Kriminaalmenetlus alates 01.11.2026: omaksvõtt, uued asenduskaitsja reeglid ja kohtulahendid Riigi Teatajas enne jõustumist

Alates 01.11.2026 võib kohus kriminaalasja lahendades tugineda ka asjaoludele, mis ta on tunnistanud „omaks võetuks“ (KrMS § 60 lg 1) [1]. Asenduskaitsja saab määrata ka siis, kui kaitsja „ei saa ebamõistlikult pika aja jooksul oma kohustusi efektiivselt täita“ (KrMS § 44¹ lg 2) [2], ja menetluse lõpetav kohtuotsus või -määrus avalikustatakse Riigi Teatajas juba enne jõustumist (KrMS § 408¹ lg 1) [3].

Mis muutub

• Omaksvõtt: omaksvõtt on „vastaspoole faktiväitega selgesõnaline ja tingimusteta nõustumine“ kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või suuliselt kohtuistungil (KrMS § 60 lg 4) [1]. Kohus võib asjaolu omaks võetuks tunnistada, kui nõustumist on kinnitanud kõik kohtumenetluse pooled, kelle nõue või vastuväide asjaolust sõltub, ja kohtul ei ole põhjust kahelda selle tõelevastavuses (KrMS § 60 lg 4) [1]. Seletuskirja järgi on omaks võetuks loetud asjaolu tuvastatud „ning selle kohta tõendeid rohkem esitada ega vaielda ei saa“ [4].
• Asenduskaitsja: seni võis kohus asenduskaitsja määrata, kui kaitsja ei saa ilmuda kohtuistungile ega ole nimetanud endale asenduskaitsjat, ja pidi selle määrama, kui kaitsjal ei olnud võimalik osaleda asja kohtulikul arutamisel kolme kuu jooksul eelistungist [5]. Nüüd saab seda teha ka siis, kui kaitsja ei saa ebamõistlikult pika aja jooksul oma kohustusi efektiivselt täita (KrMS § 44¹ lg 2) [2]. Asenduskaitsja määramise peale võivad süüdistatav ja kaitsja esitada määruskaebuse, ringkonnakohtu määrus selle lahendamisel ei ole vaidlustatav (KrMS § 44¹ lg 2) [2]. Asenduskaitsja osaleb menetluses seni, kuni kohus ta kaitsekohustusest vabastab (KrMS § 44¹ lg 4) [2].
• Ristküsitlus: pool võib ristküsitluse käigus küsitleda tunnistajat tema varasemate samu asjaolusid puudutavate väidete kohta ning avaldada asjakohases ulatuses tunnistaja varasemaid väiteid sisaldavaid dokumente ja andmekandjaid (KrMS § 289 lg 1) [6]. Seni määras kohus poole taotlusel kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need olid vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega [7].
• Kohtulahendite avalikustamine: menetluse lõpetav kohtuotsus ja -määrus avalikustatakse Riigi Teatajas; jõustumata kohtulahend avalikustatakse märkega, et see on jõustumise ootel (KrMS § 408¹ lg 1) [3]. Seni avalikustati jõustunud kohtuotsus ja jõustunud menetlust lõpetav kohtumäärus [8]. Riigikohtu kohtuotsus ja -määrus, mis lõpetab kassatsiooni-, teistmis- või määruskaebemenetluse, avalikustatakse kohtueelse menetluse jätkumisest olenemata, välja arvatud osas, mis Riigikohtu hinnangul kahjustaks seda ülemäära (KrMS § 408¹ lg 1¹) [3]. Õigeksmõistetu taotlusel asendatakse tema nimi tähemärkidega ja ei avalikustata andmeid, mis võimaldavad teda tuvastada (KrMS § 408¹ lg 2¹) [3]. Avaliku võimu kandja ja tema esindaja andmeid kohtulahendis ei varjata (KrMS § 408¹ lg 2) [3].

Keda see puudutab

Kriminaalasjade kohtumenetluse pooli (KrMS § 60 lg 4) [1], süüdistatavaid ja kaitsjaid (KrMS § 44¹ lg 2) [2] ning isikuid, kelle andmed kriminaalasja kohtulahendis avalikustatakse (KrMS § 408¹ lg 2) [3].

Mida teha

• Omaksvõtu avaldus peab olema selgesõnaline ja tingimusteta ning adresseeritud kohtule (KrMS § 60 lg 4) [1].
• Kaitsja peab arvestama, et kui ta ei saa ebamõistlikult pika aja jooksul oma kohustusi efektiivselt täita, võib kohus määrata asenduskaitsja (KrMS § 44¹ lg 2) [2].
• Õigeksmõistetu, kes ei soovi oma nime avalikustamist, peab selleks esitama taotluse (KrMS § 408¹ lg 2¹) [3].