenuse- või äriprotsesside arenduse tehnoloogia- ja innovatsioonialane konsultatsioon;

2) tootmise tehnoloogia- ja innovatsioonialane konsultatsioon;

3) metroloogia, standardiseerimise, akrediteerimise ja sertifitseerimise alane konsultatsioon;

4) täienduskoolitusel osalemine, sealhulgas mikrokvalifikatsiooni omandamine;

5) õppereisil või õppepäeval osalemine, sealhulgas osalemine välisriigis toimuval koolitusi sisaldaval erialamessil, mis ei ole rahastatud teistest ühise põllumajanduspoliitika sekkumistest;

6) ärimudeli arendamise, muutmise või täiendamise alane konsultatsioon;

7) intellektuaalomandi kaitse alane konsultatsioon;

8) andmepõhise juhtimise ja otsustamise võimekuse suurendamise alane konsultatsioon.

(2) Osaku raames elluviidavad tegevused peavad olema põhjendatud osaku lõppkasusaaja (edaspidi lõppkasusaaja) arenguvajadusega ning looma lõppkasusaajale täiendavat lisandväärtust võrreldes AKIS-e raames pakutavate tavapäraste teadmussiirde, nõuande- ja innovatsiooniteenustega.

(3) Osakut antakse järgmistes tegevusvaldkondades, mis on seotud ühe või mitme strateegiakava erieesmärgiga:

1) taimekasvatus ja aiandus;

2) loomakasvatus ja mesindus;

3) toidu tootmine ja töötlemine, sealhulgas toiduohutus, toidutootmisega seotud tarneahela ja müügiedenduse arendamine;

4) põllumajanduslik ühistegevus, ettevõtlus ja juhtimine;

5) põllumajanduskeskkond, sealhulgas rohestamine, agrometsandus ja taastav põllumajandus;

6) põllumajandussektori digitaliseerimine;

7) põllu- ja maamajanduse ning toidutootmise uued tehnoloogiad.

(4) Tegevused, mille elluviimist ei toetata, on järgmised:

1) veebilehe ja e-poe loomine;

2) rutiinne tarkvara ost ning tarkvara arendamine ja uuendamine;

3) ettevõttesiseste protsesside või teenuste arendamine;

4) kirjanduse alusel teostatavusuuringu tegemine;

5) turu-uuringu tegemine;

6) teenuse osutaja toodetava või turustatava toote alane nõustamine.

(5) Toetatava tegevusega ei tohi alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud, ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 5. Osaku määr ja suurus

(1) Osakut antakse kuni 90 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

(2) Lõppkasusaaja saab osakuid kasutada maksimaalselt 3000 euro ulatuses kalendriaastas.

(3) Osakut antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.

(4) Paragrahvi 10 lõikes 2 sätestatud mitme lõppkasusaaja nimel esitatud ühistaotluse (edaspidi ühistaotlus) puhul antakse osakut iga lõppkasusaaja abikõlblike kulude kohta eraldi. Kui ühistaotlus on esitatud viie või rohkema lõppkasusaaja nimel, on osaku maksimaalne suurus 15 000 eurot kalendriaastas.

(5) Toetatava tegevuse omaosaluse määr lõppkasusaajale on vähemalt kümme protsenti toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest.

(6) Kui osakut antakse § 3 lõike 2 punkt 3 kohaselt riigiabina, on osaku määr 50 protsenti abikõlblikest kuludest.

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning olema vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

(2) Abikõlblik on §-s 4 sätestatud toetatavate tegevuste tasu.

(3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulud;

2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

3) kulu, mis on tehtud enne taotluse esitamist või taotluse esitamise päeval;

4) remondi-, rendi-, üüri-, side- ning muu tegevus- ja üldkulu;

5) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, leppetrahv ja viivis, tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu;

6) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

7) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;

8) transpordi-, majutus- ja muu töölähetuskulu;

9) kulu, mille kohta on lõppkasusaaja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

10) osakuga seotud kulu, mille kohta on lõppkasusaaja saanud osaliselt või täies ulatuses nõuandeteenuse, arendusosaku, innovatsioonikoostöö projektide või teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetust;

11) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu.

