Vanglateenistuse relvastatud üksuse tegevuse kord

§ 1. Vanglateenistuse relvastatud üksuse põhiülesanne

Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas olevate vanglate juurde moodustatud vanglateenistuse relvastatud üksuse (edaspidi üksus) põhiülesanne on kuritegude ennetamise, avastamise ja tõkestamisega seotud ning eriettevalmistust nõudvate ülesannete täitmine.

§ 2. Üksuse struktuur ja koosseis

(1) Üksuse koosseisus on kuni 100 üksuse liiget, kes jagunevad järgmiselt:

1) üksuse ülem;

1¹) üksuse peaspetsialist-nõunik;

2) rühma juht;

2¹) spetsialist;

3) rühma liige.

(2) Üksus koosneb kolmest piirkondlikust rühmast: Tallinna rühm, Tartu rühm ja Viru rühm.

(3) Lisaks lõikes 1 nimetatud isikutele võib Justiits- ja Digiministeeriumi või üksuse ülema otsusel kooskõlastatult vastava vanglaga kaasata ajutiselt üksuse ülesannete täitmiseks vanglateenistujaid, kes oma ettevalmistuselt on sobivad üksuse ülesannete täitmiseks. Ajutised liikmed vabanevad üksuse ülesannete täitmise ajaks muude teenistuskohustuste täitmisest.

§ 2¹. Üksuse testid

Justiitsminister kehtestab käskkirjaga üksuse testid ja testide sooritamise korra.

§ 4. Üksuse liikme nimetamine

(1) Üksuse liikme nimetab ja vabastab käskkirjaga Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate valdkonda juhtiv asekantsler (edaspidi asekantsler) vanglateenistuse relvastatud üksuse ülema ettepanekul, mis on kooskõlastatud asjaomase vangla direktoriga.

(2) Rühma juhiks ja liikmeks nimetamise eelduseks on:

1) üksuse väljaõppel osalemine kolme kuu jooksul enne nimetamist;

2) testide edukas sooritamine.

§ 4¹. Üksuse ülema nimetamine

(1) Üksuse ülema nimetab ja vabastab justiitsminister käskkirjaga asekantsleri ettepanekul.

(2) −(3)

§ 4². Üksuse peaspetsialist-nõuniku nimetamine

Üksuse peaspetsialist-nõuniku nimetab ja vabastab Viru Vangla direktor üksuse ülema ettepanekul.

§ 5. Üksuse ülesanded

(1) Üksus täidab vanglas eriettevalmistust ja kiiret tegutsemist eeldavaid eriti ohtlikke ülesandeid. Üksuse eesmärk on ennetada, avastada ja tõkestada kuritegu või muu erakorraline sündmus, mis ohustab vangla julgeolekut ja sisekorda.

(2) Lõikes 1 nimetatud ülesannet täites võtab üksus osa:

1) massilise korratuse tõkestamisest;

2) pantvangi võetud isiku vabastamisest;

3) vangla vastu toimepandud ründe tõrjumisest;

4) hädaolukorra lahendamisest;

5) ebaseaduslikult hõivatud objekti vabastamisest;

6) vangla või kinnipeetava läbiotsimisest;

7) kinnipeetava saatmisest ja ümberpaigutamisest;

8) erakorralisest teenistusvalvest justiitsministri määratud ulatuses.

(2¹) Üksus võtab ametiabi korras osa avaliku korra tagamisest.

(2²) Ametiabi andmise korralduse annab justiitsminister. Edasilükkamatutel juhtudel otsustab ametiabi andmise asekantsler, kes teavitab sellest viivitamatult ministrit ja kantslerit.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesande täitmise ajaks vabaneb üksuse liige oma muude teenistuskohustuste täitmisest.

(4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannet täites kannab üksuse liige eririietust ja numbrimärki.

§ 6. Üksuse kokkukutsumine

(1) Üksuse ülesannete täitmiseks annab kirjaliku korralduse asekantsler.

(2) Edasilükkamatutel juhtudel annab asekantsler üksuse ülemale suulise korralduse.

(2¹) Üksuse ülesande täitmiseks koostatakse eelnevalt tegevuskava. Tegevuskava koostamise eest vastutab üksuse ülem. Tegevuskava ei koostata üksuse ülesande täitmiseks edasilükkamatutel juhtudel.

(3) Asekantsler esitab enne üksuse kokku kutsumist justiitsministrile kirjaliku teate, mis sisaldab üksuse kokkukutsumise kohta, vajadust ja eesmärki. Kui edasilükkamatutel juhtudel ei ole võimalik teadet enne esitada, tuleb see esitada viivitamata pärast üksuse kokkukutsumist.

(4) Asekantsleri korralduse alusel kutsub üksuse ülem üksuse liikmed kogunemispunkti rühma juhtide kaudu.

(5) Kui üksus on jõudnud kogunemispunkti, tutvustab asekantsler või tema volitatud isik asekantsleri korraldust üksuse ülemale.

(6) Üksuse ülem tutvustab üksuse liikmetele ürituse eesmärke, jagab ülesandeid ning otsustab teenistusrelvade ja erivahendite kasutamise ning numbrimärkide jagamise.

(7) Teenistusrelvade, erivahendite ja numbrimärkide kasutamise fikseerimise korraldab üksuse ülem. Üritus jäädvustatakse tehniliste vahendite abil, kui see on võimalik. Jäädvustust säilitatakse vähemalt kolm kuud.

§ 7. Üksuse juhtimine

(1) Üksust juhib üksuse ülem.

(2) Üksuse ülem allub asekantsleri kaudu justiitsministrile.

(3) Peaspetsialist-nõunik, rühma juhid ja liikmed alluvad üksuse ülemale.

§ 8. Üksuse ülema kohustused

Üksuse ülema kohustused on:

1) üksuse juhtimine üksuse ülesannete täitmisel;

2) üksuse arengu- ja tööplaanide ning muude korralduslike dokumentide väljatöötamine;

3) üksuse liikme nimetamise ja vabastamise ettepanekute tegemine asekantslerile;

4) erinevatel objektidel ja erinevate ülesannete täitmisel järgitava tegutsemistaktika väljatöötamine;

5) üksuse tegevusest aru andmine asekantslerile ja tema kaudu justiitsministrile, sealhulgas ülesande täitmise aruande esitamine ja eelmise aasta tegevuse koondaruande esitamine;

6) üksuse eelarve koostamise protsessis osalemine ja üksuse ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamise taotlemine;

7) üksuse liikmele ülesannete täitmiseks antud eririietuse ning relvade ja erivahendite säilimise ja sihipärase kasutamise tagamine;

8) rühma juhi ja liikme väljaõppe ning täiendõppe organiseerimine;

9) üksuse esindamine.

§ 9. Üksuse ülema õigused

Üksuse ülemal on õigus:

1) anda korraldusi üksuse liikmele;

2) pärida üksuse tegevuse asjus aru ja saada teavet vangla direktorilt ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonnalt;

3) teha justiitsministrile ettepanekuid üksuse liikmele lisatasu maksmise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise kohta.

§ 9¹. Üksuse ülema asendamine

Üksuse ülemat asendab tema ettepanekul ja asekantsleri otsusel üksuse liige.

§ 10. Rühma juhi ülesanded

Rühma juhi pädevuses on:

1) teha üksuse ülemale ettepanek rühma liikme nimetamiseks ja vabastamiseks;

2) täita üksuse ülemalt saadud ülesandeid;

3) anda rühma tegevusest aru üksuse ülemale;

4) anda korraldusi rühma liikmetele;

5) taotleda üksuse ülemalt rühma ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja pidada nende üle arvet;

6) esindada rühma ja rühma nimel edastada selle tegevust käsitlevaid seisukohti üksuse ülemale.

§ 10¹. Rühma juhi asendamine

Rühma juhti asendab tema ettepanekul ja üksuse ülema otsuse alusel rühma liige.

§ 11. Üksuse liikme väljaõpe

(1) Üksuse liikmele korraldatakse väljaõpet üldjuhul tema teenistuskohustuste täitmise ajal.

(2) Väljaõppe ajaks vabaneb üksuse liige oma muude teenistuskohustuste täitmisest.

(3) Kui üksuse liige saab väljaõpet teenistuskohuste täitmise ajal üle viie tunni nädalas, kooskõlastab üksuse ülem väljaõppe vangla direktoriga.

§ 12. Üksuse liikme tasustamine

Üksuse koosseisu kuuluvat liiget tasustatakse justiitsministri käskkirja alusel selle vangla eelarvest, kelle koosseisu liige kuulub.

§ 12¹. Rühma liige

Rühma liige on üksuse koosseisu nimetatud isik, kes on kohustatud:

1) osalema üksuse ülesannete täitmisel ja väljaõppel;

2) teavitama viivitamatult rühma juhti tööalasel koolitusel osalemisest;

3) täitma rühma juhilt üksuse tegevusega seoses saadud ülesandeid.

§ 13

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]