Rahvatervishoiu seadus (RTHS)
in force01.05.2026 – 31.12.2027· RT I, 18.03.2026, 17· Riigikogu
Versions (4) ▾
- from 01.01.2028enters into forceRT I, 11.07.2026, 117Compare with previous
- 01.05.2026 – 31.12.2027in forceRT I, 18.03.2026, 17Compare with previous
- 01.04.2026 – 30.04.2026no longer in forceRT I, 17.03.2026, 8Compare with previous
- 01.09.2025 – 31.03.2026no longer in forceRT I, 02.01.2025, 3
Versions since 2010; “in force” is the text in force today.
Official English translation: Public Health Act · RT V, 04.05.2026, 4
The official English translation is published in Riigi Teataja for information. Only the Estonian text has legal force.
The translation is of the version in force (since 01.05.2026).
Translation in Riigi Teataja ↗Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesoleva seadusega reguleeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeid rahvatervishoiu korraldamisel, ülesandeid, piiranguid ja nõudeid inimeste tervise kaitse tagamiseks, rahvastiku tervise riiklike andmekogude loomist ja pidamist, rahvatervishoiu meetmete rahastamist, riikliku ja haldusjärelevalve tegemist seaduses sätestatud nõuete täitmise üle ning nõuete rikkumisega kaasnevat vastutust.
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 1. Scope of application of Act
(1) This Act regulates the duties of the state and local authorities in the organisation of public health, the duties, restrictions and requirements for ensuring the protection of human health, establishment and maintenance of state databases on the population health, financing of public health measures, performance of state and administrative oversight of the fulfilment of the requirements laid down in this Act, and the liability for non-compliance.
(2) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to administrative proceedings prescribed in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.
§ 2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on tagada inimeste tervise kaitse, luua tingimused elanike oodatava eluea ja tervena elada jäänud aastate pikendamiseks, ennetada ja vähendada ebasoovitavat tervisemõju ja suurendada elanike tervisealast võrdsust ning seeläbi parandada rahvastiku tervist.
§ 2. Purpose of Act
The purpose of this Act is to ensure the protection of human health, create conditions for extending life expectancy and healthy life years, to prevent and decrease undesirable health effects, and to increase health equality among the population, thereby improving population health.
§ 3. Tervis, rahvastiku tervis ja avalikkus
Tervis on inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.
Rahvastiku tervis on kindla territooriumi elanike või eri rahvastikurühmade tervise seisund.
Avalikkus on enne kindlaks määramata füüsiliste ja juriidiliste isikute ring. Avalikkuse all mõistetakse ka sotsiaalmeedias loodud suhtlusgruppe, veebilehti, foorumeid ja muud taolist.
§ 3. Health, population health and the public
(1) Health is a state of physical, mental and social well-being of a person.
(2) Population health is the health status of the residents of a certain territory or of different population groups.
(3) The public is a circle of previously undefined natural and legal persons. The public also includes social media groups, websites, forums and the like.
§ 4. Elukeskkond, tervisemõjur ja tervisemõju
Elukeskkond käesoleva seaduse tähenduses on inimest ümbritsevate sotsiaal-majanduslike, psühhosotsiaalsete ning loodusliku ja tehisliku keskkonna tegurite kogum, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist.
Tervisemõjur on riski- või kaitsetegur, mis võib avaldada inimese või rahvastiku tervisekäitumisele, tervisealastele hoiakutele ja tervisele ebasoovitavat või soovitavat mõju. Riskiteguri mõju sõltub selle realiseerumise tõenäosusest.
Tervisemõju on tervisemõjuri põhjustatud ning inimese tervist soodustav või kahjustav muutus tema organismis, sealhulgas elundites, kudedes ja rakkudes või nende talitluses, käitumises, hoiakutes ning psühhosotsiaalses toimimises.
§ 4. Living environment, determinant of health, and health effects
(1) For the purposes of this Act, living environment means the aggregate of factors in the socio-economic, psychosocial, natural and artificial environment surrounding a person that affects or may affect human health.
(2) Determinant of health means a risk or protective factor that can have undesirable or desirable effects on the health behaviour, health attitudes, and health of a person or a population. The effects of a risk factor depend on the probability of its realisation.
(3) Health effects are changes in a person’s body, including organs, tissues and cells or their functioning, behaviour, attitudes and psychosocial functioning, that are caused by a determinant of health and that promote or harm human health.
§ 5. Rahvatervishoid ning selle põhimõtted ja meetmed
Rahvatervishoid on sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ning ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ja vähendada tervisealast ebavõrdsust.
Rahvatervishoiu poliitika ja meetmete kavandamisel ning nende rakendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
ühise vastutuse põhimõte, mis eeldab kõigilt inimestelt, organisatsioonidelt, kogukondadelt ja sektoritelt rahvastiku tervise eest vastutuse võtmist;
tervise kõrgetasemelise kaitse põhimõte, mis eeldab iga otsuse puhul selle rahvastiku tervisele avaldatava mõjuga arvestamist ning inimese tervise kõrgelt väärtustamist.
Rahvatervishoiu meetmed on:
rahvastiku tervise jälgimine ja analüüsimine;
elanike, organisatsioonide ja kogukondade tervisealane võimestamine, sealhulgas tõenduspõhise terviseteabe kättesaadavaks tegemine ja elanike terviseharituse parandamine;
elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine;
tervisedenduse ja keskkonnatervishoiu meetmete ning muude rahvastiku tervist toetavate meetmete rakendamine.
§ 5. Public health and its principles and measures
(1) Public health means an intersectoral field which involves all organised activities improving the population health and preventing or decreasing undesirable health effects with the aim of extending life expectancy of residents, improving their quality of life and decreasing health inequality;
(2) Public health policy and measures are designed and implemented in accordance with the following principles:
1) the principle of shared responsibility: the principle of shared responsibility which requires all people, organizations, communities and sectors to assume responsibility for population health;
2) the principle of a high level health protection which requires that the impact of any decision on the population health is taken into account and that human health is highly valued.
(3) The measures of public health are:
1) monitoring and analysing population health;
2) health empowerment of residents, organisations and communities, including access to evidence-based health information and the improvement of health literacy of the population;
3) the development of living environment that supports the health, well-being and safety of the residents;
4) the implementation of health promotion and environmental health measures and other measures that support population health.
§ 6. Tervisedendus ja selle meetmed
Tervisedendus on rahvatervishoiu haru, mille meetmete eesmärk on vähendada riskitegureid, ennetada ja ohjata nende toimet ning suurendada kaitsetegureid, et võimaldada elanikel saada suurem kontroll oma tervise üle ja seda seeläbi tugevdada.
Tervisedenduse meetmed on:
vigastuste ennetamine ja vähendamine;
nakkushaiguste leviku ennetamine ja vähendamine;
uimastavate ja sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise ennetamine ja vähendamine;
tasakaalustatud toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamine ning istuva eluviisi vähendamine;
vaimse tervise edendamine;
seksuaaltervise edendamine.
Nakkushaiguste ennetamine ja nendest rahvastiku tervisele tulenevate mõjude ohjamine on sätestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses.
§ 6. Health promotion and its measures
(1) Health promotion is a branch of public health whose measures aim to reduce risk factors, prevent and control their effects, and increase protective factors in order to enable residents to gain greater control over their health and thereby strengthen it.
(2) Health promotion measures are:
1) prevention and reduction of injuries;
2) prevention and reduction of the spread of communicable diseases;
3) prevention and reduction of the use of intoxicative and addictive substances;
4) promotion of a balanced diet and physical activity and reduction of a sedentary lifestyle;
5) promotion of mental health;
6) promotion of sexual health;
(3) The prevention of communicable diseases and the control of their effects on the population health are provided for in the Communicable Diseases Prevention and Control Act.
§ 7. Keskkonnatervishoid, ohutegur ja terviserisk ning keskkonnatervishoiu meetmed
Keskkonnatervishoid on rahvatervishoiu haru, mille meetmete eesmärk on hinnata inimese tervist otseselt või kaudselt mõjutavate keskkonnast tulenevate tervisemõjurite, sealhulgas keskkonnast tulenevate ohutegurite (edaspidi ohutegur) toimet ja ohjata neist tingitud terviseriske ning ennetada ebasoovitavat tervisemõju.
