Viivitamatu ohuteate edastamise ning selleks valmistumise, EE-ALARM-iga liitumise ning sellega seotud kulude hüvitamise ja sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ning testimise tingimused ja kord

§ 1. Terminid

Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) EE-ALARM – riiklik ohuteavituse süsteem kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõike 2 tähenduses;

2) käivitaja – ohuteate edastamise otsustanud asutus või isik kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõike 5 tähenduses;

3) edastaja – kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõike 4 tähenduses EE-ALARM-iga liituma kohustatud isik, kelle teenuse kaudu edastatakse viivitamatu ohuteade;

4) kõrgema taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamisel kasutatakse lahendusi, mille vahendusel inimene ei saa üldjuhul seadet kasutades või selle levialas viibides keelduda ohuteate saamisest, eelkõige mobiiltelefoni saabuv lühisõnum, mobiilsidevõrgu välkteavituse (cell broadcast) kõrgema astme ohuteade, sireen või ringhäälinguvõrgus edastatav ohuteade;

5) madalama taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamiseks kasutatakse lahendusi, mille vahendusel ohuteate saamiseks peab inimene olema eelnevalt teinud tegevusi ohuteavituse saamiseks, eelkõige laadinud mobiilirakenduse, lülitanud sisse teavitusi lubava funktsionaalsuse, sealhulgas mobiilsidevõrgu välkteavituse, külastanud veebilehte või jälginud sotsiaalmeedias vastavat asutust.

§ 2. EE-ALARM-i koordineerimine

(1) EE-ALARM-i koordineerib Päästeamet koostöös Häirekeskuse, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ning Riigiside Sihtasutusega.

(2) Häirekeskus tagab kriisiinfo teenuse, sealhulgas osutades KRIT-i ja ohuteavituse teenust.

(3) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus tagab EE-ALARM-i info- ja kommunikatsioonitehnoloogialahenduste ja -süsteemide arendamise ja haldamise.

(4) Riigiside Sihtasutus tagab elanikkonna ohuteavituse platvormi teenuse vastavalt põhikirjale.

§ 3. Päästeameti ülesanded viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise koordineerimisel

Päästeamet:

1) töötab välja viivitamatu ohuteate edastamise teenuse protsessi koostöös käivitajate ja edastajatega;

2) viib läbi ohuteavitussüsteemi testimised;

3) korraldab viivitamatu ohuteate edastamisega seotud asutuste ja isikutega regulaarselt õppusi ning koolitusi;

4) koordineerib EE-ALARM-i arendamist vastavalt riigi riskipildi muutusele ja tehnoloogiavõimalustele, kaasates vajaduspõhiselt asutusi ja isikuid nende pädevuse ning volituste alusel;

5) teavitab elanikkonda EE-ALARM-i ja viivitamatu ohuteate edastamise lahendustest ning käitumisjuhistest, sealhulgas EE-ALARM-i testimise ja tehniliste testide läbiviimisest;

6) otsustab sireeniseadme paigaldamise piirkonna ja kinnitab paigalduskohtade loendi;

7) esitab kohaliku omavalitsuse üksusele sundvalduse seadmise taotluse sireeniseadme talumise kohustuse kehtestamiseks;

8) korraldab koostöös Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega sireeniseadmete võrgustiku toimimise.

§ 4. EE-ALARM-i kasutamiseks valmistumine

(1) Käivitaja töötab välja asutusesisese viivitamatu ohuteate edastamise protsessi kirjelduse ja kooskõlastab selle Päästeametiga. Protsessi kirjelduses tuuakse välja vähemalt:

1) sündmuste seiramise korraldus;

2) viivitamatu ohuteate käivitamise asutusesisene protsess;

3) sündmuste ajal viivitamatu teate edastamise põhimõtted;

4) sõnumite mallid.

(2) Viivitamatu ohuteade edastatakse EE-ALARM-i kaudu käivitaja ja Päästeameti või Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel. Koostöökokkuleppes lepitakse kokku viivitamatu ohuteate edastamise korraldus, mis sisaldab vähemalt järgmist:

1) poolte ülesanded, õigused ja kohustused;

2) kontaktpunkt;

3) viivitamatu ohuteate käivitamise protsessi põhimõtted;

4) koostöökoolituste ja -õppuste läbiviimine, mille raames harjutatakse tööprotsesside toimimist, võimekust ja toimepidevust ning poolte omavahelist koostööd.

(3) Protsessikirjeldus ja koostöökokkulepe vaadatakse üle vähemalt kord kahe aasta jooksul.

§ 5. Nõuded viivitamatu ohuteate edastamisele

(1) Viivitamatu ohuteate teksti koostab käivitaja ning valib oma pädevuse piires ohuteate taseme ja edastamiseks kasutatava lahenduse.

(2) Viivitamatu ohuteate edastamisel sireeniseadme kaudu käivitatakse §-s 11 sätestatud helisignaal ohu tekkimisel ja vajaduse korral korratakse ohu jätkumisel.

(3) Viivitamatu ohuteate tekst sisaldab käitumisjuhiseid ja lisateabe allikaid, mille eesmärk on kaitsta inimese elu või tervist või tagada riigi julgeolek.

(4) Viivitamatu ohuteate tekst peab olema koostatud eesti keeles ja piirkonnas enim mõistetud keeli arvestades üldjuhul ka inglise keeles või põhjendatud juhul muus keeles.

(5) Viivitamatu ohuteate edastamisel tagab käivitaja ohuga seotud teabe, sealhulgas käitumisjuhiste, edastamise Häirekeskuse KRIT-i teenuse, veebilehe kriis.ee, meedia ja asutuse sotsiaalmeedia kanalite kaudu.

(6) Kõrgema taseme viivitamatu ohuteate edastamisel tuleb lisaks kasutada madalama taseme ohuteavituse lahendusi. Sireeniseadme kaudu viivitamatu ohuteate edastamisel tuleb kasutada teisi kõrgema ja madalama taseme ohuteavituse lahendusi.

(7) Ohu möödumisel edastatakse sellekohane teavitus üldjuhul samas vormis nagu viivitamatu ohuteade.

(8) Sireeniseadme käivitamise aluseks olnud ohu lõpetamisest teavitamisel kasutatakse teisi vähemalt sama hõlmatusega ohuteate edastamise lahendusi.

§ 6. Nõuded EE-ALARM-i kasutamisele õppusel, sõjaväelisel väljaõppel ja testimisel

EE-ALARM-i kasutamisel kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõike 7 alusel kohustub korraldamise eest vastutav asutus:

1) eelnevalt teavitama avalikkust ja puudutatud elanikkonda kasutamise eesmärgist, toimumise ajast, kasutatavatest EE-ALARM-i lahendustest, kaasnevatest igapäevaelu häiringutest ning oodatavast käitumisest;

2) teavitama kaasatud ja eeldatavalt ohuteate edastamisega seotud asutusi ja isikuid vähemalt kolm kuud ette kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõikes 7 sätestatud alusel EE-ALARM-i kasutamisest;

3) tagama kasutamise eel, kestel ja järel partneritele ja elanikkonnale teabe edastamise, mis sisaldab vähemalt kasutatavaid ohuteavituse lahendusi, nende kasutamise eesmärki ja lühikirjeldust, samuti teavet korraldaja ja kontaktide kohta;

4) kandma kõik kasutamisega kaasnevad kulud Siseministeeriumi valitsemisala asutusele.

§ 7. EE-ALARM-i edastamine

(1) EE-ALARM-i kaudu edastatakse teavitusi, kasutades:

1) mobiilsidevõrke kogu riigi territooriumil või ainult teavitusvajadusega piirkonnas või piirkondades;

2) televiisoriekraane meediateenuste seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuse edastaja või taasedastaja vahendusel;

3) raadioid meediateenuste seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud raadioteenuse edastamisel multipleksimisteenuse vahendusel;

4) digitaalseid meediaplatvorme;

5) riiklikke mobiilirakendusi;

6) avalikus ruumis paiknevaid elektroonilisi teabeekraane;

7) sireeniseadmeid.

(2) EE-ALARM-i kaudu tagatakse lisaks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõikes 4 nimetatud kohustatud isikutele liidestumise võimalus teiste edastusviiside ühendamiseks.

(3) Liidestamise viis ja tingimused sätestatakse edastaja ja Päästeameti või Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppes. Koostöökokkulepe vaadatakse üle vähemalt kord kahe aasta jooksul.

§ 8. Kulude hüvitamise üldised põhimõtted

Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõikes 4 nimetatud liidestuse puhul kaetakse viivitamatu ohuteate edastaja EE-ALARM-iga liitumisega ja sellega seotud kulud, eelkõige peajaama, riist- ja tarkvara ning turvalise sidekanali tagamise kulud, riigieelarvest või muudest rahastamisallikatest Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. Kulude hüvitamise täpsem kord määratakse kindlaks edastaja ja Päästeameti või Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppes.

§ 9. Ohuteavituse mobiilsidevõrgus edastamise kulude hüvitamine

(1) Ohuteavituse lühisõnumi edastamise kulude hulka arvatakse sidevõrgu sõnumikeskuses, tuumikvõrgus ja juurdepääsuvõrgus rakendatavad riist- ja tarkvara kasutamise kulud ning rändlusteenusega seotud kulud. Kulud hüvitatakse Häirekeskuse ja mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja vahel sõlmitud kulude hüvitamise kokkuleppe alusel kord kalendrikuus, lähtudes edastatud lühisõnumite arvust, kokkulepitud lühisõnumi hinnast ja rändlusteenuse keskmistatud hinnast.

(2) Mobiilsidevõrgu välkteavituse kanali liitumise ja sellega seotud kulude hulka arvatakse eelkõige mobiilsidevõrgu välkteavituse keskuse ja raadiovõrgus rakendatud riist- ja tarkvara kulud. Kulude hüvitamise täpsem kord määratakse kindlaks Häirekeskuse ja mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja vahel sõlmitud koostöökokkuleppes.

§ 10. Sireeniseadmete kasutuselevõtt

Sireeniseade peab vastama järgmistele nõuetele:

1) võimaldama viivitamatu ohuteate edastamist helisignaalina või audiotekstina sireeniseadme kaudu;

2) välistama valehäirete tekkimise;

3) olema keskselt juhitav ja võimaldama alternatiivseid käivitusviise.

§ 11. Nõuded sireeniseadme helisignaalile

(1) Sireeniseadme helisignaal peab olema arusaadav ja selgesti eristuma taustamürast.

(2) Sireeniseadme viivitamatu ohuteate helisignaal on minutipikkune tõusev ja langev heli, mida esitatakse kolm korda vahepausiga 30 sekundit. Niisuguse helisignaali eesmärk on suunata seda kuulvaid inimesi viivitamata varjuma.

§ 12. Sireeniseadmetega kaetavad alad

(1) Sireeniseadmetega kaetavate alade määramise aluseks võetakse järgmised põhimõtted:

1) asustustihedus;

2) ohtlikud tööstuspiirkonnad;

3) strateegiliselt olulised piirkonnad;

4) regiooni- ja maakonnakeskused.

(2) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus teeb sireeniseadme paigaldamiseks vajalikud akustilised ja strateegilised analüüsid ning korraldab sireeniseadmete paigaldamise.

§ 13. Sireeniseadmete tehniline testimine

(1) Sireeniseadmete tehnilist testimist korraldab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus sireeniseadme kasutuselevõtul või hooldustööde tegemisel vajaduse järgi või Päästeameti põhjendatud ettepanekul.

(2) Sireeniseadme tehniline akustiline test on sireeniseadme testimine helisignaaliga, mis erineb viivitamatu ohuteate helisignaalist.

§ 14. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal.