Metsa majandamise eeskiri
in forcefrom 16.06.2025· RT I, 13.06.2025, 14· Keskkonnaminister
Official English translation: Rules of Forest Management · RT V, 21.11.2017, 2
The official English translation is published in Riigi Teataja for information. Only the Estonian text has legal force.
The translation is of the version in force from 02.09.2017, not of the current one. Provisions whose Estonian text has changed since are marked. The Estonian text prevails.
Translation in Riigi Teataja ↗Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Metsa majandamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab metsa raie, metsa uuendamise ja metsakaitse põhinõuded ning metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise korra, et tagada metsa majandamise jätkusuutlikkus ja metsamajanduse hea tava järgimine.
Translation of the version of 02.09.2017; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 1. Scope of application the Regulation
The Rules of Forest Management (hereinafter the Rules) specify the basic requirements for forest cutting, reforestation and forest protection and the procedure for ordering and performing reforestation and forest protection expert assessments in order to ensure the sustainability of forest management and adherence to good forest management practice.
§ 2. Valdkonna eest vastutava ministri volitatud isiku määramine
Keskkonnaamet on valdkonna eest vastutava ministri volitatud isik «Metsaseaduse» § 25 lõikete 5 ja 6 alusel metsa uuendamise võtete rakendamise ja metsa uuendamise tähtaja pikendamisel.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (02.09.2017): the translation does not match the text in force.
§ 2. Appointment of a person authorised by the Minister of the Environment
The Environmental Board is the person authorised by the Minister of the Environment upon extending the term for the implementation of reforestation methods and forest regeneration based on subsections 25 (5) and (6) of the Forest Act.
§ 3. Lageraie
Lageraie on lubatud puistus, mille koosseisuga kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne või suurem puistu koosseisuga kaalutud esimese rinde keskmisest raievanusest.
Puistu esimese rinde keskmine vanus ja keskmine raievanus arvutatakse järgmiste valemitega:
A = (koef Pl1 ²*A Pl1 +koef Pl ²*A Pl2 +…) / (koef Pl1 ²+ koef Pl2 ²+…), kus AK = (koef Pl1 ²*Ak Pl1 +koef Pl2 ²*Ak Pl2 +…) / (koef Pl1 ²+ koef Pl2 ²+…), kus
Raievanused puuliikide ja boniteediklasside viisi on järgmised:
Kui puistu enamuspuuliigiks on puuliik, mis ei ole nimetatud lõikes 1², on lageraie lubatud igas vanuses. Kui lõikes 1² nimetamata puuliik on puistuelemendiks, mis ei ole enamuspuuliik, siis kasutatakse selle puhul kaalutud küpsusvanuse leidmisel kokkuleppelist raievanust 30 aastat.
Noorema männi, kuuse, kase, sanglepa ja haava enamusega puistu lageraie on lubatud juhul, kui selle puistu enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter on saavutanud vähemalt järgmise küpsusdiameetri:
Kui puistu esimese rinde enamuspuuliik on inventeerimisandmetes kirjeldatud rohkem kui ühe elemendina, arvutatakse enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter valemiga:
– puistu enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter;
– enamuspuuliigi puistu elemendi koosseisukordaja protsentides;
– enamuspuuliigi puistuelemendi keskmine rinnasdiameeter.
Repealed
Lageraie on lubatud mis tahes vanusega või keskmise rinnasdiameetriga puistus kui selle esimese rinde täius on 40% või sellest väiksem.
Translation of the version of 02.09.2017; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 3. Clear cutting
(1) Clear cutting is permitted in a stand, where the average age of the upper layer weighed on the basis of the composition of the stand is equal to or exceeds the rotation age of the upper layer weighed on the basis of the composition of the stand.
(1¹) Average age of the upper layer and average rotation age of the stand is calculated with the following formulae:
A = (koefPl1 ² *APl1+koefPl ² *APl2+…) / (koefPl1 ² + koefPl2 ² +…), where
A Age weighed on the basis of the composition of the stand
koefPl Composition coefficient of stand component in percentages
APl Age of stand component
AK = (koefPl1 ² *AkPl1+koefPl ² *AkPl2+…) / (koefPl1 ² + koefPl2 ² +…), where
AK Rotation age weighed on the basis of the composition of the stand
AkPl Maturity age of stand component (tree species)
(1²) Rotation ages per tree species and quality classes are the following:
(2) If dominant tree species of a stand is a tree species not mentioned in section 1², clear cutting is permitted in any age. If a tree species not mentioned in section 1² is a stand component, but not a dominant tree species, a conventional rotation age of 30 years is used for finding the relevant weighed rotation age.
(3) Clear cutting of a stand consisting dominantly of younger pine, spruce, birch, black alder and aspen is permitted, if the average breast height diameter of the dominant tree species of such a stand has achieved at least the following maturity diameter:
(3¹) If the dominant tree species of the upper layer of a stand has been specified as more than one component in the inventory data, the average breast height diameter of the dominant tree species is calculated with the formula:
Where
– average breast height diameter of the dominant tree species of the stand;
– composition coefficient of stand component of the dominant tree species in percentages;
– average breast height diameter of stand component of the dominant tree species.
(5) Clear cutting is permitted in a stand with any age or average breast height diameter, if crop density of its upper layer is 40% or lower.
§ 5. Turberaie
Turberaiet võib teha puistus, mille koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne või suurem eeskirja § 3 lõikes 1² toodud puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusest või mis on saavutanud eeskirja § 3 lõikes 3 toodud keskmise rinnasdiameetri.
Aegjärksel raiel ei tohi raiega viia puistu esimese rinde täiust pärast esimest raiejärku madalamale kui 30%.
Häilraiel võib ühe hektari kohta sisse raiuda kuni viis häilu. Esimesel raiejärgul võib häilu läbimõõt olla kuni 40 m, teisel raiejärgul võib seda suurendada kuni 30 m ja kolmanda raiejärguga võib häiludevahelisel alal kõik puud raiuda. Sisseraiutavate häilude pindala pärast esimest raiejärku ei tohi olla suurem, kui 25% puistu pindalast.
Veerraiel võib raiuda lageraie korras langi servast kuni metsa keskmise kõrguse laiuse riba. Lagedaks raiutud riba kõrval võib raiuda üksikpuid või häile puistu kõrguse laiuselt nii, et täius ei langeks alla 50%.
Turberaie järgmise raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab eeskirja § 15 alusel sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu elujõulisi vähemalt 0,3 m kõrguseid puid vähemalt 1000 ühe hektari kohta.
Turberaie viimase raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab eeskirja § 15 alusel sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu elujõulisi vähemalt 0,5 m kõrgusi puid vähemalt 1500 ühe hektari kohta.
Translation of the version of 02.09.2017; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 5. Shelterwood cutting
(1) Shelterwood cutting may be carried out in a stand, where the average age of the upper layer weighed on the basis of the composition of the stand is equal to or exceeds the rotation age of the upper layer weighed on the basis of the composition of the stand specified in subsection 3 (1²) of the Rules, or which has achieved the average breast height diameter specified in subsection 3 (3).
(2) In the event of shelterwood compartment cutting, the crop density of the upper layer of the stand after the first cutting stage may not be lower than 30%.
(3) In the event of group selective cutting, up to five groups may be cut per hectare. In the first cutting stage, the diameter of a group may be up to 40 m; in the second cutting stage; it can be extended to up to 30 m; and in the third cutting stage, all trees can be cut in the area between groups. The area of cut gaps after the first cutting stage may not exceed 25% of the area of the stand.
(4) In the event of shelterwood strip cutting, trees may be cut from the edges of the cutting area by way of clear cutting at a width that does not exceed the average height of the forest. Single trees or groups may be cut at the width corresponding to the height of the stand next to a clearcut strip, ensuring that crop density does not fall below 50%.
(5) In the event of shelterwood cutting, the next cutting stage may be commenced when the cutting area includes at least 0.3 m tall trees of viable undergrowth of the species declared suitable based on § 15 of the Rules in amount of at least 1000 trees per hectare.
(6) In the event of shelterwood cutting, the last cutting stage may be commenced when the cutting area includes at least 0.5 m tall trees of viable undergrowth of the species declared suitable based on § 15 of the Rules in amount of at least 1500 trees per hectare.
§ 6. Hooldusraied
Valgustusraiet võib teha kõikides kuni 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes, kus peapuuliigi valgusolud vajavad reguleerimist.
Harvendusraiet võib teha kõikides üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes, mille rinnaspindala on suurem, kui on märgitud määruse lisas 1.
Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega puistus. Sanitaarraie käigus ei tohi puistu täius langeda alla 30%.
Pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 märgitust.
Mustika, jänesekapsa-mustika, jänesekapsa-pohla, sinilille, angervaksa, jänesekapsa ja jänesekapsa-kõdusoo männikus, kaasikus, haavikus või sanglepikus võib harvendusraiejärgne puistu esimese rinde rinnaspindala olla 3 m²/ha võrra väiksem, kui on märgitud eeskirja lisas 1, kui pärast raiet kasvab puistu all kuuse elujõuline teine rinne täiusega vähemalt 40% või kuuse elujõuline järelkasv taimede arvuga vähemalt 1500 hektari kohta.
Translation of the version of 02.09.2017; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 6. Improvement cutting
(1) Cleaning is permitted in all stands with the average breast height diameter of up to eight centimetres, where light conditions of the main tree species require adjustment.
(2) Thinning is permitted in all stands with the average breast height diameter of more than eight centimetres, the basal area of which is larger than specified in Appendix 1 to the Rules.
(3) Sanitary cutting is permitted in a stand of any age. During sanitary cutting, the crop density of the stand may not fall below 30%.
(4) After thinning, the basal area of upper layer of the stand may not be lower than specified in Appendix 1 to the Rules.