Ohutegur käesoleva seaduse tähenduses on füüsikaline, keemiline või bioloogiline looduslikust või tehislikust keskkonnast tulenev tegur, mis oma olemuslike omadustega võib otseselt või kaudselt avaldada inimesele ebasoovitavat tervisemõju.
Terviserisk käesoleva seaduse tähenduses on inimorganismi kokkupuutel ohuteguriga ebasoovitava toime ilmnemise tõenäosus ja selle toime ulatus oleneb ohuteguri olemuslikest omadustest ning sellega kokkupuute kestusest ja määrast.
Keskkonnatervishoiu meetmed on:
ohutegurite ja nende olemuslike omaduste väljaselgitamine;
ohutegurist tulenevate terviseriskide hindamine ja ohjamine;
ohuteguri tervisemõju hindamine ja ebasoovitava tervisemõju vähendamine;
teadlikkuse suurendamine ohuteguritest, nendest tulenevast ebasoovitavast tervisemõjust ning ohutegurite ennetamise võimalustest.
§ 7. Environmental health, hazards and health risks, and environmental health measures
(1) Environmental health is a branch of public health whose measures aim to assess the effects of environmental determinants of health, including environmental hazards (hereinafter referred to as hazards) that directly or indirectly affect human health, and to control the health risks caused by them and prevent undesirable health effects.
(2) For the purposes of this Act, hazards are physical, chemical or biological factors arising from the natural or artificial environment, which, due to their inherent properties, may directly or indirectly have undesirable health effects on humans.
(3) For the purposes of this Act, health risk is the probability of an undesirable effect occurring when the human body is exposed to a hazard, and the extent of this effect depends on the inherent properties of the hazard and the duration and degree of exposure to it.
(4) Environmental health measures are:
1) identification of hazards and their inherent characteristics;
2) assessment and management of health risks arising from a hazard;
3) assessing the health effects of a hazard and reducing undesirable health effects;
4) increasing awareness of hazards, their undesirable health effects and the possibilities for preventing hazards.
§ 8. Tervise- ja heaoluprofiil, selles esitatav teave ja selle uuendamine
Tervise- ja heaoluprofiil on strateegilise planeerimise alusdokument, milles kohaliku omavalitsuse üksused esitavad käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 2 sätestatud ülesande täitmiseks vähemalt järgmise teabe:
maakonna või piirkonna rahvastiku tervise üldandmed ning sellel territooriumil esinevate riski- ja kaitsetegurite elukaareülene kirjeldus ja analüüs;
maakonna või piirkonna rahvatervishoiu strateegilised eesmärgid;
kokkuvõte maakonna või piirkonna peamistest tervise- ja heaolunäitajatest ning riski- ja kaitseteguritest;
tegevuskava eesmärkide saavutamiseks.
Tervise- ja heaoluprofiili koostamisel ning rakendamisel lähtutakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuse koostatud juhenditest, mis on avaldatud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuse veebilehel.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutus nõustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhenditest lähtudes kohalikke omavalitsusi tervise- ja heaoluprofiili koostamisel, avaldab vähemalt üks kord nelja aasta jooksul maakondade tervise ja heaolu lühiülevaated ning koordineerib riigiülest koostööd tervise- ja heaoluprofiilide koostamisel ning seatud eesmärkide saavutamisel.
Tervise- ja heaoluprofiili koostaja hindab tervise- ja heaoluprofiili uuendamise vajadust vähemalt üks kord nelja aasta jooksul.
§ 8. Health and well-being profile, information to be provided therein and updating thereof
(1) The health and well-being profile is the source document of strategic planning in which local authorities provide at least the following information for the performance of the duties provided for in clause 2 of subsection 1 of § 13 of this Act:
1) general data on the population health of a county or region and the description and analysis of the risk and protective factors present in that territory across the curve of life;
2) the strategic public health objectives of the county or region;
3) a summary of the main health and well-being indicators and risk and protective factors for the county or region;
4) action plan to achieve the objectives.
(2) The preparation and implementation of the health and well-being profile is based on the guidelines prepared by the authority within the area of government of the Ministry of Social Affairs and published on the website of the authority within the area of government of the Ministry of Social Affairs.
(3) Based on the guidelines specified in subsection 2 of this section, the authority within the area of government of the Ministry of Social Affairs advises local governments upon preparation of the health and well-being profile, publishes, at least once every four years, short reviews of the health and well-being of counties and co-ordinates national cooperation in the preparation of health and well-being profiles and in achieving the objectives set.
(4) The health and well-being profile preparer assesses the need to update the health and well-being profile at least once every four years.
2. peatükk Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded rahvatervishoiu korraldamisel
§ 9. Vabariigi Valitsuse ülesanded
Vabariigi Valitsuse ülesanne rahvatervishoiu korraldamisel lisaks riigieelarve seaduses sätestatud strateegiliste arengudokumentide koostamisele, elluviimisele ja muutmisele on välja töötada ja kinnitada muid rahvatervishoiuga seotud arengudokumente ning tagada valdkonna jätkusuutlik rahastamine.
§ 9. Duties of the Government of the Republic
The duty of the Government of the Republic in the organisation of public health, in addition to drafting, implementing and amending the strategic development documents provided for in the State Budget Act, is to draft and approve other development documents related to public health and to ensure sustainable financing of the field.
§ 10. Ministeeriumide ülesanded
Ministeeriumid tagavad oma valitsemisalas ja pädevuse piires rahvatervishoiu meetmete rakendamise.
Ministeeriumid tagavad oma valitsemisalas iga asjaomase otsustuse ja tegevuse kavandamisel ja rakendamisel selle rahvastiku tervisele avaldatava mõju hindamise ning sellega arvestamise.
§ 10. Duties of the ministries
(1) The ministries ensure the implementation of public health measures within their area of government and within the limits of their competence.
(2) In planning and implementing each relevant decision and activity in their area of government, the ministries ensure that the impact on population health is assessed and taken account of.
§ 11. Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala ülesanded
Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala ülesanded rahvatervishoiu korraldamisel on:
rahvatervishoiu poliitika kujundamine, õigusaktide eelnõude ja strateegiate koostamine, rahvastiku tervise ja tervisemõjurite analüüsimine ning sellel eesmärgil teadus- ja arendustegevuse korraldamine, andmekogude asutamine ja nende pidamise võimaldamine;
rahvatervishoiuga tihedalt seotud valdkondade õigusaktide eelnõude, poliitikadokumentide ja strateegiate ettevalmistamises osalemine eesmärgiga tagada tervisemõju hindamine ja sellega arvestamine kõigis asjaomastes valdkondades;
rahvatervishoiu poliitika kujundamiseks vajaliku riigisisese ja rahvusvahelise koostöö juhtimine või selles osalemine;
oma valitsemisalas tervisedenduse ja keskkonnatervishoiu meetmete ning muude rahvastiku tervist toetavate meetmete kujundamine ja rakendamise korraldamine;
rahvatervishoiu ja sellega tihedalt seotud valdkondade arendamiseks ja juhtimiseks ning elanike terviseharituse parandamiseks vajalike juhendite ja e-lahenduste loomine ning täienduskoolituste korraldamine;
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute nõustamine riskitegurite vähendamiseks ja ohjamiseks, nende toime ennetamiseks ning kaitsetegurite suurendamiseks ning tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamiseks vastavalt oma pädevusele ja põhiülesannetele;
muude seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevate selliste ülesannete täitmine, mis on vajalikud rahvatervishoiu korraldamiseks.
§ 11. The duties of the Ministry of Social Affairs and its area of government
The duties of the Ministry of Social Affairs and its area of government in the organisation of public health are:
1) shaping public health policy, drafting legislation and strategies, analysing the population health and health determinants and organising research and development activities for this purpose, establishing databases and enabling them to be maintained;
2) participating in the preparation of draft legislation, policy documents and strategies in areas closely related to public health, with the aim of ensuring that health impact is assessed and taken account of in all relevant areas;
3) leading or participating in national and international co-operation necessary for the development of public health policy;
4) designing and organising the implementation of health promotion and environmental health measures and other measures supporting population health in their area of government;
5) developing guidelines and e-solutions and organising in-service training necessary for the development and management of public health and areas closely related thereto, and for improving the health literacy of the residents;
6) advising state and local government agencies and individuals on reducing and managing risk factors, preventing their effects, increasing protective factors, and designing a physical and social environment that supports health, well-being, and security, in accordance with their competence and main duties;
7) performing other duties arising from laws and legislation issued on the basis thereof that are necessary for the organisation of public health.