§ 7. Lõppkasusaaja

Lõppkasusaaja on äriseadustiku tähenduses ettevõtja või regionaalministri 27. detsembri 2023. a määruses nr 113 „Perioodi 2003–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus“ sätestatud nõuetele vastav nõuandeteenuse osutaja, kes on kantud nõuandeteenuse osutajate nimekirja. Strateegiakava sekkumise „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ raames loetakse lõppkasusaajat ka toetuse taotlejaks.

§ 8. Nõuded lõppkasusaajale

(1) Osakut antakse ettevõtjale äriseadustiku tähenduses, kelle põhitegevusala oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal ja on taotluse esitamise hetkel äriregistri andmetel justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK 2025) kohaselt üks järgmistest:

1) taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 01), välja arvatud jahindus ja seda teenindavad tegevusalad (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 017);

2) metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 021);

3) loodussaaduste, välja arvatud puit, varumine (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 023);

4) toiduainete tootmine (EMTAK 2025, jagu C, alajagu 10), välja arvatud kala, koorikloomade ja molluskite töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2025, jagu C, alajagu 102);

5) joogitootmine (EMTAK 2025, jagu C, alajagu 11).

(2) Lõppkasusaaja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.

(3) Lõppkasusaaja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(4) Lõppkasusaaja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(5) Lõppkasusaajal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49¹, 209, 209¹, 210, 296, 298, 2981, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

(6) Kui lõppkasusaaja on riigiabi saaja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 või komisjoni määruse (EL) 2022/2472 tähenduses, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 või komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 2 punkti 59 tähenduses ning tal ei tohi olla täitmata asjakohase määruse artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud korraldust ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.

(7) Lõppkasusaaja on lõikes 1 nimetatud põhitegevusalal tegutsenud vähemalt ühe taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta ning tema müügitulu taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal oli vähemalt 4000 eurot.

(8) Kui lõppkasusaaja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud see majandusaasta aruanne, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on möödunud.

(9) Kui füüsilisest isikust ettevõtjast (edaspidi FIE) lõppkasusaaja taotluse esitamisele vahetult eelnenud tuludeklaratsiooni vorm E ei ole Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) esitatud ning nimetatud vormi MTA-le esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud see vorm, mille MTA-le esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 9. Nõuded toetatava teenuse osutajale

(1) Toetatava teenuse osutaja (edaspidi teenuse osutaja) on strateegiakava sekkumise „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ raames toetuse saaja, kes pakub lõppkasusaajale koolitust, teadusekspertiisi, nõustamisteenust või eelnimetatute kombinatsiooni olenevalt lõppkasusaaja individuaalsest vajadusest (edaspidi ka toetuse saaja).

(2) Teenuse osutaja võib olla:

1) Eesti või välisriigi juriidiline isik või asutus, kes tegutseb täiskasvanute koolituse, teadus- ja arendustegevuse, nõuandeteenuse osutamise või teadmussiirde valdkonnas ning kelle põhikirjaline eesmärk on nimetatud valdkonna edendamine ning kes ei ole otseselt ega kaudselt seotud äriühingutega, kes toodavad või turustavad tooteid või teenuseid, mille kasutamist nad nõustavad;

2) täienduskoolitusasutus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses;

3) kõrgkool kõrgharidusseaduse tähenduses;

4) kutseõppeasutus kutseõppeasutuse seaduse tähenduses;

5) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse tähenduses;

6) patendivolinik;

7) standardimisorganisatsioon, akrediteerimisasutus või akrediteeritud isik.

(3) Teenuse osutaja võib olla ka juriidiline isik, kes osutab teenuseid, mis kuuluvad EMTAK 2025 alusel järgmiste tegevusalade alla:

1) inseneritegevused ja nendega seotud tehniline konsultatsioon (EMTAK 2025, jagu N, klass 7112);

2) programmeerimine (EMTAK 2025, jagu K, klass 6210);

3) teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas (EMTAK 2025, jagu N, klass 7210).

(4) Välisriigi teenuse osutaja puhul võib aluseks võtta tema EMTAK 2025 koodile vastava tegevusala Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev.2 2023) koodi:

1) 62.10 programmeerimine;

2) 71.12 inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine;

3) 72.10 teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas.

(5) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud teenuse osutaja müügitulu oli teenuse osutamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, üle 50 000 euro.

(6) Teenuse osutaja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.