(5) In Vaccinium myrtillus, Oxalis-Vaccinium myrtillus, Oxalis-Vaccinium vitis-idaea, Hepatica, Filipendula, Oxalis and Oxalis drained peatland site types of pine, birch, aspen or black alder forests, the basal area of upper layer of the stand after thinning may be 3 m²/ha lower than specified in Appendix 1 to the Rules, if after thinning there is a viable lower layer of spruce in the stand with a crop density at least 40%, or viable undergrowth of spruce in an amount of at least 1500 trees per hectare.
§ 7. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puud
Sanitaarraie korras võib raiuda:
surnud puid;
väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehaga puid;
puid, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool;
tüvekahjuritest asustatud puid;
puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid;
puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu;
kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust;
tormiheidet, tormimurdu ja tormi vaalitud puid ning lumemurdu ja lume vaalitud puid;
oma ülesande täitnud seemnepuid, mis ei ole säilikpuud. Seemnepuude ülesanne loetakse täidetuks, kui raiesmik on uuenenud;
teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud;
püünispuudena metsa jäetavaid puid.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (02.09.2017): the translation does not match the text in force.
§ 7. Trees permitted to be cut by sanitary cutting
The following trees may be cut by sanitary cutting:
1) dead trees;
2) trees with externally visible stem rot and carpophores of stem rot pathogens;
3) trees with excessive flow of resin due to Heterobasidion damage;
4) trees inhabited by stem pests;
5) trees, in which more than half of the crown is irreversibly damaged, and trees with dead top;
6) trees with burned root collar area and surrounding forest mould;
7) spruces, in which the bark is damaged up to the wood in the extent of at least 10% of stem circumference, and trees of other species, in which the bark is damaged in the extent of at least 30% of stem circumference;
8) wind-thrown, storm-mangled trees, snow-breakage and snow-mangled trees;
9) seed trees that have fulfilled their function, which are not old crop trees. The function of seed trees is considered fulfilled, when the clear cut area has regenerated;
10) other trees of the layer of single trees located in forest land without forest or in young growth area, which are not old crop trees.
§ 7¹. Puistud, milles võib teha valikraiet
Valikraiet võib teha puistus, mille koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne või suurem eeskirja § 3 lõikes 1² toodud puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusest. Käesolevas paragrahvis toodud nõuded kehtivad valikraiele väljaspool kaitstava ala sihtkaitsevööndit.
Repealed
Repealed
Pärast valikraiet ei tohi puistu rinnaspindala (m²/ha) olla väiksem kui:
Translation of the version of 02.09.2017; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 7¹. Stands, where selective cutting is permitted
(1) Selective cutting may be carried out in a stand, where the average age of the upper layer weighed on the basis of the composition of the stand is equal to or exceeds the rotation age of the upper layer weighed on the basis of the composition of the stand specified in subsection 3 (1²) of the Rules. The requirements specified in this article are valid for selective cutting outside the special management zone of a protected area.
(4) After selective cutting, the basal area of the stand (m²/ha) may not be lower than:
§ 8. Metsa kokkuveoteed
Metsamaterjali kokkuveoks võib rajada kuni 4 m laiusi kokkuveoteid.
Kokkuveoteed ei tohi moodustada enam kui 20% raielangi pindalast.
Metsamaterjali kokkuveoks raielangilt tohib metsaomanik oma kinnistu piires rajada ühe kokkuveotee raielangiga piirnevale metsamaale.
Translation of the version of 02.09.2017; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 8. Drag roads
(1) Drag roads with a width of up to 4 m can be established for the dragging of timber.
(2) Drag roads may not form more than 20% of the area of the cutting area.
(3) For dragging timber from the cutting area, a forest owner may establish one drag road on their registered immovable, on the forest land bordering with the cutting area.
§ 8¹. Laoplats
Metsatee valdajal on õigus metsatee kahjustamise vältimiseks rajada laoplats kuni 10 m laiuselt metsatee servast tehnoloogilise skeemi alusel.
Tehnoloogilisel skeemil peavad olema vähemalt järgmised andmed:
laoplatsi asukoht kaardil;
kinnistu ja katastriüksuse number;
kvartali ja eraldise number;
laoplatsi pindala.
Metsamaterjali ladustamise nõuded on järgmised:
metsamaterjali ladustamisel peab olema metsateel tagatud ladustamise kohast nähtavus mõlemas suunas vähemalt 50 m;
virna, v.a raidmete virna, kõrgus ei tohi ületada kahekordset metsamaterjali pikkust;
virn või virna mistahes osa ei tohi ulatuda metsatee kohale;
virn ei tohi olla kaldu metsatee poole;
virna külje kalde nurk ei tohi olla suurem kui 35°;
metsamaterjali ladustamisel kraavi kohale ei tohi takistada vee äravoolu.
Translation of the version of 02.09.2017; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 8¹. Timber landing
(1) The owner of a forest road is entitled to establish a timber landing with a width up to 10 m from the edge of the forest road based on a technological plan, in order to prevent damages to the forest road.
(2) The technological plan shall include at least the following data:
1) location of the timber landing on a map;
2) the number of the registered immovable and the number of the cadastral unit;
3) the number of the quarter and the stand compartment;
4) area of the timber landing.