§ 12. Terviseameti Euroopa ja rahvusvahelise tasandi ülesanded ning Terviseameti õigused tasuliste teenuste osutamisel
Terviseamet täidab:
pädeva asutuse ülesandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59–209);
pädeva asutuse ülesandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (ELT L 314, 06.12.2022, lk 26–63);
riikliku kontaktpunkti ülesandeid vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelistele tervise-eeskirjadele.
Terviseamet võib osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid keemiliste, bioloogiliste ja füüsikaliste ohutegurite määramiseks ning riskihindamiseks, kui see ei takista tema põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmist.
Terviseameti tasu ühe keemilise, bioloogilise või füüsikalise ohuteguri määramiseks ja riskihindamiseks ei ole suurem kui 3000 eurot.
Terviseameti tasuliste teenuste osutamise korra ja hinnakirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, võttes aluseks teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-, seadmete ja üldkulud.
Terviseametil on õigus arvutada käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud hinnakirjas nimetamata uuringu maksumus analoogilise uuringu hinna alusel.
§ 12. Duties of the Health Board at the European and international level and the rights of the Health Board in providing paid services
(1) The Health Board performs:
1) the duties of the competent authority in accordance with Regulation (EC) No 1223/2009 of the European Parliament and of the Council on cosmetic products (OJ L 342, 22.12.2009, p. 59–209);
2) the duties of the competent authority in accordance with Regulation (EU) 2022/2371 of the European Parliament and of the Council on serious cross-border threats to health and repealing Decision No 1082/2013/EU (OJ L 314, 6.12.2022, p. 26–63);
3) the duties of the national contact point in accordance with the International Health Regulations of the World Health Organization.
(2) The Health Board may provide paid services related to its principal activity for the determination and risk assessment of chemical, biological and physical hazards if this does not prevent the performance of its duties arising from its constitutive regulations.
(3) The Health Board's fee for the determination and risk assessment of one chemical, biological or physical hazard does not exceed 3,000 euros.
(4) The procedure and price list for the provision of paid services of the Health Board is established by a regulation of the minister in charge of the policy sector, based on the labour, material, equipment and overhead costs necessary for the provision of the service.
(5) The Health Board has the right to calculate the cost of a analysis not listed in the price list established pursuant to subsection 4 of this section based on the price of a similar analysis.
§ 13. Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded
Kohaliku omavalitsuse üksuste ühised ülesanded on:
elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine;
maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine ning selles sisalduva teabega arvestamine maakonna või piirkonna arengustrateegia koostamisel;
tervisedenduse ja keskkonnatervishoiu meetmete elluviimine maakonnas või piirkonnas vähemalt tervise- ja heaoluprofiilis kajastatud riskitegurite leevendamiseks ja kaitsetegurite tugevdamiseks, kui keskkonnatervishoiu meetmete rakendamine ei ole eriseadusega reguleeritud teisiti;
maakonnas või piirkonnas riiklike rahvatervishoiu meetmete rakendamise toetamine;
maakonnas või piirkonnas rahvatervishoiu ja sellega tihedalt seotud valdkondade juhtimiseks vajalike võrgustike loomine ning nende töö korraldamine.
Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded on:
elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine, sealhulgas asjaomaste otsustuste ja tegevuste kavandamine ning rakendamine, hinnates ja arvestades nende mõju rahvastiku tervisele;
oma haldusterritooriumil rahvatervishoiu meetmete planeerimiseks rahvastiku tervise olukorra, suundumuste ja vajaduste kohta vajaliku teabe väljaselgitamine;
oma haldusterritooriumil tervisedenduse ja keskkonnatervishoiu meetmete rakendamine vähemalt peamiste riskitegurite leevendamiseks ja kaitsetegurite tugevdamiseks, kui keskkonnatervishoiu meetmete rakendamine ei ole eriseadusega reguleeritud teisiti;
kohaliku omavalitsuse üksuses rahvatervishoiu ja sellega tihedalt seotud valdkondade juhtimiseks vajalike võrgustike loomine ning nende töö korraldamine.
§ 13. The duties of the local authorities
(1) The joint duties of the local authorities are:
1) the development of a living environment that supports the health, well-being and safety of the residents;
2) preparing the health and well-being profile of the county or region and taking account of the information contained therein upon preparation of the development strategy of the county or region;
3) the implementation of health promotion and environmental health measures in the county or region to at least mitigate the risk factors reflected in the health and well-being profile and strengthen protective factors, unless the implementation of environmental health measures is regulated otherwise by a special act;
4) supporting the implementation of national public health measures in a county or region;
5) creating networks necessary for the management of public health and areas closely related thereto in a county or region and organising their work.
(2) The duties of the local authorities are:
1) the development of a physical and social environment that supports the health, well-being and safety of the residents, including planning and implementing relevant decisions and activities, assessing and taking account of their impact on population health;
2) identifying information necessary for planning public health measures in its administrative territory concerning the state, trends and needs of population health;
3) implementing health promotion and environmental health measures in its administrative territory at least to mitigate the main risk factors and strengthen protective factors, unless the implementation of environmental health measures is regulated otherwise by a special act;
4) creating networks necessary for the management of public health and areas closely related thereto in a local authority and organising their work.
3. peatükk Ülesanded, piirangud ja nõuded inimeste tervise kaitseks
§ 14. Terviseohust teavitamise nõue
Tervishoiuteenuse osutaja teavitab viivitamata Terviseametit haigestumisest, mis on asjaomase koha ja aja kohta ebaharilik või ootamatu või põhjustab või võib põhjustada inimeste suurt haigestumust või suremust või mille ulatus laieneb või võib laieneda kiiresti.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haigestumise jaotumise, leviku, raskusastme muutuste ja muude asjaolude jälgimiseks vajaliku teabe valdaja on kohustatud Terviseameti nõudmisel esitama asjakohased andmed, sealhulgas vajaduse korral isikuandmed.
§ 14. Requirement to notify of health hazards
(1) A health care provider notifies immediately the Health Board of any disease that is unusual or unexpected for the relevant place and time, or that causes or may cause high morbidity or mortality in people, or the extent of which expands or may expand rapidly.
(2) The holder of information necessary for monitoring the distribution, spread, changes in severity and other circumstances of the disease specified in subsection 1 of this section is required to submit relevant data, including personal data, if necessary, at the request of the Health Board.
§ 15. Nõuded ja piirangud inimese tervise hoidmise, kaitsmise, edendamise või parandamise eesmärgil pakutavatele toodetele, teenustele ja tegevustele
Juriidiline ega füüsiline isik ei tohi inimese tervise hoidmise, kaitsmise, edendamise või parandamise eesmärgil kutsuda avalikkust üles kasutama taimi ja loomi ega mistahes aineid ja segusid kehale kandmise või kehasse viimise teel, kui nende kasutamisega kaasneb oht inimese elule, tervisele või elukeskkonnale, välja arvatud juhul, kui see on eriseadusega reguleeritud teisiti.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil avalikkusele teenust ja tegevust tasuta või tasu eest kättesaadavaks tehes peab teenuseosutaja, kes sellises tegevuses kasutab taime või looma, veenduma teadusandmetele tuginedes või kui selline asjaolu on üldteada, et tegemist on kasutamise hetkel tervisele ohutu taime või looma või nende osa, eritise või muu taolisega, välja arvatud juhul, kui see on eriseadusega reguleeritud teisiti.
Käesolevas seaduses taime kasutamisele kehtestatud nõudeid kohaldatakse ka seene, vetika, sambliku ja muu taolise kasutamisele, samuti selle eritise või osa kasutamisele värskena või säilitatuna mistahes säilitusviisil, sealhulgas tükeldatuna, pulbristatuna või jahvatatuna.