(7) Teenuse osutaja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(8) Teenuse osutaja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(9) Teenuse osutajal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49¹, 209, 2091, 210, 296, 298, 298¹, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

(10) Teenuse osutaja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses ning tal ei tohi olla täitmata artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud korraldus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.

(11) Teenuse osutaja ei või olla regionaalministri määruses nr 113 „Perioodi 2003–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus“ sätestatud nõuandeteenuse osutajate nimekirja kantud nõuandeteenuse osutaja.

(12) Teenuse osutaja hoidub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 15 lõike 3 kohaselt huvide konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus teenuse osutajal või tema nimel tegutseval isikul on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

(13) Kui teenuse osutaja taotleb toetust esmakordselt ja tema andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, kannab ta enne maksetaotluse esitamist oma andmed registrisse PRIA iseteeninduskeskkonna e-PRIA kaudu.

§ 10. Taotluse esitamine

(1) Osaku taotlemiseks esitab lõppkasusaaja teenuse osutaja nimel Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu §‑s 11 sätestatud nõuetele vastava taotluse.

(2) Mitme lõppkasusaaja nimel võib lõppkasusaajaid esindav esindusorganisatsioon esitada ühistaotluse.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning oma veebilehel.

(4) PRIA peatab asjaomasel kalendriaastal taotluste vastuvõtu, kui PRIA-le esitatud taotlustega taotletav rahaline summa ületab osaku andmiseks ettenähtud eelarve.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Lõppkasusaaja esitab taotluses järgmised andmed:

1) lõppkasusaaja nimi ja registrikood ning lõppkasusaaja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) osaku kasutamise selgelt sõnastatud eesmärgid, toetatava tegevuse sisu ja oodatavad väljundid ning seos ettevõtte ärimudeli ja arenguplaanidega ning teenuse osutaja valiku põhjendus;

3) koolitatavate või nõustatavate nimekiri ametikohtade kaupa;

4) teenuse osutaja nimi, isiku- või registrikood ja kontaktandmed;

5) kinnituskiri, et teenuse osutaja nõustub taotluse esitamisega tema nimel ning toetuse saaja kohustustega;

6) kui osakut taotletakse riigiabina, peab lõppkasusaaja esitama taotluse, mis vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 6 punktis 2 või komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 6 punktis 2 sätestatud nõuetele.

(2) Koos taotlusega esitab lõppkasusaaja teenuse osutaja hinnapakkumuse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) teadmussiirde tegevuse nimetus;

2) teadmussiirde tegevuse pakkumise algus- ja lõppkuupäev;

3) abikõlblike kulude kogumaksumus;

4) teadmussiirde tegevuse osutaja nimi ja kontaktandmed;

5) lõppkasusaaja nimi;

6) hinnapakkumuse väljastamise kuupäev;

7) teadmussiirde tegevuse üksikasjalik kirjeldus;

8) teadmussiirde tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumus.

(3) Ühistaotluse puhul esitab esindusorganisatsioon lõikes 1 nimetatud andmed iga lõppkasusaaja kohta eraldi.

§ 12. Lõppkasusaaja, teenuse osutaja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimine

(1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning lõppkasusaaja, teenuse osutaja ja toetatava tegevuse vastavust osaku saamise nõuetele kontrollib PRIA.

(2) Pärast taotluse esitamist esitab PRIA MTA-le osakut taotlenud FIE-de nimekirja nende tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks.

§ 13. Taotluse hindamine

(1) Nõuetekohaseks tunnistatud taotlused edastab PRIA sisuliseks hindamiseks Maaelu Teadmuskeskusele (edaspidi METK).

(2) METK hindab taotlusi lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel taotluste esitamise järjekorras, andes iga hindamiskriteeriumi eest hindeks 0 või 1.

(3) Positiivse hinnangu saamiseks peavad kõik lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumid olema täidetud. Hindamiskriteeriumid on täidetud, kui kõigi hindamiskriteeriumite eest on saadud üks hindepunkt. Ühistaotluse puhul hinnatakse iga lõppkasusaaja vastavust hindamiskriteeriumitele eraldi.

