Eluruumide erastamise korraldamine

Lähtudes eluruumide erastamise seadusest Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud: 1) «Eluruumide erastamise kord»; 2) «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsentide määramise juhend»; 3) «Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuli 1990. a otsusega «Privatiseerimisprotsessi korraldamise esmajärgulistest abinõudest» peatatud elamute ostu-müügitehingute lõpliku vormistamise kord»; 4) «Eluruumide järelmaksuga ostmise kord». 2. Teha kohaliku omavalitsuse volikogudele ja täitevorganitele ettepanek: 1) viia hiljemalt 1. augustiks 1993. a oma eluruumide erastamist käsitlevad otsused ja normatiivdokumendid kooskõlla eluruumide erastamise seaduse ja käesoleva määrusega kinnitatud juhendmaterjalidega; 2) informeerida oma haldusterritooriumil erastamise kohustatud subjekte ja elanikke muudatustest eluruumide erastamise tingimustes ja korras; 3) lahendada eluruumide erastamisel tekkivad ning seaduse ja käesoleva määrusega reguleerimata küsimused oma haldusterritooriumil. 3. Lugeda eluruumide sotsiaalselt põhjendatud normiks eluruumide erastamisel 18 m² eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m² perekonna kohta. 4. Ministeeriumidel ja riiklikel ametitel ning kõigil erastamise kohustatud subjektide kõrgemalseisvatel organitel kontrollida ja suunata nende halduses olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevust eluruumide erastamisel ja vajaduse korral osutada neile abi. 5. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]   ELURUUMIDE ERASTAMISE KORD I. Üldsätted 1. Käesolev kord kehtib üürilepingu alusel kasutatavate ja asustamata, sealhulgas ehitusjärgus olevate elamute ja korterite erastamisel, mis on riigi või riigi äriühingu omandis või kohaliku omavalitsusüksuse või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis (edaspidi munitsipaalomandisse kuuluvad eluruumid ); põllumajandusreformi seaduse paragrahvis 3 sätestatud põllumajandusreformi kohustatud subjekti, seaduse «Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta» (RT 1992, 24, 337) paragrahvi 2 lõikes 3 sätestatud taasriigistamise ja erastamise kohustatud subjekti omandis ning oli nende omandis vastavate seaduste jõustumise hetkel. Samas korras erastatakse ka eluruum, mis on põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjekti omandist üle läinud tema õigusjärgsele juriidilisele isikule või põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjektide reformi käigus moodustatud uuele juriidilisele isikule. Käesolevas punktis nimetatud eluruum on erastamise objektiks, kui see oli kohustatud subjekti omandis eluruumide erastamise seaduse jõustumisel või on antud kohustatud subjekti omandisse erastamisseaduse või põllumajandusreformi seaduse alusel. 2. Üürilepingu alusel kasutatavaid elamuid ja kortereid (edaspidi eluruum ) erastatakse eelkõige eluruumi üürnikule või ühele temaga koos elavale täisealisele perekonnaliikmele vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ning samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele, käesoleva korra lisas 2 ettenähtud vormi kohasele, eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt kinnitatud kokkuleppele, juhul kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kohustatud subjektile 1. märtsiks 1995. a. 3. Mitme üürilepingu alusel kasutatavate eluruumide erastamist käsitletakse käesoleva korra IV osas. 4. Erastamise objektiks olevad asustamata eluruumid ja nende erastamise õigustatud subjektid määratakse kindlaks vastavalt eluruumide erastamise seadusele. Asustamata eluruumideks loetakse ka ehitusjärgus olevaid eluruume, mille tehnilise valmiduse aste on üle 50 protsendi vastavalt «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendile». 5. [Kehtetu - RT I 1994, 42, 682 - jõust. 15.06.1994] 6. Linna- ja vallavolikogu otsuse alusel on lubatud kasutada eluruumide erastamisel nende asukohast tulenevaid elutingimusi (keskkonnaseisund, infrastruktuur) arvestavaid tsoonikoefitsiente vahemikus 0,5 kuni 1,5, kusjuures tsoneerimisel on konkreetse territooriumi jaoks nõutav keskmiste elutingimustega tsooni (tsoonikoefitsient 1,0) olemasolu. Erastatava eluruumi asukohast tulenevaid elutingimusi arvestav tsoonikoefitsient loetakse võrdseks 1,0-ga, kui kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsuse alusel ei ole territoorium tsoneeritud. Kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan peab tsoonikoefitsientide määramisest informeerima oma territooriumil asuvaid eluruumide erastamise kohustatud subjekte. 7. Elamu või korter erastatakse koos sellele vastava muu osaga ehitisest. Elamus korterile vastava muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnas. Nimetatud osa määratakse mõttelise osana ja väljendatakse hariliku murruna. Korteri üldpinna hulka loetakse toa (tubade) ja abiruumi(de)