Käesolevas seaduses looma, sealhulgas mistahes selgroogse või selgrootu looma kasutamisele kehtestatud nõudeid kohaldatakse ka mikroorganismi kasutamisele, samuti nendest eraldatud organi, osa või sekreedi kasutamisele värskena, kuivatatuna või säilitatuna mistahes säilitusviisil, sealhulgas tükeldatuna, pulbristatuna või jahvatatuna.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil avalikkusele teenuse, tegevuse, taime ja looma tasuta või tasu eest kättesaadavaks tegemise korral on mürgise taime või looma kasutamine lubatud üksnes tervishoiuteenuse osutaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud soovitusel, tervishoiuteenuse osutaja juuresolekul või eriseaduse kohaselt.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil toodet, teenust ja tegevust tasuta või tasu eest kättesaadavaks tehes on keelatud müüa ja kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355), põhjal ohtlikuks klassifitseeritud aineid ja segusid, välja arvatud juhul, kui see on eriseadusega reguleeritud teisiti.
Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud piirang kehtib ka lõikes 1 nimetatud eesmärgil valmistatavate segude lähteaineteks olevate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 tähenduses ohtlikuks klassifitseeritud kemikaalide kohta, isegi kui saadud segu ennast ei klassifitseerita ohtlikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 tähenduses, välja arvatud juhul, kui see on eriseadusega reguleeritud teisiti.
§ 15. Requirements and restrictions for products, services and activities offered for the purpose of maintaining, protecting, promoting or improving human health
(1) No legal or natural person may, for the purpose of maintaining, protecting, promoting or improving human health, invite the public to use plants and animals or any substances and mixtures by applying them to or introducing them into the body if their use entails a risk to the life, health or living environment of the person, unless otherwise regulated by a special act.
(2) When making a service or activity available to the public free of charge or for a fee for the purposes specified in subsection 1 of this section, a service provider who uses a plant or animal in such activities must ensure, based on scientific data or if such circumstance is generally known, that the plant or animal or their part, secretion or other similar substance is safe for health at the time of use, unless otherwise regulated by a special act.
(3) The requirements established in this Act for the use of plants also apply to the use of fungi, algae, lichens and the like, as well as to the use of its secretion or part, fresh or preserved in any form, including chopped, powdered or ground.
(4) The requirements established in this Act for the use of an animal, including any vertebrate or invertebrate animal, also apply to the use of a microorganism, as well as to the use of an organ, part or secretion separated from them, whether fresh, dried or preserved in any form, including chopped, powdered or ground.
(5) In the case of making a service, activity, plant or animal available to the public for the purposes specified in subsection 1 of this section free of charge or for a fee, the use of a poisonous plant or animal is permitted only on the recommendation given by a health care provider in a form which can be reproduced in writing, in the presence of the health care provider or in accordance with a special act.
(6) When making a product, service or activity available for the purposes specified in subsection 1 of this section free of charge or for a fee, it is prohibited to sell and use substances and mixtures classified as hazardous on the basis of Regulation (EC) No 1272/2008 of the European Parliament and of the Council on classification, labelling and packaging of substances and mixtures, amending and repealing Directives 67/548/EEC and 1999/45/EC, and amending Regulation (EC) No 1907/2006 (OJ L 353, 31.12.2008, p. 1–1355), unless otherwise regulated by a special act.
(7) The restriction provided for in subsection 6 of this section also applies to chemicals classified as hazardous within the meaning of Regulation (EC) No 1272/2008 of the European Parliament and of the Council that are the precursors of mixtures prepared for the purposes specified in subsection 1, even if the resulting mixture itself is not classified as hazardous within the meaning of Regulation (EC) No 1272/2008 of the European Parliament and of the Council, unless otherwise regulated by a special act.
§ 16. Nõuded elukeskkonna füüsikalistele ohuteguritele
Füüsikalised ohutegurid käesoleva seaduse tähenduses on vibratsioon, mitteioniseeriv kiirgus ja müra, sealhulgas ultra- ja infraheli.
Füüsikaliste ohutegurite tase elukeskkonnas peab olema inimese tervisele ohutu ning neid iseloomustavad füüsikalised näitajad peavad vastama kehtestatud piirväärtustele.
Füüsikalise ohuteguri allika valdaja tagab allika vastavuse kehtestatud nõuetele.
Täpsemad nõuded mitteioniseeriva kiirguse ohutusele elu- ja puhkealal, elamutes ja muudes kohtades, kus on vajalik füüsikaliste ohutegurite mõistes rangemate nõuete kehtestamine, ning selle taseme mõõtmise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Täpsemad nõuded siseruumis leviva vibratsiooni ja müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja muudes hoonetes, kus on vajalik füüsikaliste ohutegurite mõistes rangemate nõuete kehtestamine, ning nende tasemete mõõtmise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 16. Requirements for physical hazards to the living environment
(1) For the purposes of this Act, physical hazards are vibration, non-ionising radiation and noise, including ultrasound and infrasound.
(2) The level of physical hazards in the physical and social environment must be safe for human health and the physical indicators characterising them must comply with the established limit values.
(3) The holder of a source of a physical hazard ensures that the source complies with the established requirements.
(4) More detailed requirements for the safety of non-ionizing radiation in residential and recreational areas, residential buildings and other places where it is necessary to establish stricter requirements in terms of physical hazards, and methods for measuring the level thereof, are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
(5) More detailed requirements for the safety of indoor vibration and noise, including ultrasound and infrasound, in residential buildings and other buildings where it is necessary to establish stricter requirements in terms of physical hazards, and methods for measuring the levels thereof are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
§ 17. Nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale mudale ja turbale ning nende käitlemisele
Balneoloogilistes protseduurides tohib kasutada sellist looduslikku muda ja turvast, mis on inimese tervisele ohutu.
Täpsemad nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale looduslikule mudale ja turbale ning nende käitlemisele ja märgistamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 17. Requirements for mud and peat used in balneological procedures and their handling
(1) Natural mud and peat that are safe for human health may be used in balneological procedures.
(2) More detailed requirements for natural mud and peat used in balneological procedures, as well as their handling and labelling, are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
§ 18. Nõuded ja piirangud kosmeetikatoote tootmisele, turule laskmisele, kättesaadavaks tegemisele ja kasutamisele
Ettevõtja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses (edaspidi ettevõtja), kes vastutab kosmeetikatoote tootmise, turule laskmise või kättesaadavaks tegemise eest, tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1223/2009 ja komisjoni määruses (EL) nr 655/2013, millega kehtestatakse ühtsed nõuded kosmeetikatoodete kohta esitatavate väidete põhjendamiseks (ELT L 190, 11.07.2013, lk 31–34), sätestatud asjakohaste nõuete täitmise.
Ettevõtja, kes toodab, impordib või levitab kosmeetikatoodet või kasutab seda kutsetegevuses, ja tervishoiuteenuse osutaja teavitavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 23 kohaselt viivitamata Terviseametit kosmeetikatoote kasutamisel ilmnenud tõsisest soovimatust mõjust.
Isik, kes vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 19 lõikes 4 nimetatud kosmeetikatoote kättesaadavaks tegemise eest, esitab toote kohta sama määruse artikli 19 lõikes 1 nõutud teabe tootemahutil või -pakendil või tootega kaasa antaval teabelehel.
Ettevõtja, kes soovib müüa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kandes 12e nimetatud hambavalgendustooteid, esitab majandustegevusteate hulgikaubanduse tegevusalal. Nimetatud hambavalgendustooteid on lubatud müüa üksnes hambaarstidele hulgikaubanduse korras.
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
tegevuskoht või tegevuskohad;
e-kaubanduse korral veebilehe aadress;
käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kauba nimetus.
§ 18. Requirements and restrictions on the production, placing on the market, making available and use of cosmetic products
(1) An undertaking within the meaning of the General Part of the Economic Activities Code Act (hereinafter undertaking) who is responsible for the production, placing on the market or making available of a cosmetic product ensures compliance with the relevant requirements set out in Regulation (EC) No 1223/2009 of the European Parliament and of the Council and in Commission Regulation (EU) No 655/2013 laying down common criteria for the justification of claims used in relation to cosmetic products (OJ L 190, 11.7.2013, p 31–34).
