Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus (TÕRTKS)
in forcefrom 18.05.2025· RT I, 17.05.2025, 2· Riigikogu
Versions (2) ▾
- from 18.05.2025in forceRT I, 17.05.2025, 2Compare with previous
- 01.09.2024 – 17.05.2025no longer in forceRT I, 30.05.2024, 1
Versions since 2010; “in force” is the text in force today.
Official English translation: Act on Protection of Persons Who Report Work-Related Breaches of European Union Law · RT V, 10.06.2025, 2
The official English translation is published in Riigi Teataja for information. Only the Estonian text has legal force.
The translation is of the version in force (since 18.05.2025).
Translation in Riigi Teataja ↗Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk
Käesolevas seaduses sätestatakse tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitsmise õiguslikud alused ning kehtestatakse vastutus kohustuste rikkumise eest.
Käesoleva seaduse eesmärk on tagada tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitajale kaitse.
§ 1. Scope of regulation and purpose of Act
(1) This Act provides legal grounds for the reporting of breaches of European Union law which have become known in the context of work-related activities and for the protection of reporting persons and establishes liability for the breach of obligations.
(2) The purpose of this Act is to ensure protection for the persons who report breaches of European Union law which have become known in the context of work-related activities.
§ 2. Seaduse sisuline kohaldamisala
Käesolevat seadust kohaldatakse tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisest teavitamise korral järgmistes valdkondades:
riigihanked;
finantsteenused, -tooted ja -turud ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
tooteohutus ja nõuetele vastavus;
transpordiohutus;
keskkonnakaitse;
kiirguskaitse ja tuumaohutus;
toiduainete ja sööda ohutus, loomatervis ja loomade heaolu;
rahvatervis;
tarbijakaitse;
eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus;
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 325 sätestatud Euroopa Liidu finantshuve kahjustavad rikkumised, mida on täpsustatud asjakohastes Euroopa Liidu meetmetes;
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2 osutatud siseturuga seotud rikkumised, mis puudutavad tegevust, millega rikutakse äriühingu tulumaksu käsitlevaid norme, ning rikkumised seoses kokkulepetega, mille eesmärk on saada maksusoodustusi, mis on vastuolus äriühingu tulumaksu suhtes kohaldatavate õigusaktide eesmärgiga;
Euroopa Liidu lepingu artikli 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 alusel Euroopa Liidu poolt vastu võetud piiravad meetmed.
Käesolevat seadust ei kohaldata:
riigikaitse, julgeoleku ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe valdkonnas, kui see on vastuolus riigikaitset, julgeolekut ning riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivates õigusaktides sätestatud erisustega;
kriminaalmenetluses, kui see on vastuolus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatuga;
advokaadi kutsetegevuses, kui see on vastuolus advokatuuriseaduse §-s 45 sätestatud advokaadi kutsesaladuse hoidmise erisustega;
tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute kutsetegevuses, kui see on vastuolus võlaõigusseaduse §-s 768 sätestatud tervishoiuteenuse osutajate saladuse hoidmise kohustuse erisustega;
vaimulikule tema erapihil või hingehoidlikul vestlusel usaldatu suhtes, kui see on vastuolus kirikute ja koguduste seaduse §-ga 22;
kohtute tegevusele õigusemõistmisel, kui see on vastuolus kohtute seaduse §-des 71 ja 72 sätestatuga.
§ 2. Material scope of Act
(1) This Act applies in the event of reporting of breaches of the requirements arising from European Union law which have become known in the context of work-related activities in the following areas:
1) public procurement;
2) financial services, products and markets, and prevention of money laundering and terrorist financing;
3) product safety and compliance;
4) transport safety;
5) protection of the environment;
6) radiation protection and nuclear safety;
7) food and feed safety, animal health and welfare;
8) public health;
9) consumer protection;
10) protection of privacy and personal data, and security of network and information systems;
11) breaches affecting the financial interests of the European Union as provided in Article 325 TFEU and as further specified in relevant European Union measures;
12) breaches relating to the internal market, as referred to in Article 26(2) TFEU, in relation to acts which breach the rules of corporate tax or to arrangements the purpose of which is to obtain a tax advantage that defeats the object or purpose of the applicable corporate tax law;
13) restrictive measures adopted by the European Union on the basis of Article 29 TEU or Article 215 TFEU.
