Maakorralduse kulude määramise, rahastamise, riiklike toetusrahade määramise ja krediteerimise korra kinnitamine

Maakorraldusseaduse paragrahvi 6 lõigete 2 ja 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Maakorralduse kulude määramise, rahastamise, riiklike toetusrahade määramise ja krediteerimise kord» (juurde lisatud). MAAKORRALDUSE KULUDE MÄÄRAMISE, RAHASTAMISE, RIIKLIKE TOETUSRAHADE MÄÄRAMISE JA KREDITEERIMISE KORD I. osa ÜLDSÄTTED 1. Käesolev «Maakorralduse kulude määramise, rahastamise, riiklike toetusrahade määramise ja krediteerimise kord» (edaspidi kord) on kehtestatud maakorraldusseaduse paragrahvi 6 lõigete 2 ja 3 alusel ning reguleerib maakorraldustoimingutega seotud kulude määramist, maakorraldustoimingute rahastamist, maakorralduse läbiviimiseks riiklike toetusrahade (edaspidi toetusraha) taotlemist, määramist ja kasutamist, samuti maakorralduse läbiviimise krediteerimist. 2. Maakorralduse läbiviimiseks toetusrahade määramise ja maakorralduse krediteerimise eesmärgiks on toetada kohalikke omavalitsusi, kinnisasja omanikke ning teisi maakorralduse osalisi maakorraldustoimingute läbiviimisega maa efektiivsema kasutamise eelduste loomisel. 3. Regionaalse arengu eesmärkidel võib Vabariigi Valitsus maa ümberkruntimisel oma otsusega määrata käesolevas korras sätestatust suuremaid toetusrahasid. Vastava ettepaneku esitab Vabariigi Valitsusele majandus- ja tööstusminister. II. osa MAAKORRALDUSE KULUDE MÄÄRAMINE JA MAAKORRALDUSE RAHASTAMINE 4. Maakorralduse kuludena käsitletakse maakorraldusseaduses sätestatud, kohaliku omavalitsuse ja maakorralduse läbiviija poolt teostatavate toimingute kulusid. Juhul kui maakorraldusega hõlmatud kinnisasja või selle oluliste osade hindamise viib läbi isik, kes ei ole maakorralduse läbiviija, käsitletakse ka nimetatud hindamisega seotud kulusid maakorralduse kuludena. 5. Maakorralduse kuludena ei käsitleta piirisihtide rajamise ning piirimärkide valmistamise ja paigaldamise või ümberpaigutamisega seotud kulusid. 6. Kohaliku omavalitsuse kulud maakorralduse läbiviimisel määrab omavalitsus tegelikult kantud kulude alusel. Kohaliku omavalitsuse poolt kantud kulude katmiseks esitab vallavalitsus maakorralduse läbiviijale aruande tema poolt kantud tegelike kulude kohta. Maakorralduse läbiviijal on õigus saada täiendavat informatsiooni kohaliku omavalitsuse poolt kantud maakorralduse läbiviimise kulude kohta. Vallavalitsus ei esita aruannet kulude katmiseks juhul, kui maakorralduse läbiviijaks on kohalik omavalitsus. 7. Juhul kui kohalik omavalitsus soovib maakorraldusseaduse paragrahvides 18–20 sätestatud toimingute läbiviimiseks volitada eraõiguslikku isikut ning taotleb vastavate kulude katmiseks toetusraha määramist, korraldatakse volitatud isiku määramiseks vähempakkumine. Vähempakkumise viib läbi maakorralduse toetusrahade määramise otsustaja või tema poolt volitatud isik. 8. Maakorralduse läbiviija kulud määratakse maakorralduse osaliste ja maakorralduse läbiviija kokkuleppel. Juhul kui maakorralduse osaliseks lisaks eraõiguslikele isikutele on ka riik või juhul, kui soovitakse maakorralduse toetusrahade määramist, määratakse maakorralduse läbiviija kulud vähempakkumise alusel. Pakkumiskutse tuleb saata vähemalt kolmele maakorralduse läbiviimise õigust omavale isikule. Vähempakkumise viib läbi maakorralduse toetusrahade määramise otsustaja või tema poolt volitatud isik. 9. Maakorraldust rahastavad kinnisasja omanikud, kelle õigusi maakorraldus puudutab, ning teised maakorralduse osalised. Maakorraldust võib rahastada maakorralduse toetusrahaga. 10. Iga maakorralduse osalise poolt rahastamisele kuuluv kulude osa määratakse maakorralduse osaliste kokkuleppel. Juhul kui kokkulepet ei saavutata, samuti juhul, kui maakorralduse osaliseks on riik, määratakse iga maakorralduse osalise poolt rahastamisele kuuluv kulude osa järgmiselt:

1) 60% maakorralduse kuludest jaotatakse proportsionaalselt igale osalisele kuuluvate, maakorralduse käigus moodustatud katastriüksuste arvuga;

2) 25% maakorralduse kuludest jaotatakse proportsionaalselt maakorralduse käigus moodustatud katastriüksuste pindalaga;

3) 15% maakorralduse kuludest jaotatakse proportsionaalselt maakorralduse käigus moodustatud katastriüksuste piiride käänupunktide arvuga. 11. Maakorralduse kulude määramisel ei võeta lisaks käesoleva korra punktis 5 nimetatud toimingutele arvesse ka mistahes toiminguid, mille eesmärgiks on ühe või mitme maakorralduse osalise poolt rahastamisele kuuluva osa suurendamine näiteks piiride käänupunktide arvu suurendamisega, võrreldes nimetatud punktide vähima vajaliku arvuga, moodustatavate katastriüksuste arvu suurendamisega, võrreldes katastriüksuste vähima vajaliku arvuga, maakorralduse läbiviimiseks mittevajalike alade kaasamisega maakorralduspiirkonda jms. 12. Iga maakorralduse osalise poolt rahastamisele kuuluva maakorralduse kulude osa määramise ettepaneku koostab maakorralduse läbiviija. 13. Riigi kui maakorralduse osalise kulud kaetakse riigieelarvest selleks eraldatud summadest. III. osa MAAKORRALDUSE TOETUSRAHADE TAOTLEMINE JA MÄÄRAMINE ÜMBERKRUNTIMISEL 14. Maakorralduse toetusrahasid m