Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse Vinni valla eelarvest ja riigieelarvest vallale sotsiaalhoolekandelise abi osutamise toetuseks eraldatud vahenditest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise ning valla osutatavate või korraldatavate sotsiaalteenuste taotlemise, määramise, osutamise ja nende eest tasumise kord.

(2) Määruses sätestatakse:

1) sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus ja üldised põhimõtted;

2) sotsiaalhoolekandelise abi liigid ja rahastamise põhimõtted;

3) sotsialhoolekandelise abi taotlemine ning abi andmise korraldamine;

4) igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulu katmise ulatus;

5) järelevalve sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise ning abi andmise üle.

§ 2. Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine

(1) Määrust kohaldatakse kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse ning teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri määrustega.

(2) Isiku õigused, kohustused ja vastutus sotsiaalkaitse kohaldamisel on sätestatud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatükis. Vastavaid õigusi, kohustusi ja vastutust määrusega eraldi ei reguleerita.

(3) Sotsiaalteenuste osutamise korraldus erakorralise olukorra ajal tagatakse sotsiaalhoolekande seaduse §-s 13¹ sätestatud alustel ja korras.

(4) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatu tähenduses. Isik määruse tähenduses on füüsiline isik (inimene).

§ 3. Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

(1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri määrustega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Vinni valla ülesandeid täidab üldiselt Vinni Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus), kelle struktuuris on ette nähtud sotsiaaltöötajate ametikohad. Sotsiaaltöötajate õigused ja pädevus sätestatakse ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (ametijuhendid, vallavanema käskkirjad, asjaajamist reguleerivad korrad jms).

(2) Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise Vinni Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus).

(3) Vinni Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis seadustest või nende alusel antud õigusaktidest tulenevalt on vallavolikogu ainupädevuses.

§ 4. Sotsiaalkaitse korraldamise ja hüvitiste andmise põhimõtted

(1) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

(2) Ametiasutus peab abivajajast teada saamisel selgitama välja sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut taotluste esitamisel või toimingute tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja hüvitis andmata.

(3) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on ametiasutus kohustatud hindama isiku abivajadust igakülgselt isiku tahtest ning elukorraldusest tulenevalt ning isiku nõusolekul koostöös isiku lähedaste (perekond, kooselus olevad isikud, ülenejad ning alanejad sugulased) ja seadusega sätestatud asjaomaste institutsioonidega (riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, juriidiline isik). Kompleksse hindamisega ning tulenevalt terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele peab ametiasutus välja selgitama parima asjakohase abi (hüvitise andmine, nõustamine, teisse sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine), toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust oma elu iseseisvalt korraldada.

(4) Ametiasutus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ning hüvitiste andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada ametiasutuse juures tegutseva töörühma või komisjoni.

§ 5. Vinni valla ülesanded riigi korraldatava abi andmisel

(1) Vinni vald osaleb sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud ulatuses ning korras riigi korraldatava mitterahalise abi andmise menetluses.

(2) Vinni vald määrab ja maksab sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras riigi korraldatava rahalise hüvitisena toimetulekutoetust ja riigieelarvest makstavat sotsiaaltoetust.

(3) Toimetulekutoetuse määramiseks sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad kehtestab vallavalitsus määrusega.

§ 6. Vinni valla korraldatav sotsiaalhoolekandeline abi

(1) Vinni vald korraldab sotsiaalhoolekande seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse määratud abi andmist määruses sätestatud alustel ja korras.

(2) Vinni valla sotsiaalhoolekandelise abi liigid on:

1) isikule antav mitterahaline hüvitis ehk Vinni valla osutatavad või korraldatavad sotsiaalteenused;

2) isikule makstav rahaline hüvitis ehk Vinni valla eelarvest isikule rahasummana makstavad sotsiaaltoetused.

(3) Vinni vallas osutatakse ja korraldatakse järgmisi sotsiaalteenuseid:

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

3) tugiisikuteenus;

4) täisealise isiku hooldus;

5) isikliku abistaja teenus;

6) varjupaigateenus;

7) turvakoduteenus;

8) sotsiaaltransporditeenus;

9) eluruumi tagamise teenus;

10) võlanõustamisteenus;

11) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus;

12) asendushooldusteenus;

13) järelhooldusteenus;

14) vaimse tervise teenus.

(4) Vinni vallas makstavad sotsiaaltoetused jagunevad:

1) sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused;

2) sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused.

(5) Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on:

1) sünnitoetus;

2) ranitsatoetus;

3) eakate sünnipäevatoetus;

4) matusetoetus;

5) täisealise isiku hooldajatoetus;

6) alaealise isiku hooldajatoetus.

(6) Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused on:

1) tervisega seotud kulude hüvitamise toetus;

2) täiendav ravimite hüvitamise toetus;

3) küttetoetus;

4) lastelaagritoetus;

5) toetus haridusasutustes laste toitlustamiseks ja lasteaia õppekulude hüvitamiseks;

6) toetus riiklike dokumentide vormistamiseks;

7) toetus ühiselamu üüri kompenseerimiseks;

8) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse tagamise toetus;

9) ühekordne toetus raske majandusliku olukorra puhul;

10) erakorraline toetus;

11) vältimatu sotsiaalabi toetus;

12) toimetulekutoetus.

(7) Sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi makstakse ja sotsiaalteenuseid osutatakse isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Vinni vald, v.a turvakoduteenus, varjupaigateenus ning vältimatu sotsiaalabi, mida antakse kõikidele teenust ja abi vajavatele isikutele.

§ 7. Sotsiaalhoolekandelise abi rahastamise alused

(1) Riigi korraldatavat sotsiaalhoolekandelist abi rahastatakse riigieelarvest ning sotsiaalhoolekande seadusega riigi korraldatava rahalise hüvitise maksmiseks vajalik raha kantakse riigi kehtestatud korras Vinni valla eelarvesse.

(2) Vinni valla poolt teenuste korraldamine ja osutamine ning toetuste maksmine tagatakse Vinni valla eelarvega.

(3) Vinni valla korraldatavaid või osutatavaid teenuseid ning sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisega seotud kulusid kaetakse võimalusel ka struktuurifondidest ja sihtfinantseeringutest saadud rahaga. Ametiasutusel on kohustus selgitada välja sotsiaalkaitse korraldatust toetavad meetmed ning struktuurifondide või sihtfinantseerimise tingimuste täitmise võimaluste esinemisel tuleb sotsiaalkaitse tagamiseks ning sotsiaalhoolekande korraldamiseks taotleda täiendavat rahastust või korraldada täiendava rahastuse taotlemine.

(4) Vinni valla osutatavate sotsiaalteenuste eest on teenust vajavalt isikult õigus võtta tasu. Tasu tingimused ja suuruse kehtestab vallavalitsus korraldusega.

§ 8. Sotsiaalhoolekandelise abi rahastamise planeerimine

(1) Sotsiaalhoolekande seadusega Vinni vallale esitatud ning Vinni valla enda esitatud sotsiaalhoolekandealase statistika alusel planeerib ametiasutus iga järgmise aasta eelarvesse sotsiaaltoetusteks ning -teenusteks vajaliku raha ning esitab vastavad rahasummad hiljemalt iga aasta 1. septembriks ametiasutuse finantsteenistusele.

(2) Hiljemalt iga aasta 1. septembriks peab vallavalitsus üle vaatama toimetulekutoetuse määramiseks kehtestatud eluasemekulude piirmäärad ning Vinni valla osutatavate tasuliste sotsiaalteenuste hinnad. Eelarve planeerimisel tuleb nimetatud määrasid või hindasid enne järgmise eelarve aasta algust muuta, arvestusega, et muudetud hinnad või määrad hakkavad kehtima uuest eelarveaastast.

§ 9. Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus, v.a juhul, kui abi saab õigusaktides sätestatud juhtudel taotlust esitamata.

(2) Taotlus esitatakse üldjuhul kirjalikult või elektrooniliselt. Kui isik objektiivsetel põhjustel ei ole võimeline ise taotlust kirjalikult või elektrooniliselt esitama, võib taotluse esitada suuliselt ametiasutuse sotsiaalteenistuse ametnikule, kes isiku taotluse protokollib.

(3) Taotluse esitamine on vormivaba. Ametiasutusel on õigus isikute abistamiseks koostada kirjalikke või elektroonilisi taotluste näidiseid.

(4) Taotlus esitatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 24 lõigetes 3 ja 4 sätestatud põhimõtteid arvestades. Üldjuhul esitatakse taotlus hüvitise õiguse tekkimisel või võimalusel enne hüvitisele õiguse tekkimist.

(5) Taotluses tuleb märkida:

1) probleemi kirjeldus ja abivajadus;

2) taotleja ees- ja perekonnanimi ning tema kontaktandmed (postiaadress, e-posti aadress, telefoninumber);

3) abivajaja nimi ja sünniaeg või isikukood;

4) hüvitise saamise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks olulised asjaolud, sh vajadusel andmed kolmandate isikute kohta;

5) vajadusel määruses sätestatud täiendavad andmed;

6) taotluse koostamise kuupäev ning taotleja allkiri.

(6) Sotsiaaltoetuse taotlemisel märgitakse taotluses ka pangakonto number, kuhu toetus kanda.

(7) Taotlusele lisatakse määruses sätestatud juhtudel või ametiasutuse ametniku (edaspidi ametnik) põhjendatud nõudmisel dokumendid ja tõendid, mis on vajalikud hüvitise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks.

(8) Kui infosüsteemide kasutusvõimalustest või õigusaktide erinõuetest tulenevalt on sotsiaalhoolekandelise abi taotlemisele sätestatud erinõuded, tuleb taotluse koostamisel lähtuda ka erinõuetest.

§ 10. Taotluse menetlemise põhimõtted

(1) Taotluse saamisel kontrollib ametiasutus selle nõuetele vastavust.

(2) Puuduste esinemisel või ebapiisavate andmete korral annab ametiasutus taotlejale aja puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete esitamiseks. Kui isik ei ole tähtajaks esitanud puuduste kõrvaldamiseks vajalikke dokumente või andmeid, võib ametiasutus jätta taotluse rahuldamata.

(3) Taotlust menetletakse sisuliselt ehk selgitatakse välja isiku õigus hüvitisele ajast, mil nõuetekohaselt koostatud taotlus on esitatud ametiasutusele koos kõigi vajalike tõenditega. Võimalusel kogub ametiasutus andmeid andmekogude kaudu, millele on ametiasutusele tagatud juurdepääs.

(4) Sotsiaalhoolekandelise abi andmine otsustatakse kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest alates, kui muude õigusaktidega ei ole sätestatud teistsugust tähtaega.

§ 11. Hüvitise andmise korraldus

(1) Hüvitist antakse:

1) haldusakti alusel;

2) ametiasutusega sõlmitud halduslepingu alusel;

3) toiminguga.

(2) Üldjuhul otsustatakse hüvitise andmine haldusakti alusel. Haldusaktiga otsustatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 23 lõikes 2 märgitud asjaolud ning haldusaktis märgitakse vähemalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 26 lõigetes 1 ja 2 märgitu.

(3) Hüvitise andmine otsustakse lepingu alusel juhul, kui hüvitise andmine või andmise tingimused otsustatakse koostöös ametiasutuse ja hüvitise saajaga või ametiasutuse, hüvitise saaja ning hüvitise vahetu andjaga (teenuse osutajaga). Lepingu alusel antava hüvitise andmise menetlusele kehtivad haldusakti andmise menetluse nõuded ning lepingule haldusakti ning haldusmenetluse seadusega lepingule kehtestatud nõuded.

(4) Rahalist hüvitist antakse toiminguga, st raha maksmisega pangakontole, kui hüvitise suurus on igale taotlejale ühesugune kindlaks määratud rahasumma ja makstava hüvitise suurus ei olene otsustaja kaalutlusõigusest (sissetulekust mittesõltuvad toetused).

(5) Kui hüvitis antakse toiminguga, tuleb ametiasutusel hüvitise taotlejat hüvitise andmisest teavitada taotleja määratud viisil (e-posti või telefoni teel, kirjalikult või suuliselt ametiasutuses), kanda hüvitise määramine sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) ja suunata finantsteenistusele tasumiseks.

(6) Haldusakt või haldusleping tuleb taotlejale teatavaks teha tema poolt soovitud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 27 sätestatud viisil.

§ 12. Hüvitise andmisest keeldumise, hüvitise andmise peatamise või lõpetamise vormistamine

(1) Hüvitise andmisest keeldumine vormistatakse haldusaktiga.

(2) Hüvitise andmise peatamine või lõpetamine vormistatakse:

1) haldusaktiga antud hüvitise puhul haldusaktiga;

2) halduslepinguga antud hüvitise puhul halduslepingu muutmise või lõpetamisega.

§ 13. Koduteenuse eesmärk ja sisu

(1) Koduteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.

§ 14. Koduteenuse taotlemine ja määramine

(1) Koduteenuse saamiseks tuleb esitada ametiasutusele määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus.

(2) Pärast taotluse laekumist viib sotsiaaltöötaja koduteenuse osutamise vajaduse selgitamiseks läbi kodukülastuse fikseerides hindamisinstrumendi alusel teenuse vajaja toimetulekuvõime, koduteenuse vajaduse ja mahu ning lähtuvalt sellest koostab hoolduskava.

(3) Koduteenus määratakse ametniku haldusaktiga, milles määratakse muuhulgas:

1) koduteenusena tehtavad toimingud;

2) toimingute tegemise aeg ja maht;

3) teenuse eest tasumise kord ja teenuse hind.

§ 15. Koduteenuse eest tasumine

(1) Ametiasutusel on õigus võtta teenuse eest tasu. Iga teenust vajava isiku puhul hinnatakse individuaalselt tema (vajadusel ka seadusjärgsete ülalpidajate) võimekust teenuse eest tasuda.

(2) Koduteenuse hinna kehtestab igaks eelarveaastaks vallavalitsus korraldusega.

§ 16. Lepingu sõlmimine

(1) Koduteenust osutatakse ametiasutuse volitatud esindaja ja teenuse saaja vahelise lepingu alusel, milles märgitakse osutatavate teenuste loetelu, maht ja tingimused ning poolte õigused ja kohustused.

(2) Leping sõlmitakse tähtajaliselt, kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks.

(3) Lepingut võib muuta, täiendada, pikendada või lõpetada poolte kokkuleppel igal ajal, kui selleks tekib põhjendatud vajadus. Täiendused ja muudatused fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana ja kinnitatakse poolte allkirjadega.

(4) Pooled teatavad lepingu lõpetamise soovist teisele poolele kirjalikult viis tööpäeva ette.

(5) Lepingu juurde kuuluvad teenuse saaja taotlus ja hoolduskava, mis koos annavad täieliku informatsiooni osutatavate teenuste loetelu, osutamise koha, osutamise aja ning koduteenuse mahu kohta.

§ 17. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

§ 18. Üldhooldusteenuse taotlemine ja määramine

(1) Üldhooldusteenust on õigus saada isikul, kes erivajaduse või sotsiaalse olukorra tõttu pole suuteline iseseisvalt kodustes tingimustes elama ja kelle toimetulekut pole võimalik tagada mõne muu Vinni valla või riigi osutatava sotsiaalhoolekandelise abi toel. Üldhooldusteenuse vajadusest tuleb teavitada ametiasutust.

(2) Üldhooldusteenuse vajaduse väljaselgitamiseks viib sotsiaaltöötaja, koostöös isiku ja vajadusel tema lähedastega, läbi abivajaduse hindamise.

(3) Üldhooldusteenus määratakse ametniku haldusaktiga ja osutatakse üldhooldusteenuse osutajaga sõlmitud lepingu alusel.

§ 19. Üldhooldusteenuse eest tasumine

(1) Üldhooldusteenuse rahastamine toimub vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-s 22¹ sätestatule.

(2) Vinni valla poolt sotsiaalhoolekande seaduse § 22¹ lõikes 2 nimetatud kulude tasumise piirmäära ning Vinni valla osutatava üldhooldusteenuse hinnad, sh hinnad päevahoiuteenusele ja intervallhooldusteenusele, kehtestab vallavalitsus korraldusega.

(3) Kui üldhooldusteenuse saaja ja tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised üldhooldusteenuse kulude eest tasuma, on õigus täiendavalt Vinni valla eelarvest taotleda üldhooldusteenuse tagamise toetust. Sel juhul otsustab üldhooldusteenuse eest makstava summa suuruse vallavalitsus korraldusega. Makstava summa otsustamisel lähtutakse sotsiaaltöötaja poolt teostatud majandusliku toimetuleku hindamisest.

(4) Tasu määramisel lähtutakse teenuse pakkumiseks vajalikest tegevuskulude maksumusest. Kui ametiasutuse hallatavates asutustes kasutatakse teenuse osutamiseks projektitoetusi või muid sihtfinantseeringuid, ei arvestata nendest vahenditest tehtud kulu tasu arvestamisel teenuse kogukulude hulka.

§ 20. Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

(1) Tugiisikuteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi, mis seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Last kasvatavale isikule (välja arvatud isik, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt) tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna ning lapse arengu tagamine.

(2) Tugiisiku tegevused on:

1) igapäevaelu õpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;

2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;

3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;

4) koos teenuse saajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;

5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasa aitamine;

6) ametniku informeerimine peres toimuvatest muutustest;

7) teenuse saaja motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenusele jõudmiseks;

8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine;

9) muud abivajaduse hindamisel selgunud tegevused.

(3) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenuse saaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

(4) Ametiasutus abistab teenust saama õigustatud isikut tugiisiku leidmisel. Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus. Eelistatakse isikuid, kes on läbinud erialase tugiisiku koolituse.

§ 21. Tugiisikuteenuse taotlemine ja määramine

(1) Tugiisikuteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (s.h alaealisel) või perel, kes vajab järgmist kõrvalabi:

1) abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;

2) abi puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut;

3) abi sotsiaalseks toimetulekuks kinnipidamiskohast vabanemisel;

4) abi iseseisvalt elama asumisel asenduskoduteenuse, perekonnas hooldamise teenuse või eestkoste lõppemisel;

5) abi psüühika- või käitumishäire tõttu.

(2) Tugiisikuteenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse täiendavalt kõrvalabi vajadus ja võimalusel isiku andmed, kes vahetult osutaks tugiisikuteenust.

(3) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab ametiasutus teenuse vajadust ning kõrvalabi vajaduse määra iga isiku või perekonna puhul eraldi.

(4) Kõrvalabi määrast lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotluses märgitud potentsiaalne tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi määras isikule tagama. Vajadusel abistab ametnik abivajajat hooldusvajadusest ning kõrvalabi vajadusest lähtuvalt sobiva tugiisiku leidmisel.

(5) Tugiisikuteenus määratakse ametniku haldusaktiga, milles sätestatakse:

1) abi saaja;

2) teenuse osutaja;

3) kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse maht;

4) teenuse eest tasumise põhimõtted.

(6) Ametniku haldusakti alusel sõlmitakse teenuse osutajaga leping.

§ 22. Tugiisikuteenuse eest tasumine

(1) Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta. Teenuse eest tasub Vinni vald valla eelarvest.

(2) Tugiisikuteenuse osutamise eest makstava hinna kehtestab igaks eelarveaastaks vallavalitsus korraldusega.

§ 23. Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

Täisealisele isikule seatakse hooldus, kui isik vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

§ 24. Täisealise isiku hoolduse taotlemine ja määramine

(1) Hooldaja määramist on õigus taotleda täisealisel isikul, kes vajab teiste inimestega võrdseid võimalusi igapäevaseks toimetulekuks, kuid kes oma vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks teatud toimingutes kõrvalabi.

(2) Hoolduse seadmiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse täiendavalt hooldaja andmed ja toimingud, milleks hooldajat soovitakse.

(3) Kui hoolduse seadmist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib hooldajaks, siis annab viimane kirjaliku nõusoleku hooldajaks määramise kohta.

(4) Hooldaja määramiseks hindab ametiasutus hooldatava hooldusvajadust, mille tulemused fikseeritakse hindamisinstrumendis.

(5) Hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotluses märgitud potentsiaalne hooldaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustest tulenevalt võimeline hooldatavale vajalikku abi, juhendamist ja järelevalvet tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutavale isikule esitatud nõuetele. Vajadusel abistab ametiasutus hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt sobiva hooldaja leidmisel. Ametiasutuse poolt pakutava hooldaja määramiseks peab olema hooldatava kirjalik nõusolek.

(6) Hooldaja määratakse ametniku haldusaktiga, milles lisaks muudele haldusaktile kehtestatud nõuetele sätestatakse hooldusülesanded ja hoolduse tähtaeg.

§ 25. Täisealise isiku hoolduse eest tasumine

(1) Hooldatav teenuse eest tasu ei maksa, v.a juhul, kui hooldatav ja hooldaja omavahel on väljaspool avaliku ülesande täitmist tasu maksmises kokku leppinud.

(2) Hooldajal on määruse § 63 alusel õigus hooldajatoetusele.

§ 26. Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

(1) Isikliku abistaja teenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

(2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni-, majapidamistoimingutes, muudes toimingutes). Isiklik abistaja aitab inimesel endal tegutseda, st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.

(3) Isiklik abistaja lähtub oma konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Teenuse saaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuse osutajat juhendada. Kui isiklikku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine, lähtub isiklik abistaja eestkostja antavatest juhistest.

§ 27. Isikliku abistaja teenuse taotlemine ja määramine

(1) Isikliku abistaja teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelu tegevustes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

(2) Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse täiendavalt:

1) põhjus, milleks isiklikku abistajat soovitakse;

2) tegevused, milleks isiklikku abistajat vajatakse;

3) võimalusel isiku andmed, keda soovitakse isiklikuks abistajaks.

(3) Kui isikliku abistaja määramist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele viimase kirjalik nõusolek isiklikuks abistajaks määramise kohta.

(4) Isikliku abistaja määramiseks hindab ametiasutus isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenuse saajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.

(5) Isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotluses märgitud potentsiaalne isiklik abistaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustelt võimeline puudega isikule vajalikku kõrvalabi tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega isikliku abistaja teenust vahetult osutavale isikule esitatud nõuetele.

(6) Vajadusel abistab ametiasutus isikut kõrvalabi vajaduse määrast ning sellest tulenevatest toimingutest lähtuvalt sobiva isikliku abistaja leidmisel. Ametiasutuse poolt pakutava isikliku abistaja määramiseks peab olema isikliku abistaja kirjalik nõusolek ning isiku, kellele vastav isik isiklikuks abistajaks määratakse, nõusolek.

(7) Isiklik abistaja määratakse ametniku haldusaktiga, milles lisaks muudele haldusaktile kehtestatud nõuetele sätestatakse ka kõrvalabi tegevuste loetelu, teenuse maht ning vajadusel teenuse osutamise tähtaeg.

(8) Ametniku haldusakti alusel sõlmitakse teenuse osutajaga leping.

§ 28. Isikliku abistaja teenuse eest tasumine

(1) Isikliku abistaja teenus on teenust vajavale isikule tasuta. Teenuse eest tasub Vinni vald valla eelarvest.

(2) Isiklikule abistajale teenuse osutamise eest makstava hinna kehtestab igaks eelarveaastaks vallavalitsus korraldusega.

(3) Põhjendatud juhtumil, ennekõike kui on tegemist inimese vajadusi arvestades eriilmelise teenuselahendusega, võib kaaluda teenust vajavale isikule teenuse osalist hüvitamist rahas.

§ 29. Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

Varjupaigateenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha tagamine.

§ 30. Varjupaigateenuse taotlemine ja määramine

(1) Varjupaigateenust on õigus saada isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Vinni valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise hüvitise või meetmega alalist ööbimiskohta tagada.

(2) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse. Ametiasutus on kohustatud korraldama varjupaigateenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema või kui varjupaigateenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.

(3) Varjupaigateenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud välja selgitama isiku või asutuse, kes on valmis Vinni valla haldusterritooriumil asuvatele varjupaigateenust vajavatele isikutele vastavat teenust osutama.

(4) Varjupaigateenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ning varjupaigateenust osutava isiku vahel leping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

(5) Kui varjupaigateenuse korraldamiseks sõlmitud lepinguga ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse hüvitise andmine varjupaigateenuse võimaldamisega ning isiku asutusse teenusele võtmisega. Vajadusel sõlmitakse teenuse osutamiseks täiendav leping ametiasutuse, varjupaigateenuse osutaja ning teenuse saaja vahel.

§ 31. Varjupaigateenuse eest tasumine

(1) Võimalusel osaleb varjupaigateenust saama õigustatud isik varjupaigateenuse eest tasumisel vastavalt varjupaigateenuse osutaja kehtestatud hinnakirjale või kokkuleppele ning isiku majanduslikele võimalustele.

(2) Varjupaigateenuse hinna see osa, mille eest ei ole teenuse saaja oma varalisest seisukorrast lähtuvalt võimeline tasuma, tasutakse Vinni valla eelarvest.

§ 32. Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

(1) Turvakoduteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

(2) Turvakoduteenus tagatakse:

1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;

2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

(3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

§ 33. Turvakoduteenuse taotlemine ja määramine

(1) Turvakoduteenust on õigus saada isikul, kes lähtuvalt ohust oma elule või tervisele või arengut piiravatest asjaoludest vajab väljaspool oma alalist elukohta ajutist turvalist keskkonda.

(2) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse. Ametiasutus on kohustatud korraldama turvakoduteenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole ise võimeline abi taotlema või kui turvakoduteenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.

(3) Turvakoduteenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud välja selgitama isiku või asutuse, kes on valmis turvakoduteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama.

(4) Turvakoduteenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ning turvakoduteenust osutava isiku vahel leping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

(5) Kui turvakoduteenuse korraldamiseks sõlmitud lepinguga ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse hüvitise andmine turvakoduteenuse võimaldamisega ning isiku asutusse teenusele võtmisega. Vajadusel sõlmitakse teenuse osutamiseks täiendav leping ametiasutuse, turvakoduteenuse osutaja ning teenuse saaja vahel.

§ 34. Turvakoduteenuse eest tasumine

(1) Turvakoduteenuse osutamise eest tasub Vinni vald valla eelarvest.

(2) Teenuse eest tasumise aluseks on teenuse osutamiseks sõlmitud leping.

§ 35. Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu

(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada erivajadusega isikul kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või muude avalike teenuste kasutamiseks.

(2) Erivajadusega on isik, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav.

(3) Sotsiaaltransporditeenus tagatakse ametiasutuse korraldatud juhuveona. Juhuveoteenust osutab vedaja, kelle ametiasutus valib riigihanke põhimõtteid järgides.

§ 36. Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine ja määramine

(1) Sotsiaaltransporditeenust on õigus saada erivajadusega isikul, kes erivajadusest tingituna ei saa kasutada ühissõidukit või isiklikku sõiduautot.

(2) Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks tuleb isikul esitada ametiasutuse sotsiaalteenistuse ametnikule vähemalt kolm tööpäeva enne teenuse vajadust suuline või kirjalik taotlus.

(3) Taotluses märgitakse teenust vajava isiku ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed ja asjaolud, mis takistavad ühissõiduki või isikliku sõiduauto kasutamist ning teenuse vajaduse aeg ja sihtkoht.

(4) Sotsiaaltransporditeenuse määramiseks hindab ametnik isiku abivajadust taotletava sotsiaaltransporditeenuse järele. Sotsiaaltransporditeenus määratakse ametniku haldusaktiga.

(5) Sotsiaaltransporditeenuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) isik, kellele teenust taotletakse, ei vasta määruses sätestatud tingimustele;

2) taotleja ei võimalda teenuse vajadust kontrollida;

3) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga.

§ 37. Sotsiaaltransporditeenuse eest tasumine

(1) Sotsiaaltransporditeenus on tasuline. Sotsiaaltransporditeenuse eest tasub teenuse saaja omaosalustasu.

(2) Omaosalustasu sotsiaaltransporditeenuse hinnast kehtestab vallavalitsus korraldusega.

(3) Omaosalustasu maksmisest on vabastatud maksevõime hindamise tulemusel selgunud madala sissetulekuga isikud. Omaosalustasu maksmisest vabastamine vormistatakse ametniku haldusaktiga.

§ 38. Eluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu

(1) Eluruumi tagamise teenus on ametiasutuse korraldatav ja tagatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitult raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.

(2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka ametiasutuse korraldatavat abi puudega isikule kuuluva eluruumi kohandamiseks nii, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas ning selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla.

§ 39. Sotsiaalkorter, sotsiaalelamu ning sotsiaalkorterite liigid

(1) Eluruumi tagamise teenust osutab ametiasutus Vinni vallale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega.

(2) Vallavolikogu määrab otsusega need eluruumid või elamud, mida kasutatakse eluruumi tagamise teenuse korraldamiseks. Sotsiaalteenusena kasutusele antavat eluruumi nimetatakse sotsiaalkorteriks. Elamut, mille kõik eluruumid on mõeldud kasutamiseks sotsiaalkorteritena, nimetatakse sotsiaalelamuks.

(3) Sotsiaalkorterid liigitatakse järgmiselt:

1) sotsiaalühiskorter;

2) sotsiaalkorter;

3) sotsiaalkorter kõrvalabi tagamisega.

(4) Sotsiaalühiskorter on eluruumi tagamise teenusena isiku kasutusse antav eluruum või eluruumi osa, mida kasutab üheaegselt mitu eluruumi tagamise teenust saama õigustatud isikut, kes ei moodusta ühte leibkonda. Sotsiaalühiskorteri kasutusele andmiseks peab olema kõikide ühte ja sama eluruumi üheaegselt kasutavate isikute nõusolek.

(5) Sotsiaalkorter on eluruumi tagamise teenusena üksi elava isiku või isiku ja tema perekonna (perekonnaks loetakse perekonnaseadusest tulenevalt abikaasat ja perekonnas ühiselt kasvatatavaid alaealisi lapsi) või kahe isiku, kes on kooselus ning moodustavad ühise leibkonna, kasutusse antav eluruum.

(6) Sotsiaalkorter kõrvalabi tagamisega on eluruumi tagamise teenusena isiku kasutusse antav eluruum, mis asub elamus, kus ametiasutuse poolt on tagatud igapäevane kõrvalabi teenust kasutavate isikute elukondlike vajadustega seotud toimingute tagamiseks.

§ 40. Õigus eluruumi tagamise teenusele

(1) Eluruumi tagamise teenust on õigus saada täisealisel isikul, kes elukondlikest, sotsiaalmajanduslikest või tervislikest põhjustest tulenevalt ei ole võimeline endale ja oma perekonnale tagama eluruumi või ei ole suuteline senises eluruumis enam oma elu ja tervist ohtu seadmata iseseisvalt hakkama saama.

(2) Vaba sotsiaalkorteri olemasolul on eelistatult eluruumi tagamise teenust õigustatud saama:

1) eakas isik, kellel puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis üksi toime tulla;

2) isik, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;

3) isik, kes ise või kelle pere kasutab regulaarselt sotsiaalhoolekandelisi hüvitisi ning kellel on raskusi laste kasvatamise ja lastele inimväärse kasvukeskkonna tagamisega;

4) isik, kes tulekahju või loodusõnnetuse tagajärjel või muul sarnasel põhjusel on kaotanud eluaseme;

5) isik, kelle elukoht enne asenduskoduteenusele suunamist või kinnipidamisasutusse määramist oli rahvastikuregistri andmetel Vinni vallas;

6) isik, kellel ei ole Vinni vallas alalist elukohta, kuid tema kohta on sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste- või politseiasutus oma ülesannete täitmise käigus teatanud, et isik viibib püsivalt Vinni valla haldusterritooriumil;

7) isik, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning sotsiaalkorteri eraldamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist.

(3) Kõrvalabi tagamisega sotsiaalkorterit on eelkõige õigus saada:

1) eakal isikul, kellel puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;

2) isikul, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.

§ 41. Eluruumi tagamise teenuse taotlemine ja määramine

(1) Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse täiendavalt:

1) põhjus, miks isik eluruumi tagamise teenust vajab;

2) asjaolu puude ning selle raskusastme kohta, samuti puudest tingitud vajadused eluruumile ning kõrvalabile;

3) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandeliste rahaliste hüvitiste) kohta;

4) andmed isiku perekonnaliikmete kohta;

5) vajadusel taotlus lubada eraldatud sotsiaalkorterisse majutada teisi täisealisi isikuid.

(2) Kui eluruumi tagamise teenust vajavad isikud, kes ei ole abielus, kuid moodustavad kooselus ühise leibkonna, peavad isikud taotluse eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitama koos, märkides taotluses käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed kummagi taotleja kohta.

(3) Kui isik või isikud on enne taotluse esitamist tutvunud sotsiaalkorteriga, milles elamisega ollakse nõus, märgitakse taotluses ka eluruumi tagamise teenusena eeldatavalt kasutusse võetava sotsiaalkorteri aadress.

(4) Eluruumi tagamise teenuse vajadust hindab ametiasutus. Ametiasutus selgitab välja võimalused sotsiaalkorteri, mis sobib taotleja ja tema pere vajadustele, kasutusse andmiseks. Enne sotsiaalkorteri kasutusse andmise otsustamist peab taotleja olema sotsiaalkorteriga tutvunud ning nõus pakutud sotsiaalkorteri kasutusse võtma.

(5) Määruse § 39 lõigetes 5 ja 6 nimetatud eluruumidesse võib ametiasutuse nõusolekul majutada täisealisi isikuid, kes ei ole eluruumi tagamise teenust saama õigustatud isikuga abielus või kooselus, kuid kes on teenust saama õigustatud isiku või tema perekonnaga elukondlikult seotud.

(6) Sotsiaalkorteri kasutusse andmine isikule, tema perele või temaga koos elavatele isikutele otsustatakse ametniku haldusaktiga. Sotsiaaleluruumi kasutusse andmisel sõlmitakse kirjalik eluruumi üürileping.

§ 42. Eluruumi tagamise teenuse eest tasumine

(1) Eluruumi tagamise teenuse eest on ametiasutusel õigus võtta tasu.

(2) Eluruumi tagamise teenuse hinna sotsiaalelamute kaupa või igale sotsiaalkorterile eraldi kehtestab vallavalitsus korraldusega. Eluruumi tagamise teenuse hind võib olla kehtestatud kindla tasuna või tasu arvestusliku alusena.

(3) Määratud teenuse hinda käsitletakse eluruumi üürina või eluasemekuluna.

(4) Teenuse eest tasutakse ametiasutuse väljastatud arve alusel.

§ 43. Alused eluruumi tagamise teenuse lõpetamiseks

Ametiasutusel on õigus konkreetse sotsiaalkorteri kasutamise õigus lõpetada, kui:

1) sotsiaalkorteri kasutaja või temaga koos elav isik rikub korduvalt eluruumi üürilepingus sätestatud nõudeid;

2) sotsiaalkorteri kasutaja on rohkem kui kolm kuud jätnud teenuse eest tasumata.

§ 44. Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

(1) Võlanõustamisteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

(2) Kui ametiasutuses on teenistuses sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav ametnik, osutab võlanõustamisteenust ametiasutus. Muul juhul määratakse isikule võlanõustamisteenus ametniku haldusaktiga.

§ 45. Võlanõustamisteenuse taotlemine ja määramine

(1) Õigus võlanõustamisteenusele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

(2) Võlanõustamisteenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

(3) Võlanõustamisteenust osutatakse ametiasutuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutava isiku poolt või määruse § 44 lõikes 2 nimetatud ametniku poolt.

(4) Ametiasutuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutavale isikule tasutakse viimase poolt esitatud arve alusel.

§ 46. Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse eesmärk ja sisu

(1) Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse (edaspidi hoiuteenus) eesmärk on vähendada suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatava isiku hoolduskoormust, soodustada tema toimetulekut või töötamist ning toetada lapse heaolu ja arengut.

(2) Suure hooldus- ja abivajadusega laps on lastekaitseseaduse tähenduses abivajav laps, kes vajab oma vaimse või füüsilise terviseseisundi tõttu eakohasega võrreldes keskmisest enam hooldust, järelevalvet ja muud tuge.

(3) Hoiuteenust osutatakse haridusasutuse õppe- ja kasvatustegevuse välisel ajal.

§ 47. Hoiuteenuse taotlemine

(1) Lapsel on õigus saada hoiuteenust kuni 18-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivale või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapsele tagatakse hoiuteenus jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

(2) Ametiasutus hindab suure hooldus- ja abivajadusega lapse ja teda kasvatava isiku abivajadust, et selgitada välja hoiuteenuse vajadus ja maht. Ametiasutus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuse osutajaga (edaspidi lapsehoidja) hoiuteenuse osutamise haldusakti ja lepingu, määrates selles kindlaks teenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise maht, aeg ja koht.

§ 48. Nõuded lapsehoidjale ja hoiuteenusele

(1) Lapsehoidja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) tal on vähemalt kesk- või kutseharidus ja kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutse või vähemalt kesk- või kutseharidus, töökogemus lastega ja lapsehoidja kutsestandardiga kooskõlas olevad tööks sobivad isikuomadused;

2) tema hooldusõigust ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel ära võetud ega piiratud;

3) ta on läbinud esmaabikoolituse viimase 24 kuu jooksul, seejuures esmakordselt vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse ning teadmiste uuendamiseks 8-tunnise koolituse;

4) ta on läbinud korrapärase tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringu, ja tal on nakkushaiguste kontrollimise kohta perearsti väljastatud tervisetõend.

(2) Lapsehoidjana võib tegutseda ka isik, kes on omandanud välisriigis kutsekvalifikatsiooni, mida on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt.

(3) Teenuse osutamisel tagab lapsehoidja lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse.

(4) Lapsehoidja võib hoida korraga kuni viit last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud.

(5) Kui hoiuteenust osutatakse väljaspool teenust saava lapse eluruume, peavad teenust saava lapse elukeskkond ja toitlustamine vastama rahvatervishoiu seaduse §-des 21 ja 22 sätestatud ning nende alusel kehtestatud nõuetele.

§ 49. Hoiuteenuse eest tasumine

(1) Hoiuteenus on teenuse saajale tasuta.

(2) Hoiuteenuse eest tasutakse Vinni valla eelarvest vastavalt teenuse osutajaga sõlmitud kokkuleppele või teenuse osutaja hinnakirjale.

(3) Ametiasutus võib hoiuteenuse rahastamiseks kasutada sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikes 3¹ sätestatud vahendeid.

§ 50. Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

(1) Asendushooldusteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

(3) Asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes on lapse hooldamine sobivas peres, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.

(4) Asendushooldusteenuse osutamine perekodus on teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last.

(5) Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus on teenuse osutamine kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last.

§ 51. Õigus asendushooldusteenusele

Asendushooldusteenus tagatakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui lapse vanem on surnud, lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja, vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud ja laps on vanemast eraldatud.

§ 52. Asendushooldusteenuse eest tasumine

Asendushooldusteenuse eest tasutakse:

1) Vinni valla eelarvest, kui ametiasutus täidab asendushooldusel oleva lapse eestkostja ülesandeid või eestkostja puudumisel on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohaks Vinni vald;

2) asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

§ 53. Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

(1) Järelhooldusteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

(2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel ametiasutus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 54. Õigus järelhooldusteenusele

Järelhooldusteenus tagatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 45¹⁶ lõigetes 1 ja 2 nimetatud asendushooldusel viibivale täisealisele isikule.

§ 55. Järelhooldusteenuse eest tasumine

Järelhooldusteenuse eest tasutakse:

1) Vinni valla eelarvest, kui ametiasutus täidab asendushooldusel oleva lapse eestkostja ülesandeid või eestkostja puudumisel on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohaks Vinni vald;

2) järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.

§ 56. Vaimse tervise teenuse eesmärk ja sisu

Vaimse tervise teenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on lastele, peredele või täisealisele isikule pakutav teenus, et seeläbi toetada elanike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist. Teenust osutatakse riskikäitumise ennetamiseks ja vähendamiseks täiskasvanutel, peredel ja alaealistel.

§ 57. Vaimse tervise teenuse määramine

(1) Vaimse tervise teenust on õigus taotleda täiskasvanutele, peredele ja alaealistele.

(2) Ametiasutus korraldab vaimse tervise teenust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema või kui vaimse tervise teenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.

(3) Vaimse tervise teenuse osutamiseks tagab ametiasutus isikule teenuse kättesaadavuse isiku või asutuse näol, kellega on ametiasutusel sõlmitud leping teenuse osutamiseks või keda teenuse osutajana soovib teenuse taotleja.

(4) Vaimse tervise teenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ning vaimse tervise teenuse osutaja vahel leping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted. Leping peab sisaldama teenuse osutaja poolt esitatud aruandlust: teenuskordade arvu ja demograafilisi andmeid (sugu, vanuserühm: 0-6 a, 7-12 a, 13-17 a, 18-64 a, 65 a +).

(5) Kui vaimse tervise teenuse korraldamiseks sõlmitud lepinguga ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse teenuse vajalikkus, teenusele suunamine ja hüvitise andmine ametniku haldusaktiga.

§ 58. Vaimse tervise teenuse eest tasumine ja rahastamine

(1) Vaimse tervise teenus on teenuse saajale tasuta. Teenuse eest tasub Vinni vald valla eelarvest teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel.

(2) Vaimse tervise teenuse rahastamine riigieelarvest toimub vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-s 15⁶lõikes 39 sätestatule ja eraldatud raha kasutamise kohta tuleb ametiasutusel esitada aruanne üks kord aastas, aasta lõpu seisuga eelneva 12 kuu kohta.

§ 59. Sünnitoetus

(1) Sünnitoetus on Vinni valla eelarvest lapse sünni puhul makstav ühekordne sotsiaaltoetus, mis üldjuhul koosneb rahalisest toetusest. Erandkorras võib rahalise toetuse asendada imikule vajalike tarvetega.

(2) Sünnitoetuse määramise aluseks on vanema poolt määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotluse esitamine ametiasutusele hiljemalt kahe kuu jooksul lapse sünni registreerimisest ja lapse aastaseks saamisel.

(3) Sünnitoetus makstakse ühele vanemale, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Vinni vallas, tingimusel, et sündinud lapse elukohaks on rahvastikuregistri andmetel esmakandena kantud Vinni vald.

(4) Kui vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse sünnitoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale. Ettepaneku sünnitoetuse maksmiseks lapse tegelikule hooldajale võib teha ametiasutuse sotsiaaltööspetsialist või laste heaolu spetsialist.

(5) Sünnitoetust makstakse vallavolikogu poolt kehtestatud määras kahes osas järgmiselt:

1) 50% pärast esmase taotluse esitamist;

2) 50% pärast lapse aastaseks saamist tingimusel, et laps ja vähemalt üks tema hooldusõiguslik vanem on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Vinni valla elanik alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni.

(6) Mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust kehtestatud toetuse määras iga lapse kohta.

(7) Sünnitoetust ei maksta, kui sünnitoetust maksti ühele vanematest teises omavalitsuses, laps sündis surnuna või suri enne sünni registreerimist.

§ 60. Ranitsatoetus

(1) Ranitsatoetus on Vinni valla eelarvest lapse põhihariduse omandamise alustamisel kaasnevate kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus, mida makstakse vallavolikogu poolt kehtestatud määras:

1) Vinni valla munitsipaalkooli esimesse klassi õppima asuvale õpilasele;

2) Vinni valla lapsele, kes asub õppima Eestis erivajadustega laste kooli esimesse klassi.

(2) Erivajadustega laste kooli esimesesse klassi õppima asuvale õpilasele ranitsatoetuse maksmiseks esitab vanem ametiasutusele määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotluse, milles märgib lapse andmed ja kooli nimetuse ning esitab koolitõendi.

(3) Taotlus ranitsatoetuse maksmiseks tuleb esitada õppeaasta 15. septembriks.

(4) Kui vanem ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse ametniku ettepanekul ranitsatoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

(5) Ranitsatoetus määratakse pärast õpilaste nimekirjade avaldamist Eesti Hariduse Infosüsteemis ja makstakse välja hiljemalt 30. septembriks.

§ 61. Eakate sünnipäevatoetus

Eakate sünnipäevatoetus on Vinni valla eelarvest eakatele sünnipäeva puhul makstav mitteperioodiline toetus, mida makstakse vallavolikogu poolt kinnitatud määras Eesti rahvastikuregistri andmetel Vinni vallas elavale 80-aastasele, 85-aastasele, 90-aastasele ja üle 90-aastasele eakale igal aastal tema sünnipäeva puhul.

§ 62. Matusetoetus

(1) Matusetoetus on Vinni valla eelarvest matuse korraldamisega kaasnevate kulude katmiseks makstav ühekordne toetus, mida makstakse vallavolikogu poolt kehtestatud määras matuse korraldajale isiku surma korral, kelle viimane elukoht rahvastikuregistri andmetel oli Vinni vald.

(2) Matusetoetust makstakse ühe isiku matuse kohta ühele füüsilisest isikust matusekorraldajale. Kui matusekorraldajaid on mitu, peavad matusega seotud kulusid teinud isikud kokku leppima, kes kulu teinud isikutest taotleb matusetoetust.

(3) Matusetoetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka isiku andmed, kelle matuse korraldamisega seotud kulu katmiseks toetust taotletakse.

(4) Taotlus matusetoetuse saamiseks tuleb esitada kahe kuu jooksul isiku, kelle matusekulude katmisel hüvitist saama õigustatud isik osales, surmapäevast arvates.

(5) Matusetoetust ei maksta:

1) isiku surnuks tunnistamise korral;

2) kui matuse korraldamise kõik kulud on hüvitatud seaduse või muu õigusakti alusel täies ulatuses riigieelarvest.

§ 63. Täisealise isiku hooldajatoetus

(1) Täisealise isiku hooldajatoetus on Vinni valla eelarvest makstav perioodiline toetus, mida makstakse vallavolikogu poolt kehtestatud määras rahvastikuregistri andmetel Vinni vallas elava täisealise isiku hooldajaks määratud isikule.

(2) Hooldajatoetuse saamiseks tuleb hooldajal esitada määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus.

(3) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajatoetuse taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast. Hooldajatoetust makstakse iga kuu viimasel tööpäeval.

(4) Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1¹alusel makstakse Vinni valla eelarvest sotsiaalmaksu hooldaja eest, kes hooldab puudega isikut, ei tööta ega saa riiklikku pensioni ning ei ole osalise või puuduva töövõimega isik.

(5) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise päevast.

§ 64. Alaealise isiku hooldajatoetus

(1) Alaealise isiku hooldajatoetus on Vinni valla eelarvest makstav perioodiline toetus, mida makstakse vallavolikogu poolt kehtestatud määras rahvastikuregistri andmetel Vinni vallas elavat kuni 18-aastast last kasvatavale ja hooldavale vanemal, vanavanemale, eestkostjale (v.a juriidiline isik) või perekonnas hooldamise lepingu alusel perekonnas hooldamisele suunatud last kasvatavale ja hooldavale isikule, kes lapse hooldamise tõttu ei saa töötada ning kellele ei maksta töötutoetust või riiklikku pensioni.

(2) Hooldajatoetuse saamiseks tuleb hooldajal esitada määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus.

(3) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajatoetuse taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast. Hooldajatoetust makstakse iga kuu viimasel tööpäeval.

(4) Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1¹ alusel makstakse Vinni valla eelarvest sotsiaalmaksu hooldaja eest, kes hooldab puudega last, ei tööta ega saa riiklikku pensioni ning ei ole osalise või puuduva töövõimega isik.

(5) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise päevast.

§ 65. Abivajaduse hindamise alus

(1) Rahalist hüvitist ehk toetust makstakse isikule, kes on toimetulekuraskustes.

(2) Määruse mõistes loetakse isik toimetulekuraskustesse sattunuks, kui:

1) tema perekonna sissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla vallavolikogu poolt kehtestatud madala sissetuleku piiri;

2) isik on sattunud abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või ettenägematu väljamineku tõttu;

3) isikul puudub oskus oma rahaasju iseseisvalt juhtida ning ta vajab tuge igapäevaelu korraldamisel.

(3) Abivajaduse hindamisel selgitatakse välja isiku võimalused ning valmisolek iseseisvalt ning kõrvalise abita ehk sotsiaalhoolekandelise hüvitiseta toime tulla.

(4) Toetust makstakse esitatud kuludokumendi alusel täielikult või osaliselt vallavolikogu kehtestatud piirmäära ulatuses, kuid mitte rohkem, kui on tegelikud kulud esitatud kuludokumentide põhjal.

§ 66. Tervisega seotud kulude hüvitamise toetus

(1) Tervisega seotud kulude hüvitamise toetus on Vinni valla eelarvest makstav mitteperioodiline toetus, mida makstakse kuni vallavolikogu poolt kehtestatud määras madala sissetulekuga isikule või perele, kelle sissetulek on ühe pereliikme kohta alla vallavolikogu poolt kehtestatud madala sissetuleku piiri:

1) laste prillide ning täiskasvanutel prilliklaaside soetamise kulu hüvitamiseks;

2) proteeside (v.a hambaproteesid), tugiaparaatide ja muude erivajadusest tulenevate abivahendite soetamise või rentimise kulu hüvitamiseks;

3) ravimite ostmise kulu hüvitamiseks;

4) haigla väljastatud omaosalusarve tasumisega seotud kulu hüvitamiseks;

5) perearstide poolt määratud konsultatsioonide või uuringute eest tasumise hüvitamiseks;

6) arsti vastuvõtule sõidu kulude hüvitamiseks registreeritud vastuvõtuaja esitamisel.

(2) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus, millele lisatakse ravi- või abivahendi kulu tõendav dokument.

(3) Toetus määratakse ametniku haldusaktiga.

§ 67. Täiendav ravimite hüvitamise toetus

(1) Täiendav ravimite hüvitamise toetust on Vinni valla eelarvest vallavolikogu poolt kehtestatud määras makstav toetus, mida on õigus taotleda madala sissetulekuga isikul või perel, kelle sissetulek on ühe pereliikme kohta alla vallavolikogu poolt kehtestatud madala sissetuleku piiri.

(2) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus, millele lisatakse kulu tõendav dokument.

(3) Toetus määratakse ametniku haldusaktiga.

§ 68. Küttetoetus

(1) Küttetoetus on Vinni valla eelarvest makstav toetus, mida makstakse madala sissetulekuga isikule või perele, kelle sissetulek on ühe pereliikme kohta alla vallavolikogu poolt kehtestatud madala sissetuleku piiri, üks kord aastas vallavolikogu poolt kehtestatud määras küttematerjali (küttepuud, brikett, kivisüsi jms) soetamiseks.

(2) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus, millele lisatakse kulu tõendav dokument.

(3) Toetus määratakse ametniku haldusaktiga.

§ 69. Lastelaagritoetus

(1) Lastelaagritoetus on Vinni valla eelarvest makstav toetus, mida makstakse madala sissetulekuga isikule või perele, kelle sissetulek on ühe pereliikme kohta alla vallavolikogu poolt kehtestatud madala sissetuleku piiri, lapse lastelaagri kulude täielikuks või osaliseks katmiseks.

(2) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus, millele lisatakse kulu tõendav dokument.

(3) Toetus määratakse ametniku haldusaktiga.

§ 70. Toetus haridusasutustes laste toitlustamiseks ja lasteaia õppekulude hüvitamiseks

(1) Haridusasutustes laste toitlustamiseks ja alusharidusseaduse § 46 lõike 4 alusel kehtestatud tasu (lasteaia õppekulu) katmise toetust makstakse Vinni valla eelarvest madala sissetulekuga perele, kes kasvatab üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppivat või lasteaias käivat last.

(2) Lasteaia vanema osalustasu (edaspidi osalustasu) toetust on õigus taotleda kahe ja enama lapsega perel, kui lapsed käivad Vinni valla lasteaias. Osalustasu toetust hakatakse katma taotletava kuule järgmisest kuust, esimesel poolaastal kuni 30. juunini ning teisel poolaastal kuni 31. detsembrini. Nimetatud hüvitis ei laiene perele juhul kui juuli ja augustikuus erandkorras kasutab lasteaiateenust sügisel koolikohustuse täitmist alustav laps.

(3) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka lapse või üldhariduskoolis õppiva isiku nimi ning vastava õppeasutuse nimetus.

(4) Toetus määratakse ametniku haldusaktiga.

(5) Toetus kantakse üle haridusasutuse pidajale või haridusasutuses vastava teenuse osutajale (toitlustajale), kulude osaliseks või täielikuks katmiseks.

§ 71. Toetus riiklike dokumentide vormistamiseks

(1) Riiklike dokumentide, mille olemasolu on seadusega kohustuslik (isikutunnistus, elamisluba jt), vormistamise toetus on Vinni valla eelarvest makstav mitteperioodiline toetus, mida on õigus taotleda madala sissetulekuga isikul või perel, kelle sissetulek on ühe pereliikme kohta alla vallavolikogu poolt kehtestatud madala sissetuleku piiri.

(2) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus, millele lisatakse kulu tõendav dokument.

(3) Toetus määratakse ametniku haldusaktiga.

(4) Toetust makstakse 100% dokumendi saamiseks vajalikust kulust.

§ 72. Toetus ühiselamu üüri kompenseerimiseks

(1) Toetus õpilase ja üliõpilase ühiselamu üüri kulude kompenseerimiseks on Vinni valla eelarvest makstav toetus, mida on õigus taotleda madala sissetulekuga isikul või perel, kelle sissetulek on ühe pereliikme kohta alla vallavolikogu poolt kehtestatud madala sissetuleku piiri.

(2) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus, millele lisatakse kulu tõendav dokument.

(3) Toetus määratakse ametniku haldusaktiga.

(4) Toetust makstakse 100% ühiselamu üüri hinnast.

§ 73. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse tagamise toetus

(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse tagamise toetus on üldhooldusteenust saama õigustatud isikule teenuse osutamise tagamiseks Vinni valla eelarvest perioodiliselt makstav toetus.

(2) Õigus hüvitisele on Vinni vallast sotsiaalhoolekandelist abi saama õigustatud isikul, kellele on tagatud üldhooldusteenus, kuid kellel puudub võimekus tasuda täies ulatuses üldhooldusteenuse tasu.

(3) Toetus makstakse summas, mis jääb üldhooldusteenust saama õigustatud isikul pärast enda ülalpidamisvõime ning perekonnaseadusest tulenevalt isikule ülalpidamist andma kohustatud isikute ülalpidamisvõime realiseerimist üldhooldusteenuse tasust puudu arvestusega, et isikul jääks üldjuhul isiklikuks kasutamiseks vähemalt 5% tema igakuisest sissetulekust.

(4) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse lisaks järgmised asjaolud:

1) ülalpidamist andma kohustatud isikute olemasolul vastavate isikute nimed ja kontaktandmed;

2) asjaolu, kas ülalpidamist andma õigustatud isikud täidavad perekonnaseadusest tulenevalt ülalpidamiskohustust või mitte ning nende võimekus taotlejale ülalpidamist anda;

3) kui ülalpidamiskohustusega isikud ei täida ülalpidamiskohustust, põhjus, miks nad seda ei tee.

(5) Kui ülalpidamiskohustusega isik on vabastatud ülalpidamiskohustuse täitmisest või on tema ülalpidamiskohustust kohtuotsuse alusel piiratud, lisatakse taotlusele vastava kohtuotsuse koopia.

(6) Toetust makstakse juhul, kui ametiasutus on sotsiaalteenuse mahtu, teenuse maksumust ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikku olukorda hinnates jõudnud järeldusele, et üldhooldusteenust saama õigustatud isikule ei ole võimalik teenust tagada ilma toetust määramata.

(7) Toetus määratakse ametniku haldusaktiga.

(8) Toetus makstakse väljapool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja pangakontole.

§ 74. Ühekordne toetus raske majandusliku olukorra puhul

(1) Ühekordne toetus raske majandusliku olukorra puhul on Vinni valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule makstav mitteperioodiline toetus isiku ajutise raske majandusliku olukorra leevendamiseks, toimetuleku soodustamiseks ning hädavajalike sotsiaalsete ning majanduslike vajadustega seotud kulude katmiseks.

(2) Toetust on õigus taotleda:

1) asenduskodust tagasipöördunud isikule iseseisva elu alustamiseks vajalike vahendite soetamiseks;

2) kinnipidamisasutusest tagasipöördunud isikule hädavajalike olmevajaduste rahuldamiseks;

3) isikule, kes ise või kelle perekond on sattunud toimetulekuraskustesse elatusvahendite kaotuse või ettenägematu väljamineku tõttu (lähedase surm, haigus vms).

(3) Erandjuhul võib toetust maksta toimetulekuraskustes isikule eluasemeteenuste eest maksmiseks või eluruumi hädavajaliku sanitaarse olukorra parandamiseks.

(4) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus.

(5) Toetuse määratakse ametniku haldusaktiga.

(6) Toetuse suurus sõltub isiku toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.

§ 75. Erakorraline toetus

(1) Erakorraline toetus on Vinni valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule makstav mitteperioodiline toetus isiku ajutise raske majandusliku olukorra leevendamiseks, toimetuleku soodustamiseks ning hädavajalike sotsiaalsete ning majanduslike vajadustega seotud kulude katmiseks.

(2) Erakorralist toetust makstakse isikule, kes ise või kelle perekond on sattunud toimetulekuraskustesse elatusvahendite kaotuse või ettenägematu väljamineku tõttu (tulekahju, loodusõnnetus vms).

(3) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 9 sätestatud alustel ja korras taotlus.

(4) Toetuse andmise otsustab vallavalitsus korraldusega.

(5) Toetuse suurus sõltub isiku või perekonna toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.

§ 76. Vältimatu sotsiaalabi toetus

(1) Vältimatu sotsiaalabi toetus on Vinni valla eelarvest elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule toidu, riietuse ja hädavajalike ravimite ning ajutise majutamise kulude katmiseks makstav toetus.

(2) Vältimatu sotsiaalabi toetust makstakse isikule kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

(3) Vältimatu sotsiaalabi toetust makstakse tegelike kulude ulatuses, mis on vaja teha, et isik ei oleks enam sotsiaalselt abitus olukorras.

(4) Toetuse saamiseks võib sotsiaalselt abitus olukorras isik ise või isikust teada saamisel ametiasutuse sotsiaaltöötaja esitada määruse §-s 9 sätestatud taotluse. Taotluse esitamiseks hinnatakse koostöös abitus olukorras oleva isikuga sotsiaalselt abitust olukorrast väljumiseks vajalike kulude liigid ja eeldatav suurus ning vastavad asjaolud märgitakse taotlusesse.

(5) Toetus määratakse ametniku haldusaktiga.

(6) Toetust makstakse olenevalt isiku abivajadusest ning sotsiaalselt abitust olukorrast väljumiseks vajalikku ajaperioodi hinnates kas ühekordse maksena või perioodiliste maksetena.

§ 77. Toimetulekutoetus

(1) Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.

(2) Ametiasutus määrab ja maksab toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

§ 78. Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulude katmine

Riigi- või mõne teise kohaliku omavalitsuse asutusena või juriidilise isikuna tegutseva igapäevaelu toetamise teenuse osutaja, kes osutab nimetatud teenust Vinni valla elanikele, kasutuses või omandis olevate ruumide kulu kaetakse Vinni valla eelarvest järgmiselt:

1) osaletakse nende ruumide kulu katmisel, mida kasutatakse teenuse saajale otseselt teenuse osutamiseks;

2) punktis 1 nimetatud ruumide kulu kaetakse Vinni valla eelarvest põhimõttel, et ruumide majanduskulu jagatakse teenust saavate isikute arvuga ning Vinni vald tasub majanduskulu ühe isiku kohta vastavalt Vinni vallas elavate teenust saavate isikute arvule.

§ 79. Järelevalve

(1) Ametiasutuse ja ametiasutuse ametnike poolt määrusega sätestatud nõuete täitmist, haldusaktide õiguspärasust ning tegevuse otstarbekust kontrollib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel teenistusliku järelevalve korras vallavalitsus.

(2) Ametiasutuse ja vallavalitsuse poolt määruses sätestatud nõuete täimist ning määruse alusel vallaeelarve kasutamist kontrollib vallavolikogu revisjonikomisjon.

(3) Haldusjärelevalvet sotsiaalhoolekande seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.

§ 80. Kaebuste lahendamine

Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisega seotud haldusaktiga mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada vaie haldusakti andjale või esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja tingimustel.

§ 81. Kehtetuks tunnistatud õigusaktide alusel antud sotsiaalhoolekandeliste hüviste kehtivus

Enne käesoleva määruse kehtima hakkamist kehtinud Vinni Vallavolikogu määruste alusel antud haldusaktid ja lepingud sotsiaalhoolekandeliste hüvitiste andmiseks jäävad kehtima kuni haldusaktis või lepingus märgitud tähtaja lõpptähtpäeva või hüvitise saamise õiguse lõpetamist tingiva juriidilise asjaolu saabumiseni või kuni haldusakti kehtetuks tunnistamise või lepingu lõpetamiseni.

§ 82. Määruste kehtetuks tunnistamine

Tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused:

1) Vinni Vallavolikogu 01.03.2018 määrus nr 1 „Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate eluruumi alaliste kulude piirmäärad“;

2) Vinni Vallavolikogu 25.11.2010 määrus nr 27 „Ühistegevuse raames sotsiaaltranspordi teenuse korraldamine“;

3) Vinni Vallavolikogu 20.12.2018 määrus nr 31 „Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise kord“;

4) Vinni Vallavolikogu 28.05.2026 määrus nr 4 „Määruste kehtetuks tunnistamine“;

5) Vinni Vallavolikogu 14.12.2023 määrus nr 10 „Lapsehoiuteenuse kord“;

6) Vinni Vallavolikogu 28.03.2018 määrus nr 6 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“.

§ 83. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.