(2) This Act does not apply:
1) in the area of national defence, security and state secrets and classified information of foreign states if this defeats the special rules provided in legislation regulating national defence, security and state secrets and classified information of foreign states;
2) in criminal proceedings if these defeat the provisions of the Code of Criminal Procedure;
3) in the professional activities of an attorney if these defeat the special rules of the attorney-client privilege provided in § 45 of the Bar Association Act;
4) in the professional activities of a health care provider and of persons participating in the provision of health care service if these defeat the special rules of the duty of health care providers to maintain confidentiality provided in § 768 of the Law of Obligations Act;
5) to a minister of religion in relation to the information entrusted with them in the course of a private confession or pastoral conversation if this defeats § 22 of the Churches and Congregations Act;
6) to the activities of courts in the administration of justice if these defeat the provisions of §§ 71 and 72 of the Courts Act.
§ 3. Seaduse isikuline kohaldamisala
Käesoleva seaduse alusel saab kaitse tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitanud:
töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegev isik;
ametnik;
füüsilisest isikust ettevõtja;
äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse ja riigitulundusasutuse juht- ja kontrollorgani liige;
äriühingu aktsionär ja osanik;
vabatahtlikuna tegutsev isik;
asutuses või juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja juures praktikal olev isik;
lepingueelsetes läbirääkimistes olev või lepingut muul viisil ette valmistav isik või isik, kelle töösuhe on lõppenud;
sportlasetoetust saav isik;
asutuse või juriidilise isiku lepingupartneri juures käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud vormis töötav isik.
Käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud survemeetmete rakendamise keeldu kohaldatakse ka teavitajaga seotud füüsilise ja juriidilise isiku suhtes ning § 8 lõikes 3 ja § 9 lõikes 3 sätestatud kohustuste eest vastutatava isiku või üksuse suhtes.
Käesolevat seadust ei kohaldata vangistusseaduse §-des 2 ja 4 nimetatud isikutele, välja arvatud töötamise korral vangistusseaduse § 41 alusel.
§ 3. Personal scope of Act
(1) On the basis of this Act, the following persons who have reported breaches of European Union law which have become known to them in the context of work-related activities obtain protection:
1) a person who performs work on the basis of an employment contract or another contract under the law of obligations;
2) an official;
3) a sole proprietor;
4) a member of the management and control body of a company, non-profit association, foundation and profit-making state agency;
5) a shareholder of a company;
6) a person acting as a volunteer;
7) a person undergoing training in an agency or at a legal person or sole proprietor;
8) a person engaged in pre-contractual negotiations or otherwise preparing a contract or a person whose employment relationship has ended;
9) a person receiving an athlete grant;
10) a person working with a contractual partner of an agency or of a legal person in the form specified in clauses 1–9 of this subsection.
(2) The prohibition of retaliation provided in § 16 of this Act also applies to a natural or legal person related to the reporting person and to a person or entity liable for the obligations provided in subsection 3 of § 8 and in subsection 3 of § 9.
(3) This Act does not apply to the persons specified in §§ 2 and 4 of the Imprisonment Act, except in the event of working on the basis of § 41 of the Imprisonment Act.
§ 4. Rikkumine ja sellest teavitamine
Rikkumine käesoleva seaduse tähenduses on tegevus või tegevusetus, mis on ebaseaduslik või vastuolus õigusnormi eesmärgiga.
Rikkumisest teavitaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teavitab tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest ja kellel on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud.
Rikkumisest teavitamine on käesolevas seaduses sätestatud alustel rikkumisest teavitamine:
asutusesisese teavituskanali kaudu;
teavitaja juhi kaudu;
asutusevälise teavituskanali kaudu või
käesolevas seaduses sätestatud tingimustel üldsusele avalikustades.
Asutusevälise teavituskanali võib rikkumisest teavitamiseks valida ka ilma asutusesisest kanalit eelnevalt kasutamata.
§ 4. Breaches and reporting thereof
(1) For the purposes of this Act, breach means an act or omission that is unlawful or defeats the purpose of a legal provision.
(2) For the purposes of this Act, reporting person means a natural person who reports a breach which has become known to them in the context of work-related activities and who has reasonable grounds to believe that the breach has been directly commenced or it has been completed.
(3) Reporting of breaches means reporting of breaches on the grounds provided in this Act:
1) through an internal reporting channel;
2) through the head of the reporting person;
3) through an external reporting channel; or
4) by public disclosure on the conditions provided in this Act.
(4) An external reporting channel may also be chosen to report a breach without first using an internal channel.
§ 5. Teavitamise takistamise ja ebaõige rikkumisteate esitamise keeld
Keelatud on rikkumisest teavitamise takistamine.
Keelatud on teadvalt ebaõige rikkumisteate esitamine.
§ 5. Prohibition on hindering reporting and on making false reports of breaches
(1) It is prohibited to hinder the reporting of breaches.
(2) It is prohibited to submit knowingly false reports of breaches.
§ 6. Pädev asutus
Pädev asutus käesoleva seaduse tähenduses on riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, millele on seadusega antud pädevus käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud rikkumise suhtes riikliku, haldus- või teenistusliku järelevalve teostamiseks või süüteo menetlemiseks.
Pädeva asutuse teavitamiseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka Euroopa Liidu institutsiooni, organi või asutuse teavitamist.
§ 6. Competent authority
(1) For the purposes of this Act, competent authority means a state authority and a municipal authority that has been granted competence by law for exercising regulatory enforcement or administrative or internal oversight in respect of a breach specified in subsection 1 of § 4 of this Act or for conducting proceedings concerning an offence in respect thereof.
(2) For the purposes of this Act, reporting to a competent authority is also deemed to be reporting to a European Union institution, body, office or agency.
§ 7. Sätete kohustuslikkus
Käesolevas seaduses ettenähtud õiguste ja õiguskaitsevahendite kohaldamise kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud juhul, kui rikkumisest teavitaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud.
§ 7. Mandatory nature of provisions
Any agreement deviating from the provisions concerning the application of the rights and remedies prescribed in this Act is null and void unless the possibility of an agreement deviating to the detriment of the reporting person has been prescribed in this Act.
2. peatükk Teavitamine
§ 8. Asutusesisene teavituskanal
Asutusesisene teavituskanal on asutuse sees rikkumisteadete vastuvõtmiseks loodud kanal, mis võimaldab konfidentsiaalselt teavitada kirjalikult, suuliselt või mõlemal viisil.
Asutusesisese teavituskanali loomise kohustus on:
avaliku teenistuse seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud riigi ametiasutusel ja selle hallataval asutusel;
omavalitsusüksuse ametiasutusel ja selle hallataval asutusel, kus on 50 või enam teenistujat, või kohaliku omavalitsuse üksusel, kus elab 10 000 või enam elanikku;
juriidilisel isikul, kus on 50 või enam töötajat;
Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud riiklikul finantsjärelevalve subjektil.
Asutusesisest teavituskanalit haldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutuse või juriidilise isiku määratud isik või üksus või asutuseväline kolmas isik, kes vastutab:
rikkumisteadete vastuvõtmise eest;
teavitajaga ühenduse hoidmise ja talle tagasiside andmise ning vajaduse korral täiendava teabe küsimise eest;
järelmeetmete rakendamisest teavitamise eest.
Rikkumisest teavitamise kanalile, rikkumisteadetele ja rikkumisega seotud muule teabele on juurdepääs üksnes selleks määratud isikul või üksusel.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituskanaleid võivad jagada või ühiselt hallata:
eraõiguslikud juriidilised isikud, kus on kuni 249 töötajat;
omavalitsusüksuse ametiasutused ja nende hallatavad asutused;
kontserni kuuluvad ettevõtjad;
riigi ametiasutused ja nende hallatavad asutused.
§ 8. Internal reporting channel
(1) An internal reporting channel is a channel established within an agency for the receipt of reports of breaches, which enables confidential reporting in writing or orally, or both.
(2) The obligation to establish an internal reporting channel rests with:
1) the state authority specified in subsection 2 of § 6 of the Civil Service Act and an agency administered by it;
2) a municipal authority and an agency administered by it with 50 or more servants, or a municipality with 10,000 or more inhabitants;
3) a legal person with 50 or more employees;
4) a subject of state financial supervision specified in subsection 2 of § 2 of the Financial Supervision Authority Act.
(3) An internal reporting channel is operated by a person or department designated by the authority, agency or legal person specified in subsection 2 of this section or by an external third party who is responsible for:
1) receiving reports of breaches;
2) maintaining contact with and giving feedback to the reporting person and requesting further information where necessary;
3) informing about follow-up.
(4) Only the person or department designated therefor has access to the reporting channel, reports of breaches and other information on breaches.
(5) The reporting channels specified in subsection 1 of this section may be shared or jointly operated by:
1) legal persons governed by private law with up to 249 employees;
2) local authorities and agencies administered by them;
3) enterprises belonging to a group of undertakings;
4) state authorities and agencies administered by them.
§ 9. Asutuseväline teavituskanal
Asutuseväline teavituskanal on asutusest väljaspool rikkumisteadete vastuvõtmiseks loodud kanal, mis võimaldab konfidentsiaalselt teavitada suuliselt häälsõnumiga ja vahetul kohtumisel ning kirjalikult.
Asutusevälise teavituskanali loomise kohustus on käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud pädeval asutusel.
Asutusevälist teavituskanalit haldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutuse määratud isik või üksus, kes vastutab järgmiste pädeva asutuse kohustuste eest:
rikkumisteadete vastuvõtmine;
teavitajaga ühenduse hoidmine ja talle tagasiside andmine ning vajaduse korral täiendava teabe küsimine;
järelmeetmete rakendamisest teavitamine.
Rikkumisest teavitamise kanalile, rikkumisteadetele ja rikkumisega seotud muule teabele on juurdepääs üksnes selleks määratud isikul või üksusel.
Pädev asutus kehtestab rikkumisteadete vastuvõtmise ning järelmeetmete võtmise nõuded, mille avaldab oma veebilehel. Nimetatud nõuete muutmise vajadust hindab pädev asutus vähemalt iga kolme aasta järel.
Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud rikkumisteadete vastuvõtmise ning järelmeetmete võtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 9. External reporting channel
(1) An external reporting channel is a channel established outside an agency for the receipt of reports of breaches, which enables confidential reporting orally by voice message and during a face-to-face meeting and in writing.
(2) The obligation to establish an external reporting channel rests with the competent authority specified in subsection 1 of § 6 of this Act.
(3) An external reporting channel is operated by a person or department designated by the authority specified in subsection 2 of this section who is responsible for the following obligations of the competent authority:
1) receiving reports of breaches;
2) maintaining contact with and giving feedback to the reporting person and requesting further information where necessary;
3) informing about follow-up.
(4) Only the person or department designated therefor has access to the reporting channel, reports of breaches and other information on breaches.
(5) The competent authority establishes requirements for the receipt of and follow-up on reports of breaches, which it will publish on its website. The competent authority assesses the need to amend these requirements at least once every three years.
(6) The rules for the receipt of and follow-up on reports of breaches specified in subsection 5 of this section are established by a regulation of the Government of the Republic.
§ 10. Rikkumisteate vastuvõtmine
Kinnitus rikkumisteate kättesaamise kohta tuleb saata rikkumisest teavitajale seitsme päeva jooksul pärast teate kättesaamist, välja arvatud juhul, kui teavitaja on kinnituse saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
Kui rikkumisteate vastu võtnud asutusel puudub pädevus teate menetlemiseks, edastab ta teate pädevale asutusele viivitamata, kuid hiljemalt viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist, teatades sellest samal ajal ka rikkumisest teavitajale, välja arvatud juhul, kui teavitaja on kinnituse saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
Rikkumisteadet säilitatakse kolm aastat käesoleva seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud tagasiside andmisest arvates.
Rikkumisteadete säilitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 10. Receipt of reports of breaches
(1) Acknowledgement of receipt of a report of breaches must be sent to the reporting person within seven days of the receipt of the report unless the reporting person explicitly prohibited sending the acknowledgement or there is a reason to believe that this would jeopardise the confidentiality of the reporting person.
(2) If the authority which has received a report of breaches does not have the competence to address the report, it will transmit the report to the competent authority without delay, but no later than on the fifth working day of the receipt thereof, at the same time also informing the reporting person thereof unless the reporting person explicitly prohibited sending the acknowledgement or there is a reason to believe that this would jeopardise the confidentiality of the reporting person.
(3) A report of breaches is stored for three years as of giving the feedback specified in subsection 4 of § 11 of this Act.
(4) The rules for storage of reports of breaches are established by a regulation of the Government of the Republic.
§ 11. Järelmeetmed ja tagasiside
Käesoleva seaduse §-des 8 ja 9 nimetatud asutused ja juriidilised isikud rakendavad rikkumise väljaselgitamiseks, kõrvaldamiseks ja ärahoidmiseks asjakohaseid järelmeetmeid või edastavad rikkumisteate pädevale asutusele menetlemiseks.
Rikkumisest teavitajale tuleb anda tagasisidet järelmeetmete rakendamise kohta esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolm kuud või asutusevälise teavituskanali kaudu rikkumisest teavitamise korral põhjendatud juhul kuus kuud pärast rikkumisteate kättesaamist. Tagasisidet ei tule anda, kui teavitaja on tagasiside saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
Pädeval asutusel on õigus rikkumisteadete arvust tuleneva olulise töökoormuse tõusu korral asjakohaste järelmeetmete rakendamisel tegeleda esmaselt tõsiste rikkumistega.
Pädeval asutusel ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, kui rikkumisteade puudutab pädeva asutuse hinnangul vähetähtsat rikkumist või kui tegemist on korduva samasisulise rikkumisteatega.
Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 6 sätestatud tagasiside andmise kohustuse täitmine tähendaks konfidentsiaalse teabe avaldamist, lähtutakse teabe käitlemisel ja rikkumisest teavitajale järelmeetmete rakendamise kohta tagasiside andmisel asjakohastes eriseadustes sätestatust.
Rikkumisest teavitajale tuleb anda tagasisidet rikkumise menetluse lõpptulemuse kohta, välja arvatud juhul, kui teavitaja on tagasiside saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
§ 11. Follow-up and feedback
(1) The authorities, agencies and legal persons specified in §§ 8 and 9 of this Act give appropriate follow-up to ascertain, eliminate and prevent breaches or forward reports of breaches to the competent authority for processing.
(2) The reporting person must be given feedback on the follow-up as soon as possible, but no later than three months or, if the report is filed through an external reporting channel, in a duly justified case, six months after the receipt of the report of breaches. No feedback must be given if the reporting person explicitly prohibited sending the feedback or there is a reason to believe that this would jeopardise the confidentiality of the reporting person.
(3) The competent authority has the right, in the event of a significant increase in the workload resulting from the number of reports of breaches, to deal first with serious breaches when giving appropriate follow-up.
(4) The competent authority does not have the obligations provided in subsections 1 and 2 of this section if the competent authority is of the opinion that the report of breaches concerns a minor breach or if it constitutes a repetitive report of the same content.
(5) If the performance of the obligation to give feedback provided in subsections 2 and 6 of this section would entail the disclosure of confidential information, the provisions of relevant specific Acts will be observed upon handling information and giving feedback on follow-up to the reporting person.
(6) The reporting person must be given feedback on the final outcome of the proceedings unless the reporting person explicitly prohibited sending the feedback or there is a reason to believe that this would jeopardise the confidentiality of the reporting person.
§ 12. Kaitse üldsusele avalikustamise korral
Rikkumisest üldsuse teavitaja saab käesoleva seaduse alusel kaitse juhul, kui:
teavitaja on rikkumisest eelnevalt teavitanud vähemalt asutusevälise teavituskanali kaudu ja rikkumisteadet ei menetletud käesoleva seaduse §-de 10 ja 11 kohaselt;
rikkumine kujutab vahetut või ilmset pöördumatut avaliku huvi kahjustamise ohtu;
asutusevälise teavitamise korral on põhjendatud kahtlus, et kasutusele võetaks survemeetmed, või
asutusevälise teavitamise korral on põhjendatud kahtlus, et rikkumist ei menetletaks nõuetekohaselt või et pädev asutus on rikkumisega seotud.
§ 12. Protection in the event of public disclosure
A reporting person disclosing information on breaches to the public obtains protection on the basis of this Act if:
1) the person has first reported the breach at least through an external reporting channel and the report of the breach was not processed pursuant to §§ 10 and 11 of this Act;
2) the breach constitutes an imminent or manifest irreversible risk of danger to the public interest;
3) in the case of external reporting, there is reasonable doubt of retaliation; or
4) in the case of external reporting, there is reasonable doubt that the breach is not processed properly or that the competent authority is involved in the breach.
3. peatükk Kaitsemeetmed
§ 13. Rikkumisest teavitaja kaitse saamise tingimused
Rikkumisest teavitaja saab käesoleva seaduse alusel kaitse, kui:
teavitajal on rikkumisest teavitamise ajal põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud ja rikkumine kuulub käesoleva seaduse kohaldamisalasse, ja
rikkumisest teavitamine oli asutusesisene, asutuseväline või üldsusele avalikustamine vastavalt käesolevas seaduses sätestatule.
§ 13. Conditions for obtaining protection of reporting persons
A reporting person obtains protection on the basis of this Act if:
1) at the time of the reporting of a breach, the reporting person has reasonable grounds to believe that the breach has been directly commenced or it has been completed and the breach falls within the scope of this Act; and
2) reporting of a breach was internal, external or public disclosure in accordance with the provisions of this Act.
§ 14. Konfidentsiaalsuse tagamine
Rikkumisteate vastuvõtmiseks, teavitajale tagasiside andmiseks ja järelmeetmete rakendamiseks käesoleva seaduse § 8 lõike 3 ja § 9 lõike 3 alusel määratud isik või üksus tagab rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsuse. Teavitaja isiku võib avaldada üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul.
Kui rikkumisteate alusel alustatakse kriminaalmenetlust, tagatakse teavitamise fakti konfidentsiaalsus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud erisustega.
Rikkumisest teavitamise puhul tagab rikkumisteate vastuvõtmiseks ning järelmeetmete rakendamiseks määratud isik, et teate sisu kasutatakse ainult järelmeetmete rakendamise eesmärgil.
§ 14. Ensuring confidentiality
(1) The person or department designated on the basis of subsection 3 of § 8 and subsection 3 of § 9 of this Act for receiving reports of breaches, for giving feedback to the reporting person and for following up ensures confidentiality of the fact of reporting of breaches. The identity of the reporting person may only be disclosed with the written consent of the person.
(2) If criminal proceedings are commenced on the basis of a report of breaches, the confidentiality of the fact of reporting will be ensured with the special rules provided in the Code of Criminal Procedure.
(3) In the event of reporting of breaches, the person designated for receiving and following up on reports of breaches ensures that the content of the report is only used for follow-up purposes.
§ 15. Isikuandmete töötlemine
Käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, töödeldakse tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamisel kaitse tagamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja isikuandmete kaitse seadusega, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
Isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse alusel piirab vastutav töötleja andmesubjekti õigusi, kui see on vajalik rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse tagamiseks.
§ 15. Processing of personal data
(1) Personal data, including special categories of personal data, collected pursuant to this Act or legislation issued on the basis thereof are processed in order to ensure protection upon reporting breaches of European Union law that have become known in the context of work-related activities in accordance with Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation) (OJ L 119, 04.05.2016, p. 1–88) and the Personal Data Protection Act, taking into account the special rules of this Act.
(2) Upon processing of personal data on the basis of this Act, the controller restricts the rights of the data subject if this is necessary for ensuring the confidentiality of the reporting person.
§ 16. Survemeetmete rakendamise keeld
Rikkumisest teavitaja suhtes on keelatud otsene või kaudne tööalane tegevus või tegevusetus, mis tuleneb rikkumisest teavitamisest ning põhjustab või võib põhjustada teavitajale põhjendamatut kahju. Keelatud on survemeetmete rakendamine, selle katse ning sellega ähvardamine.
Kui rikkumisest teavitaja suhtes rakendatakse survemeetmeid ning ta tõendab, et ta teavitas rikkumisest, loetakse, et survemeetmeid on rakendatud rikkumisest teavitamise tõttu, kui survemeetmeid rakendanud isik ei tõenda, et see oli põhjendatud.
§ 16. Prohibition of retaliation
(1) Any direct or indirect work-related act or omission which is prompted by reporting and causes or may cause unjustified detriment to the reporting person is prohibited in relation to the reporting person. Retaliation, an attempt and threat thereof are prohibited.
(2) If a reporting person suffers retaliation and establishes that they reported breaches, it is deemed that the retaliation was suffered due to the reporting unless the perpetrator of retaliation established that it was justified.
§ 17. Rikkumisest teavitaja vastutuse välistamine
Käesolevas seaduses sätestatud alustel rikkumisest teavitamise korral ei vastuta teavitaja teabe avaldamisest tulenevate õiguslike tagajärgede eest, kui tal oli põhjendatud alus arvata, et teabe avaldamine oli rikkumise paljastamiseks vajalik, välja arvatud juhul, kui selline teabe avaldamine on kuriteona karistatav. Samadel asjaoludel ärisaladuse avaldamist peetakse seaduslikuks.
Teavitaja ei vastuta rikkumisest teavitamiseks teabele juurdepääsu hankimise eest, välja arvatud juhul, kui selline teabele juurdepääsu hankimine on süüteona karistatav.
§ 17. Exclusion of liability of reporting persons
(1) In the event of reporting of breaches on the grounds provided in this Act, the reporting person does not incur liability in respect of the legal consequences arising from the disclosure of information provided that they had reasonable grounds to believe that the disclosure of information was necessary for revealing a breach, unless such disclosure of information is punishable as a criminal offence. The disclosure of a trade secret under the same circumstances is considered lawful.
(2) The reporting person does not incur liability in respect of obtaining access to information for reporting purposes unless obtaining such access to information is punishable as an offence.
4. peatükk Vastutus
§ 18. Rikkumisest teavitamise takistamine
Rikkumisest teavitamise takistamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo katse on karistatav.
§ 18. Hindering reporting of breaches
(1) Hindering the reporting of breaches
is punishable by a fine of up to 300 fine units.
(2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 100,000 euros.
(3) An attempted misdemeanour provided in subsection 1 of this section is punishable.
§ 19. Survemeetmete rakendamine
Rikkumisest teavitaja suhtes survemeetmete rakendamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo katse on karistatav.
§ 19. Retaliation
(1) Retaliation against reporting persons
is punishable by a fine of up to 300 fine units.
(2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 100,000 euros.
(3) An attempted misdemeanour provided in subsection 1 of this section is punishable.
§ 20. Rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse rikkumine
Rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsena hoidmise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
§ 20. Breach of confidentiality of reporting persons
(1) A breach of the duty of maintaining the confidentiality of the reporting person
is punishable by a fine of up to 300 fine units.
(2) The same act, if committed by a legal person,
is punishable by a fine of up to 100,000 euros.
§ 21. Teadvalt ebaõige teavitamine
Rikkumisest teavitaja poolt asutusesiseselt, asutuseväliselt või üldsusele avalikustades teadvalt ebaõige teavitamise eest, kui puudub karistusseadustiku §-s 319 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 21. Reporting knowingly false information
Internal or external reporting or public disclosure by the reporting person of knowingly false information if there are no necessary elements of an offence provided in § 319 of the Penal Code
is punishable by a fine of up to 300 fine units.
§ 22. Menetlus
Käesoleva seaduse §-des 18–21 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
Kui Kaitsepolitseiamet tuvastab käesoleva seaduse §-des 18–21 nimetatud väärteo süüteomenetluse käigus, on kohtuväline menetleja Kaitsepolitseiamet.
§ 22. Proceedings
(1) The out-of-court proceedings authority for the misdemeanours specified in §§ 18–21 of this Act is the Police and Border Guard Board.
(2) If the Estonian Internal Security Service ascertains a misdemeanour specified in §§ 18–21 of this Act in the course of offence proceedings, the out-of-court proceedings authority will be the Estonian Internal Security Service.
5. peatükk Rakendussätted
§ 23. Käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punkti 3 kohaldamine
Käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punkti 3 kohaldatakse juriidiliste isikute suhtes, kus on 50–249 töötajat, alates 2025. aasta 1. jaanuarist.
§ 23. Application of clause 3 of subsection 2 of § 8 of this Act
Clause 3 of subsection 2 of § 8 of this Act applies to legal persons with 50–249 employees as of 1 January 2025.
§ 24
–
§ 24
–
§ 30
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 30
[Omitted from this text.]
§ 31. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. septembril.
§ 31. Entry into force of Act
This Act enters into force on 1 September 2024.