Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega täpsustatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju.

(2) Утратил силу

§ 2. Energeetika

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda energeetika valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1) soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti;

2) rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaama, mille koguvõimsus on üle 7,5 megavati, rajamine maismaale;

3) gaasi, nafta või kemikaalide transportimiseks torustiku rajamine väljaspool tööstusterritooriumi, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 25 nimetatud juhul;

3¹) maapõues säilitatava süsinikdioksiidi transportimiseks torustiku rajamine ning sellega seotud pumbajaamade ehitamine, välja arvatud „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” § 6 lõike 1 punktis 25¹ nimetatud juhul;

4) soojatrassi rajamine vähemalt 50-megavatise soojusvõimsusega põletusseadme jaoks;

5) 35−110‑kilovoldise pingega ja üle 15 kilomeetri pikkusega elektriõhuliini rajamine;

6) ehitiste ehitamine süsinikdioksiidi kogumiseks maapõues säilitamise eesmärgil, välja arvatud „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” § 6 lõike 1 punktis 34¹ nimetatud juhul.

§ 3. Mäendus ja geoloogia

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda mäenduse ja geoloogia valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1) Утратил силу

2) Утратил силу

3) süvapuurimine (üle 1000-meetrise sügavusega puuraugud);

4) pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal;

5) alla 10 000 kuupmeetri suuruse maavaravaru kaevandamine merest, Peipsi järvest, Lämmijärvest või Pihkva järvest või alla 500 kuupmeetri suuruse maavaravaru kaevandamine muust veekogust;

6) Утратил силу

7) Утратил силу

8) «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõikes 1 nimetamata allmaaehitise rajamine;

9) kivisöe või põlevkivi vedeldamine, gaasistamine või koksistamine, kui ööpäevas kasutatakse vähemalt 250 tonni toorainet, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul;

10) söe, ligniidi, põlevkivi, turba või nende segude brikettimine;

11) turba kaevandamine kuni 150 hektari suurusel alal;

12) pealmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamisega või turba mehhaniseeritud kaevandamisega rikutud maa korrastamine;

13) maapealsete tööstusrajatiste rajamine söe, nafta, maagaasi ja maakide ning põlevkivi väljamiseks.

§ 4. Metallide tootmine ja töötlemine

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda metallide tootmise ja töötlemise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1) metallimaakide (kaasa arvatud sulfiidimaagid) särdamine või paagutamine;

2) malmi või terase tootmine (teisene sulatamine), kaasa arvatud pidevvalu, tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis;

3) mustmetallide kuumvaltsimine tootmisvõimsusega üle 20 tonni toorterast tunnis;

4) mustmetallide sepistamine üle 20-megavatise soojusvõimsusega sepikodade seadmetel, kui löögienergia on üle 50 kilodžauli vasara kohta;

5) mustmetallide pinnete pealesulatamine toorterase kuluga üle 2 tonni tunnis;

6) mustmetallide valu, kui valukodade tootmisvõimsus on üle 20 tonni ööpäevas;

7) värviliste metallide (välja arvatud väärismetallid) või teisese toorme sulatamine ja sulamite valmistamine (rafineerimise, valamise jm eesmärgil) sulatamisvõimsusega üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või üle 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas;

8) metallide või plastide elektrolüütiline või keemiline pinnatöötlus, kui töötlemisvannide kogumaht ületab 30 kuupmeetrit;

9) mootorsõidukite ja sisepõlemismootorite tootmine, laevaehitus või -remont, õhusõidukite tootmine või hooldus, rongivedurite, trammi- või rongiveeremi tootmine, kui orgaaniliste ainete kulu on üle 50 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis;

10) impulssvormimine või -pressimine.

§ 5. Mineraalsete materjalide töötlemine

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda mineraalsete materjalide töötlemise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1) tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes üle 500 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas;

2) lubja tootmine põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas;

3) asbesti või asbesti sisaldavate toodete töötlemine või käitlemine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 10 nimetatud juhul;

4) ööpäevas üle 20 tonni klaasi, sealhulgas klaaskiu tootmine;

5) ööpäevas üle 20 tonni mineraalainete sulatamine, sealhulgas mineraalkiu tootmine;

6) keraamiliste toodete, sealhulgas katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide, kergkruusa või portselani valmistamine põletamisel tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas või ahjudes, mille mahutavus ületab 4 kuupmeetrit ja mahutavustihedus on 300 kilogrammi kuupmeetri kohta;

7) magneesiumoksiidi tootmine põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas.

§ 6. Keemiatööstus

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda keemiatööstuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1) kemikaalide tootmine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 11 nimetatud juhul;

2) kemikaalide tootmisprotsessist eraldatud isoleeritud vahesaaduste töötlemine;

3) taimekaitsevahendite või ravimite tootmine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 11 nimetatud juhul;

4) peroksiidide või elastomeeride tootmine;

5) värvide või lakkide tootmine, kui orgaaniliste ainete kulu on üle 50 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis.

§ 7. Toiduainetööstus

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda toiduainetööstuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1) loomade tapmine tapamajades tootlikkusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas;

2) taimse või loomse õli või rasva tootmine valmistoodangu mahuga üle 75 tonni ööpäevas;

3) kalajahu või -õli tootmine valmistoodangu mahuga üle 75 tonni ööpäevas;

4) piimatoodete tootmine valmistoodangu mahuga üle 200 tonni ööpäevas;

5) tärklise tootmine valmistoodangu mahuga üle 100 tonni ööpäevas;

6) õlle või linnase tootmine valmistoodangu mahuga üle 150 tonni ööpäevas;

7) suhkru tootmine valmistoodangu mahuga üle 100 tonni ööpäevas;

8) maiustuste, kondiitritoodete või siirupi tootmine valmistoodangu mahuga üle 100 tonni ööpäevas;

9) taimsete toodete konservimine või pakendamine valmistoodangu mahuga üle 300 tonni ööpäevas või loomsete toodete konservimine või pakendamine valmistoodangu mahuga üle 75 tonni ööpäevas.

§ 8. Tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstuse ning nahaparkimise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1) tselluloosi tootmine puidust või muudest kiudmaterjalidest;

2) paberi või papi tootmine, kui valmistoodangu maht on 20–200 tonni ööpäevas;

3) tekstiili või kiu eeltöötlemine (pesemiseks, pleegitamiseks, merseriseerimiseks) või värvimine, kui valmistoodangu maht ületab 10 tonni ööpäevas;

4) nahaparkimine, kui valmistoodangu maht on üle 12 tonni ööpäevas.

§ 9. Põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda põllu-, metsa- ja kalamajanduse ning maaparanduse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1) maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine, kui maa pindala on suurem kui 100 hektarit;

1¹) vähemalt 10 hektari suuruse maa sihtotstarbe muutmine maatulundusmaaks põllumajandussaaduste tootmise eesmärgil;

1²) vähemalt 10 hektari suuruse maatulundusmaa koosseisu kuuluva loodusliku rohumaa või metsamaa kasutuselevõtt põllumajandussaaduste tootmiseks;

2) uue maaparandussüsteemi või olemasoleva maaparandussüsteemi uue osa rajamine üle 200 hektari suurusele alale maatulundusmaal, välja arvatud metsamaal metsaseaduse tähenduses, ja poldrile, olenemata maa-ala suurusest;

3) uue maaparandussüsteemi või olemasoleva maaparandussüsteemi uue osa rajamine maatulundusmaal, kus soomuldade, mille turbakihi sügavus on üle ühe meetri, pindala ületab 30% rajatava uue maaparandussüsteemi või olemasoleva maaparandussüsteemi uue osa maa-ala pindalast ja on suurem kui 10 hektarit;

4) uue maaparandussüsteemi või olemasoleva maaparandussüsteemi uue osa rajamine karstialal;

5) üle 100 hektari suuruse maa-ala esmakordne metsastamine maakasutusviisi muutmiseks;

6) Утратил силу

7) karusloomakasvatuse rajamine mingi, kähriku, üle 5000 rebase või üle 13 000 tuhkru pidamiseks;

8) kodulinnufarmi rajamine ja kodulindude intensiivkasvatus käitises, kus peetakse 40 000 kuni 60 000 lindu;

9) seafarmi rajamine ja sigade intensiivkasvatus käitises, kus peetakse 2000–3000 siga (kehamassiga üle 30 kg) või 750–900 emist. Kui ühes käitises kasvatatakse mõlema eelmises lauses nimetatud kategooria sigu, arvutatakse käitises peetavate sigade arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: siga (kehamassiga üle 30 kg) 1,0; emis 2,7;

9¹) veisefarmi rajamine või veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse 400–600 piimalehma, 533–800 ammlehma või 800–1200 noorveist, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle;

9²) kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahe eelmises punktis nimetatud kategooria veiseid, arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75; noorveis 0,5 ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kaalumise kohustuslikkus otsustatakse võrdluses piimalehmadele sätestatud künnisvõimsusega;

10) aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamine.

§ 10. Jäätmekäitlus

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda jäätmekäitluse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1) jäätmekäitluskoha rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 23 nimetatud juhul;

2) ööpäevas kuni 100 tonni tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine;

3) Утратил силу

4) radioaktiivsete jäätmete töötlemine ja ladustamine ladustuskohas, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud juhul.

