Kohanimede transkribeerimist ja translitereerimist reeglistava tähetabeli kehtestamine

§ 1. Eesti kohanime kirjutamine mitteladina tähestikus

(1) Eesti kohanime kirjutamisel vene tähestikus kohaldatakse tähetabelit «Eesti nimede kirjutamine vene tähestikus» (juurde lisatud).

(2) Eesti kohanime kirjutamisel muus mitteladina tähestikus, mille kohta tähetabel puudub, on nimekuju fikseerimise aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse ekspertiis.

§ 2. Kirillitsas kirjutatud venekeelse kohanime dokumenteerimine

(1) Kirillitsas kirjutatud venekeelse kohanime dokumenteerimisel eesti-ladina tähestikus kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2005. a määruse nr 61 «Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid» lisaga 2 kehtestatud tähetabelit nr 1 «Vene nimede transkribeerimine Eesti dokumentides».

(2) Kohanime määramise õigusaktis ja ametlikes nimestikes lisatakse sellele nurksulgudes märkusega «translitereeritult» Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2005. a määruse nr 61 «Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid» lisaga 3 kehtestatud tähetabeli nr 2 «Vene nimede translitereerimine Eesti dokumentides» kohane nimekuju, juhul kui see on erinev transkribeeritud nimekujust.

§ 3. Määruse tühistamine

Haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2005. a määrus nr 51 «Kohanimede transkribeerimist ja translitereerimist reeglistavate tähetabelite kehtestamine» (RTL 2005, 121, 1881) tunnistatakse kehtetuks.
Eesti nimede kirjutamine vene tähestikus Märkus 1: ja, je, ju, jä, jü eraldamiseks eelnevast konsonandist tarvitatakse tähte ь: Ahja = Ахья, Kärje = Кярье, Kaljuste = Кальюсте, Mustjala = Мустьяла. Tähe ь asemel võib kasutada tähte ъ, kui tegemist on sõnaosade piiriga (eriti näiteks sõna «järv(e)» puhul: Valgjärve = Валгъярве). Märkus 2: konsonandi ees ja sõna lõpul on varem l-i isikunimedes edasi antud ka ль-ga, nt Vilde = Вильде, Albert = Альберт. Selline transkribeerimine on omane üksnes traditsioonilistele isikunimedele ning peenendusmärki sisaldavad nimed tuleb lugeda identseks reeglipäraste transkribeeringutega: Кольк = Колк (Kolk), Коньт = Конт (Kont) jne. Märkus 3: liitsõnalise nime sõnaosade piiril olevat s-i võib ka vokaalide vahel transkribeerida tähega c, nt Lohusuu = Лохусуу, Kasesalu = Казесалу. Märkus 4: lõunaeestipärastes isikunimedes transkribeeritakse ts-na häälduv z tähega ц: Zirk = Цирк Märkused1. Tärniga on tähistatud eesti tähed, mis esinevad üksnes võõrsõnades. Eesti nimistus on selliseid sõnu peamiselt tänavanimedes.2. Transkribeeritud nimedes esinevat tähte ё ei või mingil tingimusel asendada e-ga.3. Kohanimede lahkukirjutatavad liigisõnad võib tõlkida vene keelde, kui tõlkevasted on selged ja juurdunud, nt Pärnu jõgi = река Пярну, Tähe tänav = улица Тяхе. Liigisõna jääb aga tõlkimata ja ta transkribeeritakse nime koosseisu, lisades nime ette üldisema venekeelse liigisõna (nime tuuma ja liigisõna vahele lisatakse sel juhul sidekriips): a) kui liigisõnal kindel tõlkevaste puudub või on teda kasutatud ebaharilikus tähenduses: Voosi kurk = пролив Воози-курк, Torila ots = мыс Торила-отс, Paslepa viik = залив Паслепа-вийк, Mullutu laht = озеро Муллуту-лахт (järve nimi); b) nimetuuma ja liigisõna kokkukirjutuse korral: Emajõgi = река Эмайыги, Valgejärv = озеро Валгеярв; c) asulasiseste aadressikohtade (tänavate, väljakute jms) nimedes, mis sisaldavad raskesti tõlgitavat liigisõna: Ehitajate tee = улица Эхитаяте-теэ, Torupilli ots = улица Торупилли-отс, Vana turg = площадь Вана-тург. (Tavaliselt tõlgitakse järgmised liigisõnad: allee = аллея, käik = проход, maantee = шоссе, plats = площадь, puiestee = бульвар, põik = переулок, tänav = улица, väljak = площадь.)4. Võõrkeelsete Eesti koha- ja isikunimede transkribeerimisel rakendatakse vastava keele jaoks kehtivaid reegleid: Kreutzwald (saksakeelne nimi) = Крейцвальд, Skåtanäs (rootsikeelne nimi) = Скотанес jne.