(3) The following requirements apply to the storage of timber:
1) upon storage of timber, visibility shall be ensured on the forest road from the storage site at least 50 m in both directions;
2) the height of a stack, except slash stack, may not exceed double length of timber;
3) the stack or any part of the stack may not extend above the forest road;
4) the stack may not be inclined towards the forest road;
5) angle of inclination of the side of the stack may not exceed 35°;
6) in the event of storage of timber above a ditch, it shall not obstruct run-off of water.
§ 9. Raielankide raidmetest puhastamise viisid ja kord
Uuendusraielangid tuleb raidmetest puhastada hiljemalt ühe aasta jooksul raieõiguse lõppemisest arvates, kui see on vajalik metsa uuenemise tagamiseks.
Raidmeteks loetakse oksad, ladvad, raielangile jäänud tüvepuit, raiutud järelkasv ja raiutud alusmets.
Lubatud on järgmised raielankide puhastamise viisid tingimusel, et need ei kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa arvatud järelkasvu):
hunnikutesse või vallidesse kogutud raidmete kõdunema jätmine või põletamine;
raidmete ülepinnaline põletamine;
raidmetega kokkuveoteede tugevdamine;
raidmete tükeldamine ja laialilaotamine;
raidmete äravedu langilt.
Raidmete äravedu langilt pole lubatud loo- ja nõmmemetsades.
Tuleohtlikul perioodil on raidmete põletamine keelatud.
Raidmete ülepinnaline põletamine on lubatud tuleohtliku perioodi välisel ajal, tingimusel, et sellest teavitatakse päästeteenistuse häirekeskust.
Vallidesse või hunnikutesse kõdunema jäetavad raidmed ei tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (02.09.2017): the translation does not match the text in force.
§ 9. Methods of and procedure for cleaning cutting areas of slash
(1) Regeneration cutting areas shall be cleaned of slash not later than in one year from the expiration of the forest notification, if it is necessary for ensuring forest regeneration.
(2) Slash includes branches, tree tops, stem wood remaining in the cutting area, cut undergrowth and cut underwood.
(3) The following cleaning methods of cutting areas are permitted, if these do not cause damage to growing trees (including undergrowth):
1) rotting or burning of slash collected into piles or heaps;
2) burning slash in the whole area;
3) strengthening drag roads with slash;
4) chopping and spreading of slash;
5) removal of slash from the cutting area.
(4) Removal of slash from the cutting area is not permitted in alvar forests and boreal heath forests.
(5) Burning of slash is prohibited during a period of fire hazard.
(6) Burning slash in the whole area is permitted outside a period of fire hazard, provided that the alarm centre of the rescue service has been notified.
(7) Slash left rotting in piles or heaps may not cover more than 20% of the cutting area.
§ 10. Seemnepuudele ja nende säilitamisele esitatavad nõuded
Seemnepuudeks jäetakse hea tüvevormi, kitsa ja pika elusvõra, kiire kasvu ja hea tervisliku seisundiga puud.
Seemnepuud, mis ei ole säilikpuud, võib koristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist.
Translation of the version of 02.09.2017; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 10. Requirements set to seed trees and their preservation
(1) Trees with a good stem form, narrow and long live crown, fast growth and good health condition are preserved as seed trees.
(2) Seed trees, which are not trees, can be removed by sanitary cutting after they have fulfilled their function.
§ 11. Seemnekandvusea määramine
Kui teatud puude vaatlus ei tõesta viljakandvuse varasemat algust, loetakse seemnekandvuseas olevaks puud, mis on saavutanud vähemalt järgmise vanuse:
Translation of the version of 02.09.2017; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 11. Determination of seed-bearing age
If observation of certain trees does not prove the earlier start of fruit-bearing, the trees having achieved at least the following ages shall be considered having reached the seed-bearing age:
§ 13. Nõuded säilikpuude ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavate puude ja nende säilitamise kohta
Kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil säilitada tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel lageraielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta.
Säilikpuud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.
Suurematel raiesmikel säilitatakse säilikpuud gruppidena.
Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks.
Translation of the version of 02.09.2017; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 13. Requirements set to old crop trees or trees that are necessary to ensure the biological diversity and their preservation
(1) Growing old crop trees or the preserved standing parts of such trees shall be preserved in a clear cutting area with the total volume of stem wood of at least five solid cubic metres per hectare or, in the case of a clear cutting area of over five hectares, at least ten solid cubic metres per hectare.
(2) Old crop trees are selected from the trees of the upper layer of various tree species with the largest diameter, preferring hard broadleaved trees, pines and aspen, as well as trees with special characteristics, such as burning marks, cavities, or large branches.
(3) In larger clear cut areas, old crop trees are preserved in groups.
(4) Old crop trees are not subject to removal and shall remain in the forest forever.
§ 14. Metsa uuendamine
Repealed
Metsa uuendamisel pohla, jänesekapsa-pohla, mustika, jänesekapsa-mustika, jänesekapsa ja sinilille metsakasvukohatüübis võib maapinna ettevalmistamise käigus juurida kuuse kände kogu uuendatava ala ulatuses. Kändude juurimisel on lubatud kahjustada metsamulda sügavamalt kui 30 cm.
Maapinna ettevalmistusel liigniisketes kasvukohatüüpides vesivagude ja küngastena on lubatud kaevata vesivagusid sügavusega kuni 40 cm.
Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiestikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel.
Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema:
hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril;
hariliku männi istutamisel vähemalt 2600 taime hektaril;
hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril;
aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril;
aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril.
Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks.
Repealed
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (02.09.2017): the translation does not match the text in force.
§ 14. Reforestation
(1¹) In the event of reforestation in Vaccinium vitis-idaea, Oxalis-Vaccinium vitis-idaea, Vaccinium myrtillus, Oxalis-Vaccinium myrtillus, Oxalis and Hepatica forest site types, or during the preparation of ground, it is permitted to uproot spruce stumps in the entire area of reforestation. During uprooting of stumps, it is permitted to damage forest soil deeper than 30 cm.
(1²) In the event of preparation of ground in overly moist site types as water furrows and humps, it is permitted to dig water furrows with the depth of up to 40 cm.
(2) Clear cut areas and perished parts of the forest in stands of Arctostaphylos, Cladina and Calluna site types shall be reforested by pine sowing or planting.
(3) Minimum original density of places of sowing and planting shall be:
1) in the case of sowing of Scots pine at least 3500 places of sowing per hectare;
2) in the case of planting of Scots pine at least 3000 plants per hectare;
3) in the case of planting of Norway spruce at least 1500 plants per hectare;
4) in the case of sowing of silver and downy birch at least 2500 places of sowing per hectare;
5) in the case of planting of silver and downy birch at least 1500 plants per hectare.
(4) In the case of lower original density, sowing or planting of forest shall be considered the fostering of natural regeneration.
§ 15. Metsakasvukohatüübile sobivad ja metsauuendamisel kasutada lubatud puuliigid
Uuendamisel kasutada lubatud ja metsa uuenenuks lugemisel võetakse arvesse määruse lisas 2 loetletud puuliike, kõvalehtpuid ja harilikku pärna ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega kasvatada lubatud võõrpuuliike.
Hall lepp on uuendamisel lubatud ja võetakse metsa uuenenuks lugemisel arvesse vaid hukkunud või raiutud hall-lepikutes.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (02.09.2017): the translation does not match the text in force.
§ 15. Tree species suitable for the forest site type and approved for reforestation
(1) Hard broadleaved trees and tree species listed in Appendix 2 to the regulation and alien tree species permitted for use with a regulation of the Minister of the Environment are permitted for use in reforestation and are taken into account in deeming the forest as regenerated.
(2) Grey alder is permitted for use in reforestation and is taken into account in deeming the forest as regenerated only in perished or cut grey alder stands.
§ 16. Metsa uuenenuks lugemiseks nõutav puude minimaalne arv hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalne kõrgus
Mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.
Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel.
Mitme puuliigi uuenduse korral loetakse iga puuliigi minimaalset kõrgust ületavad taimed ja arvutatakse iga puuliigi kohta puude arvu suhe nõutavasse minimaalsesse puude arvu. Kui nende suhete summa on võrdne või suurem kui 1, loetakse ala uuenenuks. Kasutatakse järgmist valemit:
kus N pl – puuliigi uuenemise minimaalset kõrgust ületavate taimede arv; N pl, min – puuliigi nõutav minimaalne puude arv metsa uuenemisel.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (02.09.2017): the translation does not match the text in force.
§ 16. Minimum number of trees per hectare required for deeming the forest as regenerated and minimum height of trees taken into account
(1) A forest is deemed as regenerated, if at least 1500 Scots pine trees with the height 0.5 m or higher, or at least 1000 Norway spruce trees with the height 0.5 m or higher, or at least 1500 common oak trees with the height 0.5 m or higher, or at least 1500 trees of other tree species taken into account in deeming the forest as regenerated with the height 1.0 m or higher are growing in an area of one hectare.
(2) Trees shall be viable and shall be located evenly throughout the entire area of reforestation. The existence of trees is not required in natural kettle holes located in clear cut areas or in perished parts of forest, on branch piles and drag roads strengthened with slash.
(3) In the event of reforestation with several tree species, the number of plants exceeding minimum height of every tree species shall be counted and the ratio of the number of trees to the required minimum number of trees shall be calculated for each tree species. If the sum of such ratios is equal to or higher than 1, the area shall be deemed regenerated. The following formula is used:
where Npl – the number of plants exceeding minimum height of regeneration of the tree species;
Npl, min – required minimum number of trees of the tree species for forest regeneration.
§ 17. Juuremädaniku tõttu raiutud puistute uuendamisele esitatavad nõuded
Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud.
Metsakaitse ekspertiisi põhjal võib lubada uuendada juuremädaniku tõttu raiutud puistut ka raiutud puistu enamuspuuliigiga, kui kasvukohatingimused seda nõuavad.
Translation of the version of 02.09.2017; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 17. The requirements for the reforestation of stands cut due to root rot
(1) Dominant tree species of the cut stand may not be used for reforestation of stands cut due to root rot, except for pine stands of Cladina and Vaccinium vitis-idaea site types.
(2) Based on the forest protection expert assessment, reforestation of a stand cut due to root rot with dominant tree species of the cut stand may be permitted, if required by the conditions of the site type.
§ 18. Metsa uuendamise ja metsauuendamisvõtete rakendamise tähtaja pikendamise kord
Kui looduslike tingimuste omapära, metsaomanikust sõltumatute metsa hukkumise põhjuste või õppe- ja teadustöö tõttu pole metsa uuendamise võtete rakendamine esimesel kahel aastal pärast uuendusraiet või metsa hukkumist põhjendatud, esitab metsaomanik Keskkonnaametile käesoleva eeskirja lisas 3 esitatud vormi kohase taotluse uuendamisvõtete rakendamise tähtaja pikendamiseks.
Kui metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise, looduslike tingimuste omapära või metsaomanikust sõltumatute metsa hukkumise põhjuste tõttu pole metsa uuenemine metsaseaduse § 24 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul võimalik, esitab metsaomanik Keskkonnaametile käesoleva eeskirja lisas 3 esitatud vormi kohase taotluse metsa uuenemise tähtaja pikendamiseks.
Metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise taotlus loetakse kättetoimetatuks, kui:
esitaja on selle Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud;
tähtkirjaga saadetud taotluse on postiasutus Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud;
esitaja on selle edastanud isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu või digitaalallkirjastatuna.
Keskkonnaamet kontrollib taotluses esitatud andmeid ning annab hinnangu uuendamisvõtete rakendamata jätmise ja nende rakendamise tähtaja pikendamise või metsa uuenemise tähtaja pikendamise põhjendustele.
Keskkonnaamet teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Otsuses näidatakse taotluse rahuldamise korral uus metsa uuendamisvõtete rakendamise või metsa uuendamise tähtaeg, taotluse rahuldamata jätmise korral rahuldamata jätmise põhjused.
Metsa uuendamisvõtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamise taotluste üle peab arvestust Keskkonnaamet.
Translation of the version of 02.09.2017; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 18. Procedure for the extension of terms for the implementation of reforestation methods and forest regeneration
(1) If the implementation of reforestation methods is unjustified in the first two years after regeneration cutting or perishing of the forest due to the specific natural conditions or the reasons for the perishing of the forest which are independent of the forest owner, as well as due to teaching and scientific research, the forest owner shall submit to the Environmental Board an application for extending the term for the implementation of reforestation methods on the form provided in Appendix 3 to these Rules.
(2) I f forest regeneration is impossible within the term specified in subsection 24 (3) of the Forest Act due to the extension of the term for implementation of reforestation methods, the specific natural conditions or the reasons for the perishing of the forest which are independent of the forest owner, the forest owner shall submit to the Environmental Board an application for extending the term for forest regeneration on the form provided in Appendix 3 to these Rules.
(3) The application for extending the term for the implementation of reforestation methods is considered delivered, if:
1) the applicant has delivered it to the Environmental Board against a signature;
2) the postal company has delivered the application sent by registered mail to the Environmental Board against a signature;
3) the applicant has transmitted the application through an electronic channel enabling unambiguous identification of the person or with a digital signature.
(4) The Environmental Board shall verify the data submitted in the application and shall assess the reasons for not applying or extending the term for the implementation of reforestation methods or extending the term for forest regeneration.
(5) The Environmental Board shall make a decision to satisfy or to reject the application in one month from the submission of the application. The decision shall specify the new term for the implementation of reforestation methods or forest regeneration, if the application is satisfied, or reasons for rejection, if the application is rejected.
(6) The Environmental Board shall keep the accounting of applications for extending the term for the implementation of reforestation methods or extending the term for forest regeneration.
§ 19. Metsakaitse
Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud:
metsa majandamisel vigastada nendel puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks vastavalt eeskirja §-le 7;
ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veerežiimi, metsamulda sügavamalt kui 30 cm, välja arvatud eeskirja § 14 lõigetes 1¹ ja 1² nimetatud juhul, metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks;
Repealed
Metsa uuendamisel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 50%-l uuendusala pindalast, metsa raiel enam kui 25%-l raielangi pindalast.
Raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raieeelsele tasemele ühe aasta jooksul raieõiguse lõppemisest arvates.
Kraavide ja truupide kahjustamise tagajärjel ei ole lubatud tekitada kestvaid veekahjustusi, millel on puistu tervislikule seisundile negatiivne mõju.
Korrastustööd peavad tagama metsasihtidel liikumisvõimalused päästeteenistuse transpordivahenditele.
Metsamajanduslike tööde teostamisel tuleb võimaluse korral vältida pärandkultuuri objektide kahjustamisest.
Juuremädaniku leviku tõkestamiseks võib töödelda okaspuukände bioloogiliste taimekaitsevahenditega või karbamiidiga.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (02.09.2017): the translation does not match the text in force.
§ 19. Forest protection
(1) The following is prohibited for the protection of the trees that are left growing, for natural regeneration, for the soil of the cutting area, and for the surrounding forest and forest soil:
1) damaging in the event of forest management the stem, crown or top of the trees not subject to cutting in the extent, which would provide basis for sanitary cutting of these trees pursuant to § 7 of the Rules;
2) endangering or causing major damage to the forest as an ecosystem or the gene pool of the forest, water regime of the forest or forest soil deeper than 30 cm, except in cases specified in subsections 14 (11) and (12) of the Rules, or to the conditions for forest regeneration and reforestation, or allowing wind damages or the spread of fungus diseases or pests;
(2) Upon reforestation, the upper layer of soil may not be damaged in more than 50% of the reforestation area, and upon cutting in more than 25% of the cutting area.
(3) Roads, rides, ditches, bridges and culverts damaged in the course of cutting shall be returned at least to the condition before cutting in one year from the expiration of the forest notification.
(4) It is not permitted to cause permanent water damages as a result of damages to ditches and culverts, which have a negative impact on the health of the stand.
(5) Maintenance shall ensure movement possibilities for means of transport of the rescue service on forest rides.
(6) When performing forest management activities, damages to the objects of cultural heritage shall be avoided, if possible.
(7) To prevent the spread of root rot, conifer stumps may be treated with biological plant protection products or carbamide.
§ 20. Pestitsiidide kasutamine metsas
Pestitsiide võib metsas kasutada metsakaitseekspertiisi tulemuste alusel.
Metsakaitseekspertiisi pole vaja korraldada pestitsiidide kasutamiseks istikute ja seemikute kaitsmiseks haiguste ja putukkahjustuste eest metsataimlates ja metsauuendustöödel.
Pestitsiidide kasutamisel tuleb järgida «Taimekaitseseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud taimekaitsevahendite kasutamise korda.
Translation of the version of 02.09.2017; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 20. Use of pesticides in the forest
(1) Pesticides can be used in the forest based on the results of forest protection expert assessment.
(2) Forest protection expert assessment is not required for using pesticides for protecting plants and seedlings against diseases and pests in forest nurseries and during reforestation activities.
(3) Pesticides shall be used pursuant to the procedure for using plant protection products specified in the Plant Protection Act and relevant legal acts adopted on the basis thereof.
§ 21. Toore koorimata okaspuidu metsast välja vedamise tähtaeg
Toorest koorimata okaspuidust metsamaterjal, välja arvatud raidmed ja püünispuud, tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, metsast välja vedada järgmiselt:
1. septembrist kuni 30. aprillini raiutud puit 1. juuniks;
1. maist kuni 31. augustini raiutud puit ühe kuu jooksul raie tegemisest arvates.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (02.09.2017): the translation does not match the text in force.
§ 21. Term of transportation of undried and unbarked coniferous wood out of the forest
Undried and unbarked coniferous timber, except slash, shall be transported out of the forest as follows, if the volume of such timber exceeds ten solid cubic metres per hectare:
1) the wood cut from 1 September to 30 April – by 1 June;
2) the wood cut from 1 May to 31 August – in one month from cutting.
§ 22. Metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise kord
Metsauuendusekspertiisi teeb Keskkonnaamet.
Metsauuendusekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik eeskirja lisas 4 esitatud vormi kohase taotluse Keskkonnaametile:
metsa uuendamise võtete rakendamise kohustusest vabastuse saamiseks, kui hukkunud metsaosal või raiesmikul esineb sobiva liigikoosseisuga, piisava taimede arvu ja ülepinnalise paiknemisega looduslik uuendus;
Repealed
Metsakaitseekspertiisi teeb Keskkonnaamet.
Repealed
Metsakaitseekspertiisi algatab Keskkonnaamet metsateatisega või muul viisil laekunud teabe alusel:
ettekirjutise tegemiseks metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks;
rekreatiivse kasutamisega seotud metsakahjustuste vältimiseks piirangute kehtestamiseks omanike nõusolekul.
Metsakaitseekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik Keskkonnaametile metsateatise metsakahjustusest tormi, üleujutuse, ulatusliku metsatulekahju või muu loodusjõu põhjustatud ulatuslike kahjustuste (edaspidi loodusõnnetus) tõttu hukkunud või looduslike tegurite tagajärjel halva tervisliku seisundiga metsa, samuti halva fenotüübiga puistu või metsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindalaga ja täiusega puistu uuendamiseks.
Taotlus metsauuendus- või metsakaitseekspertiisi tegemiseks loetakse kättetoimetatuks, kui:
esitaja on selle Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud;
tähtkirjaga saadetud taotluse on postiasutus Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud;
esitaja on selle edastanud isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu või digitaalallkirjastatuna.
Metsauuendusekspertiis ja metsakaitseekspertiis tehakse 20 tööpäeva jooksul metsakahjustuse metsateatise, metsaomaniku taotluse või muul viisil metsakahjustust käsitleva teabe saabumisest arvates.
Metsauuendus- või metsakaitseekspertiisi tegija võib ekspertiisi tegemise tähtaega ajavahemikus 15. novembrist kuni 15. märtsini pikendada juhul, kui ekspertiisi tegemine ei ole ilmastikuolude tõttu võimalik. Ekspertiisi tegemise tähtaja pikendamise otsus saadetakse metsaomanikule käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodud tähtaja jooksul, märkides ekspertiisi tegemise tähtaja pikendamise põhjused ning ekspertiisi tegemise aja.
Metsakaitseekspertiis tehakse võimaluse korral kogu kahjustusalale korraga.
Metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi kohta vormistatakse akt, mis sisaldab:
ekspertiisi tegemise põhjused;
metsa seisukorra hinnangut;
eksperdi hinnangut;
metsakaitseekspertiisi korral metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks metsakaitsetööde loetelu.
Metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside arvestust peetakse metsaressursi arvestuse riiklikus registris.
Translation of the version of 02.09.2017; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 22. Procedure for commissioning and conducting reforestation and forest protection expert assessments
(1) Reforestation expert assessment shall be conducted by the Environmental Board.
(2) To commission a reforestation expert assessment, the forest owner shall submit the relevant application to the Environmental Board on the form provided in Appendix 4 to these Rules:
1) for exemption from the obligation to implement reforestation methods, if there is a natural regeneration with suitable species composition and sufficient number of plants in the whole area of a perished part of a forest or a clear cutting;
(3) Forest protection expert assessments shall be conducted by the Environmental Board.
(5) The Environmental Board shall initiate forest protection expert assessment based on the information received in forest notification or otherwise:
1) for issuing a precept to avoid forest damages and to prevent the spread thereof;
2) for establishing restrictions to avoid forest damages related to recreational use with the consent of the owners.
(6) To commission a forest protection expert assessment, the forest owner shall submit to the Environmental Board a forest notification of forest damages for reforestation of a forest perished due to major damages caused by storm, flood, extensive forest fire or any other force of nature (hereinafter the natural disaster) or forest with a poor state of health due to natural factors, as well as of a stand with a poor phenotype or a stand with a small basal area and crop density due to a reason independent of the forest owner.
(7) Application for conducting reforestation or forest protection expert assessment shall be considered delivered, if:
1) the applicant has delivered it to the Environmental Board against a signature;
2) the postal company has delivered the application sent by registered mail to the Environmental Board against a signature;
3) the applicant has transmitted the application through an electronic channel enabling unambiguous identification of the person or with a digital signature.
(8) Reforestation expert assessment and forest protection expert assessment shall be conducted in 20 working days from the receipt of forest notification of forest damage, application of the forest owner or any other information covering the forest damage.
(9) The expert conducting reforestation expert assessment or forest protection expert assessment may extend the term of expert assessment in the period from 15 November to 15 March, if the expert assessment cannot be conducted due to weather conditions. The decision to extend the term of expert assessment shall be sent to the forest owner by the term specified in section 8 of this article, specifying the reasons for extending the term of expert assessment and the expected time of expert assessment.
(10) If possible, the forest protection expert assessment shall be conducted for the entire damaged area.
(11) A legal instrument shall be prepared for reforestation expert assessment or forest protection expert assessment, which shall include:
1) the reasons for conducting the expert assessment;
2) assessment of the condition of the forest;
3) expert opinion;
4) in the case of forest protection expert assessment, the list of forest protection activities for avoiding forest damages and preventing the spread thereof.
(12) Records of reforestation expert assessments and forest protection expert assessments are maintained in the state register for accounting of forest resource.
§ 23. Metsa majandamise erisused kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel
Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade sihtmärgialadel ning laskeväljadel tehakse nähtavuse tagamiseks raie, lähtudes raie ulatuse hindamisel kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadele esitatavatest nõuetest ning kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kasutamise korraga kehtestatud ohutusnõuetest, misjärel nimetatud aladel ei ole kohustuslik metsa uuendamise võtete rakendamine ja metsa uuenemine. Nimetatud juhtudel raie tegemisel puistutes, sealhulgas nendes puistutes, mille enamuspuuliigi keskmine vanus on suurem eeskirja § 3 lõikes 1 sätestatust, võib puistu raiejärgne esimese rinde rinnaspindala olla väiksem kui on märgitud määruse lisas 1.
Translation of the version of 02.09.2017; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 23. Specifications for forest management in the training areas of the Defence Forces and the National Defence League
Cutting shall be performed to ensure visibility in target areas and shooting fields of the training areas of the Defence Forces and the National Defence League, proceeding from the requirements set to the training areas of the Defence Forces and the National Defence League and safety requirements established in the procedure for use of the training areas of the Defence Forces and the National Defence League, after which the implementation of reforestation methods and forest regeneration is not obligatory in these areas. If such cutting is performed in stands, including in the stands where the average age of the dominant tree species is higher than specified in subsection 3 (1) of the Rules, the basal area of the upper layer of the stand after cutting may be lower than specified in Appendix 1 to the regulation.