(4) Taotluse hindamise kriteeriumid on järgmised:

1) taotluses kirjeldatud tegevus on kooskõlas lõppkasusaaja tegevusvaldkonnaga ja loob lõppkasusaaja äritegevusele lisandväärtust;

2) lõppkasusaaja on veenvalt selgitanud, kuidas tegevus soodustab lõppkasusaaja konkurentsivõime ja innovaatilisuse kasvu ning loob eeldused kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste või tehnoloogiate arendamiseks või kohustuslike nõuetega kohandumiseks;

3) taotluses kirjeldatud tegevus eristub AKIS-e rakenduskavas ja AKIS-e teadmussiirde tegevuskavades kinnitatud tegevustest;

4) lõppkasusaaja on veenvalt põhjendanud, miks ei saa tegevust mõistliku aja ega nõutava kvaliteediga ellu viia nõuandeteenuse osutajate nimekirja kantud nõustaja;

5) tegevuse elluviimine on realistlik ja kulutõhus.

§ 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa osaku andmiseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab osaku andmiseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, osaku andmiseks ettenähtud vahendite piires, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 4 alusel.

(3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on hindamisel saanud iga hindamiskriteeriumi eest ühe hindepunkti.

(4) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades osaku summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 5 sätestatud tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra.

(5) PRIA teeb taotluse täieliku või osalise rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

(7) Ühistaotluse puhul võib taotluse osalise rahuldamise teha ka iga lõppkasusaaja kohta eraldi.

§ 15. Lõppkasusaaja ja toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

(2) Lõppkasusaaja ja toetuse saaja täidavad järgmisi kohustusi:

1) võimaldavad teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud osaku saamisega seotud kontrolli ning osutavad selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldavad viibida lõppkasusaaja ja toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

2) esitavad auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) teavitavad viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust;

4) jagavad METK-i nõudmisel osaku kasutamisel saadud kogemusi ja teadmisi;

5) osalevad METK-i kutsel teadmussiirde teemalises võrgustiku- või teavitustegevuses.

(3) Toetuse saaja eristab selgelt oma raamatupidamises osaku kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest.

(4) Lõppkasusaaja peab kuni PRIA poolt osaku maksmiseni vastama § 8 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele.

(5) Toetuse saaja peab vastama § 9 lõigetes 6 ja 7 sätestatud nõuetele osaku maksmiseni.

(6) Ühistaotluse korral teavitab lõike 2 punktis 3 sätestatud muudatustest PRIA-t taotluse esitanud esindusorganisatsioon.

§ 16. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

(1) Osaku maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku elluviimist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse 30 tööpäeva jooksul.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja nimi ja isiku- või äriregistri kood;

2) selle lõppkasusaaja nimi või ärinimi ja isiku- või äriregistri kood, kellele toetatavat tegevust osutati;

3) summa, mille maksmist taotletakse, ning arvelduskonto number osaku maksmiseks;

4) teave toetatava tegevuse maksumuse ja lõppkasusaaja omaosaluse tasumise kohta;

5) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta.

(3) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid:

1) lõppkasusaajale väljastatud arve;

2) punktis 1 nimetatud arvel märgitud omaosaluse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) taotluses kirjeldatud toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, millest nähtub toetatava tegevuse osutamine ja toetatavas tegevuses osalemine.

(4) Kui toetuse saaja on välisriigi juriidiline isik või asutus, esitab ta maksetaotluse e-PRIA kaudu volitatud esindaja vahendusel. Kui maksetaotluse esitamine e-PRIA kaudu ei ole võimalik, võib maksetaotluse ja nõutavad dokumendid PRIA-le esitada muul PRIA poolt määratud viisil.

§ 17. Maksetaotluse kontrollimine

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

§ 18. Osaku maksmine

(1) Osak makstakse toetuse saaja pangakontole üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning tingimusel, et toetuse saaja ja lõppkasusaaja on järginud kõiki osaku andmise tingimustes sätestatud nõudeid.

(2) PRIA teeb osaku maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 4 alusel, kui enne osaku maksmist tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

(3) Kui enne osaku maksmist tehakse kindlaks, et lõppkasusaaja või toetuse saaja rikub toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid lõppkasusaaja või toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat osakut või keelduda osaku maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.

(4) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel osaku maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 30 tööpäeva jooksul arvates §-s 16 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(5) PRIA teeb osaku maksmisest keeldumise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates osaku maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 19. Dokumentide säilitamine

Osaku taotlemisega seotud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039. Paragrahvis 4 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral säilitab PRIA dokumente kümme aastat arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

§ 20. Toetuse saaja andmete avalikustamine

PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.