§ 11. Vee erikasutus

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1) sadama või sadamarajatise rajamine või laiendamine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud juhul;

2) ranna või kalda kindlustusrajatise rajamine või laiendamine;

2¹) merepõhja muutmine maaks, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 17¹ nimetatud juhtudel;

3) Утратил силу

4) hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla rajamine või rekonstrueerimine veeseaduse § 54 lõike 7 alusel kehtestatud määruse lisades 1–3 nimetatud pinnaveekogumitel või looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nimistus olevatel veekogudel, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 21 ja 21¹ nimetatud juhtudel;

5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala;

6) veekogu põhja elektriülekandeliini või -sidekaabli rajamine;

7) veekogu, välja arvatud meri, süvendamine alates mahust 100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 17 nimetatud juhtudel;

7¹) veekogu rajamine, kui selle veepeegli pindala on üks hektar või suurem või kui eemaldatava pinnase kogus on vähemalt 10 000 kuupmeetrit;

7²) mere süvendamine või merre kaadamine alates mahust 500 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 17¹ nimetatud juhtudel;

8) põhjavee võtmine 200 000–10 000 000 kuupmeetrit aastas;

8¹) põhjavee kunstlik täiendamine, kui põhjavett moodustatakse 200 000−10 000 000 kuupmeetrit aastas;

9) aastas üle 10 miljoni kuupmeetri vee juhtimiseks akvedukti rajamine;

10) veejuhtme, mille kaudu ärajuhitava vee keskmine vooluhulk on 10 miljonit kuni 100 miljonit kuupmeetrit aastas, rajamine;

11) reovee, mille reostuskoormus on vähemalt 2000 inimekvivalenti, kogumiseks kanalisatsioonitorustike rajamine;

12) vähemalt 2000 inimekvivalendi suuruse reoveepuhasti rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 20 nimetatud juhul;

13) vähemalt 2000 inimekvivalendi suuruse reoveepuhasti sette töötlemine ja kasutamine;

14) kanalite ja siseveekogus veeteede ehitamine, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 15 nimetatud juhul.

§ 12. Kütuse ja keemiatoodete ladustamine

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda kütuse ja keemiatoodete ladustamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1) vähemalt 100-tonnise kogumahutavusega gaasihoidla rajamine või laiendamine ja kasutamine;

2) vähemalt 10 000-kuupmeetrise mahutavusega ehitise või ehitiste rajamine nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks või vähemalt 10 000-kuupmeetrises mahus nafta, naftakeemia- või keemiatoodete laadimine, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 32 nimetatud juhul;

3) fossiilse kütuse või turba ladustamine kogumahuga vähemalt 1000 tonni;

4) kemikaaliseaduse tähenduses suurõnnetuse ohuga ehitise rajamine, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 33 nimetatud juhul.

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1) «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul tööstuspiirkonna arendamine;

2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine;

3) raudteeliini või raudteejaama rajamine, laiendamine või pikendamine, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul;

4) trammitee, metroo, ripptee ja samalaadse eritee rajamine, mida kasutatakse üksnes või peaasjalikult reisijate veoks;

5) Утратил силу

6) Утратил силу

7) vähemalt 1200 meetri pikkuse tehiskattega lennurajaga lennuvälja rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;

9) mootorsõidukite alalise võidusõidu- või testimisraja rajamine.

§ 14. Turismimajandus, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1) suusakompleksi suusaraja, -tõstuki või köistee jaoks rajatiste ehitamine;

2) väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine;

3) lõbustus-, vee- või teemapargi rajamine;

4) golfiväljaku rajamine;

5) loomaaia rajamine.

§ 15. Muud tegevusvaldkonnad

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral:

1) ainete, esemete või toodete pinnatöötlus orgaaniliste lahustite kasutamisega, näiteks viimistlemine, trükkimine, katmine, rasvaärastus, veekindluse tagamine, kruntimine, värvimine, puhastamine või impregneerimine, kui orgaaniliste ainete kulu on üle 50 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis;

2) orienteeritud kihiga puitplaatide, puitkiud- või puitlaastplaatide tootmine mahuga üle 600 kuupmeetri ööpäevas või vineeri tootmine üle 600 kuupmeetri ööpäevas;

3) grafiidistamise või põletamisega grafiidi (tempersöe) ja elektrografiidi tootmine;

4) elastomeere sisaldavate valmististe tootmine, kui tooret kasutatakse üle 800 tonni aastas;

5) ööpäevas üle 10 tonni loomakorjuste ja loomsete jäätmete kahjutustamine või töötlemine;

6) lõhkeainete regenereerimine või hävitamine;

7) vähemalt 5-megavatise gaasimootori, vähemalt 50-kuupmeetrise keemiareaktori või vähemalt 50-megavatise gaasiturbiini testimine;

8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti;

9) Утратил силу

9¹) puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine, välja arvatud töötlemine puidu sinimädaniku vastu, üle 75 kuupmeetri ööpäevas;

10) Утратил силу

11) Утратил силу

12) tehismineraalkiu tootmine.

§ 16. Muud juhud

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude juhtude korral:

1) muu käesolevas määruses nimetamata tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju;

2) käesolevas määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule.