Välgi looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
действуетс 08.07.2023· RT I, 05.07.2023, 220· Vabariigi Valitsus
Содержание
Нажмите на точку перед параграфом, частью или пунктом: точная ссылка, ссылка на место, объяснение, история редакций, судебная практика и заметки.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Välgi looduskaitseala kaitse-eesmärk
Välgi looduskaitseala² (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse alla:
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vanade loodusmetsade (9010*)³, rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks;
nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, kes on ühtlasi ka I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitseks.
Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks.
Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
Kaitseala asub Tartu maakonnas Vara vallas Alajõe, Mustametsa, Pilpaküla, Särgla ja Välgi külas.
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD
§ 4. Sihtkaitsevööndi määratlus
Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
Välgi sihtkaitsevöönd;
Mustametsa sihtkaitsevöönd;
Alajõe sihtkaitsevöönd.
§ 5. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Alajõe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on I kategooria kaitsealuse liigi elupaiga ja väärtuslike koosluste kaitse.
Välgi ja Mustametsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on II kategooria kaitsealuse liigi elupaiga ja väärtuslike koosluste kaitse.
Metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomuliku liikide koosseisu säilitamine.
§ 6. Lubatud tegevus
Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud Alajõe sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini ja Mustametsa sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini, kus inimeste viibimine on lubatud ainult järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük.
Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades.
Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine, sealjuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
Välgi sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
Välgi sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
Välgi sihtkaitsevööndis olemasoleva maaparandussüsteemi hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
olemasolevate teede hooldustööd.
§ 7. Keelatud tegevus
Kaitsealal on keelatud:
majandustegevus;
loodusvarade kasutamine;
uute ehitiste püstitamine.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
väljastada metsamajandamiskava;
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
anda projekteerimistingimusi;
anda ehitusluba.
§ 8. Vajalik tegevus
Kaitsealal on poollooduslike koosluste ja looduslike rohumaade esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine.
§ 9. Tegevuse kooskõlastamine
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
Утратил силу