Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine

Maareformi seaduse paragrahvi 9 lõike 9, paragrahvi 22¹ lõike 6, paragrahvi 22³ lõigete 9 ja 10, paragrahvi 22⁴ lõike 8 ning paragrahvi 23 lõigete 3 ja 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada „Maa ostueesõigusega erastamise kord” (juurde lisatud). 2. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 3. Kui kohaliku omavalitsuse või Vabariigi Valitsuse otsus maa ostueesõigusega erastamiseks on vastu võetud enne 1. jaanuari 1997. a, sõlmitakse maa ostueesõigusega erastamisel müügileping eelnimetatud otsustes fikseeritud tingimustel.   Maa ostueesõigusega erastamise kord I. osa Üldsätted 1. Käesolev kord reguleerib maareformi seaduse paragrahvi 20 lõigetes 1, 1¹ ja 1² nimetatud maa ostueesõigusega erastamist. [ RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 2. Käesolev kord ei laiene maareformi seaduse paragrahvi 20 lõikes 3 nimetatud maa erastamisele. [ RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 3. Maa ostueesõigusega erastamist korraldab Maa- ja Ruumiamet (edaspidi erastamise korraldaja ), kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti. [ RT I, 29.12.2024, 4 - jõust. 01.01.2025] 4. Kohaliku omavalitsuse üksus teeb maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja käesolevas korras sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. [ RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 5. [Kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 6. Maa erastamise korraldajal või kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus sõlmida füüsiliste ja/või juriidiliste isikutega lepinguid maa erastamisega seotud eeltoimingute teostamiseks. II. osa Maa ostueesõigusega erastamise avalduste esitamine 7. Ostueesõigusega saavad maad erastada maareformi seaduse paragrahvi 22 lõikes 1, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvi 18 lõikes 1 ning Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse paragrahvi 14 lõikes 8 nimetatud isikud, arvestades maareformi seaduse paragrahvis 21 sätestatud kitsendusi, tingimusel, et eelnimetatud isikud on maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitanud maareformi seaduse paragrahvi 40 lõikes 1, Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse paragrahvi 14 lõigetes 2, 2¹, 2² ja 2³ või teise maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse paragrahvi 26 lõikes 1 sätestatud tähtajaks. Maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud avalduses märgitud erastatava maa pindala suurust ei ole avalduse esitajal õigus muuta. Kohaliku omavalitsuse üksus võib avalduses märgitud erastatava maa pindala suurust muuta üksnes planeeringu ja maakorralduse nõuetest ning otstarbekusest tulenevalt. [ RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 7¹. Kui ehitis erastatakse või omandatakse muul viisil pärast 1. jaanuari 1998. a vallasasjana, on ehitise omandajal õigus saada maaomanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Kui ehitis omandatakse pärast 1. jaanuari 1998. a vallasasjana ja: 1) ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamiseks on 1. jaanuariks 1998. a esitatud avaldus, milles nimetatud erastamiseks taotletava maa pindala on arvestatud kas omandaja või teiste isikute ehitiste juures erastatava maa suuruse ja piiride määramisel ning vastavate katastriüksuste moodustamine on algatatud, toimub maa ostueesõigusega erastamine 1. jaanuariks 1998. a esitatud avalduste alusel; 2) ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamiseks ei olnud 1. jaanuariks 1998. a esitatud avaldust ja teiste isikute ehitiste juures ostueesõigusega erastatava maa katastriüksuste moodustamine on algatatud enne ehitise omandaja poolt maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamist, siis määratakse ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks 1. jaanuariks 1998. a esitatud avalduste alusel ja pärast 1. jaanuari 1998. a ehitise vallasasjana omandanud isikule tagatakse vähemalt ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamise võimalus; 3) ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamiseks ei oldud 1. jaanuariks 1998. a esitatud avaldust ja pärast 1. jaanuari 1998. a ehitise omandanud isik esitas tähtaegselt maa erastamise avalduse, jääb nimetatud avaldus kehtima ehitise iga uue omaniku suhtes. [ RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 8. Maa ostueesõigusega erastamise menetlus algab avalduse esitamisega erastatava maa asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. Avalduse võib saata ka tähitud kirjaga. Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud esitatud avaldused registreerima ning väljastama avalduse esitajale tõendi avalduse vastuvõtmise kohta. Tõendis peab olema näidatud avaldaja nimi, avalduse registreerimise aeg ja registreerimisnumber ning avalduses näidatud erastatava maa asukoht ja pindala. 9. [Kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 10. Maa ostueesõigusega erastamise avalduses märgitakse: 1) füüsilise isiku puhul – avaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja passiandmed), elukoht; välismaalane märgib avalduses kehtiva passi või passi a