(2) An undertaking that manufactures, imports or distributes a cosmetic product or uses it in professional activities and a health care provider immediately inform the Health Board, in accordance with Article 23 of Regulation (EC) No 1223/2009 of the European Parliament and of the Council, of any serious undesirable effect that has occurred during the use of the cosmetic product.
(3) The person responsible for making available a cosmetic product referred to in subsection 4 of Article 19 of Regulation (EC) No 1223/2009 of the European Parliament and of the Council provides the information required by subsection 1 of Article 19 of that Regulation on the container or packaging of the product or on the enclosed information leaflet.
(4) An undertaking wishing to sell teeth whitening products referred to in entry 12e of Annex III to Regulation (EC) No 1223/2009 of the European Parliament and of the Council submits a notice of economic activities in the area of activity of wholesale trade. These teeth whitening products may only be sold to dentists through wholesale trade.
(5) In addition to the provisions of the General Part of the Economic activities Code Act, the notice of economic activities specified in subsection 4 of this section provides the following information:
1) the place or places of business;
2) the website address in case of electronic commerce;
3) the name of the goods specified in subsection 4 of this section.
§ 19. Nõuded ning piirangud ilu- ja isikuteenuse osutamisele
Ilu- ja isikuteenus (edaspidi iluteenus) käesoleva seaduse tähenduses on juuksuri-, kosmeetiku-, solaariumi-, tätoveerimis-, püsimeigi- ja keha augustamise teenus ning küüne-, ripsme- ja kulmutehniku teenus.
Iluteenust vahetult osutaval isikul peavad olema tõendatud teadmised ja oskused teenuse ohutuks osutamiseks ning tõsise soovimatu mõju ennetamiseks.
Solaariumi- ja tätoveerimisteenuse osutajal on keelatud osutada solaariumi- ja tätoveerimisteenust alaealisele.
Keelatud on osutada tätoveerimisteenust, mille puhul tätoveerimistint süstitakse või sisestatakse silmamuna sisse.
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud keelu järgimiseks võib solaariumi- ja tätoveerimisteenuse osutaja nõuda isikut tõendava dokumendi esitamist ning eelnimetatud dokumendi esitamata jätmise korral keelduda teenuse osutamisest.
Täpsemad nõuded iluteenuse osutajale, tema teadmistele ja oskustele ning iluteenuse osutamisele, sealhulgas teenuse osutamise ruumidele ja vahenditele, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 19. Requirements and restrictions on the provision of beauty and personal services
(1) For the purposes of this Act, beauty and personal services (hereinafter beauty services) are hairdressing, beautician, solarium, tattoo, permanent make-up and body piercing services and nail, eyelash and eyebrow technician services.
(2) The person directly providing the beauty service must have proven knowledge and skills to provide the service safely and prevent serious undesirable effects.
(3) A tanning and tattoo service provider is prohibited from providing tanning and tattoo services to minors.
(4) It is prohibited to provide tattoo services where the tattoo ink is injected or inserted into the eyeball.
(5) In order to comply with the prohibition provided for in subsection 3 of this section, a provider of tanning and tattoo services may require the presentation of an identity document and, if the aforementioned document is not presented, may refuse to provide the service.
(6) More detailed requirements for beauty service providers, their knowledge and skills, and the provision of beauty services, including the premises and devices for the provision of services, is established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
§ 20. Nõuded ujumis- ja suplemisteenuse osutamisele
Isik või asutus, kes osutab ujulas, basseinis või veekeskuses ujumis- ja suplemisteenuseid tasu eest või tasuta:
tagab ohutud kasutamistingimused, kasutatava vee nõuetekohasuse ning vee kontrolli ja uuringud akrediteeritud laboris;
avaldab teabe ujulas, basseinis või veekeskuses kasutatava vee kvaliteedinäitajate kohta.
Täpsemad nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele ning nende ruumidele, ohutusele, basseiniveele ja teenuse osutamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 20. Requirements for the provision of swimming and bathing services
(1) A person or institution that provides swimming and bathing services in a swimming hall, a pool or water park for a fee or free of charge:
1) ensures the safe conditions of use, compliance with the requirements of the water used, inspection and surveys of the water in an accredited laboratory;
2) discloses information concerning the quality indicators of the water used in swimming halls, pools or water parks.
(2) More detailed requirements for swimming halls, pools and water parks and their premises, safety, pool water and service provision are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
§ 21. Nõuded elukeskkonnale, kus osutatakse sotsiaalteenust
Sotsiaalteenust saama õigustatud isiku kasutusse antud ruumides ja maa-alal, kus osutatakse sotsiaalteenust ja mille puhul on sotsiaalhoolekande seaduses või selle alusel kehtestatud määruses viidatud käesolevale seadusele, peab elukeskkond olema neis viibivate inimeste tervisele ohutu ja tervist toetav.
Ohutu ja tervist toetava elukeskkonna kujundamiseks tuleb sotsiaalteenuse osutamisel hinnata ja ohjata elukeskkonnast tulenevaid terviseriske, vähendada riskitegureid ning ennetada nende toimet.
Täpsemad nõuded elukeskkonnale, kus osutatakse sotsiaalteenust, ning terviseriskide ohjamisele ja riskitegurite vähendamisele selles elukeskkonnas kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 21. Requirements for the physical and social environment where social services are provided
(1) In the premises and area which are made available to persons entitled to receive social services, where social services are provided and where this Act is referred to in the Social Welfare Act or a regulation established on the basis thereof, the physical and social environment must be safe and health-supporting for the health of the persons staying there.
(2) In order to develop a safe and health-supporting physical and social environment, health risks arising from the physical and social environment must be assessed and managed upon the provision of social services, risk factors must be reduced and their effects prevented.
(3) More detailed requirements for the physical and social environment where the social services are provided and for managing health risks and reducing risk factors in that physical and social environment are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
§ 22. Nõuded toitlustamisele ja müügiks pakutavale toidule tervishoiu- ja haridusasutuses, kinnipidamisasutuses ning sotsiaalteenuse osutamisel
Toitlustamine sellise sotsiaalteenuse osutamise käigus, mille puhul on sotsiaalhoolekande seaduses või selle alusel kehtestatud määruses viidatud käesolevale seadusele, ning toitlustamine haiglas, lastehoius ja lasteaias, statsionaarse õppega üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses ning kinnipidamisasutuses peab olema eakohane, regulaarne ja toitlustatava inimese terviseseisundile vastav ning katma tema asutuses viibimise ajale vastava osa tema ööpäevasest toiduenergia- ja toitainevajadusest.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuses ja sotsiaalteenuse osutamise korral peab olema nähtavas kohas ja tasuta kättesaadav veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.
Täpsemad nõuded toitlustamisele ja selle dokumenteerimisele haiglas ja kinnipidamisasutuses ning täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Täpsemad nõuded toitlustamisele ja selle dokumenteerimisele lastehoius ja lasteaias, statsionaarse õppega üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses ning lastele sotsiaalteenuse osutamisel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse direktor kehtestab koolis müügiks pakutavale toidule nõuded ja piirangud, arvestades Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuse koostatud juhendit, mis on avaldatud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuse veebilehel. Nõuded ja piirangud esitatakse enne nende kehtestamist arvamuse avaldamiseks hoolekogule või nõukogule.
§ 22. Requirements for catering and food offered for sale in health care and educational institutions, detention facilities and in the provision of social services
(1) Catering in the course of the provision of social services in respect of which this Act is referred to in the Social Welfare Act or in a regulation established on the basis thereof, and catering in hospitals, childcare and kindergartens, in general education schools and vocational education institutions in the form of full-time study, and custodial institutions must be age-appropriate, regular and in accordance with the state of health of the person being catered for and must cover the part of their daily food energy and nutrient needs corresponding to the time they spend in the institution.
(2) Drinking water that meets the requirements established under the Water Act must be available in a visible place and free of charge in the institution specified in subsection 1 of this section and in the case of the provision of social services.
(3) More detailed requirements for catering and documenting it in hospitals and custodial institutions and when providing social services to adults are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
(4) More detailed requirements for catering and documenting it in childcare and kindergarten, in general education schools and vocational educational institutions in the form of full-time study and in the provision of social services to children is established by a regulation of the Government of the Republic.
(5) The head of a general education school and vocational educational institution establishes the requirements and restrictions for food offered for sale at the school, taking account of the guidelines prepared by the authority within the area of government of the Ministry of Social Affairs and published on the website of the authority within the area of government of the Ministry of Social Affairs. The requirements and restrictions are submitted to the board of trustees or the council for their opinion before they are established.
4. peatükk Rahvastiku tervise riiklikud andmekogud
§ 23. Rahvastiku tervise riiklikud andmekogud
Käesoleva seaduse §-des 24–29 nimetatud andmekogu või infosüsteemi põhimääruses sätestatakse:
volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ja töötlejate ülesanded;
kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
andmeandjad, nendelt saadavad andmed ja andmete esitamise viis;
andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
vajaduse korral andmete täpsem säilitamise kord;
muud korraldusküsimused.
Käesoleva seaduse §-des 24–28 nimetatud statistiliste andmetega andmekogu või infosüsteemi isikuandmeid ei väljastata kolmandatele isikutele, välja arvatud isiku tahteavalduse korral, isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 nimetatud juhul ja korras ning järelevalvemenetluse läbiviimiseks isikuandmete kaitse tagamisel. Isikustatud andmeid väljastatakse ka riigi infosüsteemi kuuluvatesse tervisevaldkonna andmekogudesse nende eesmärkide täitmiseks.
Käesoleva seaduse §-des 24–28 nimetatud andmekogu või infosüsteemi pidamise eesmärgi täitmiseks võib andmekogus või infosüsteemis töödelda selliseid isiku varasemaid üldandmeid nagu ees- ja perekonnanimi, isikukood ja sugu.
Käesoleva seaduse §-des 24–28 nimetatud andmekogu või infosüsteemi isikuandmetele juurdepääsu piirang kehtib tähtajatult.
Kui käesoleva seaduse §-des 24–28 nimetatud andmekogusse või infosüsteemi edastatakse asjakohased terviseandmed tervise infosüsteemist, sätestatakse edastatavate andmete täpne koosseis konkreetse andmekogu või infosüsteemi põhimääruses.
§ 23. State databases on population health
(1) The constitutive regulations of the database or information system specified in §§ 24–29 of this Act set out:
1) the processor if a processor has been determined, and the functions of processors;
2) the specific composition of the collected data and the procedure of entry thereof into the database;
3) the persons submitting data, the data received therefrom and the manner of submission of data;
4) the procedure of access to and issue of data;
5) the specific preservation procedure of data, if necessary;
6) other organisational issues.
(2) Personal data from the statistical data database or information system specified in §§ 24–28 of this Act are not disclosed to third parties, except upon the person's manifestation of intention, in the case and in the manner specified in § 6 of the Personal Data Protection Act, and for the purpose of conducting supervisory proceedings to ensure the protection of personal data. Personalised data are also disclosed to health databases within the state information system for the purpose of fulfilling their objectives.
(3) In order to achieve the purpose of maintaining the database or information system specified in §§ 24–28 of this Act, the database or information system may process the person’s previous general data such as given name and surname, personal identification code and sex.
(4) The restriction on access to the personal data of the database or information system specified in §§ 24–28 of this Act is valid for an unspecified term.
(5) If relevant health data from a health information system is transmitted to a database or information system specified in §§ 24–28 of this Act, the exact composition of the data to be transmitted is set out in the constitutive regulations of the specific database or information system.
§ 24. Vähiregister
Vähiregister on andmekogu, mida peetakse vähihaigestumuse, vähi levimuse ja vähihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja vähitõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
Vähijuhte nii enne kui ka pärast surma diagnoosival ja vähihaiget ravival tervishoiuteenuse osutajal ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikul eksperdil on kohustus esitada andmed vähiregistrile.
Vähiregistris töödeldakse järgmisi andmeid:
isiku üldandmed, Eestis viibitud aeg, rahvus ja vanema nimi;
vähihaige terviseandmed;
isiku surma aeg ja põhjus;
andmete esitaja andmed.
Vähiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse põhimääruse kohaselt.
Vähiregistri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
Vähiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 24. Estonian Cancer Registry
(1) The Estonian Cancer Registry is a database which is maintained for analysing the cancer morbidity, prevalence of cancer and survival of cancer patients, organising health services and cancer control, developing the health policy, evaluating the diagnostics and treatment as well as for statistical and scientific research, including epidemiological research purposes.
(2) Health care providers who diagnose cancer cases both before and after death and treat cancer patients, as well as forensic experts from the state forensic institution are obliged to submit data to the Estonian Cancer Registry.
(3) The following data is processed in the Estonian Cancer Registry:
1) the general personal data, time spent in Estonia, nationality and the name of the parent of the person;
2) health data of a cancer patient;
3) time and cause of death of the person;
4) data of the person submitting the data.
(4) Data is stored in the Estonian Cancer Registry for an unspecified term. Logs and underlying data are stored in accordance with the constitutive regulations.
(5) The controller of the Estonian Cancer Registry is the National Institute for Health Development.
(6) The Estonian Cancer Registry is founded and the constitutive regulations thereof are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
§ 25. Vähi sõeluuringute register
Vähi sõeluuringute register on andmekogu, mida peetakse vähi sõeluuringute korraldamiseks, sõeluuringutega seotud uuringute ja sõeluuringujärgse ravi andmete analüüsimiseks, vähi varajaseks avastamiseks, sõeluuringute kvaliteedi ja tõhususe hindamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
Kõigil vähi sõeluuringuid tegevatel tervishoiuteenuse osutajatel ning sõeluuringus osalejatele uuringuid teinud ja neid ravinud tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus esitada tervise infosüsteemi vahendusel andmed vähi sõeluuringute registrile.
Vähi sõeluuringute registris töödeldakse järgmisi andmeid:
isiku üldandmed, Eestis viibitud aeg ja ravikindlustuse olemasolu;
saadetud sõeluuringu kutse ja korduskutse;
sõeluuringu sihtrühma kuuluva isiku terviseandmed ning sõeluuringu sihtrühma kuuluvale isikule sõeluuringuväliselt tehtud uuringu, analüüsi või protseduuri andmed;
isiku surma aeg ja põhjus;
andmete esitaja andmed.
Vähi sõeluuringute registris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vähi sõeluuringute registri põhimääruse kohaselt.
Vähi sõeluuringute registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
Vähi sõeluuringute registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 25. Estonian Cancer Screening Registry
(1) The Estonian Cancer Screening Registry is a database which is maintained for organising cancer screenings, analysing the tests connected with screenings and post-screening treatment data, early detection of cancer, evaluating the quality and efficiency of screenings and also for developing the health policy as well as for statistical and scientific research, including epidemiological research purposes.
(2) All health care providers performing cancer screenings and health care providers having tested and treated the participants in screenings have the obligation to submit data to the Estonian Cancer Screening Registry through the health information system.
(3) The following data is processed in the Estonian Cancer Screening Registry:
1) the general personal data, time spent in Estonia, the existence of health insurance of the person;
2) the sent invitations and repeated invitations for screening;
3) the health data of a person belonging to the screening target group and data on any examination, analysis or procedure performed on a person in the screening target group outside of screening;
4) time and cause of death of the person;
5) data of the person submitting the data.
(4) Data is stored in the Estonian Cancer Screening Registry for an unspecified term. Logs and underlying data are stored in accordance with the constitutive regulations of the Estonian Cancer Screening Registry.
(5) The controller of the Estonian Cancer Screening Registry is the National Institute for Health Development.
(6) The Estonian Cancer Screening Registry is founded and the constitutive regulations thereof are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
§ 26. Raseduse infosüsteem
Raseduse infosüsteemi peetakse raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja vastsündinu haigestumuse ja suremuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
Tervishoiuteenuse osutajal, kes osutab eriarstiabi tegevusloa alusel sünnitusabi ja günekoloogia- või pediaatriateenust ning iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi tegevusloa alusel kodusünnitusabi, on kohustus esitada andmed raseduse infosüsteemi.
Raseduse infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid:
raseda ja bioloogilise ema üldandmed, isiku rahvus, perekonnaseis, abielu sõlmimise või kooselu registreerimise aeg või vabaabielu algusaeg, tegevusala ja haridus;
lapse üldandmed;
isa üldandmed ja haridus;
bioloogilise ema raseduse ja sünnituse kulgemise, sealhulgas raseduse katkemise või katkestamise ja rasestumisvastaste meetodite andmed ning riskitegurid;
muud raseda, bioloogilise ema ja lapse terviseandmed ning ravimid;
bioloogilise ema ja lapse surma aeg ja põhjus;
andmete esitaja andmed.
Raseduse infosüsteemis säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse raseduse infosüsteemi põhimääruse kohaselt.
Raseduse infosüsteemi vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
Raseduse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 26. Pregnancy Information System
(1) The Pregnancy Information System is maintained for analysing the course of pregnancy, miscarriage and termination of pregnancy as well as the illness and morbidity of the mother and new-born child, organising health services, developing the health policy, evaluating the diagnostics and treatment as well as for statistical and scientific research, including epidemiological research purposes.
(2) Health care providers providing obstetrical care and gynaecology or paediatrics services on the basis of a specialised medical care activity licence or home birth service on the basis of an activity licence of midwifery care services permitted to be provided independently have the obligation to submit data to the Pregnancy Information System.
(3) The following data are processed in the Pregnancy Information System:
1) general data, ethnic nationality, marital status, time of contraction of marriage or registered partnership or the beginning of cohabitation, area of activity and education of the pregnant woman and biological mother;
2) general data of the child;
3) general data and education of the father;
4) data on the course of pregnancy and delivery of the biological mother, including the data on miscarriage or termination of pregnancy and birth control methods and risk factors;
5) other health data and medicinal products of the pregnant woman, biological mother and child;
6) time and cause of death of the biological mother and child;
7) data of the person submitting the data.
(4) Data is stored in the Pregnancy Information System for an unspecified term. Logs and underlying data are stored in accordance with the constitutive regulations of the Pregnancy Information System.
(5) The controller of the Pregnancy Information System is the National Institute for Health Development.
(6) The Pregnancy Information System is founded and the constitutive regulations thereof are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
§ 27. Müokardiinfarktiregister
Müokardiinfarktiregister on andmekogu, mida peetakse müokardiinfarkti haigestumuse ja müokardiinfarktihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
Müokardiinfarktijuhte nii enne kui ka pärast surma diagnoosival ja müokardiinfarktihaiget ravival tervishoiuteenuse osutajal on kohustus esitada andmed müokardiinfarktiregistrile.
Müokardiinfarktiregistris töödeldakse järgmisi andmeid:
isiku üldandmed ja Eestis viibitud aeg;
müokardiinfarktihaige terviseandmed, sealhulgas nii haiglaravieelne, -aegne kui ka -järgne uuring ja selle tulemus ning ravimid;
isiku surma aeg ja põhjus ning suremispaik;
andmete esitaja andmed.
Müokardiinfarktiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse müokardiinfarktiregistri põhimääruse kohaselt.
Müokardiinfarktiregistri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.
Müokardiinfarktiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 27. Estonian Myocardial Infarction Registry
(1) The Estonian Myocardial Infarction Registry is a database which is maintained with the aim of analysing the myocardial infarction morbidity and survival of myocardial infarction patients, organising health services, developing the health policy, evaluating the diagnostics and treatment as well as for statistical and scientific research, including epidemiological research purposes.
(2) Health care providers who diagnose myocardial infarction cases both before and after death and treat myocardial infarction patients are obliged to submit data to the Estonian Myocardial Infarction Registry.
(3) The following data are processed in the Estonian Myocardial Infarction Registry:
1) the general personal data and time spent in Estonia of the person;
2) the health data of a myocardial infarction patient, including examination performed before, during and after hospitalisation and the results thereof, and medicinal products;
3) the time and cause of death of a person and place of death;
4) data of the person submitting the data.
(4) Data is stored in the Estonian Myocardial Infarction Registry for an unspecified term. Logs and underlying data are stored in accordance with the constitutive regulations of the Estonian Myocardial Infarction Registry.
(5) The controller of the Estonian Myocardial Infarction Registry is the Ministry of Social Affairs.
(6) The Estonian Myocardial Infarction Registry is founded and the constitutive regulations thereof are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
§ 28. Tuberkuloosiregisterchanges 01.01.2028
Tuberkuloosiregister on andmekogu, mida peetakse tuberkuloosijuhtude registreerimiseks, tuberkuloosi ennetamiseks, tuberkuloosihaigestumuse, tuberkuloosi levimuse ja tuberkuloosihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
Tuberkuloosijuhte nii enne kui ka pärast surma diagnoosival ja tuberkuloosihaiget ravival tervishoiuteenuse osutajal ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikul eksperdil on kohustus esitada andmed tuberkuloosiregistrile.
Tuberkuloosiregistris töödeldakse järgmisi andmeid:
isiku üldandmed, rahvus, perekonnaseis, haridus, tegevusala ja -koht, Eestis viibitud aeg, ravikindlustuse olemasolu ning vanema nimi;
tuberkuloosihaige terviseandmed, sealhulgas tema ravieelne seisund, ravi ning selle tulemus ja lõpetamise põhjused, samuti kasutatud ravimid;
isiku surma aeg ja põhjus;
andmete esitaja andmed.
Tuberkuloosiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse tuberkuloosiregistri põhimääruse kohaselt.
Tuberkuloosiregistri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
Tuberkuloosiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 28. Estonian Tuberculosis Registry
(1) The Estonian Tuberculosis Registry is a database which is maintained for registration of tuberculosis cases, prevention of tuberculosis, analysing the tuberculosis morbidity, spread of tuberculosis and the survival of tuberculosis patients, organising health services and tuberculosis control, developing the health policy, evaluating the diagnostics and treatment as well as for statistical and scientific research, including epidemiological research purposes.
(2) Health care providers who diagnose tuberculosis cases both before and after death and treat tuberculosis patients, as well as forensic experts from the state forensic institution are obliged to submit data to the Estonian Tuberculosis Registry.
(3) The following data is processed in the Estonian Tuberculosis Registry:
1) general personal data, ethnic nationality, marital status, area of activity and seat, time spent in Estonia, the existence of health insurance and the name of the parent of the person;
2) the health data of a tuberculosis patient, including their condition before treatment, the treatment and the result thereof and the causes of termination of treatment, and medicinal products;
3) time and cause of death of the person;
4) data of the person submitting the data.
(4) Data is stored in the Estonian Tuberculosis Registry for an unspecified term. Logs and underlying data are stored in accordance with the constitutive regulations of the Estonian Tuberculosis Registry.
(5) The controller of the Estonian Tuberculosis Registry is the National Institute for Health Development.
(6) The Estonian Tuberculosis Registry is founded and the constitutive regulations thereof are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
§ 29. Vee terviseohutuse infosüsteem
Vee terviseohutuse infosüsteemi peetakse joogi-, suplus- ja basseinivee, loodusliku mineraalvee ja allikavee kvaliteedi kohta andmete kogumiseks, terviseohutuse analüüsiks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
Joogivee käitlejal, loodusliku mineraalvee või allikavee käitlejal ning supluskoha ja ujula valdajal on kohustus esitada andmed vee terviseohutuse infosüsteemi või edastada andmed Terviseameti kaudu.
Vee terviseohutuse infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid:
joogivee käitleja andmed ning veevärgi ja joogivee kvaliteet;
ujula valdaja andmed ja basseinivee kvaliteet;
supluskoha valdaja andmed ja suplusvee kvaliteet;
loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja andmed ning loodusliku mineraalvee ja allikavee kvaliteet.
Vee terviseohutuse infosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet.
Vee terviseohutuse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 29. Water Health Safety Information System
(1) The Water Health Safety Information System is maintained for collecting data on the quality of drinking water, bathing and pool water, natural mineral water and spring water, for analysing health safety, as well as for statistical and scientific research, including epidemiological research purposes.
