Võnnu Lasteaed Värvuke põhimäärus
in forcefrom 04.07.2026· RT IV, 01.07.2026, 10· Kastre Vallavolikogu
Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Lasteaia õiguslik seisund ja nimi
Lasteaia tegutsemise vorm on lasteaed, milles on hoiurühmad.
Lasteaia nimi on Võnnu Lasteaed Värvuke (edaspidi lasteaed).
§ 2. Lasteaia asukoht ja kontaktid
Lasteaia asukoht ja tegevuskoht asub aadressil Tartu maakond, Kastre vald, Võnnu, Tööstuse tee 2.
Lasteaia e-posti aadress on lasteaed@vonnu.edu.ee.
Lasteaia veebilehe aadress on https://www.lasteaed.vonnu.edu.ee/
§ 3. Lasteaia liik, struktuur ja haldusala
Lasteaed on pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele.
Lasteaias on hoiu- ja liitrühmad, vajadusel moodustatakse väikerühmi.
Rühmad moodustab ja rühmade koosseisu kinnitab lasteaia direktor oma käskkirjaga iga õppeaasta algul.
Lasteaia pidaja võib erandjuhul direktori ettepanekul ning hoolekogu arvamuse alusel suurendada lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolul laste arvu liitrühmas kuni kahe lapse võrra ning lasteaia rühmas kuni nelja lapse võrra.
Laste lasteaeda vastuvõtmisel ja sealt väljaarvamisel lähtutakse Kastre Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) kehtestatud korrast.
Lasteaed on vallavalitsuse hallatav asutus, mis võimaldab koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist.
Lasteaed juhindub oma tegevuses haridusseadusest, alusharidusseadusest, oma põhimäärusest ning teistest riigi ja Kastre Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ning vallavalitsuse õigusaktidest.
§ 4. Sümboolika ja arvelduskonto
Lasteaial on oma sümboolika.
Lasteaed kasutab vallavalitsuse arvelduskontot.
§ 5. Keel
Lasteaia asjaajamine ning õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles.
2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED
§ 6. Eesmärk ja ülesanded
Lasteaia tegevuse eesmärgiks on võimaldada pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele hoidu ja alushariduse omandamist.
Lasteaed on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus turvalises, eakohases, mängulises ning arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse kolme- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus.
Lastehoiurühm on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav rühm, kus turvalises, eakohases, mängulises ning arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas luuakse kuni kolmeaastase lapse arengu soodustamisel eeldused alushariduse omandamiseks lasteaiarühmas.
Lasteaial on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Lasteaed aitab kaasa lapse kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed.
Lasteaia ülesanne on luua lapsele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav keskkond, mis toetab lapse õpihuvi ja oskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
Lasteaed võib oma põhitegevuse kõrval ja seda kahjustamata tegeleda õppekavavälise tegevusega.
Lasteaed juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest ja õppeasutuse väärtustest, toetades lapse vaimset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning arvestades tema individuaalsust.
§ 7. Lasteaia arengukava ja sisehindamine
Lasteaia järjepideva arengu tagamiseks koostab direktor koostöös töötajate, lasteaia pidaja ja hoolekoguga lasteaia arengukava. Arengukava tehakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukava koostamisel arvestatakse sisehindamise tulemustes esile toodud tugevustega ja parendusvaldkondadega ning riskianalüüsi tulemustega.
Direktor viib koostöös töötajatega läbi lasteaia sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteaia järjepidev areng. Lasteaia sisehindamise korra kehtestab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse.
Lasteaia pidaja kinnitab lasteaia arengukava ja loob võimalused arengukava eesmärke täita. Arengukava täitmise eest vastutab lasteaia direktor.
Lasteaia arengukava avalikustatakse lasteaia veebilehel.
3. peatükk LASTEAIA ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED
§ 8. Õppe- ja kasvatustöö korraldus
Alushariduse riikliku õppekava alusel koostab lasteaed laste arengu ja alushariduse omandamise toetamiseks lasteaia õppekava. Lasteaed lähtub õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel ja läbiviimisel lasteaia õppekavast.
Lasteaed koostab igal õppeaastal tegevuskava, mille koostamisel arvestatakse lasteaia asukohta, kultuurilist omapära ja rahvatraditsioone.
Lasteaia õppe-, tegevus- ja päevakava kinnitab direktor.
Eliisi keskkonnas on õppekava läbinule koolivalmiduskaart, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused ning see väljastatakse vanemale. Lapsevanemale, kellel puudub Eliisi kasutamise võimalus, väljastatakse koolivalmiduskaart paberil.
Direktor koostab koostöös töötajatega kodukorra. Kodukorra kehtestab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse.
Lapse arengu toetamiseks viiakse läbi lasteaia õppe- ja kasvatustööga seotud töötajate ja lastevanemate vahel arenguvestlused.
Lasteaia ja kodu koostöö korraldamiseks toimuvad rühmades lastevanemate koosolekud.
Lasteaed lähtub õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest, mille kohaselt osaleb laps õppe- ja kasvatustegevuses suurema osa ajast koos kõigi teiste lastega ja oma õpetaja juhendamisel. Lapse individuaalsest vajadusest lähtudes korraldatakse lapsele õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös võimetekohane õpe ja vajalik tugi. Vajaduse korral koostab rühmaõpetaja koostöös abiõpetaja, tugispetsialisti ja vanemaga lapsele alushariduse riikliku õppekava alusel individuaalse arenduskava.
Tugiteenuste tagamiseks loob võimalused lasteaia pidaja ja teenuse osutamist korraldab direktor.
Lasteaia päevase lahtioleku aja otsustab direktori ettepanekul vallavalitsus.
§ 9. Toitlustamine
Toitlustamine lasteaias toimub rahvatervishoiu seaduse §-s 22 sätestatud ja sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele.
Lapsi toitlustatakse päevakavas kindlaks määratud kellaaegadel ja menüü alusel.
Lasteaialastele tagatakse hommikusöök, lõunasöök ja õhtuoode, mille eest tasuvad lapsevanemad esitatud arve alusel.
4. peatükk LASTE JA VANEMATE ÕIGUSED NING KOHUSTUSED
§ 10. Lapsed
Lapsel on õigus tema heaolu ja arengut toetavale ning soodustavale õpi- ja kasvukeskkonnale.
Lapsel on õigus väljendada oma arvamust ning sellega peab vastavalt lapse vanusele ja arengule arvestama.
§ 11. Vanema õigused ja kohustused
Vanemal on õigus:
saada lasteaialt tuge lapse arengu ning tema alushariduse omandamise toetamisel;
saada lasteaialt teavet õppe- ja kasvatustegevuse korralduse kohta;
osaleda lasteaia hoolekogu töös;
teha lasteaiale ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks.
Vanemal on kohustus:
esitada lasteaiale oma kontaktandmed ning teatada nende muutumisest;
teha lasteaiaga koostööd lapse arengu toetamiseks ning lapsele tugiteenuste võimaldamiseks;
pöörduda lasteaia ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;
tagada lapse arenguks ja alushariduse omandamiseks soodsad tingimused ja katta sellega kaasnev kulu;
teavitada kirjalikult lasteaeda lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel kohandatakse võimaluste piires lapse päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevust;
teha koostööd alusharidusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.
5. peatükk PERSONALI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 12. Personal
Personal on lasteaia töötajad, kelle õigused ja kohustused, vastutus ja ametialased seosed on määratud kindlaks töölepingute, ametijuhendite, töökorralduse reeglite ja pedagoogilise koosoleku otsuste ning direktori käskkirjadega.
Tuginedes vastastikusele koostööle ja teineteisemõistmisele laste ja nende vanematega loob personal lasteaias tervisliku, turvalise ja laste arengut toetava õppe- ja kasvukeskkonna ning hoolitseb lapse tervise eest tema lasteaias viibimise ajal.
Lasteaia personali täpsemad tööülesanded, õigused ja kohustused ning vastutus määratakse kindlaks lasteaia töökorralduse reeglite, töölepingu, lasteaia kodukorra ja teiste õigus- ja haldusaktidega, mis on kooskõlas tööseadusandluse ja muude töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.
§ 13. Lasteaia ja pidaja õigused ning kohustused
Lasteaial ja pidajal on õigus:
korraldada koostööd kogukonna ja muude asutustega;
pöörduda vanema poole tema alusharidusseaduses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks ja rakendada teisi lapse õiguste kaitsega seotud meetmeid.
Lasteaia pidajal on kohustus tagada lapsele kvaliteetne alusharidus ning turvaline õpi- ja kasvukeskkond.
Lasteaial on kohustus:
teavitada vanemat õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest;
jälgida regulaarselt lapse arengut ning anda vanemale sellekohast tagasisidet;
pakkuda lapsele alusharidusseaduses sätestatud korras tuge;
nõustada vanemat lapse arengu ja alushariduse küsimustes.
6. peatükk LASTEAIA JUHTIMINE
§ 14. Direktor
Lasteaia tegevust juhib direktor. Direktori ülesanne on tagada alusharidusseaduses sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse korraldusega seotud ülesannete ja lasteaia õppekava täitmine ning töötajate ja ressursside otstarbekas ja tulemuslik juhtimine koostöös õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate ja hoolekoguga. Direktor annab kord aastas hoolekogule ülevaate lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest.
Direktoril on õigus sõlmida töötajatega töölepinguid ning neid muuta ja lõpetada töölepingu seaduses sätestatud korras.
Lasteaia direktori ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle korra kehtestab vallavalitsus. Konkursi korraldamisse kaasatakse hoolekogu liikmed.
Avaliku konkursi korras valitud direktori kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu ametisse kinnitatud isikuga sõlmib, muudab, peatab ja ütleb üles vallavanem.
§ 15. Lasteaia töötajad
Õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad on rühmaõpetaja, muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja (edaspidi koos õpetaja), direktor, õppejuht, abiõpetaja ja tugispetsialistid. Lasteaia pidaja võib alusharidusseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks luua täiendavaid ametikohti.
Lasteaia pidaja tagab, et lasteaia töötajate üldarv ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtudes piisav alushariduse riiklikus õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks ning lapse eeldatavate üldoskuste ja arengutulemuste saavutamiseks.
Direktor korraldab õpetajate, tugispetsialistide ja õppejuhi ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi. Konkursi korra ja tingimused koostab ja kinnitab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse.
Kui õpetaja ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse eeldatavate üldoskuste ja arengutulemuste saavutamine, ja kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
Kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust läbiva isikuga võib direktor käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul sõlmida tähtajalise töölepingu kuni kolmeks aastaks.
Kui abiõpetaja ametikohale ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat abiõpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ja sobivad isikuomadused, et toetada alushariduse riiklikus õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ning lapse eeldatavate üldoskuste ja arengutulemuste saavutamist ja kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
§ 16. Õpetaja ja abiõpetaja
Õppe- ja kasvatustegevust viivad lasteaias läbi õpetajad ja abiõpetajad, kelle põhiülesanne on toetada iga lapse arengut ja alushariduse omandamist. Õpetajal on õppe- ja kasvatustegevuses juhtiv ning abiõpetajal õpetajat abistav roll.
Õpetaja ja abiõpetaja arendavad järjepidevalt oma kutseoskusi. Lasteaia pidaja loob võimalused õpetajate ja abiõpetajate kutseoskuste arendamiseks ja eripedagoogiliste kompetentside omandamiseks.
§ 17. Hoolekogu
Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on vanemate, lasteaia töötajate ja lasteaia pidaja koostöös suunata, planeerida ja jälgida õppe- ja kasvatustegevust ning luua selleks paremaid tingimusi.
Hoolekogusse kuuluvad vanemate esindajad, kes moodustavad hoolekogu koosseisu enamuse, õpetajate esindaja ja lasteaia pidaja esindaja. Vanemate esindajad ei pea moodustama hoolekogu enamust, kui lasteaias on vähem kui kolm rühma.
Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse lasteaia pidaja kehtestatud korras ning avalikustatakse lasteaia veebilehel.
Hoolekogu täidab järgmisi ülesandeid:
avaldab arvamust lasteaia õppekava kohta;
avaldab arvamust lasteaia kodukorra kohta;
avaldab arvamust õpetajate, tugispetsialistide ja õppejuhi ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi korra kohta;
avaldab arvamust lasteaia sisehindamise korra kohta;
osaleb lasteaia arengukava koostamisel;
osaleb endi hulgast valitud liikme kaudu direktori ametikoha täitmiseks konkursi korraldamises, kusjuures valitud liige ei või olla lasteaia pidaja esindaja;
avaldab arvamust lasteaia eelarve projekti kohta;
teeb ettepanekuid direktorile ja lasteaia pidajale lastele soodsa õpi- ja kasvukeskkonna tagamiseks;
avaldab arvamust toidukulu päevamaksumuse kohta;
täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb lasteaiale või lasteaia pidajale ettepanekuid lasteaiaga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
Hoolekogul on õigus saada direktorilt ja lasteaia pidajalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.
Hoolekogu töövorm on koosolek. Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokollide säilitamise ja avalikustamise tingimused ja kord kehtestatakse hoolekogu töökorras.
7. peatükk FINANTSEERIMINE NING MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED
§ 18. Vara
Lasteaia vara moodustavad temale sihtotstarbeliseks kasutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara, mille kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kehtestatud korras.
§ 19. Eelarve
Lasteaial on valla eelarve koosseisus oma eelarve. Lasteaia direktor koostab eelarve projekti, mille esitab peale hoolekogult arvamuse saamist vallavalitsusele.
Eelarve kinnitab vallavolikogu.
§ 20. Rahastamine
Lasteaia rahastamine toimub:
valla eelarve vahenditest;
riigieelarve vahenditest;
vanemate poolt kaetavast osast;
projektipõhisest laekumistest;
õppekavavälise tegevuse tuludest;
annetustest üksikisikutelt ja juriidilistelt isikutelt.
Lasteaed võib sihtasutustelt, äriühingutelt, mittetulundusühingutelt ja üksikisikutelt vastu võtta eraldisi ja annetusi, mis võetakse arvele õigusaktidega kehtestatud korras. Eraldatud või annetatud vahendite kasutamisel tuleb järgida annetaja soovi. Lasteaia direktor peab eraldisest ja annetusest teavitama vallavalitsust.
Lasteaed hoiab korras oma ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid lasteaia eelarves ettenähtud vahendite piires.
Lasteaial on õigus osutada tasulisi teenuseid (ruumide üürimine, tasulised ringid lastele, lastevanemate koolitus jne).
§ 21. Asjaajamine ja aruandlus
Lasteaia raamatupidamisarvestust ja -aruandlust korraldab vallavalitsus.
Lasteaed esitab oma tegevuse kohta statistilised aruanded kehtestatud korras ja tähtaegadel.
§ 22. Järelevalve tegevuse üle
Teenistuslikku järelevalvet lasteaia tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab Kastre Vallavalitsus.
Haldusjärelevalvet lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.
Riiklikku ja haldusjärelevalvet terviseohutuse nõuete täitmise üle teostab Terviseamet.
8. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 23. Lasteaia ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
Lasteaia korraldab vallavolikogu otsusel ümber vallavalitsus.
Lasteaia ümberkorraldamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, lasteaeda ja lapsevanemaid vähemalt 5 (viis) kuud enne õppeaasta algust.
Lasteaia tegevuse peatamise või lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest tuleb teavitada vanemaid ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hiljemalt viis kuud enne tegevuse lõpetamist või peatamist.
Lasteaia tegevuse lõpetamisel tagab vallavalitsus lastele võimaluse jätkata lasteaiateenuse kasutamist mõnes teises lasteaias.
9. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 24. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks Kastre Vallavolikogu 16.06.2020 määrus nr 102 “Võnnu Lasteaed Värvuke põhimäärus”.
§ 25. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.