Vangla sisekorraeeskiri

§ 1. Sisekorraeeskirja kohaldamisala

(1) Sisekorraeeskirjas sätestatakse „Vangistusseadusega” kehtestatud vangistuse, eelvangistuse ja aresti kandmise tingimused ning täideviimise kord.

(2) Kinnipeetava kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka vahistatule ja arestialusele, kui „Vangistusseadusega” või sisekorraeeskirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

(3) Aresti täideviimise ja arestialuse kohta sätestatut kohaldatakse ka vangistusseaduse § 3 lõikes 2 ning eelvangistuse ja vahistatu kohta sätestatut vangistusseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud isikute suhtes käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 1¹. Direktori otsustuspädevus

(1) Direktori pädevuses on teha otsus vangistusseaduse § 15 lõike 4, § 28 lõike 4, § 33 lõigete 1 ja 2, § 39 lõike 4, § 72 lõike 1¹, § 88 lõike 1 ja § 99 alusel ning otsustada kinnisest vanglast kinnipeetava väljapoole vanglat õppima või tööle lubamine vangistusseaduse § 22 alusel käesolevas määruses sätestatud korras.

(2) Direktor vaatab läbi vaide, mis on esitatud üksuse juhi otsuse peale või seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, kinnipeetava avavanglasse või tagasi kinnisesse vanglasse paigutamisega, välja arvatud juhul, kui otsuse on teinud vangla direktor, ning muu vanglas töötava, kuid üksuse koosseisu mittekuuluva isiku, välja arvatud Viru Vangla haldusosakonna koosseisu kuuluva isiku, haldusakti või toimingu peale.

(3) Repealed

(4) Direktor vaatab läbi kahju hüvitamise taotluse, mis on esitatud vangla tegevuse peale, välja arvatud kahju hüvitamise taotlus, mis on esitatud Viru Vangla haldusosakonna tegevuse peale.

§ 1². Üksuse juhi otsustuspädevus

(1) Üksuse juhi pädevuses on teha otsus vangistusseaduse § 8 lõike 2, § 11 lõike 2, § 12 lõigete 2 ja 5, § 32, § 38 lõike 2¹, § 39 lõike 3, § 43 lõike 3, § 69 lõike 4 esimese lause ja § 103 alusel.

(1¹) Üksuse, kus paiknevad arestialused, juhi või tema määratud ametniku pädevuses on teha otsus vangistusseaduse § 64 lõike 4 ja § 87 lõike 1 alusel.

(2) Avavangla või kinnise vangla avavanglaosakonna juht võib otsustada kinnipeetava väljapoole vanglat õppima või tööle lubamise „Vangistusseaduse” § 22 alusel käesolevas määruses sätestatud korras ja teha otsuse „Vangistusseaduse” § 10 lõike 2 alusel.

(2¹) Üksuse juht vaatab läbi vaide, mis on esitatud inspektori-kontaktisiku või muu selle üksuse koosseisus oleva isiku haldusakti või toimingu peale.

(3) Lõigetes 1, 2 ja 2¹ sätestatut kohaldatakse ka Viru Vangla avavanglaosakonna juhataja suhtes ning üksust juhtiva muu vanglateenistuse ametniku suhtes.

(4) Edasilükkamatul juhul võib „Vangistusseaduse” § 8 lõike 2 alusel teha otsuse kõrgeim kohalviibiv vanglateenistuse ametnik.

§ 1³. Teabe- ja uurimisosakonna juhataja otsustuspädevus

(1) Teabe- ja uurimisosakonna juhataja pädevuses on teha otsus „Vangistusseaduse” § 28 lõike 3 ja § 29 lõike 3 alusel.

(2) Repealed

§ 1⁴. Korrapidaja otsustuspädevus

Korrapidaja pädevuses on teha otsus „Vangistusseaduse” § 11 lõike 2, § 63 lõike 4, § 69 lõike 4 esimese lause ja § 88¹ lõike 5 alusel.

§ 1⁶. Justiits- ja Digiministeeriumi otsustuspädevus

Justiits- ja Digiministeeriumi otsustuspädevus „Vangistusseaduse” alusel on määratud justiitsministri 8. juuli 2003. a määruses nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus”.

§ 1⁷. Inspektori-kontaktisiku otsustuspädevus

(1) Inspektori-kontaktisiku pädevuses on teha otsus vangistusseaduse § 24 lõike 1, § 25 lõigete 1 ja 2, § 30 lõike 2, § 31 lõike 2, § 63 lõike 4, § 64 lõike 4, § 65 lõike 2, § 65¹ lõike 4 ning § 93 lõigete 3 ja 7 alusel.

(2) Repealed

§ 1⁹. Viru Vangla haldusosakonna juhataja otsustuspädevus

Viru Vangla haldusosakonna juhataja ülesanded, pädevus ja volitus on määratud justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus” §-s 17¹.

§ 1¹⁰. Viru Vangla personaliosakonna juhataja otsustuspädevus

Viru Vangla personaliosakonna juhataja ülesanded, pädevus ja volitus on määratud justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus” §-s 17².

§ 1¹¹. Vanemvalvuri otsustuspädevus

Vanemvalvuri pädevuses on vangistusseaduse § 11 lõike 2 alusel määrata pikaajalise kokkusaamise ruum või kartserikamber, kuhu kinnipeetav paigutatakse, paigutada kinnipeetav nimetatud ruumi või kambrisse ning paigutada ta tagasi kambrisse või tuppa, milles ta viibis enne nimetatud paigutamist.

§ 1¹². Vastuvõtuüksuse vanemvalvuri otsustuspädevus

Vastuvõtuüksuse vanemvalvuri pädevuses on teha otsus vangistusseaduse § 11 lõike 2 alusel vastuvõtuüksuses.

§ 5. Kinnise vangla osakonnad ja kinnipeetavate eraldamine

(1) Kinnise vangla ühest või mitmest kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoonest või hoone osast moodustatakse osakond, kus asuvad kambrid.

(2) Osakondi ja kambreid eraldades tuleb järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid.

§ 6. Kinnipeetava vanglasisene paigutamine

(1) Vanglas paigutatakse kinnipeetav ühe- või mitmekohalisesse tuppa või kambrisse.

(2) Kamber on kinnipeetava majutamiseks ettenähtud ruum kinnises vanglas. Uks on väljastpoolt lukustatav.

(3) Tuba on kinnipeetavatele ettenähtud eluruum avavanglas või kinnise vangla avavanglaosakonnas.

(4) Vangla kambri või toa uks võib olla seestpoolt lukustatav, kui ust on võimalik väljastpoolt kohe avada.

(5) Toa või kambri uksel on kinnipeetavate nimekiri. Kuni 48 tunniks kinni peetavate isikute, sundtoomisele allutatud isikute (edaspidi sundtoodav) ja korrakaitseseaduse alusel kainenema toimetatud joobeseisundis isikute (edaspidi kaineneja) kambri uksel ei ole nimekirja.

(6) Kinnipeetavale on toas ette nähtud vähemalt 2,5 m² põrandapinda ja kambris vähemalt 3 m² põrandapinda.

§ 7. Toa, kambri ja kartseri sisustus

(1) Toa või kambri sisustusse kuuluvad:

1) ühe- või kahekordsed voodid;

2) isiklike asjade hoiukoht;

3) laud;

4) istekoht igale kinnipeetavale;

5) võimaluse korral valjuhääldi;

6) riidenagi;

7) võimaluse korral pesemiskoht;

8) võimaluse korral WC.

(1¹) Kamber, kuhu paigutatakse isik, kes võib kahjustada oma tervist, ei pea sisaldama lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetatud esemeid.

(1²) Kuni 48 tunniks vanglasse paigutatud vangistusseaduse §-s 3 nimetatud isiku kamber ei pea sisaldama § 7 lõikes 1 nimetatud esemeid. Kambri sisustusse kuulub voodi või lavats.

(2) Vangla direktor võib avavanglas, avavangla osakonnas, emade ning laste osakonnas või uimastisõltuvusvabas osakonnas lubada kambri sisustusse lõikes 1 sätestamata esemeid, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega.

(2¹) Vanglas sisustatakse eraldi pesemisvõimalusega ruumid rasedatele ja kuni kolmeaastast last kasvatavatele kinnipeetavatele. Vajaduse korral luuakse vanglasse eraldi emade ja laste osakond.

(3) Meditsiiniteenuse osutamiseks kasutatava kambri sisustus võib tulenevalt meditsiiniteenuste osutamise eripärast erineda lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatust.

(4) Kartseri sisustusse kuuluvad:

1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid;

2) põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris;

3) võimaluse korral valjuhääldi;

4) riidenagi;

5) pesemiskoht;

6) WC.

§ 8. Kinnipeetava liikumine

(1) Kinnipeetav, välja arvatud avavanglas või avavanglaosakonnas viibiv kinnipeetav, ei ole kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi.

(1¹) Taasühiskonnastava tegevusega hõivatud kinnipeetaval võib oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega olla vähem kui neli tundi päevas.

(2) Repealed

(3) Väljaspool oma osakonda võib kinnipeetav liikuda koos saatjaga. Seoses tööülesannetega võib vangla direktori määratud vanglateenistuja lubada kinnipeetaval liikuda väljaspool oma osakonda ka saatjata.

(4) Lõikes 1 sätestatud liikumisõigust ei ole kinnipeetaval, kes viibib kartseris, eraldatud lukustatud kambris, raske distsiplinaarrikkumise korral enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist eraldi kambris, vangla meditsiini- või tervishoiuosakonna statsionaaris, meditsiinilistel näidustustel ja tervishoiutöötaja korraldusel kambris või seoses kohtuistungi või menetlustoiminguga ajutiselt teises vanglas või kelle kohta on kohus või prokuratuur teinud määruse isiku täielikuks eraldamiseks teistest vahistatutest või vangistust või aresti kandvatest isikutest.

(4¹) Kui kinnipeetav saabub vanglasse riigipühal või muul puhkepäeval, võimaldatakse talle lõikes 1 sätestatud liikumisõigus hiljemalt esimesel tööpäeval.

(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata arestialusele.

§ 8². Suitsetamisest loobumise korraldus

(1) Kinnipeetava, välja arvatud kainenema toimetatud isiku, vastuvõtmisel selgitatakse välja, kas kinnipeetav suitsetab. Kui kinnipeetav, välja arvatud vangistusseaduse § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 nimetatud isik, avaldab soovi suitsetamisest loobuda, tagatakse talle vanglasisene nõustamine.

(2) Repealed

(2¹) Repealed

(3) Avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas viibiv kinnipeetav annab tootja poolt kokku pandud suitsetatavad tubakatooted ja tuletikud vanglateenistusele hoiule või hoiustab kinnipeetav need vanglateenistuse poolt määratud kohas ajaks, kui tal ei ole õigust viibida kohas, kus on lubatud suitsetada.

§ 8³. Kinnipeetava vangla riietus ja selle kandmine

(1) Kinnipeetav kannab vanglas vangla riietust. Vangla riietus on nii vanglas igapäevaselt kantav riietus kui ka §-des 8⁷–8⁹ nimetatud riietus.

(2) Vangla riietus peab vastama ilmastikutingimustele ja olema kinnipeetavale suuruselt sobiv.

(3) Kinnipeetava vangla riietusel ei ole taskuid.

(4) Vangla riietuse esemeid kantakse viisil, mis vastab nende otstarbele. Vangla riietuse kandmise täpsem kord sätestatakse vangla kodukorras.

(5) Vangla võib kodukorras täiendavalt reguleerida kinnipeetavale väljastatava vangla riietuse esemete arvu.

(6) Kinnipeetaval on keelatud vangla riietust ümber teha, moonutada või tahtlikult rikkuda.

(7) Avavanglas kannab kinnipeetav isiklikku riietust. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad, annab vanglateenistus kinnipeetavale vangla riietuse.

§ 8⁴. Kinnipeetava vangla riietusel kasutatavad sõnad

(1) Kinnipeetava vangla riietuse esemetel on suurtähtedega sõna „VANGLA”, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti.

(2) Käesoleva määruse §-s 8⁷ nimetatud töö tegemiseks väljastatud riietusesemetel on suurtähtedega sõna „VANGLATÖÖ”.

(3) Käesoleva määruse §-s 8⁸ nimetatud esemetel on suurtähtedega sõna „KARTSER”.

§ 8⁵. Kinnipeetava vangla riietuse esemed ja nende värv

(1) Kinnipeetava vangla riietuse esemed on:

1) T-särk;

2) pikad püksid;

3) lühikesed püksid;

4) naistel soovi korral seelik;

5) jakk;

6) jope;

7) talvemüts;

8) suvemüts;

9) labakindad;

10) kaelussall.

(2) Kinnipeetava vangla riietuse esemed on järgmist värvi:

1) täiskasvanud kinnipeetava ja töö tegemisel kantav vangla riietus on pruun;

2) alaealise kinnipeetava vangla riietus on oranž;

3) kartserikaristuse ajal kantav vangla riietus on tumesinine.

§ 8⁶. Kinnipeetava vangla riietuse esemete kirjeldus

(1) Meeste ja alaealiste T-särk on lühikeste käistega, sirgelõikeline ja nööpideta. Naiste T-särk on lühikeste käistega, taljes lõikega ja nööpideta.

(2) Pikad püksid on sirgelõikelised, nööpide, lukkude ja muude kinnitusteta ning ülaosas kummiga. Pikkade pükste vasaku sääre esiosal on helkurpael.

(3) Lühikesed püksid on sirgelõikelised, nööpide, lukkude ja muude kinnitusteta ning ülaosas kummiga.

(4) Seelik on sirgelõikeline, nööpide, lukkude ja muude kinnitusteta ning ülaosas kummiga. Seelik katab põlved.

(5) Jakk on pikkade käistega, sirgelõikeline, lamava kraega ja eest nööpidega suletav. Jaki paremal ja vasakul hõlmal ning seljal on helkurpael.

(6) Jope on pikkade käistega, sirgelõikeline, püstkraega, voodriga ja eest nööpidega suletav. Jope seljaosal ning käiste allosas on helkurpael.

(7) Talvemüts on kahekordsest kangast. Talvemütsi esipoole keskel on helkurkangast kolmnurk. Suvemüts koosneb mütsipõhjast ja laugest mütsiäärest.

(8) Labakindad on voodrita ja randme juurest kummipaelaga.

(9) Kaelussall koosneb kaelusest ja rinnale ning ülaseljale ulatuvast osast.

§ 8⁷. Töö tegemisel kantav riietus

(1) Kinnipeetav kannab töö tegemisel vangla riietust.

(2) Vajaduse korral väljastatakse töö tegemiseks tööriietus, mis vastab töö iseloomule ja tingimustele.

(3) Töö tegemisel väljaspool vangla siseruume ja territooriumi ning vangla kodukorras sätestatud juhtudel kantakse riietuse peal helkurvesti.

§ 8⁸. Kartserikaristuse ajal kantav riietus

(1) Kartserikaristuse kandmise ajal kannab kinnipeetav kartseri riietust.

(2) Kartserikaristuse kandmise ajaks väljastatakse kinnipeetavale lühikeste käistega särk ja pikad püksid.

(3) Vajaduse korral väljastatakse kinnipeetavale lühikesed püksid või jakk.

(4) Jalutuskäiguks väljastatakse kinnipeetavale vajaduse korral vangla riietuse osadena jope, kaelussall, kindad ja müts.

§ 8⁹. Eriotstarbeline riietus

(1) Eriotstarbeline riietus on vangla poolt väljastatud riietus, mida kinnipeetav kannab põhjendatud juhtudel, kui pole otstarbekas väljastada talle §-des 8⁵, 8⁷ või 8⁸ nimetatud riietust.

(2) Eriotstarbelisele riietusele ei kohaldata vangla riietuse esemete kirjeldust reguleerivaid sätteid.

§ 10. Päevakava

(1) Vangla direktor kinnitab vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad.

(1¹) Kinnipeetaval on õigus vangla päevakavas ettenähtud ajal osaleda usutalitusel. Vaimulikul on õigus kasutada usutalituse pidamiseks vajalikke vahendeid, sealhulgas armulauaveini.

(2) Kinnipeetavaile on ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Julgeoleku tagamise eesmärgil võib katkestada kinnipeetava uneaega või vabalt kasutatavat aega.

(3) Loendus viiakse läbi vangla direktori määratud korras.

(4) Katlamaja, sauna, pesumaja või muu pideva töötsükliga objekti normaalse töörütmi tagamiseks võib vangla direktor kehtestada seal töötavatele kinnipeetavatele söömiseks eraldi korra.

(5) Repealed

§ 11

–

§ 30¹. Vanglas kinnipidamise õiendi väljastamine

(1) Vanglas kinnipidamise õiend (edaspidi kinnipidamisõiend) väljastatakse kinnipeetava kirjaliku taotluse alusel.

(2) Lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamine otsustatakse taotluse saamisest alates ühe kuu jooksul.

§ 30². Kinnipidamisõiendi väljastamise taotluse rekvisiidid

Kinnipidamisõiendi väljastamise taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid:

1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi;

2) sünniaeg või isikukood;

3) kinnitus selle kohta, et kinnipeetaval ei ole muud kehtivat isikut tõendavat dokumenti.

§ 30³. Kinnipidamisõiendi väljastamise taotluse rahuldamata jätmine

(1) Viru Vangla haldusosakonna juhataja määratud vanglateenistuja jätab taotluse rahuldamata, kui:

1) kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument;

2) kui kinnipeetavale on juba väljastatud kinnipidamisõiend.

(2) Kinnipidamisõiendi väljastamise taotlust ei saa rahuldamata jätta, kui kinnipeetavale on juba väljastatud kinnipidamisõiend, kuid see on hävinud või kaduma läinud.

§ 30⁴. Kinnipidamisõiendi vorm ja sellele kantavad andmed

(1) Kinnipidamisõiendile (lisa 1³) kantakse järgmised andmed:

1) õiendi väljaandnud vangla nimetus;

2) õiendi number;

3) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi;

4) kinnipeetava sünniaeg või isikukood;

5) kinnipeetava foto;

6) kinnipeetava allkiri;

7) vanglateenistuse ametniku ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja allkiri ning vangla pitser;

8) õiendi väljaandmise kuupäev.

(2) Kinnipidamisõiendi vorm on ühepoolne taustamustriga beežist paberist blankett mõõtmetega 147 × 210 mm, millele on kujunduselemendina trükitud sõna „KINNIPIDAMISÕIEND” ja vanglateenistuse vapi kujutis. Kinnipidamisõiendi vasaku serva ülaosas on turvaelemendina hõbedane väikese riigivapi kujutis.

(3) Kinnipidamisõiend kinnitatakse Viru Vangla haldusosakonna juhataja määratud isiku ja kinnipeetava allkirjaga ning vangla pitseriga.

§ 31. Lühiajalise kokkusaamise tingimused

(1) Lühiajaline kokkusaamine toimub vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all.

(2) Kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas eraldatakse kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik (edaspidi kokkusaaja) klaasist vaheseinaga.

(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil eraldamiseta võib kokkusaamise võimaldada:

1) avavanglas või avavanglaosakonnas viibivale kinnipeetavale;

2) vangistusseaduse § 26 lõikes 1 loetletud isikutega ning riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste ametiisikutega, kui see on nimetatud isikutele vajalik oma tööülesannete täitmiseks;

3) vangla poolt korraldatavate tegevuste raames vangistusseaduse § 23 lõikes 1 sätestatud isikutega ja eesmärgil;

4) muude isikutega õigusaktist tuleneval alusel;

5) vangistusseaduse § 25 lõikes 1 loetletud isikutega ja tingimustel.

(3) Kinnipeetavale võimaldatakse kokkusaamine korraga kuni kahe täisealise isikuga. Vajalike tingimuste olemasolu korral võib vangla võimaldada kokkusaamist korraga rohkem kui kahe täisealise isikuga. Täisealisel kokkusaajal lubatakse kaasa võtta alaealisi lapsi vanglateenistusega eelnevalt kooskõlastatud arvul.

(3¹) Kui kokkusaamisele võetakse kaasa eelkooliealine laps, võib kaasa võtta lapse hooldamiseks vajalikke tarbeesemeid, mänguasju ja spetsiaalset toitu.

(3²) Kinnipeetav võib kokkusaamisele kaasa võtta mõistlikus koguses enda tarbeks nikotiinipatju.

(4) Kinnipeetava kokkusaamisele vangistusseaduse §-s 26 nimetatud isikuga kohaldatakse lisaks käesolevas peatükis sätestatule ka välislepingutes ja muudes õigusaktides sätestatut.

§ 32. Kokkusaamise taotlemine

(1) Kokkusaamine toimub kinnipeetava või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel või kokkusaaja suulise taotluse alusel, kui kinnipeetav on kokkusaamisega nõus.

(2) Saabunud taotluste põhjal koostatakse kokkusaamiste graafik, millesse märgitakse ka telefoni teel taotletud kokkusaamine. Kui kokkusaamist ei taotlenud kinnipeetav, siis selgitatakse välja, kas kinnipeetav soovib taotluse esitanud isikuga kokku saada.

(3) Telesilla vahendusel toimuvat kokkusaamist on õigus taotleda kinnipeetaval.

§ 33. Kokkusaamise taotluses esitatavad andmed

(1) Kokkusaamise taotluses märgitakse:

1) taotleja ees- ja perekonnanimi;

2) selle isiku ees- ja perekonnanimi, kellega kokkusaamist taotletakse;

2¹) selle isiku e-posti aadress, kellega telesilla vahendusel toimuvat kokkusaamist taotletakse;

3) kui kokkusaamisele võetakse kaasa laps, siis märge selle kohta;

4) soovitav kokkusaamise aeg;

5) taotleja allkiri ja kuupäev.

(1¹) Suulise taotluse esitamisel ei tule taotlusele lisada lõike 1 punktis 5 nimetatud allkirja.

(2) Peale lõikes 1 nimetatud andmete märgib kokkusaaja taotluses ka järgmised andmed:

1) oma sünniaeg ja -koht ning isikukood;

2) aadress;

2¹) telefoninumber;

3) isikut tõendava dokumendi number ja dokumendi väljaandmise kuupäev;

4) suhe kinnipeetavaga (perekonnaliige, sõber, tuttav, elukaaslane vm).

(3) Repealed

§ 35. Loa andmine

(1) Kui luba ei anta kokkusaamiseks määruse § 31 lõikes 2¹ sätestatud viisil, kaalutakse kokkusaamise võimaldamist määruse § 31 lõikes 2 sätestatud viisil.

(1¹) Kui kinnipeetav või kokkusaaja taotleb kokkusaamist määruse § 31 lõikes 2¹ sätestatud viisil, võib vangla küsida kokkusaamise põhjust ja selgitust, miks ta vajab kokkusaamist nimetatud viisil.

(2) Otsus tehakse taotluse esitamisest arvates kümne tööpäeva jooksul. Kui taotluse on esitanud arestialune, tehakse otsus viie tööpäeva jooksul.

(3) Haldusakt tehakse kinnipeetavale ja kokkusaajale teatavaks haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

§ 36. Kokkusaamisele lubamisest keeldumine

(1) Kokkusaamisele ei lubata isikut, kes on ilmsete alkoholi- või narkojoobe nähtudega.

(2) Kokkusaajal on õigus nõuda, et tervishoiutöötaja teeks talle joobe tuvastamise meditsiinilise kontrolli, mille tulemus on kokkusaamisele lubamise alus.

§ 37. Kokkusaamise korraldus

(1) Enne lühiajalisele kokkusaamisele lubamist:

1) kontrollitakse kokkusaaja isikusamasust isikut tõendava dokumendi alusel;

2) tutvustatakse kokkusaajale kokkusaamise korda;

3) tehakse kokkusaajale ettepanek anda kokkusaamise ajaks hoiule asjad, mis ei ole kinnipeetavale lubatud.

(2) Enne ja pärast kokkusaamist otsitakse kinnipeetav läbi. Kokkusaaja otsitakse läbi enne kokkusaamist ja põhjendatud vajaduse korral pärast kokkusaamist.

(3) Läbiotsimisel kokkusaajalt leitud vanglas keelatud asjad võetakse hoiule ja tagastatakse talle pärast kokkusaamise lõppemist.

(4) Kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest või läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata.

(5) Kinnipeetaval ja kokkusaajal on keelatud teineteisele üle anda asju.

(6) Kokkusaamise katkestamise korral teatab rikkumise avastanud teenistuja juhtunust viivitamata kõrgeimale vanglas viibivale vanglateenistujale, kes otsustab kokkusaamise jätkamise või lõpetamise.

§ 38. Kokkusaamise registreerimine

Kokkusaamise kohta registreeritakse järgmised andmed:

1) kokkusaaja isiku- ja elukoha andmed;

2) kokkusaamise kuupäev;

3) kokkusaaja seos kinnipeetavaga (perekonnaliige, tuttav, sõber vm).

§ 39. Vahistatu lühiajalised kokkusaamised

(1) Repealed

(2) Kokkusaamisi võimaldatakse vähemalt üks kord kuus ja kokkusaamise kestus on kuni neli tundi.

§ 40. Sätete kohaldamine

Pikaajalisele kokkusaamisele kohaldatakse 8. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

§ 41. Pikaajalise kokkusaamise korraldus

(1) Pikaajaline kokkusaamine toimub vangla territooriumil pikaajalise kokkusaamise ruumides, kus kokkusaajal ning kinnipeetaval on võimalik ilma pideva järelevalveta suhelda, süüa, pesta ja magada.

(1¹) Pikaajalisel kokkusaamisel toitlustatakse kokkusaajat ja kinnipeetavat vanglas pakutava toiduga.

(2) Repealed

(3) Repealed

§ 41¹. Pikaajalise kokkusaamise kulude määrad ja arvestamine

(1) Pikaajalise kokkusaamise kulud on kinnipeetavale ja kokkusaajale eraldatud ruumide kasutamise, toitlustamise ja hügieenivahendite kulud.

(2) Pikaajalise kokkusaamise ruumide kasutamise kulu määraks on Tallinna Vanglas 1,12 eurot, Tartu Vanglas 0,90 eurot ja Viru Vanglas 1,13 eurot ruutmeetri kohta ööpäevas.

(3) Pikaajalise kokkusaamise ajal toitlustamise ja hügieenivahendite kulud arvestatakse kulupõhiselt ja väljastatud hügieenivahendite arvu järgi.

(4) Pikaajalise kokkusaamise ruumide, toitlustamise ja hügieenivahendite kulude arvestamise väikseim ühik on üks ööpäev.

§ 41². Pikaajalise kokkusaamise kulude hüvitamise kord

(1) Pikaajalise kokkusaamise ruumide tasu ning toitlustamise ja hügieenivahendite kulud arvestatakse enne pikaajalist kokkusaamist hinnakirja alusel, mis tehakse kättesaadavaks kokkusaajale ja kinnipeetavale.

(2) Kui pikaajalise kokkusaamise eest tasub kinnipeetav, esitab ta koos kokkusaamise taotlusega taotluse arvestada kulud tema vanglasiseselt isikuarvelt maha.

(3) Kui pikaajalise kokkusaamise eest tasub kokkusaaja, kannab isik kokkusaamiste kulu vanglateenistuse määratud arvelduskontole. Pikaajalise kokkusaamise kulud tasutakse kolm tööpäeva enne pikaajalist kokkusaamist vanglateenistuse arvelduskontole või pangakaardiga kohapeal.

§ 42. Pikaajalise kokkusaamise taotlus

(1) Pikaajalise kokkusaamise taotluse esitab kinnipeetav.

(2) Taotlus peab olema esitatud vähemalt üks kuu enne taotletavat kokkusaamist.

§ 44. Kokkusaamiste graafik

(1) Taotluste põhjal koostatakse kokkusaamiste igakuine graafik.

(2) Graafiku kinnitab vangla direktori määratud vanglateenistuja ja graafik tehakse kinnipeetavale teatavaks.

§ 45. Pikaajaliste kokkusaamiste sageduscase law

Kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul.

§ 46. Pikaajalisele kokkusaamisele kaasavõetavad asjad

(1) Kokkusaaja võib kokkusaamisele kaasa võtta mõistlikus koguses enda tarbeks vajalikke riideesemeid ja kosmeetikat, kammi, hambaharja ning tema poolt tarvitatavaid ravimeid, lisaks mõistlikus koguses fotosid.

(1¹) Kosmeetika peab mahtuma ühte ühe liitri suurusesse läbipaistvasse kilekotti ning ühe pakendi maht võib olla kuni 100 ml. Hügieenivahendite olemasolu kokkusaamise ajal tagab vanglateenistus. Naissoost kokkusaaja võib kokkusaamisele kaasa võtta ka hügieenisidemeid või tampoone.

(1²) Ravimite kaasatoomise korral on vanglateenistusel õigus küsida näha nende tarvitamise vajadust tõendavat tervishoiutöötaja antud dokumenti. Ravimid tuleb enne kokkusaamisruumi sisenemist anda teenistuja kätte hoiule. Teenistuja toob kokkusaajale ravimeid vastavalt vajadusele.

(2) Kui kokkusaamisele võetakse kaasa eelkooliealine laps, võib kaasa võtta lapse hooldamiseks vajalikke tarbeesemeid, mänguasju ja spetsiaalset toitu.

(3) Kinnipeetav võib kokkusaamisele kaasa võtta mõistlikus koguses enda tarbeks vajalikke riideesemeid, nikotiinipatju ning tualett-tarbeid.

(3¹) Kinnipeetaval või kokkusaajal on õigus võtta kokkusaamisruumi kaasa väikeses koguses mahla, kohvi, teed, kohvikoort, suhkruasendajat, limonaadi, vett, küpsiseid, šokolaadi, kartulikrõpse, pähkleid, kuivatatud ja värskeid puuvilju, jogurtit ning teisi vangla poolt pakutavaid toiduaineid, kui need on kokkusaamise eel tellitud ja ostetud vanglateenistuse vahendusel või vanglast asuvast kauplusest.

(4) Kui kokkusaaja ei soovi pärast kokkusaamise lõppemist endaga kaasa võtta neid asju, mis ta kokkusaamisele kaasa võttis, siis need asjad hävitatakse ettenähtud korras.

§ 47. Kinnipeetava kirjavahetuse kulud

Kinnipeetava kirjad saadetakse kinnipeetava kulul. Õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale, vanglakomisjonile või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul.

§ 48. Kirja saatmine ja registreerimine

(1) Kinnipeetav annab oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglateenistuja juuresolekul ümbriku kinni ja kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime ning kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. Seejärel kinnitab kinnipeetav kirja üleandmist allkirjaga.

(2) Kirja saatmisel „Vangistusseaduse” § 29 lõikes 1, § 97 lõikes 1 ja § 108 lõikes 1 nimetatud asutustele ja isikutele võib kinnipeetav kirja vanglateenistujale kinnises ümbrikus anda. Ümbriku tagaküljele kirjutab kinnipeetav oma nime ja kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva.

(3) Kinnipeetava kohta peetaval kirjavahetuse kaardil registreeritakse järgmised andmed:

1) adressaadi ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi;

2) aadress;

3) kirja üleandmise kuupäev;

4) kinnipeetava kinnitus kirja üleandmise kohta.

(4) Vahistatu kirja saatmisel registreeritakse ainult kirja üleandmise kuupäev ja kinnitus kirja üleandmise kohta.

(5) Kirjavahetuse registreerimise kaarti peetakse kalendriaasta kaupa. Kaarti säilitatakse vähemalt üks aasta. Kirjavahetuse registreerimise kaarti säilitatakse viisil, mis tagab isikuandmete kaitse.

(6) Repealed

§ 49. Kirja väljasaatmine

Väljaminev kiri postitatakse, vanglateenistujale kirja edastamisest alates, kolme tööpäeva jooksul.

§ 49¹. Vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimine

(1) Vangla või Viru Vangla haldusosakond saadab võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping.

(2) Enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võetakse kinnipeetavalt nõusolek, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse maha tema vanglasiseselt isikuarvelt. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist.

(3) Kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.

(4) Kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastatakse võõrkeelne dokument tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla.

(5) Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.

(6) Tõlkija edastab dokumendid koos eestikeelse tõlkega määratud menetlejale. Menetleja arvestab menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Tõlkimiseks kulunud aega arvestatakse üldjuhul tähtaja ennistamise alusena.

(7) Tõlkimise täpsem korraldus sätestatakse vangla ja tõlkija vahel sõlmitavas lepingus. Lepingus nähakse ette muu hulgas ka tõlkija konfidentsiaalsuskohustus ning tõlkimise ja tõlke edastamise tähtaeg.

(8) Arestialuse ja kriminaalmenetluse seadustiku § 217 kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu poolt võõrkeeles esitatud vaide ja kahju hüvitamise taotluse lahendamisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse §-s 21 sätestatut.

§ 50. Kinnipeetavale saadetud kiri

(1) Kiri edastatakse kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul.

(1¹) Vanglateenistus registreerib kinnipeetavale saabunud kirja § 48 lõikes 3 nimetatud viisil. Vahistatule kirja saabumisel registreeritakse ainult kirja saabumise kuupäev ja kinnitus kirja kättesaamise kohta.

(2) „Vangistusseaduse” § 29 lõikes 4 ja §-s 107 sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt kinnipeetavale saabunud kiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus.

(3) Äravõetud esemete suhtes kohaldatakse käesoleva määruse §-de 69–71 ja § 73 sätteid.

§ 51. Telefoni kasutaminecase law

(1) Kinnipeetav võib kasutada helistamiseks vanglateenistuse poolt väljastatud telefoni temale määratud telefoninumbriga. Telefoni kasutamise korral tagatakse kinnipeetavale telefoni teel edastatava sõnumi kaitse.

(2) Kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras.

(3) Määruse § 8 lõikes 4 nimetatud kinnipeetavad ja kinnipeetavad, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal, saavad helistada kirjaliku taotluse alusel.

(4) Taotluses märgib kinnipeetav järgmised andmed:

1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi;

2) kambri number;

3) isik või asutus ja andmed isiku kohta, kellele kinnipeetav soovib helistada, kui andmeid ei ole varem käesoleva määruse §-s 51¹ sätestatud korras esitatud;

4) soovitav helistamise kuupäev ja kellaaeg;

5) muu oluline teave;

6) taotluse esitamise kuupäev.

(5) Vahistatu märgib vanglateenistusele esitatavas taotluses lõike 4 punktides 1, 2 ja 4–6 sätestatud andmed. Vahistatu, kes soovib erakorraliselt helistada vangistusseaduse § 28 lõike 3 teises lauses nimetatud isikutele ja asutustele vangla kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajast erineval ajal, märgib taotlusesse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmed.

(6) Repealed

§ 51¹. Telefonikõnede registreerimine

(1) Telefonikõnede registreerimiseks on kinnipeetav kohustatud ühe nädala jooksul vanglasse vastuvõtmisest või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest esitama vanglateenistusele kirjalikult määruse lisa 1⁴ vormil või elektrooniliselt nende isikute ees- ja perekonnanime, telefoninumbri ja seose kinnipeetavaga, kellele kinnipeetav soovib vangistuse jooksul helistada.

(2) Kui kinnipeetav helistab isikule, kelle kohta ta ei ole vanglateenistusele andmeid esitanud, esitab kinnipeetav andmed hiljemalt telefoni kasutamisele järgneval päeval.

(2¹) Vangla direktor või tema määratud ametnik võib erinevalt lõikes 2 sätestatust otsustada, et kinnipeetav on kohustatud andmed esitama enne telefonikõne tegemist. Nõuetele vastavate andmete saamisel võimaldatakse kõne teha viivitamata, välja arvatud juhul, kui vangla kodukorra kohaselt ei ole kinnipeetavale sel hetkel telefoni kasutamine lubatud või tema õigust telefoni kasutada on piiratud vangistusseaduse või kriminaalmenetluse seadustiku alusel.

(3) Vanglateenistuse ametnik kannab kinnipeetava esitatud andmed kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse (edaspidi vangiregister).

(4) Repealed

(5) Käesoleva paragrahvi sätteid ei kohaldata vahistatule.

§ 51². Avavangla ja lühiajalisel väljasõidul viibiva kinnipeetava mobiiltelefoni kasutustingimused ja nõuded

(1) Vangla poolt avavangla või lühiajalisel väljasõidul viibivale kinnipeetavale vanglaväliseks kasutamiseks väljastatud mobiiltelefonis on kinnipeetaval lubatud kasutada üksnes vangla lubatud teenuseid.

(2) Kinnipeetav on kohustatud mobiiltelefoni kaasas kandma, kui vangla on kinnipeetavale mobiiltelefoni väljastanud. Kinnipeetav ei tohi mobiiltelefoni välja lülitada.

(3) Vanglal on õigus kontrollida ja piirata seda, kellega kinnipeetav mobiiltelefoni teel suhtleb. Kinnipeetav on kohustatud vangla nõudmise korral teavitama vanglat hiljemalt järgmisel päeval sellest, kellega kinnipeetav mobiiltelefoni teel suhtles.

(4) Kinnipeetav võib kasutada mobiiltelefoni rakendusi ja internetti üksnes vangla lubatud ulatuses.

(5) Vanglal on õigus mobiiltelefoni abil kinnipeetava asukohta positsioneerida.

(6) Positsioneerimise ja mobiiltelefoni kasutamisega seotud andmeid, välja arvatud vangistusseaduse § 29 lõikes 2¹ sätestatud andmeid, säilitatakse kuni 6 kuud. Logiandmeid säilitatakse kuni 6 kuud.

(7) Mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulud kannab kinnipeetav.

§ 52. Vahistatu kirjavahetus ja vangla telefoni kasutamine

(1) Süüdistuskokkuvõtte, kohtumääruse või kohtuotsuse koopia antakse vahistatule allkirja vastu viivitamata üle või võimaldatakse sellega tutvuda elektrooniliselt.

(2) Repealed

(3) Repealed

(4) Prokuratuuri või kohtu määrus, millega piiratakse kirjavahetuse pidamist või telefoni kasutamist, on kättesaadav vangiregistri vahendusel.

(5) Prokuratuuri või kohtu määrusest piirata vahistatu kirjavahetuse pidamist või telefoni kasutamist teatatakse asjaomastele vanglateenistujatele.

§ 52¹. Interneti vahendusel lubatud veebilehed

(1) Kinnipeetaval on õigus turvaliselt kohandatud vangla seadme (edaspidi käesolevas peatükis seade) kaudu juurde pääseda järgmistele veebilehtedele:

1) Eesti ja Euroopa Liidu ametlike õigusaktide andmebaaside veebilehed;

2) Eesti, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu kohtulahendite veebilehed;

3) Riigikogu veebileht;

4) Riigikohtu veebileht;

5) õiguskantsleri veebileht;

6) Ametlike Teadaannete veebileht;

7) tõlkerakenduse veebileht;

8) Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaali tekstiosa;

9)

10)

11)

12)

13) Rootsi avalik-õigusliku ringhäälingu Sveriges Television (SVT) uudisteportaal.

(2) Kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist.

§ 52². Interneti kaudu teenuste võimaldamine

(1) Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus võimaldada interneti kaudu kinnipeetaval seadmes:

1) kasutada kinnipeetavale kohandatud e-toimiku süsteemi;

2) esitada vanglale pöördumisi;

3) suhelda lähedasega vangistusseaduse §-s 23 lõikes 1 nimetatud eesmärgil;

4) tutvuda tema kohta vangiregistrisse ja kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi kogutud teabega, välja arvatud teave, mille kohta kehtib õigusaktist tulenev juurdepääsupiirang;

5) teha sisseoste veebilahenduse kaudu.

(2) Vanglateenistus võib vangla julgeoleku, korra või muude vangistusseaduses või selle alusel sätestatud piirangute tagamiseks:

1) piirata ligipääsu veebilehe osadele;

2) teha interneti ja seadme kasutamise üle järelevalvet.

§ 52³. Avavanglas karistust kandva kinnipeetava interneti kasutamine

Avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale võib turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral seadmes lisaks §-des 52¹ ja 52² sätestatule võimaldada interneti kasutamist seoses õppimise ja töötamisega vangistusseaduse tähenduses ning muudes vanglaga kooskõlastatud taasühiskonnastavates tegevustes, kui see toimub järelevalve all ning on kooskõlas vangistuse eesmärkidega.

§ 52⁴. Interneti ja seadme kasutamise andmete säilitamine ja järelevalve

(1) Kasutaja tegevused interneti ja seadme kasutamisel säilitatakse logidena.

(2) Interneti ja seadme kasutamise andmetele on juurdepääs Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna ja vangla teenistujatel nende teenistusülesannetega määratud ulatuses ja viisil ning isikul, kes teeb infotehnoloogilisi arendus-, haldus- ja hooldustöid. Sõnumite sisu võib kontrollida vaid seaduses sätestatud juhtudel.

(3) Lõikes 1 nimetatud andmeid säilitatakse kümme aastat alates toimingu tegemisest arvates.

§ 53. Summa suurus ja arveldamine

(1) Kinnises vanglas arveldatakse isikuarvel olevate summadega sularahata. Sularaha võib kinnipeetavale anda vaid järgmistel juhtudel:

1) järelevalveta väljaspool vanglat töötamise ajaks;

2) väljaspool vanglat õppimise ajaks;

3) lühiajalise väljasõidu ajaks;

4) lühiajalise väljaviimise ajaks;

5) vabanemisel vabanemistoetusena.

(2) Avavanglas või kinnise vangla avavanglaosakonnas võib maksta kinnipeetavale vanglas kasutamiseks jäetud summa välja sularahas.

(3) Kinnipeetava isikuarvel raha liikumise, sularahata arvelduste ja makstava töötasu arvestust peetakse arvelduste kaardil (lisad 2 ja 3). Elektroonilise arvestuse korral ei pea kaardi vormi järgima.

§ 54. Raha kasutamise taotlus

Vanglas raha kasutamiseks esitab kinnipeetav Viru Vangla haldusosakonnale taotluse, kuhu märgib järgmised andmed:

1) isikuarvelt mahaarvatava summa suurus märgitakse nii numbrite kui ka sõnadega, välja arvatud juhul, kui taotluses taotletakse kestvat mahaarvamist ja summa suurust on võimalik arvutada muudel alustel;

2) kas soovib raha välja võtta sularahas või ülekannet muule arveldusarvele või raha mahakandmist vangla kasuks või sisseostude tegemiseks;

3) kui soovib ülekannet, siis arveldusarve number ja panga nimetus ning arveldusarve kasutaja nimi;

4) asjade ostmise korral nende nimetus ja kogus;

5) avaldaja nimi ja allkiri ning kuupäev.

§ 55. Isikuarvega tutvumine

(1) Kinnipeetaval on õigus vähemalt üks kord kuus saada teada oma isikuarve jääk.

(2) Kinnipeetav kinnitab arvega tutvumist allkirjaga.

§ 57. Kinnipeetavale lubatud asjad

(1) Kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos (edaspidi ladu) vanglasse saabumisel kaasa võetud asju, pakiga saadud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju.

(1¹) Avavangla või kinnise vangla avavanglaosakonna juht võib lubada kinnipeetava taotluse alusel soetada asju vanglateenistuse vahenduseta, kui vanglateenistuse vahendusel asjade soetamine ei ole otstarbekas.

(2) Repealed

(3) Kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ei või ületada 30 kilogrammi. Asjade kaalu sisse arvestatakse kinnipeetavale saadetud, vangla antud või vanglasse saabudes kaasas olevad dokumendid ja kirjad.

(4) Kinnipeetav võib pakiga saada üks kord kalendrikuu jooksul kuni kümme kilogrammi asju.

§ 59¹. Elektriseadmete kasutamise kulude määrad

(1) Kinnipeetav on kohustatud hüvitama isiklike elektriseadmete kasutamise kulud vastavalt järgmistele normidele:

1) 10–30 W seadme eest kuus 0,63 eurot;

2) 31–100 W seadme eest kuus 2,23 eurot;

3) üle 100 W seadme eest kuus 2,87 eurot.

(2) Mitme seadme kasutamisel maksab kinnipeetav iga seadme kasutamise eest.

§ 59². Elektriseadmete kasutamise kulude arvestamise kord

Kui kinnipeetav viibib ajutiselt vanglast eemal, annab ta oma elektriseadme vanglateenistuse lattu hoiule. Vanglateenistus vähendab kinnipeetava poolt makstavat tasu proportsionaalsest ajaga, millal isik ei kasutanud elektriseadet, kui kinnipeetav taotleb summa vähendamist ja tasub 0,63 eurot arvestusega seotud lisakulud.

§ 59³. Elektriseadmete kasutamise kulude hüvitamise kord

(1) Koos elektriseadmete kasutamise loa taotlusega teeb kinnipeetav vanglale taotluse, et elektriseadmete kasutamise kulud arvataks tema isikuarvelt maha.

(2) Kinnipeetava poolt isiklike elektriseadmete kasutamisest tekkinud kulu arvab Viru Vangla haldusosakond kinnipeetava isikuarvelt vangla kasuks maha arvestuskuule eelneva kuu 15. kuupäevaks.

§ 60. Kartseris lubatud asjad

(1) Kartseris võivad kinnipeetaval olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige „Eesti Vabariigi põhiseadus”, „Vangistusseadus”, „Vangla sisekorraeeskiri” ja „Vangla kodukord”), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, seep, pesugeel, šampoon, deodorant, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed.

(2) Repealed

§ 61. Vanglas lubatud asjade hoidmine

(1) Vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahvi 57 lõikes 3 ja paragrahvi 61 lõikes 1¹ toodud piirangut.

(1¹) Kinnipeetav annab isiklikud riided, mille kandmiseks tal puudub luba, vanglateenistuse lattu hoiule.

(2) Kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antud asjade üle peab vangla arvestust vangiregistris.

(3) Lattu hoiule antud asjad pakitakse viisil, mis tagab nende säilimise.

(4) Asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale vangiregistris märgitud nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitab lao eest vastutav teenistuja elektrooniliselt või kinnitavad kinnipeetav ja teenistuja kirjalikult allkirjaga.

§ 62. Asjade hävitamine

(1) Hügieeninõuete täitmise tagamiseks võib vangla direktor või vangla direktori määratud direktori asetäitja tervishoiutöötaja ettepanekul tehtud otsuse alusel hävitada kinnipeetavale kuuluvaid asju, kui ta on sellest kinnipeetavale allkirja vastu teatanud.

(2) Kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kilogrammi, tehakse kinnipeetavale ettepanek saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool vanglat. Kui kinnipeetav sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soovi.

§ 63. Vanglasse vastuvõtmisel lubamatute asjadega toimimine

(1) Vanglasse vastuvõetavalt kinnipeetavalt võetakse ära temaga kaasas olevad isiklikud asjad, mida tal ei tohi vanglas olla. Asjadega toimitakse järgmiselt:

1) raha kantakse vanglasisesele isikuarvele;

2) väärisesemed ja välisvaluuta pannakse pitseeritud ümbrikusse ja asetatakse selleks ette nähtud seifi;

3) dokumendid pannakse ümbrikusse ja võetakse vangla poolt hoiule;

4) muud asjad pannakse lattu hoiule, järgides § 57 lõikes 3 sätestatud piirangut.

(2) Kinnipeetavalt äravõetud asjade ja dokumentide kohta tehakse kanne vangiregistrisse.

(3) Repealed

(4) Hoiule võetud keelatud asjad antakse kinnipeetavale tagasi, kui ta vanglast vabastatakse.

(5) Vanglal on õigus asjad hävitada, kui nende hoidmine laos on ebaotstarbekas, ülemäära kulukas või kui asi on kiiresti riknev. Äravõetud toiduained hävitatakse.

§ 64. Isiklike asjadega toimimine kinnipeetava vanglast lahkumise korralcase law

(1) Kui kinnipeetav vanglast vabastatakse, tagastatakse talle hoiul olevad asjad.

(2) Kinnipeetava teise vanglasse saatmise korral saadetakse sinna ka tema asjad.

(3) Kinnipeetava surma korral edastatakse asjad kinnipeetava omastele.

(4) Kui kinnipeetav jätab pärast vanglast lahkumist oma asju vanglasse ega tule neile ka hiljem järele, siis asjad hävitatakse kinnipeetava vanglast lahkumisest alates ühe kuu pärast. Vanglateenistus peab enne asjade hävitamist kontrollima asjade omaniku võimalikku taas vanglas või arestimajas viibimist. Juhul kui isik viibib arestimajas või vanglas, kuuluvad asjad temale tagastamisele.

(5) Kui kinnipeetav lahkub vanglast ajutiselt, jäetakse asjad vanglateenistuse hoiule. Kinnipeetava soovil võib asjad talle kaasa anda, kui see on võimalik.

(6) Kinnipeetavale antakse asjad üle allkirja vastu.

§ 64¹. Keelatud esemete ja ainete loetelu

Kinnipeetavale on vanglas keelatud:

1) esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid;

2) lõhkeained, sealhulgas ained, mille kokku segamise tulemusena saadakse lõhkeaineid, radioaktiivsed, oksüdeerivad, söövitavad, kergelt süttivad või muud mürgised ained või gaasid;

3) süütamisvahendid;

3¹) suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada;

4) narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained;

5) retseptiravimid, välja arvatud tervishoiutöötaja ettekirjutusel;

6) optilised riistad, välja arvatud prillid tervishoiutöötaja loal;

7) alkohol ja alkoholi sisaldavad ained;

8) tööriistad ja ehitusmaterjalid;

9) spordivahendid, välja arvatud avavangla kinnipeetaval;

10) mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta;

11) fotoaparaadid, videokaamerad;

12) küünlad;

13) kalad, loomad ja linnud;

14) taimed;

15) vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised ning pornograafilised teosed;

16) sularaha, väärtpaberid, pangakaardid, välja arvatud avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas;

17) hasartmänguvahendid;

18) väärisesemed, välja arvatud abielusõrmus või religioosne sümboolika;

19) suhkur, pärm, karamellikompvekid, kartulid ja toorained, millest on võimalik lõpp-produktina saada alkoholi sisaldavat vedelikku, välja arvatud avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas;

20) tekstiiltooted ruumi sisustamiseks, sealhulgas vaibad, kardinad.

§ 65. Keelatud esemetega toimimine

(1) Vangla, mille territooriumilt on ese leitud, korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise ja hävitamisega seotud kulud.

(2) Kriminaalasjas ja väärteoasjas konfiskeeritud vara ning muudel kui käesolevas korras ette nähtud riigi omandisse üleläinud vara hävitamise ja võõrandamise menetlust reguleeritakse vastavates seadustes või nende alusel kehtestatud muudes õigusaktides.

§ 66. Leitud esemega toimimine

(1) Leitud esemest, mille omanikku ei suudeta tuvastada ja mille väärtus on üle 50 euro, teatatakse politseile ja ese antakse politseile üle. Kui politsei keeldub selle vastuvõtmisest ja eseme omanikku ei tuvastata, korraldab vangla eseme hoidmise, võõrandamise, hävitamise või riigituludesse pööramise seaduses sätestatud korras.

(2) Leitud ese kas võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse kinnipeetavale, kui:

1) eseme omanikku ei ole eseme leidmise päevast alates kahe nädala jooksul kindlaks tehtud ja eseme väärtus on alla 50 euro;

2) ese on sattunud kinnipeetava või vahistatu kätte omaniku tahtel või

3) kui tuvastatakse, et leitud eseme omanik on kinnipeetav või vahistatu ise.

§ 67. Leitud eseme võõrandamine

Paragrahvi 66 lõikes 2 nimetatud juhul leitud ese võõrandatakse riigivara võõrandamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Kui võõrandamiskulu on maha arvatud, kantakse võõrandamisest saadud raha riigieelarve tuludesse võõrandamisest alates kolme pangapäeva jooksul.

§ 68. Leitud eseme hävitamine

(1) Eseme hävitab vangla direktori määratud komisjon.

(2) Ese hävitatakse viisil, mis ei ole ohtlik elule, tervisele ega keskkonnale ja mis välistab eseme taaskasutamise.

(3) Hävitamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse eset või ainet iseloomustavad andmed, hävitamise aeg, koht ja viis, hävitamist läbiviivate teenistujate nimed ja allkirjad ning hävitamise kuupäev.

(4) Akti kinnitab vangla direktori määratud vanglateenistuja.

§ 69. Leitud raha ja dokumentidega toimimise erisused

(1) Kui leitakse sularaha, kantakse see riigieelarve tuludesse. Välisvaluuta konverteeritakse arvelevõtmise päeva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel eurodesse ja kantakse riigieelarve tuludesse.

(2) Kinnipeetava dokumendid võetakse vangla poolt hoiule ja tagastatakse kinnipeetavale tema vabanemisel.

§ 70. Vanglasse saadetud pakist äravõetud esemega toimimine

(1) Kui äravõetud esemete väärtus on üle 20 euro, saadab vanglateenistus pakis keelatud esemeid saatnud isikule asjakohase selgituse selle kohta, milliseid esemeid on pakis lubatud saata ning informatsiooni saadetud asjade kättesaamise võimaluste kohta. Kui isik ei ole kahe kuu möödumisel teabe saatmisest esemele järele tulnud, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui sama isik saadab paki teel teist korda keelatud esemeid, siis äravõetud esemeid ei tagastata, vaid võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse olenemata äravõetud esemete maksumusest.

(2) Kui äravõetud esemete väärtus on 20 eurot või alla selle, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse.

(3) Pakist sularaha leidmisel lähtutakse § 69 lõikest 1.

(4) Kinnipeetavale vanglas keelatud eseme leidmisel lähtutakse §-st 65.

(5) Kui pakiga saadetud eseme seest leitakse teadlikult peidetud kinnipeetavale vanglas keelatud ese, võib vangla selle peitmiseks kasutatud eseme hävitada.

§ 71. Leitud või äravõetud esemega toimimine

(1) Vanglas leitud või äravõetud eseme kohta koostatakse ettekanne, kuhu märgitakse järgmised andmed:

1) eseme leidmise või äravõtmise aeg;

2) eseme leidmise täpne asukoht;

3) leitud või äravõetud eseme nimetus, kirjeldus ja kogus;

4) sündmusega seotud kinnipeetava andmed;

5) eseme äravõtmise põhjus;

6) pakist või kirjast äravõetud eseme korral selle eeldatav rahaline väärtus;

7) sündmuse tunnistajate nimed;

8) ametniku kinnitus sündmusega seotud kinnipeetava teavitamise kohta;

9) ettekande koostaja nimi ja ameti- või töökoht.

(2) Ettekande koostab läbiotsimist teostanud või eseme ära võtnud vanglateenistuse ametnik või eseme leidnud vanglateenistuja.

(3) Vangla direktor või tema määratud vanglateenistuja otsustab eseme saatjale tagastamise, politseile edastamise, eseme võõrandamise, hävitamise, riigi tuludesse pööramise või kinnipeetavale vabanemise korral tagastamise.

(4) Kinnipeetavat teavitatakse eseme leidmisest ja äravõtmisest.

§ 73. Dokumentide hoidmine

Eseme hävitamise aktid ja võõrandamise dokumendid koos riigieelarve tuludesse laekunud summa ülekandmise kohta tehtud maksekorralduse koopiaga säilitatakse kolm aastat.

§ 74. Sisseostude tegemise ja ostu eest tasumise kord

(1) Kinnipeetav teeb sisseoste vanglateenistuse kontrolli all.

(2) Kinnipeetav tasub sisseostu eest oma isikuarvelt.

(3) Avavanglas või kinnise vangla avavanglaosakonnas võib kinnipeetav sisseostu eest tasuda sularahas.

(4) Sisseoste võimaldatakse teha vähemalt üks kord kuus.

§ 74¹. Pakiga saada lubatud esemed

(1) Kinnipeetaval on lubatud pakiga saada järgmisi esemeid:

1) margid, ümbrikud, postkaardid, fotod;

2) raamatud, õppekirjandus ja õigusaktid;

3) meditsiinitarvikud tervishoiutöötaja ettekirjutusel, kui need on vältimatult vajalikud ja vangla ise neid ei väljasta;

4) riideesemed ja jalanõud vahetult enne vabanemist ja vangla direktori määratud ametniku loal vastavalt vajadusele;

5) prillid tervishoiutöötaja loal, välja arvatud päikeseprillid;

6) sokid ja aluspesu;

7) hambahari koos plastotsikuga;

8) hambavaheharjad;

9) žiletiterad habemelõikurile;

10) ühekordsed raseerijad;

11) küünelõikur, küüneviil ja kamm;

12) juuksekumm;

13) taskukalender.

(2) Vahistatule võib pakiga saata peale lõikes 1 nimetatute järgmisi esemeid:

1) riideesemed ja jalanõud;

2) kirjatarbed, sealhulgas paberid ja kirjutusvahendid;

3) perioodilised väljaanded.

(3) Kirjaga võib saata lõike 1 punktis 1 nimetatud esemeid. Viidatud esemete saatmise korral ei kohaldata § 74² lõikes 1 sätestatud regulaarsust ega § 74³ lõikes 1 sätestatud teavitamise korda.

(4) Kinnipeetavale saadetava või vanglasse toodud paki maksimaalsed mõõdud on 65 cm pikkust, 40 cm kõrgust ja 40 cm laiust.

(5) Vangla julgeoleku tagamise kaalutlusel võib vangla otsustada saata lubatud esemete koguse ja omaduste üle ning täiendavalt piirata paki suurust ja kaalu.

(6) Vanglal on õigus keelduda paki vastuvõtmisest, kui kinnipeetava kambris ja laos olevate esemete kaal ületab 30 kilogrammi.

(7) Kinnipeetav võib pakiga saata esemeid, mis on tema isiklike asjade nimekirjas.

§ 74². Paki saamine ja saatmine

(1) Kinnipeetaval on lubatud pakki saada üks kord kalendrikuu jooksul. Postiga saadetud pakk peab vastama postiteenuse osutaja poolt pakile kehtestatud nõuetele. Vanglal on õigus keelduda paki vastuvõtmisest, kui viidatud nõudeid on rikutud.

(2) Pakis olevaid esemeid tutvustatakse kinnipeetavale paki saabumisest vanglasse seitsme tööpäeva jooksul.

(3) Kinnipeetav peab paki saatmiseks kasutama selleks ettenähtud ja vangla vahendusel soetatud pakendit.

(4) Paki saatmisega seotud kulusid ei kanna vangla.

§ 74³. Postipaki vastuvõtmine ja üleandmine

(1) Vangla võtab postiteenuse osutajalt vastu vaid pakid, mille saatmisest on paki saatja vanglat eelnevalt vangistusseaduse § 28¹ lõikes 1 sätestatud tingimusel teavitanud ja mis vastavad käesolevas peatükis sätestatud nõuetele. Teavitus peab sisaldama loetelu saadetavatest esemetest ja ainetest ning nende kogust.

(2) Vangla vastab teavitusele selle registreerimisest viie tööpäeva jooksul ja selgitab paki vastuvõtmisest keeldumise põhjuseid. Kui vangla ei ole saatja teavitusele pärast nimetatud aja möödumist vastanud, on saatjal õigus pakk kinnipeetavale saata.

(3) Kinnipeetavale saadetud paki peal peab olema märgitud lõikes 1 nimetatud teavituse esitaja ees- ja perekonnanimi.

(4) Vanglateenistusel on õigus kõigi kinnipeetavale saadetud pakkide sisu kontrollida eesmärgiga veenduda, et seal ei oleks esemeid, millest paki saatja vanglat eelnevalt ei teavitanud või keelatud esemeid. Kui pakk sisaldab eset, millest vanglat eelnevalt ei teavitatud või muud keelatud eset, kohaldatakse §-s 70 sätestatut.

§ 75. Käsipaki vastuvõtmine ja üleandmine

(1) Paki toonud isik esitab taotluse (lisa 6) koos pakiga vanglateenistujale. Paki toonud isiku juuresolekul kontrollib teenistuja paki sisu ja kaalu, annab taotluse ühele eksemplarile allkirja paki vastuvõtmise kohta ning tagastab taotluse paki toojale.

(2) Taotluse teisele eksemplarile annab kinnipeetav allkirja paki kättesaamise kohta.

(3) Vangla kontrollib paki tooja isikut tõendavat dokumenti ja võrdleb seda taotluses (lisa 6) märgitud andmetega.

§ 76. Postipaki edasisaatmine

Teise vanglasse üleviidud kinnipeetava nimele saabunud pakk saadetakse edasi kinnipeetava uude asukohta vanglateenistuse kulul. Vabastatud või surnud kinnipeetava nimele saabunud pakk tagastatakse saatjale.

§ 77. Kartseris oleva kinnipeetava pakk

Kartseris oleva kinnipeetava nimele toodud käsipaki või postiga saadetud paki võtab vastu vanglateenistuja ja see antakse kinnipeetavale kätte pärast distsiplinaarkaristuse ärakandmist.

§ 78. Lühiajalise väljasõidu üldtingimused

(1) Lühiajaliseks väljasõiduks (edaspidi väljasõit) määratud aega võib kasutada osade kaupa.

(2) Repealed

§ 79. Väljasõiduplaan

(1) Kinnipeetava väljasõidutaotlus peab sisaldama väljasõiduplaani, mida arvestatakse taotluse rahuldamist otsustades.

(2) Väljasõiduplaani koostab kinnipeetav kontaktisiku abiga.

(3) Väljasõiduplaani koostamise eesmärk on kirjeldada, kuidas kinnipeetav kavatseb väljasõidu ajal korraldada vanglast vabanemise puhuks töö-, õppimis-, eluaseme- ja muid asju.

(4) Kui väljasõit toimub erakorralise perekondliku sündmuse puhul, ei ole väljasõiduplaani koostamine kohustuslik.

§ 80. Väljasõidu alus ja taotluse lahendamise tähtaeg

(1) Väljasõidu taotluse esitab kinnipeetav.

(2) Väljasõidutaotluse rahuldamine otsustatakse taotluse saamisest alates ühe kuu jooksul.

(3) Erakorralise perekondliku sündmuse puhul toimuva väljasõidu taotluse rahuldamine otsustatakse taotluse saamisest alates kolme tööpäeva jooksul.

§ 80¹. Lühiajalise väljaviimise kulude määrad ja arvestamine

(1) Lühiajalise väljaviimise kulud koosnevad vanglateenistuse saatemeeskonna ja vanglateenistuse transpordi kasutamise kuludest ning muudest kulutustest.

(2) Lühiajalise väljaviimise kulude määraks vanglateenistuse saatemeeskonna kasutamisel on Tallinna Vanglas 6,71 eurot, Tartu Vanglas 6,07 eurot ja Viru Vanglas 6,96 eurot tunnis ühe saatemeeskonna liikme kohta. Väikseimaks kuluarvestuse ühikuks on kolmkümmend minutit.

(3) Lõikes 2 nimetatud kuludele lisanduvad lühiajalisel väljaviimisel kasutatava vanglateenistuse transpordi kulud ühe kilomeetri kohta. Transpordikuluna arvestatakse kulu konkreetse sõiduvahendi kütusele, remondile ja hooldusele, rehvidele, kindlustusele ja kaskokindlustusele, sõiduki rendi kulu ning muid vajalikke kulusid, nagu kulu autokeemiale, pesemisele ja muule. Vastavad arvutused teeb iga Viru Vangla haldusosakond.

(4) Lisaks lõigetes 2 ja 3 nimetatud kuludele lisanduvad kulutused, mis tulenevad konkreetse lühiajalise väljaviimise eripärast nagu praamipiletid, parkimistasud, tasulised sissesõidud või muud reaalsed kulutused.

§ 80². Lühiajalise väljaviimise kulude hüvitamise kord

(1) Koos lühiajalise väljaviimise taotlusega teeb kinnipeetav taotluse, et lühiajalise väljaviimise kulud arvataks tema isikuarvelt maha. Lühiajalise väljaviimise kulud arvestatakse enne lühiajalist väljaviimist hinnakirja alusel, mis tehakse kättesaadavaks kinnipeetavale.

(2) Juhul kui kinnipeetaval ei ole lühiajalise väljaviimise taotluse esitamise või taotluse rahuldamise hetkel vanglasisesel isikuarvel raha, võib vangla direktor anda erandkorras loa, et kinnipeetav tasub lühiajalise väljaviimise kulud pärast lühiajalise väljaviimise toimumist. Pärast lühiajalist väljaviimist kulutuste tasumise kohustuse kohta annab kinnipeetav allkirja.

§ 81. Taotluse rekvisiidid ja lisad

(1) Väljasõidutaotluses märgitakse:

1) taotleja nimi;

2) väljasõidu põhjus;

3) väljasõidule soovitav aeg ja väljasõidu kestus;

4) sihtkoha täpne aadress;

5) isikute nimed, kelle juurde tahetakse minna;

6) kinnipeetava kinnitus selle kohta, et talle on tutvustatud väljasõidu tingimusi ning et teda on hoiatatud tagasipöördumistähtaja rikkumise ja muu õigusrikkumise toimepanemise tagajärgede eest.

(2) Kui väljasõitu taotletakse erakorralise perekondliku sündmuse puhul, esitab kinnipeetav seda sündmust kinnitava dokumendi.

§ 82. Taotluse rahuldamise otsustamine

(1) Taotluse rahuldamist otsustades arvestatakse järgmisi asjaolusid:

1) kinnipeetava toimepandud kuriteo laad;

2) kinnipeetava isiksuseomadused või kriminogeensed riskid;

3) kinnipeetava käitumine vanglas;

4) väljasõiduplaani täitmine eelmiste väljasõitude ajal;

5) individuaalse täitmiskava järgimine;

6) väljasõidu eesmärk;

7) väljasõidu eeldatav mõju kinnipeetavale.

(2) Väljasõidule lubamise või väljasõidutaotluse rahuldamata jätmise otsus vormistatakse käskkirjana ja otsus peab olema põhjendatud.

(3) Otsus tehakse kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks otsuse tegemisest alates kolme tööpäeva jooksul.

§ 83. Loa andmisest keeldumine

Väljasõiduloa andmisest võib keelduda, kui:

1) kinnipeetav on taotluses või sellele lisatud dokumentides teadlikult esitanud valeandmeid;

2) lähedalasuvatesse piirkondadesse samal ajal väljasõiduks on esitanud taotluse rohkem kui üks kinnipeetav ja on alust arvata, et kinnipeetavad hakkavad väljasõidu ajal omavahel suhtlema;

3) kinnipeetava väljasõiduplaanis ei ole piisavalt kajastatud see, milliseid toiminguid ja mis eesmärgil peab kinnipeetav väljasõidu ajal tegema;

3¹) kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristus kehtib;

4) muul põhjusel on alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega.

§ 84. Väljasõidutunnistus

(1) Käskkirja alusel antakse kinnipeetavale väljasõidu ajaks väljasõidutunnistus, mis on väljasõidu ajal kinnipeetava isikut tõendav dokument (lisa 7).

(2) Väljasõidutunnistusele märgitakse järgmised andmed:

1) tunnistuse väljaandnud vangla nimetus;

2) väljasõidutunnistuse number;

3) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi;

4) kinnipeetava isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;

5) kinnipeetava foto;

6) kinnipeetava peatumiskoha aadress;

7) asutuse nimi;

8) asutuse aadress;

9) väljaspool vanglat lubatud viibimise aeg;

10) väljasõidutunnistuse kehtivuse algus;

11) väljasõidutunnistuse kehtivuse lõpp;

12) vanglateenistuse ametniku ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja allkiri;

13) vangistusseaduse § 32 lõike 4¹ alusel kohaldatud lisatingimused;

14) kinnipeetava omakäeliselt kirjutatud ees- ja perekonnanimi koos allkirjaga;

15) vangla korrapidaja telefoninumber.

(2¹) Väljasõidutunnistus vormistatakse taustamustriga sinisele blanketile mõõtmetega 180×120 mm, millele on kujunduselemendina trükitud sõna „VÄLJASÕIDUTUNNISTUS” ja vanglateenistuse vapi kujutis ning turvaelemendina vasaku serva ülaosas on hõbedane väikese riigivapi kujutis. Väljasõidutunnistuse blanketile on trükitud ka väljad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmete märkimiseks.

(2²) Vormistatud väljasõidutunnistuse blankett murtakse pooleks ja lamineeritakse. Lamineeritud väljasõidutunnistus moodustab kahepoolse andmekandja mõõtmetega 90×120 mm.

(3) Väljasõidutunnistus kinnitatakse vangla direktori määratud isiku ja kinnipeetava allkirjaga ning vangla pitseriga.

§ 84¹. Registreerimisleht

(1) Käesoleva määruse § 84 lõikes 1 nimetatud väljasõidutunnistuse lisa on registreerimisleht (lisa 7¹).

(2) Registreerimislehele märgitakse järgmised andmed:

1) väljasõidutunnistuse number;

2) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi;

3) kinnipeetava vanglast lahkumise kuupäev, kuu, aasta ja kellaaeg;

4) asutuse märge kinnipeetava saabumise ja lahkumise kuupäeva, kuu, aasta ja kellaaja kohta;

5) kinnipeetava vanglasse saabumise kuupäev, kuu, aasta ja kellaaeg.

(3) Kinnipeetava vanglast lahkumine ja vanglasse saabumine kinnitatakse vangla direktori määratud isiku allkirjaga. Asutuse märge kinnipeetava saabumise ja lahkumise kohta kinnitatakse asutuse juhi määratud isiku allkirja ja pitseriga.

§ 86. Tagasisaabumine ja selle edasilükkumine

(1) Väljasõidule lubatud kinnipeetav on kohustatud saabuma viimasel väljasõidupäeval tagasi vanglasse väljasõidutunnistusel märgitud kellaajaks ja kainena.

(2) Kui kinnipeetava vanglasse naasmine on haiguse või muu temast mitteoleneva mõjuva asjaolu tõttu takistatud, peab ta sellest viivitamata teatama vangla korrapidajale ning saabudes esitama vanglasse hilinemise asjaolusid tõendavad dokumendid.

(3) Kui kinnipeetav paigutatakse väljasõidu ajal haiglasse, viiakse ta esimesel võimalusel üle vanglasse.

§ 87. Kinnipeetava toimetamine vanglasse enne väljasõidutähtaja möödumist

Kui kinnipeetav on väljasõidu ajal toime pannud õigusrikkumise või kui ta on kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana, katkeb väljasõit viivitamata ja kinnipeetav toimetatakse vanglasse tagasi.

§ 88. Dokumentide tagastamine

(1) Väljasõidult naasnud kinnipeetavalt võtab vangla väljasõidutunnistuse ja registreerimislehe hoiule.

(2) Väljasõidutunnistuse kehtivuse lõppemisel või soodustuse kohaldamise lõppemisel võtab vangla väljasõidutunnistuse hoiule.

(3) Repealed

(4) Registreerimislehte säilitatakse vähemalt üks aasta.

§ 89. Väljasõiduplaani arutamine

(1) Kui kinnipeetav on väljasõidult naasnud, arutab kontaktisik temaga kahe päeva jooksul:

1) väljasõiduplaanis ettenähtud ülesannete täitmist;

2) milliseid toiminguid kinnipeetav tegi ja millised on nende tulemused;

3) millised toimingud jäid tegemata ja mis põhjusel;

4) millised ülesanded tuleb kinnipeetaval väljasõiduplaani kohaselt täita järgmise väljasõidu ajal.

(2) Kontaktisik annab väljasõiduplaani täitmisele hinnangu ja esitab oma ettepanekud järgmise väljasõidu kavandamise kohta. Hinnangu ja täidetud väljasõiduplaani võtab vangla hoiule.

§ 90. Väljaspool vanglat õppima lubamine

Kinnipeetavale võib anda loa sooritada väljaspool vanglat asuva õppeasutuse sisseastumiseksamid ja loa alustada või jätkata seal õpinguid (edaspidi õppimine väljaspool vanglat).

§ 91. Loa saamise taotlus ja selle lahendamine

(1) Väljaspool vanglat õppima asumiseks esitab kinnipeetav taotluse ja lisab sellele dokumendid.

(2) Taotlusse märgitakse:

1) kinnipeetava nimi;

2) õppeasutuse andmed;

3) kas, millega seoses ja millal on kinnipeetaval vaja viibida väljaspool vangla territooriumi (õppetöö või eksamid);

4) vanglast lahkumise ja sinna saabumise ajad;

5) kas ja mis ajaks taotleb kinnipeetav enda vabastamist töötamiskohustusest.

(3) Taotlusele lisatakse tõend sisseastumiseksamite toimumise täpse aja ja koha kohta või tõend enda arvamise kohta kooli õpilaste nimekirja ning õppeasutuse väljastatud ja õppeasutuse juhi allkirjaga kinnitatud tunniplaan.

(4) Taotlus lahendatakse 30 päeva jooksul.

(5) Loa andmise või sellest keeldumise, loa muutmise või kehtetuks tunnistamise põhjendatud otsus vormistatakse käskkirjana ning tehakse kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks otsuse tegemisest alates kolme tööpäeva jooksul.

§ 92. Taotluse lahendamisel arvesse võetavad asjaolud

(1) Taotluse lahendamisel arvestatakse kinnipeetava:

1) isiksuseomadusi ja kriminogeenseid riske;

2) käitumist karistuse kandmise ajal;

3) suhtumist töösse ja õpingutesse;

4) väljaspool vanglat toimuva õppe laadi ja kestust;

5) individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke.

(2) Taotluse lahendamisel võib peale lõikes 1 käsitletud asjaolude arvestada ka muid tegureid.

(3) Repealed

§ 93. Loa vormistamine ja loa tähtaeg

(1) Loas märgitakse:

1) kinnipeetava nimi;

2) loa kehtivusaeg;

3) väljaspool vanglat viibimise täpsed ajad, kui see on vajalik;

4) loa andmise täpne põhjus (eksamite sooritamine või õppetöö).

(2) Loa tähtaja pikendamisele kohaldatakse loa andmise kohta käivaid sätteid.

(3) Luba antakse eksamite ajaks või üheks õppeaastaks.

§ 94. Loa andmisest keeldumine ja loa kehtetuks tunnistamine enne tähtaja lõppemist

(1) Loa andmisest võib keelduda või loa enne selle tähtaja lõppemist kehtetuks tunnistada, kui:

1) kinnipeetav on taotluses teadlikult esitanud valeandmeid;

2) kinnipeetav on toime pannud uue õigusrikkumise;

3) kinnipeetav ei jõua õpingutes edasi;

4) muul põhjusel on alust arvata, et kinnipeetava õppimine väljaspool vanglat on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega.

(2) Repealed

(3) Repealed

§ 95. Õpingute ajaks tööst vabastamine

Kinnipeetava soovil vabastatakse ta õppesessiooni ajaks tööst vanglas.

§ 96. Väljasõidutunnistus

(1) Koos väljaspool vanglat õppimiseks ettenähtud loaga antakse kinnipeetavale väljaspool vanglat liikumiseks paragrahvis 84 ettenähtud väljasõidutunnistus.

(2) Registreerimislehele teeb märke õppeasutus.

(3) Repealed

§ 96¹. Väljaspool vanglat tööle lubamine

Vangla direktor võib anda kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale loa järelevalve all või järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat (edaspidi luba). Avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutatud kinnipeetavale loa andmise otsustab üksuse juht.

§ 96². Loa taotlemine

(1) Kinnipeetava väljaspool vanglat tööle lubamine otsustatakse kinnipeetava ja tööandja taotluse alusel.

(2) Kinnipeetava taotluses märgitakse:

1) kinnipeetava andmed (nimi, isikukood või sünniaasta);

2) töökoht, töö ülesanded;

3) tööandja andmed;

4) kinnipeetava oskused ja varasem kogemus antud töökohal töötamiseks;

5) kinnipeetava kinnitus, et ta on teadlik õigusrikkumisega kaasnevast vastutusest;

(3) Tööandja taotluses märgitakse:

1) kinnipeetava andmed (nimi, isikukood või sünniaasta);

2) tööandja andmed;

3) töökoht, töö ülesanded;

4) kas tööandja soovib kinnipeetavat tööle võtta tähtajalise või tähtajatu lepinguga;

5) tööaja algus ja lõpp;

6) kinnipeetava võimalikud liikumise marsruudid töö ajal väljaspool vanglat, mis on seotud tööülesannete täitmisega;

7) töö toimumine õhtusel ja ööajal või graafiku alusel, kui töid teostatakse väljaspool tavapärast tööaega;

8) tööandja kinnitus selle kohta, et tööandja on teadlik väljaspool vanglat töötavale kinnipeetavale kohaldatavast regulatsioonist.

§ 96³. Taotluse lahendamisel arvesse võetavad asjaolud

(1) Taotluse läbivaatamisel arvestatakse kinnipeetava:

1) isiksuseomadusi või kriminogeenseid riske;

2) käitumist karistuse kandmise ajal;

3) suhtumist töösse ja õpingutesse;

4) väljaspool vanglat toimuva töö laadi ja kestust;

5) individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke;

6) kuriteo toimepanemise raskust ja asjaolusid.

(2) Taotluse lahendamisel võib peale lõikes 1 käsitletud asjaolude arvestada ka muid tegureid.

§ 96⁴. Loa vormistamine ja loa tähtaeg

(1) Luba vormistatakse käskkirjaga ja selles märgitakse:

1) kinnipeetava nimi;

2) loa kehtivusaeg;

3) väljaspool vanglat viibimise täpsed ajad;

4) tööandja andmed;

5) kinnipeetava väljaspool vanglat viibimise võimalikud asukohad;

6) muud tingimused.

(2) Luba antakse tähtajaliselt, või tähtajatult kuni kinnipeetava vabastamiseni. Loa tähtaja pikendamisele kohaldatakse loa andmise kohta käivaid sätteid.

(3) Loa andmise või sellest keeldumise põhjendatud otsus tehakse kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks otsuse tegemisest kolme tööpäeva jooksul.

(4) Vangla direktor võib moodustada komisjoni, mis esitab direktorile ettepaneku kinnipeetava tööle lubamise või mittelubamise kohta.

§ 96⁵. Loa andmisest keeldumine

(1) Loa andmisest võib keelduda, kui:

1) kinnipeetav on taotluses teadlikult esitanud valeandmeid;

2) kinnipeetav omab kehtivat distsiplinaarkaristust;

3) kinnipeetav on põgenemiskalduvusega;

4) kinnipeetav on enda või teiste isikute suhtes vägivaldne;

5) muul põhjusel on alust arvata, et töötamine väljaspool vanglat on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega;

6) kinnipeetav kannab eluaegset vanglakaristust.

(2) Loa andmisest keeldumine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Loa andmisest keeldumise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.

§ 96⁶. Loa kehtetuks tunnistamine

(1) Luba tunnistatakse kehtetuks, kui:

1) kinnipeetaval puudub tööandjaga töösuhe või see on katkenud;

2) kinnipeetav paigutatakse ümber teise vanglasse.

(2) Loa võib tunnistada kehtetuks, kui:

1) kinnipeetava liikumine väljaspool vanglat võib ohustada tema enda, vangla või teiste isikute julgeolekut;

2) kinnipeetav keeldub tööle minemast, töötamast;

3) kinnipeetav paneb toime uue õigusrikkumise;

4) kinnipeetava tervislik seisund ei võimalda tal töötada.

(3) Loa kehtetuks tunnistamine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Loa kehtetuks tunnistamise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.

§ 96⁷. Loa kehtivuse peatumine

(1) Loa kehtivus peatub:

1) pikaajalise kokkusaamise ajal;

2) lühiajalise väljasõidu ajal;

3) lühiajalise väljaviimise ajal.

(2) Loa kehtivuse võib peatada tähtajaliselt ning kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada:

1) kinnipeetava suhtes alustatud distsiplinaar-, kriminaal-, või väärteomenetluse ajaks;

2) tööandaja taotlusel;

3) ajutise töökohustustest vabastamise ajal.

(3) Loa kehtivuse peatamine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Loa kehtivuse peatamise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.

§ 96⁸. Väljasõidutunnistus

(1) Koos väljaspool vanglat töötamiseks ettenähtud loaga antakse kinnipeetavale väljaspool vanglat liikumiseks §-s 84 ettenähtud väljasõidutunnistus.

(2) Registreerimislehele teeb märke tööandja.

(3) Repealed

§ 97. Protokolli rekvisiidid

(1) Kui kinnipeetavat süüdistatakse distsipliinirikkumises, koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll.

(2) Protokolli märgitakse järgmised andmed:

1) distsipliinirikkuja ees- ja perekonnanimi ja isikukood või selle puudumise korral sünnikuupäev;

2) distsipliinirikkumise aeg ja koht;

3) distsipliinirikkumise asjaolude detailne kirjeldus;

4) viide õigusakti sättele, mida on rikutud;

5) viide kinnipeetavalt võetud seletusele, sealhulgas sellele, kas isik tunnistab oma süüd või mitte;

6) viide tunnistajatelt võetud seletustele, sealhulgas asjaolude kirjeldus, mis tõendavad distsiplinaarsüütegu;

7) viide muudele tõenditele ja nende asukohale;

8) loetelu asjaoludest, millest peab selguma, milliste faktide ning tõendite alusel luges menetluse läbiviija süü tõendatuks;

9) põhjendatud ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta;

10) protokolli koostamise aeg;

11) protokollile lisatud materjalide loetelu;

12) protokolli koostanud vanglateenistuse ametnik nimi ja ametinimetus;

13) kinnipeetava allkiri protokolliga tutvumise kohta;

14) distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustanud vanglateenistuse ametnik nimi ja ametinimetus.

(3) Protokollile kirjutab alla selle koostanud vanglateenistuse ametnik.

§ 98. Protokolli lisad

Protokollile lisatakse:

1) tunnistajate seletused;

2) distsipliinirikkumise avastanud teenistuja ettekanne;

3) kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta.

4) Repealed

5) Repealed

§ 100. Kartserisse paigutamine

(1) Kinnipeetava võtab kartserisse vastu järelevalveametnik vangla korrapidaja juhendamisel. Kartserisse paigutatud kinnipeetav registreeritakse ja otsitakse läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus.

(2) Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse lattu ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist.

(3) Repealed

(4) Distsiplinaarkaristuse aja lõppedes vabastatakse kinnipeetav kartserist vangla direktori poolt määratud vanglateenistuja juuresolekul.

(5) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka vahistatule.

§ 101. Lukustatud kambri erisused

Kinnipeetavat, kes õpib üld- või kutsekoolis, lukustatud kambrist tundidesse ei viida, kuid tal võimaldatakse iseseisvalt õppida ja saada õppejõududelt konsultatsioone.

§ 108. Määruste kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 109. Kinnipeetavate isiklike asjade kaalu määruses sätestatud normi viimine

Kinnipeetavad, kelle juures ja laos olevate asjade kaal ületab 30 kilogrammi, peavad viima asjade kaalu määruses sätestatud normini ühe aasta jooksul alates 2007. aasta 1. veebruarist.

§ 110. Suitsetamise korralduse määruses sätestatuga kooskõlla viimine

Paragrahvis 8² sätestatud suitsetamise korraldusele minnakse vanglates üle järgmiselt: Harku Vangla osakonnas, kus on naiskinnipeetavad koos lastega, hiljemalt 2010. aasta 31. märtsist ja Harku Vanglas tervikuna hiljemalt 2010. aasta 26. aprillist, Tartu Vanglas hiljemalt 2010. aasta 26. aprillist, Murru Vanglas hiljemalt 2010. aasta 10. maist, Viru Vanglas hiljemalt 2010. aasta 17. maist ning Tallinna Vanglas hiljemalt 2010. aasta 31. maist.

§ 111. Telefonikõnede registreerimiseks andmete esitamine

Kinnipeetav peab hiljemalt 2013. aasta 31. märtsiks esitama vanglale määruse lisa 1⁴ vormil andmed isikute kohta, kellele kinnipeetav soovib vangistuse jooksul helistada.

§ 112. Väljasõidutunnistuse vormide kasutamine

Väljasõidutunnistuse vorme, mis olid kasutuses enne 1. septembrit 2017. a, võib kasutada kuni nende lõppemiseni.

§ 113. Kirjeldatust erineva riietuse kandmine

Käesolevas määruses kirjeldatutest erinevaid vangla riietuse esemeid võib väljastada seni, kuni vanglal neid on, ning neid võib kanda kasutuskõlbmatuks muutumiseni.

§ 114. Isikliku toimiku andmed ja selle hoidmine

(1) Alates 1. juunist 2024. aastal ei avata vanglasse saabuvale kinnipeetavale, vahistatule ja arestialusele isiklikku toimikut ning andmed märgitakse vangiregistrisse.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse kuni 31. maini 2024. aastal avatud isiklike toimikute kohta.

(3) Isiklik toimik koosneb kahest osast ja selle esimeses osas hoitakse järgmisi dokumente:

1) jõustunud kohtuotsus;

2) teatis kohtuotsuse jõustumise kohta;

3) kinnipidamise akt või protokolli koopia;

4) vahi alla võtmise määruse koopia;

5) politsei dokument isikusamasuse tuvastamise kohta;

6) kinnipeetava ankeet;

7) sõrmejälgede kaart, signaleetilised fotod ja koopia DNA-proovi võtmise vormist;

8) kinnipeetava allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirju;

9) dokumendid vanglas oleku ajal toimunud töövõime kaotamise kohta;

10) kinnipeetavaga toimunud õnnetusjuhtumi akt;

11) koopia surmateatisest;

12) ümberpaigutamise otsus;

13) vabastamisõiendi koopia;

14) kinnipidamisõiend, pärast kinnipeetava vabastamist.

(4) Isikliku toimiku teises osas hoitakse järgmisi dokumente:

1) kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise dokumendid;

2) individuaalne täitmiskava;

3) kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse dokumendid;

4) vanglakomisjoni dokumendid kinnipeetava kohta;

5) otsus kinnipeetavale väljasõidu võimaldamise kohta;

6) kinnipeetavat ja tema vanglaväliseid suhteid iseloomustavad muud andmed;

7) muud kinnipeetavaga seotud dokumendid.

(5) Isikliku toimiku lõpus on ümbrik, milles hoitakse:

1) isikut tõendavat dokumenti;

2) väljasõidutunnistust;

3) naiskinnipeetavaga koos elava lapse sünnitunnistust;

4) muid dokumente, mida ei ole otstarbekas hoida isikliku toimiku esimeses ega teises osas.

(6) Isikliku toimiku kaane esiküljel on kinnipeetava ees- ja perekonnanimi ja isikukood, toimiku alustamise ja lõpetamise aeg ning kinnipeetava kood.

(7) Vahistatu isiklikus toimikus on lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumendid, välja arvatud lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõike 4 punktides 2–6 nimetatud dokumendid.

(8) Arestialuse isiklikus toimikus on lõike 3 punktides 1–3, 5, 7, 8 ja 11 ning lõike 4 punktides 1 ja 7 nimetatud dokumendid. Sundtoodava puhul on seal lisaks sundtoomise määrus või sundtoomise protokoll.

(9) Isiklikku toimikut hoitakse seifis või metallkapis.

§ 115. Isikliku toimikuga tutvumine ja sellega tehtavad toimingud kinnipeetava lahkumisel vanglast

(1) Teenistusliku järelevalve korraldajal, kohtueelsel menetlejal ja kohtunikul on õigus tutvuda kinnipeetava isikliku toimikuga vastavalt vajadusele.

(2) Kinnipeetaval ja tema kaitsjal, vanglakomisjoni liikmel, vanglateenistujal, prokuröril ja kriminaalhooldajal on õigus tutvuda isikliku toimikuga põhjendatud taotluse ja Viru Vangla haldusosakonna juhataja või tema määratud isiku loa alusel.

(3) Isikliku toimikuga tutvumise taotlus lahendatakse taotluse esitamisest viie tööpäeva jooksul.

(4) Isikliku toimikuga tutvumise juures viibib isiklike toimikute säilimise eest vastutav vanglateenistuja.

(5) Isikliku toimikuga tutvumise kohta tehakse toimikus eraldi lehel ja kronoloogilises registris märge, mis peab sisaldama toimikuga tutvuda sooviva isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või sünnikuupäeva ja ametikohta, tutvumise kuupäeva ja kellaaega, toimiku nimetust, viidet taotlusele ja loale ning vastutava vanglateenistuja nime ja allkirja.

(6) Isiklik toimik antakse pärast karistusaja lõppemist või isiku surma arhiivi tähestikulise üleandmisloetelu alusel. Tähestikuline üleandmisloetelu koostatakse paberil kahes eksemplaris ja allkirjastatakse oma käega, millest üht eksemplari säilitatakse vanglas, või elektrooniliselt ja allkirjastatakse digitaalselt.