(2) Handlers of drinking water, handlers of natural mineral water and spring water, possessors of a bathing area or swimming hall have the obligation to submit data to the Water Health Safety Information System or forward data through the Health Board.
(3) The following data is processed in the Water Health Safety Information System:
1) data on the handler of drinking water and the quality of the water supply and drinking water;
2) data on the possessor of swimming hall and the quality of pool water;
3) data on the possessor of bathing area and the quality of bathing water;
4) data on the handler of natural mineral water and spring water and the quality of natural mineral water and spring water.
(4) The controller of the Water Health Safety Information System is the National Institute for Health Development.
(5) The Water Health Safety Information System is founded and the constitutive regulations thereof are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
§ 30. Teaduseetika komitee
Käesoleva seaduse §-des 24–28 nimetatud andmekogust või infosüsteemist teadusuuringu või statistika vajadusteks isikuandmete väljastamise eetilisust ja põhjendatust hindab sõltumatu teadlastest ja eri elualade esindajatest koosnev teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 26 nimetatud teaduseetika komitee.
§ 30. Research ethics committee
(1) The ethics and justification of the release of personal data from the database or information system specified in §§ 24-28 of this Act for the purposes of scientific research or statistics are assessed by an independent research ethics committee consisting of scientists and representatives of various fields referred to in § 26 of the Organisation of Research and Development and Innovation Act.
(2) The aim of the Research Ethics Committee’s work is to ensure the preventive protection of the fundamental rights of research subjects, to harmonise the assessment principles applied to research so that the researchers are obliged to protect the fundamental rights of research subjects.
(3) The Research Ethics Committee acts pursuant to the ethical rules established for the area, international conventions, and also pursuant to Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation) (OJ L 119, 04.05.2016, p 1–88) as well as the principles provided for in special acts.
(4) An application for the issue of personal data for the purposes of scientific research or statistics is submitted to the controller of the database or information system. The application must conform to the good scientific research practices.
(5) The Research Ethics Committee evaluates the compliance of the research to the requirements provided for in § 6 of the Personal Data Protection Act, the extent of ethical risks and the background of the researcher, by finding a balance between the protection of the fundamental rights of the research subjects and the feasibility of the research.
(6) The Research Ethics Committee is founded and the rules of procedure thereof, the number of members and procedure of appointment thereof and the rates of reviewing research applications are approved by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
5. peatükk Rahvatervishoiu meetmete rahastamine
§ 31. Rahvatervishoiu meetmete rahastamine
Käesolevas seaduses sätestatud riiklikke rahvatervishoiu meetmeid rahastatakse riigieelarvest.
Käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühiste ülesannete täitmist rahastatakse riigieelarvest.
Käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmist võib osaliselt rahastada riigieelarvest.
§ 31. Financing public health measures
(1) The national public health measures provided for in this Act are financed from the state budget.
(2) The performance of the joint duties of the local authorities provided for in subsection 1 of § 13 of this Act are financed from the state budget.
(3) The performance of the duties of the local authorities provided for in subsection 2 of § 13 of this Act may be partially financed from the state budget.
6. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve
§ 32. Riikliku ja haldusjärelevalve tegija
Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse §-des 14–22 sätestatud nõuete ja käesoleva seaduse alusel antud õigusaktide nõuete ning Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide nõuete täitmise üle teeb Terviseamet.
Avaliku teabe haldamise ja isikuandmete töötlemise nõuete üle tehakse järelevalvet avaliku teabe seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 32. State and administrative oversight authority
(1) State and administrative oversight over compliance with the requirements provided for in §§ 14–22 of this Act, the requirements of legislation issued on the basis of this Act, and the requirements of relevant legislation of the European Union is exercised by the Health Board.
(2) Oversight over the management of public information and the requirements for the processing of personal data is carried out on the basis of and pursuant to the procedure provided for in the Public Information Act and the Personal Data Protection Act.
§ 33. Riikliku järelevalve erimeetmed
Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 44 ja 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 33. Special state supervision measures
For the execution of state supervision provided for in this Act, the law enforcement agency may apply the special state supervision measures provided for in §§ 30–32, 44 and 49–53 of the Law Enforcement Act on the basis of and pursuant to the procedure provided for in the Law Enforcement Act.
7. peatükk Vastutus
§ 34. Terviseohust teavitamise nõude rikkumine
Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud terviseohust teavitamise nõude rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
§ 34. Violation of the requirement to notify of a health hazard
(1) Violation of the requirement to notify of a health hazard specified in § 14 of this Act
is punishable by a fine of up to 300 fine units.
(2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 100,000 euros.
§ 35. Tervise hoidmise, kaitsmise, edendamise ja parandamise eesmärgil pakutavatele toodetele, teenustele ning tegevustele kehtestatud nõuete ja piirangute rikkumine
Käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõude või piirangu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 80 000 eurot.
§ 35. Violation of the requirements and restrictions for products, services and activities offered for the purpose of maintaining, protecting, promoting and improving human health
(1) Violation of the requirement or restriction specified in § 15 of this Act
is punishable by a fine of up to 250 fine units.
(2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 80,000 euros.
§ 36. Kosmeetikatootele ning selle tootmisele, turule laskmisele ja kättesaadavaks tegemisele kehtestatud nõuete ja piirangute rikkumine
Käesoleva seaduse §-s 18, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1223/2009 või komisjoni määruses (EL) nr 655/2013 loetletud nõuete või piirangute rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.
§ 36. Violation of the requirements and restrictions on the production, placing on the market and making available of cosmetic products
(1) Violation of the requirements and restrictions specified in § 18 of this Act, in Regulation (EC) No 1223/2009 of the European Parliament and of the Council or Commission Regulation (EU) No 655/2013
is punishable by a fine of up to 200 fine units.
(2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 50,000 euros.
§ 37. Ilu- ja isikuteenustele kehtestatud nõuete ja piirangute rikkumine
Käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud alaealisele solaariumi- või tätoveerimisteenuse osutamise ja sellise tätoveerimisteenuse osutamise keelu rikkumise eest, mille puhul tätoveerimistint süstitakse või sisestatakse silmamuna sisse, –
karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 80 000 eurot.
§ 37. Violation of the requirements and restrictions imposed on beauty and personal services
(1) Violation of the prohibition of providing tanning and tattoo services to minors and of providing tattooing services where the tattoo ink is injected or inserted into the eyeball, as provided for in § 19 of this Act,
is punishable by a fine of up to 250 fine units.
(2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 80,000 euros.
§ 38. Menetlus
Käesoleva seaduse §-des 34–37 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Terviseamet.
Kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.
§ 38. Proceedings
(1) The out-of-court proceedings authority concerning the misdemeanours provided in §§ 34–37 of this Act is the Health Board.
(2) A court may, pursuant to § 83 of the Penal Code, apply confiscation of a substance or object which was the direct object of the commission of a misdemeanour provided for in § 36 of this Act.
8. peatükk Rakendussätted › 1. jagu Üleminekusätted
§ 38¹. Eetikakomitee menetlused
Kui uuringueetika komitee ei ole 2026. aasta 1. aprilliks teinud otsust teadusuuringu eesmärgil andmete kasutamiseks või väljastamiseks esitatud taotluse kohta, tagastatakse taotlus ja makstud menetlustasu taotlejale.
§ 38¹. Procedures of the ethics committee
If the research ethics committee has not made a decision on the application for the use or release of data for the purposes of scientific research by 1 April 2026, the application and the processing fee paid is returned to the applicant.
8. peatükk Rakendussätted › 2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 39
–
§ 39
–
§ 67
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 67
[Provisions amending other acts have been omitted from this translation.]
8. peatükk Rakendussätted › 3. jagu Seaduse jõustumine
§ 68. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. septembril.
Käesoleva seaduse § 51 punktid 1–4 ja 6–8 jõustuvad üldises korras.
§ 68. Entry into force of the Act
(1) This Act enters into force on 1 September 2025.
(2) Clauses 1–4 and 6–8 of section 51 of this Act enters into force pursuant to the general procedure.