Meresõiduohutuse seadus (MSOS)

§ 1. Seaduse reguleerimisalaизменено 19.07.2026

(1) Käesolev seadus reguleerib laevade ja väikelaevade ning muude veesõidukite meresõiduohutust ja laevatatavatel sisevetel sõidu ohutust ning laevade turvalisust ja laevaliikluse ohutuse tagamist veeteedel.

(1¹) Käesoleva seaduse § 35¹–35³ ning 15. ja 16. peatükki kohaldatakse registreerimise osas ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata piiriveekogudel sõitvatele väikelaevadele, alla 12-meetrise kogupikkusega laevadele ja jettidele.

(2) Välisriigi lippu kandvatele laevadele, väikelaevadele ja muudele veesõidukitele kohaldatakse käesolevat seadust juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.

(2¹) Riigi sõjalise kaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse käesolevat seadust üksnes juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.

(3) Утратил силу

(4) Sõjalaevale kohaldatakse käesoleva seaduse § 45 ja § 49 lõiget 1, kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevale veesõidukile kohaldatakse käesoleva seaduse § 12 lõiget 7, § 13 lõiget 10, § 17 lõiget 10, § 45 ja § 49 lõiget 1, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(4¹) Päästetööde paatidele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 20 lõige 5⁵ ning 11. peatükk.

(4²) Утратил силу

(5) Erikonstruktsiooniga veesõidukitele ja purjelaudadele laienevad üksnes käesoleva seaduse 11. ja 16. peatükk.

(5¹) Vaba aja veetmiseks kasutatavale üle 24-meetrise kogupikkusega laevale ei kohaldata käesoleva seaduse §-e 5²–6³, 2¹. peatükki ja § 17².

(6) Утратил силу

(6¹) Eestis kohaldatakse nende Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (International Maritime Organization – IMO) (edaspidi IMO) konventsioonide alusel, millega Eesti Vabariik on ühinenud, välja antud resolutsioone ja ringkirju. Transpordiamet avaldab nimetatud resolutsioonid ja ringkirjad oma veebilehel. Pärast avaldamist on nimetatud resolutsioonid ja ringkirjad juhindumiseks kohustuslikud.

(7) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(7¹) Kui käesolevas seaduses nimetatud tunnistuse või muu dokumendi väljastab Transpordiamet, volitatud klassifikatsiooniühing või volitatud turvalisusorganisatsioon elektrooniliselt, peab tunnistus või muu dokument:

1) vastama asjakohases õigusaktis või konventsioonis sätestatud vormi- ja sisunõuetele;

2) sisaldama teavet tunnistuse või muu dokumendi väljaandja kohta;

3) olema elektrooniliselt allkirjastatud;

4) olema numereeritud unikaalse tuvastusnumbriga;

5) olema autentne, usaldusväärne ja terviklik;

6) olema tunnistuse või muu dokumendi kehtivuse osas kontrollitav selle väljaandja veebilehelt.

(8) Laeva ohutusvarustuse, väikelaeva ja jeti ning nende komponendi tootja, tootja volitatud esindaja, importija ja levitaja kohustustele, samuti laeva ohutusvarustusele, väikelaevale ja jetile ning nende komponendile ning väikelaeva ja jeti ning nende komponendi vastavushindamisele ja turujärelevalvele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 2. Mõisted

Käesoleva seaduse tähenduses on:

1) veesõiduk – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend;

1¹) teisaldatav ujuvvahend – ujuvvahend, millel puuduvad käiturid, mis võimaldaksid sellel iseseisvalt liigelda;

2) laev – veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud väikelaev. Laevana käsitatakse ka üle 24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks;

3) väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht ja kaater), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks. Väikelaevana käsitatakse ka 2,5–24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise või mida renditakse vabaajareisideks, kui see veesõiduk ei vea üle 12 reisija (edaspidi väikelaev, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise), ning veesõidukit, mida kasutatakse väikelaevajuhtide koolituseks. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguks kasutatavat spordialaliidu märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud ja võistluspurjekas) ning primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, süst, kanuu ja vesijalgratas);

4) reisiparvlaev – merereise tegev sõidukite peale- ja mahasõitmise vahenditega reisilaev;

5) kiirreisilaev – majandustegevuseks kasutatav kiirlaev, mis on määratletud 1974. aasta rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ning selle konventsiooni kehtivates protokollides ja hilisemates muudatustes (edaspidi rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel) ning mis veab üle 12 reisija, välja arvatud kohalikus rannasõidus sõitev käesoleva seaduse § 19 lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud B-, C- või D-klassi reisilaev, mille teoreetilisele veeliinile vastav veeväljasurve on alla 500 kuupmeetri ning suurim kiirus on alla 20 sõlme;

5¹) õppelaev – laevapere liikmete väljaõppeks ja meresõidupraktika sooritamiseks kasutatav ning vastavalt seadistatud ja mehitatud laev;

6) erikonstruktsiooniga veesõiduk – veesõiduk kogupikkusega kuni 24 meetrit, mis oma omadustelt ei täida muude käesoleva paragrahvi punktides 3, 7 ja 8 nimetatud veesõidukite nõudeid ning kriteeriume, sealhulgas kaugjuhitav veesõiduk ning eksperimentaalveesõiduk (näiteks veesuusarobot, surfjett ja muu selline);

7) jett – kokpitita, statsionaarmootoriga vesiturbiinsõiduk kogupikkusega kuni 4 meetrit, mida juhitakse istudes, põlvili või seistes;

8) purjelaud – tuule jõul liikuv veesõiduk, mille taglasel puudub jäik ühendus lauaga;

9) reeder – isik, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Reederina käsitatakse ka isikut, kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel alusel kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile (edaspidi ISM koodeks);

9¹) veetee – laevatatav veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel;

10) üldkasutatav veetee – veetee osa, mis asub väljaspool sadama akvatooriumi ja selle sissesõiduteed;

10¹) laevatee – veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral looduses tähistatud;

11) Утратил силу

12) volitatud klassifikatsiooniühing – juriidiline isik, kellega Transpordiamet on Eesti riigilippu kandvale laevale ja reederile seaduses nimetatud dokumendi väljastamiseks ning nende suhtes toimingu tegemiseks seaduses sätestatud volituste ulatuses sõlminud halduslepingu ja kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja enda kehtestatud reeglitest;

13) Утратил силу

14) Утратил силу

15) kohalik rannasõit – meresõit rannikulähedastes vetes kuni 20 meremiili kaugusel kaldast, kuid mitte väljaspool Eesti merealasid;

16) ohtlik last – pakitult või mahtlastina veetav kemikaal või kemikaali sisaldav toode, materjal või valmistoode, mis sadamas käitlemisel või mereveol või laevatatavatel sisevetel vedamisel võib ohustada inimese elu või kahjustada tema tervist või vara või keskkonda;

17) laevaagent – juriidiline või füüsiline isik, kes esindab reederit;

18) volitatud turvalisusorganisatsioon – laeva turvaplaani väljatöötav või kooskõlastav, laeva turvalisuse riskianalüüsi tegev või turvaülevaatust teostav ettevõtja, kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest ning kes vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» nõuetele ning kellega juhul, kui ettevõtja soovib kooskõlastada Eesti riigilippu kandvate laevade turvaplaane või teostada nimetatud laevade turvaülevaatust, on Transpordiamet sõlminud lepingu Eesti riigilippu kandvate laevade turvaplaanide kooskõlastamiseks või nimetatud laevade turvaülevaatuste teostamiseks ja neile tunnistuste väljastamiseks;

19) regulaarreis – merereis avalikustatud reisigraafiku alusel või nii korrapäraselt või sageli, et avaldub tema ilmne regulaarsus;

20) külastusriik – riik, kelle sadamasse regulaarreise tegev laev saabub või kelle sadamast selline laev väljub;

21) rahvusvaheline meresõit – meresõit väljaspool kohalikku rannasõitu, mille ajal sisenetakse välisriigi sadamasse, ja meresõit väljaspool lähisõitu;

22) lähisõit – meresõit Läänemerel sisenemiseta Kieli kanalisse;

22¹) Läänemeri – mereala koos Põhjalahe ja Soome lahega, mis piirneb Kattegati väinas Skageni neeme paralleeliga 57º44.8' N;

23) sõidupiirkond – laeva või väikelaeva lubatud kaugenemine sadamast, varjumispaigast või kaldast, mis piirangu korral määratakse meremiilides, laevatatavatel sisevetel kilomeetrites ja mille määramisel arvestatakse laeva või väikelaeva konstruktsiooni, seadmeid, püstuvuse näitajaid, ohutusvarustust ning varusid;

23¹) kohustusliku lootsimise ala – ala, mis hõlmab sisemerd, sadama lähist ja sadama akvatooriumi ning jaguneb lootsimispiirkondadeks;

24) kogupikkus ehk üldpikkus (LOA – length over all, meetrites) – vahekaugus laeva kõige ahtri- ja vööripoolsemate punktide vahel, kus vöör hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, pakki ja umbreelingut, kuid mitte pukspriiti ja kaitsereelingut, ning ahter hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, ahtripeeglit, puppi, traali rampi ja umbreelingut, kuid mitte kaitsereelingut, käiturit, roolilehte, tuukritreppi ja platvormi;

25) ajalooline laev – enne 1965. aastat projekteeritud laev, mis on valdavalt ehitatud algupärastest materjalidest ja millel ei ole tehtud olulisi ümberehitusi, või sellise laeva või laevatüübi koopia, mille ehitamisel on kasutatud originaaliga sarnaseid ehitusmaterjale ning millega on võimalik edasi anda ajaloolisi meresõiduoskusi ja -tavasid. Ajaloolise laevana käsitatakse ka enne 1965. aastat projekteeritud laeva, mis ei vasta esimeses lauses loetletud kriteeriumidele, kuid mis on meresõidukultuuri ja -ajaloo säilitamise seisukohalt tähtis;

26) eripiirkond – piiritletud veeala, mis on määratud mingiks tegevuseks või kus rakendatakse piiranguid või keelustatakse teatud tegevus;

27) varjumispaik – merehätta sattumist vältida püüdva või merehädas oleva laeva varjumiseks määratud sadam, sadama osa, kai, ankruala või muu kaitstud piirkond;

27¹) ankruala – navigatsiooniteabes avaldatud piirkond, mis on määratud laeva ankrus seismiseks;

28) mereõppeasutus – laevapere liikmete tasemeõpet (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolitust korraldav ja teadmisi ning oskusi hindav isik;

29) reisilaev – laev, mis veab üle 12 reisija;

30) reisija – isik, kes viibib laeval ja kes ei ole kantud laeva munsterrolli. Reisijaks ei loeta isikut, kes on toimetatud laeva pardale pärast tema päästmist merel, lootsi ja lootsikandidaati ning alla ühe aasta vanust last;

31) päästetööde paat – veekogul otsingu- ja päästetöödeks kohandatud veesõiduk;

32) majandustegevus – veesõiduki kasutamine tulu saamise eesmärgil;

33) navigatsiooniteave – Transpordiameti väljaantav informatsioon navigatsioonitingimuste ja nende muutuste kohta veeteel. Navigatsiooniteabe hulka kuuluvad navigatsioonikaardid ja navigatsioonialased väljaanded, nagu lootsiraamatud, navigatsioonimärkide nimekirjad, teadaanded meremeestele ning navigatsioonihoiatused ja muud navigeerimiseks vajalikud väljaanded;

34) pikkus (arvestuslik pikkus) (L – length, meetrites) – 96 protsenti teoreetilise veeliini kogupikkusest, kui ei ole sätestatud teisiti. Teoreetiline veeliin paikneb joonel, mis asub 85 protsenti minimaalseima parda kõrgusest mõõdetuna kiilu ülemisest servast. Kui pikkus vöörtäävi esiservast kuni rooli palleri teljeni, mõõdetuna mööda sama veeliini, on suurem, arvestatakse pikkuseks viimane. Laevadel, mis on konstrueeritud kiilukaldega, peab veeliin olema paralleelne teoreetilise veeliiniga;

35) väikelaeva konstruktsiooniline ümberehitus – väikelaeva mootori tüübi vahetus, käituri tüübi vahetus, ühe käituri asendamine mitmega, laevakere ümberehitus, mis muudab meresõiduomadusi või -ohutust ning laevakere ümberehitus, mis oluliselt mõjutab püstuvust;

36) navigatsioonimärk – navigatsiooniteabes avaldatud tunnuste järgi visuaalselt äratuntav objekt, mis on rajatud, kohandatud või paigaldatud navigeerimise hõlbustamiseks;

37) navigatsioonimärgistus – navigatsioonimärkide kogum piiritletud veetee osal;

38) turvatase – riskimäär, millele vastavalt rakendatakse turvaintsidendi ärahoidmiseks kaitse- ja turvameetmeid;

39) turvaintsident – vahejuhtum, tegu või asjaolu, mis võib ohustada laeva või laeva ja sadama vahelise liidese või sadama ja sadamarajatise turvalisust;

39¹) relvastatud mereturvatöötaja (edaspidi mereturvatöötaja) – laevakaitset osutava ettevõtja töötaja, kes valvab ja kaitseb kõrgendatud ohu piirkonnas väljastpoolt laeva tulevate rünnete eest laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid ja reisijaid ning laeva pardal olevat vara;

40) Eesti mereala – Eesti sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd;

41) kalalaev – laev, mis on seadistatud või mida kasutatakse kala või muu elusvaru kaubanduslikuks püügiks;

42) merematkelaev – vähemalt 60 tundi kestvat ja lisaks reisi algus- ja lõpp-punktile veel vähemalt kahte sadamat külastav organiseeritud huvireisi sooritav reisilaev, mis ei osale regulaarses liiniliikluses, ei vea kaupa ning ei võta huvireisi jooksul peale ega lase maale liinireisijaid;

43) oluline lainekõrgus – konkreetsel ajavahemikul täheldatud lainete kõrgeima kolmandiku keskmine kõrgus;

44) punkerdamine – laeva varustamine mootorikütuse või -õlidega, sealhulgas alternatiiv- ja taastuvkütustega;

45) punkerdaja – punkerdamise teenust osutav ettevõtja.

§ 2¹. Laevatatavad siseveed

(1) Laevatatavad siseveed (edaspidi siseveed) on Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58º13,900'N laiuskraadini, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59º27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59º26,059'N laiuskraadini.

(2) Merega ühenduses olevad siseveed on Narva jõe alamjooks tammini, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58º13,900'N laiuskraadini, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59º27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59º26,059'N laiuskraadini.

§ 3. Tunnistuste väljastamine

(1) Laeval peavad olema rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seadusega ettenähtud meresõiduohutust tõendavad originaaltunnistused.

(2) Eestis registreeritud või registreeritava laeva kohta väljastab meresõiduohutust tõendavad tunnistused ja mõõtekirja Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing.

(3) Alla 24-meetrise pikkusega laeva mõõtmise ja mõõtekirja väljastamise tingimused ning mõõtekirjale kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3¹) Kalalaeva kogumahutavuse ja puhasmahutavuse arvutuste tegemisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1130 kalalaevade omaduste määratlemise kohta (ELT L 169, 30.06.2017, lk 1−7).

(3²) Alla 12-meetrise kogupikkusega laeval, välja arvatud kalalaeval, ei pea olema mõõtekirja.

(4) Утратил силу

(5) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädevate klassifikatsiooniühingute väljastatud tunnistust ja mõõtekirja.

(6) Transpordiamet võib teise rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse taotlusel väljastada välisriigi lippu kandvale laevale rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele vastavaid meresõiduohutust tõendavaid tunnistusi.

(7) Meresõiduohutust tõendava tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse või mõõtekirja väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

(8) Laevale tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikeid 7 ja 8 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.

§ 4. Välisriigi lippu kandvale laevale esitatavad nõuded

(1) Eesti Vabariigi territooriumil asuvasse sadamasse sisenemisel nõutakse välisriigi lippu kandvalt laevalt selle laeva suhtes kohaldatavates rahvusvahelistes konventsioonides ettenähtud tunnistusi.

(2) Välisriigi lippu kandvale laevale, mille suhtes rahvusvahelisi konventsioone ei kohaldata, kohaldatakse lipuriigi nõudeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Laeval peab olema tagatud merekõlblikkus või sõidukõlblikkus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

(3) Välisriigi lippu kandvale laevale, mis osutab veoteenust või muud teenust ainult Eesti sadamate vahel või sadama akvatooriumil või väljumisega Eesti sadamast ja sisenemisega samasse sadamasse, kohaldatakse lipuriigi nõudeid. Kui sellise laeva lipuriigi nõuded on sama klassi Eesti riigilippu kandva laeva suhtes kehtestatud nõuetest leebemad, kohaldatakse Eestis kehtivaid nõudeid.

(4) Välisriigi lippu kandva laeva laevapere liikmel on õigus esitada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni kohaldamisest tulenev kaebus Transpordiametile.

(5) Kui välisriigi lippu kandva laeva laevapere liikme kaebust ei suudeta lahendada laeval ja kaebuse põhjustanud mittevastavusi ei suudeta Transpordiameti järelevalvetoimingutega kõrvaldada, teatab Transpordiamet sellest viivitamata laeva lipuriigi pädevale asutusele ja taotleb määratud tähtaja piires asjakohaste selgituste ja mittevastavuste kõrvaldamise ajakava esitamist. Kui mittevastavusi sellele vaatamata ei kõrvaldata, teavitab Transpordiamet sellest sadamariigi asjaomaseid reederite ja laevapere liikmete esindusorganisatsioone ning esitab ettekande koopia koos lipuriigi pädevalt asutuselt saadud vastusega Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile.

§ 5. Laeva sõidupiirkond

(1) Laeva sõidupiirkonna määrab ja kannab selle andmed meresõiduohutust tõendavatesse tunnistustesse või sisevetel kasutatava laeva sõidukõlblikkuse tunnistusse (edaspidi sõidukõlblikkuse tunnistus) Transpordiamet.

(2) Transpordiamet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse määratud sõidupiirkonna kohta tehtud kannet laeva meresõiduohutust tõendavas tunnistuses, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.

§ 5². Meresõiduohutuse korraldamise süsteem

Meresõiduohutuse korraldamise süsteemi loomise ja kasutamise kohustus ning tingimused tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95 (ELT L 64, 04.03.2006, lk 1–36).

§ 6. Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalane auditeerimine

(1) Meresõiduohutusalase auditeerimise eesmärk on kindlaks teha, kas reederi rakendatud meetmed vastavad rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuetele.

(1¹) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalane auditeerimine viiakse läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 nõuete kohaselt.

(1²) Reederi nõuetele vastavust tõendab vastavuse tunnistus (DOC) ja laeva nõuetele vastavust meresõiduohutuse korraldamise tunnistus (SMC).

(2) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalast auditeerimist korraldab Transpordiamet ning selle edukalt läbinud reederile ja tema laevale väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1² nimetatud tunnistused.

(2¹) Volitatud klassifikatsiooniühing võib läbi viia reederi ja tema laeva meresõiduohutusalast auditeerimist ning selle edukalt läbinud reederile ja tema laevale väljastada sellekohased tunnistused.

(2²) Haldusülesande täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Transpordiamet. Transpordiamet rakendab viivitamata meetmeid haldusülesande täitmise tagamiseks, kui käesoleva paragrahvi lõike 2¹ alusel sõlmitud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab volitatud klassifikatsiooniühingul jätkata haldusülesande täitmist.

(3) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädeva klassifikatsiooniühingu väljastatud meresõiduohutusalase auditeerimise tunnistust.

(4) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Kui reeder taotleb laeva või reederi meresõiduohutusalast auditeerimist välisriigis, kannab ta Transpordiameti järelevalveametnike lähetuskulud, mis arvestatakse vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.

(6) Vastavuse tunnistuse, ajutise vastavuse tunnistuse, meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse ja ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu. Transpordiameti tehtava reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise ja sellele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast auditeerimist.

§ 6¹. Reederi ning tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise liigid ja lisaauditi läbiviimise tingimused

(1) Reederi või tema laeva meresõiduohutusalased auditeerimised liigitatakse järgmiselt:

1) esmane audit;

2) iga-aastane audit või vahepealne audit;

3) täisaudit;

4) audit ajutise tunnistuse väljastamiseks;

5) lisaaudit.

(2) Esmane, iga-aastane või vahepealne audit ja täisaudit ning audit ajutise tunnistuse väljastamiseks viiakse läbi vastavalt ISM koodeksis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 336/2006 sätestatud nõuetele.

(3) Lisaauditi võib läbi viia, kui:

1) pärast inimeludele, laevale või keskkonnale ohtliku juhtumi toimumist on vajadus kontrollida meresõiduohutuse korraldamise süsteemi efektiivset ning nõuetekohast funktsioneerimist;

2) on vaja veenduda reederi või laeva eelneva auditeerimise käigus avastatud mittevastavuste kõrvaldamises või

3) laevakontrolli ajal on laeval avastatud olulisi mittevastavusi.

(4) Lisaauditi mahu ja tähtaja määrab Transpordiamet, konsulteerides eelnevalt reederiga. Lisaauditi maht ja suunitlus sõltub asjaoludest. Transpordiamet teavitab reederit lisaauditi vajadusest.

§ 6². Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalasel auditeerimisel avastatud mittevastavus ning oluline mittevastavus

(1) Auditeerimisel avastatud mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kohta koostatakse akt. Aktis peavad sisalduma:

1) avastatud mittevastavuse või olulise mittevastavuse kirjeldus;

2) avastatud mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ja tähtaeg;

3) akti koostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;

4) akti koostamise kuupäev;

5) akti vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord;

6) aktiga tutvunud isiku allkiri.

(2) Mittevastavuse kõrvaldamiseks määrab Transpordiamet kooskõlastatult reederiga mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ning tähtaja. Mittevastavuse kõrvaldamise maksimaalne tähtaeg on kolm kuud. Reeder vastutab mittevastavuse kõrvaldamiseks vajalike meetmete rakendamise eest.

(3) Kui mittevastavuse kõrvaldamise meetmeid ei määrata auditeerimise käigus reederi kooskõlastuse puudumise tõttu, esitab reeder mittevastavuse kõrvaldamiseks võetavad meetmed Transpordiametile kooskõlastamiseks viie tööpäeva jooksul mittevastavuse akti reederile üleandmisest arvates.

(4) Olulise mittevastavuse avastamisel peab reeder või laeva kapten viivitamata rakendama meetmeid, et kõrvaldada olulise mittevastavuse põhjused või vähendada neid tasemeni, mis lubaks juhtumi klassifitseerimist mittevastavusena.

(5) Kui oluline mittevastavus on kõrvaldatud, tuleb reederil esitada Transpordiametile taotlus uueks auditeerimiseks. Auditeerimine viiakse läbi samas mahus kui algselt teostatud auditeerimine.

(6) Mittevastavuse aktis määratud tähtaja jooksul peab reeder esitama Transpordiametile aruande mittevastavuse kõrvaldamiseks võetud meetmete rakendamise kohta.

§ 6³. Vastavuse tunnistuse ja meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljastamisest ja pikendamisest keeldumine ning nende kehtetuks tunnistamine

(1) Vastavuse tunnistuse või meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljastamisest ja pikendamisest keeldutakse, kui meresõiduohutusalasel auditeerimisel avastatud oluline mittevastavus jääb kõrvaldamata.

(2) Vastavuse tunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:

1) reeder ei taotle kohustuslikku iga-aastast auditeerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa B-osa punktis 13.4 sätestatud ajavahemiku jooksul;

2) esineb oluline mittevastavus või

3) reeder loobub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa B-osa punktis 14.2 ettenähtud vastutusest meresõiduohutuse korraldamise eest.

(3) Vastavuse tunnistuse kehtetuks tunnistamisel ja pikendamisest keeldumisel tunnistatakse kehtetuks ka sellega seotud meresõiduohutuse korraldamise tunnistus ja ajutine meresõiduohutuse korraldamise tunnistus.

(4) Meresõiduohutuse korraldamise tunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:

1) reeder ei taotle laeva vahepealset auditeerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa B-osa punktis 13.8 sätestatud ajavahemiku jooksul;

2) esineb oluline mittevastavus;

3) vastutus laeva meresõiduohutuse korraldamise eest on edasi antud teisele reederile;

4) reeder loobub laeva meresõiduohutuse korraldamisest või

5) laev kustutatakse registrist või hakkab sõitma teise riigi lipu all.

§ 7. Loakohustus

Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:

1) Утратил силу

2) Утратил силу

3) laeva veealuse osa tuukriülevaatus ja veealune remontimine;

4) laeva raadiosideseadmete remontimine, kontrollimine ja kaldahooldus;

4¹) laeva päästevahendite remontimine, kontrollimine ja katsetamine;

5) Утратил силу

6) Утратил силу

7) Утратил силу

8) Утратил силу

9) väikelaeva ehitamine;

10) väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine;

11) käesoleva seaduse 5. peatüki kohane laevapere liikme erialane ettevalmistamine, välja arvatud laevakoka koolitus;

12) jetijuhtide väljaõppe korraldamine;

13) Утратил силу

14) reederi turvaülema väljaõppe korraldamine.

15) Утратил силу

§ 9. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Transpordiamet tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumisega 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kasutatavate tehnikavahendite loetelu, ülevaade taotleja tegevusest, milleks tegevusluba taotletakse, ning ettevõtja spetsialistide kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide (diplomid, tunnistused ja muu selline) koopiad.

(3) Kui isik taotleb käesoleva seaduse § 7 punktis 4 või 4¹ nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba, lisatakse taotlusele koopia loast või tunnistusest, mille seadme, vahendi või süsteemi tootja on taotlejale väljastanud selle toote katsetamiseks või selle hoolduse, kontrolli või remondi tegemiseks.

(3¹) Käesoleva seaduse § 7 punktis 4¹ nimetatud päästevahendite remontimise, kontrollimise ja katsetamise tegevusloa taotlemisel lisatakse taotlusele andmed päästevahendite hooldusjaama vastavuse kohta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuetele.

(4) Käesoleva seaduse § 7 punktides 10–12 nimetatud tegevusaladel tegevusloa taotlemisel lisatakse taotlusele õppekavad, tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekiri.

(4¹) Käesoleva seaduse § 7 punktis 9 nimetatud väikelaeva ehitamise tegevusloa taotlemisel lisatakse taotlus väikelaeva tootja unikaalse koodi saamiseks kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1 veesõidukite identifitseerimise korra kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL (mis käsitleb väikelaevu ja jette) raames (ELT L 1, 04.01.2017, lk 1–5) artikli 4 lõikega 1. Transpordiamet väljastab tootja unikaalse koodi koos tegevusloaga.

(5) Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(6) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab käesolevas seaduses ja rahvusvahelistes meresõiduohutust reguleerivates konventsioonides sätestatud nõuetele.

§ 10. Teatamiskohustus

Ettevõtja peab esitama Transpordiametile majandustegevusteate järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:

1) kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus;

2) laevade agenteerimine.

§ 11¹. Laeva turvalisuse järelevalve ja rahvusvaheline laeva turvatunnistus

(1) Turvalisuse järelevalve seisneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.

(2) Turvaülevaatus käesoleva seaduse tähenduses on laeva turvalisuse alase süsteemi auditeerimine, turvalisust tagavate seadmete ja varustuse kontrollimine ning turvaplaani vastavuse hindamine rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» ning siseriiklike õigusaktide nõuetele.

(3) Transpordiamet teostab järelevalvet laevade turvalisusega seotud nõuete täitmise üle.

(4) Turvaülevaatuse edukalt läbinud Eestis registreeritud laeva kohta väljastab Transpordiamet rahvusvahelise laeva turvatunnistuse (edaspidi turvatunnistus).

(5) Volitatud turvalisusorganisatsioon, kellega Transpordiamet on sõlminud halduslepingu, võib läbi viia laeva turvaülevaatuse, kooskõlastada laeva turvaplaani ja väljastada laeva turvatunnistuse.

(5¹) Haldusülesande täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Transpordiamet. Transpordiamet võtab viivitamata tarvitusele meetmed haldusülesande täitmise tagamiseks, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab volitatud turvalisusorganisatsioonil jätkata haldusülesande täitmist.

(6) Transpordiamet tunnustab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud turvalisusorganisatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud turvatunnistusi.

(7) Laeval peab olema rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» ja käesoleva seadusega ettenähtud turvatunnistuse originaal.

(8) Laeva turvaülevaatuse tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8¹) Kui reeder taotleb laeva turvaülevaatust välisriigi sadamas, kannab ta Transpordiameti järelevalveametnike lähetuskulud, mis on arvestatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaatuse ja kontrollimise käigus saadud või loodud andmed ja teave ning turvalisuse riskianalüüsid ja turvaplaanid ei ole avalikud.

(10) Laeva turvatunnistuse ja ajutise turvatunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu. Laeva turvaülevaatuse ning turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamise eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatust või turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamist.

§ 11³. Turvatase ja turvateabe edastamine

(1) Turvataseme Eesti riigilippu kandvatele laevadele kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(2) Turvatase kehtestatakse vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ning selle alusel kehtestatud rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi (edaspidi ISPS koodeks) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91) nõuetele.

(3) Утратил силу

(4) Laeva kapten on kohustatud sadamas viibimise ajal viima laeva turvataseme vastavusse sadama turvatasemega, kui sadama turvatase on kõrgem käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtestatud turvatasemest.

(5) Turvateabe edastamise ja vastuvõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(6) Laeval säilitatakse turvadeklaratsiooni kolm aastat.

§ 11⁴. Laevale turvalisuse kaalutlusel rakendatavad erakorralised meetmed

Kui julgeolekuasutustelt laekunud teabe või ohuhinnangu alusel kujutab laev endast siseriikliku julgeoleku riski, võib Transpordiamet rakendada turvalisuse kaalutlusel erakorralisi meetmeid, nagu piirangute seadmine laeva sadamas viibimise ajale, laeva sadamasse sisenemise keelamine, laeva ümberpaigutamine või laeva sadamast välja saatmine.

§ 11⁵. Laeva turvaülevaatuste liigid ja lisaülevaatuse läbiviimise tingimused

(1) Laeva turvaülevaatused (edaspidi turvaülevaatus) liigitatakse järgmiselt:

1) ülevaatus ajutise tunnistuse väljastamiseks;

2) esmane ülevaatus;

3) vahepealne ülevaatus;

4) täisülevaatus;

5) lisaülevaatus.

(2) Esmane, vahepealne ja täisülevaatus ning ülevaatus ajutise turvatunnistuse väljastamiseks viiakse läbi vastavalt ISPS koodeksis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 725/2004 sätestatud nõuetele.

(3) Lisaülevaatuse võib läbi viia järgmistel juhtudel:

1) laeva turvaplaani efektiivse toimimise kontrollimiseks, kui on esinenud turvaintsident;

2) ülevaatuse käigus avastatud mittevastavuse kõrvaldamise kontrollimiseks;

3) kui laeva turvaplaanis on tehtud olulisi muudatusi või

4) laevakontrolli ajal on laeval avastatud mittevastavus.

(4) Lisaülevaatuse mahu ja tähtaja määrab Transpordiamet, konsulteerides eelnevalt reederiga. Lisaülevaatuse maht ja suunitlus sõltub asjaoludest. Transpordiamet teavitab reederit lisaülevaatuse läbiviimise vajadusest.

§ 11⁶. Turvaülevaatuse käigus avastatud mittevastavus

(1) Turvaülevaatuse käigus avastatud mittevastavuse kohta koostatakse mittevastavuse akt, milles peavad sisalduma:

1) avastatud mittevastavuse kirjeldus;

2) avastatud mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ja tähtaeg;

3) akti koostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;

4) akti koostamise kuupäev;

5) akti vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord;

6) aktiga tutvunud isiku allkiri.

(2) Mittevastavuse kõrvaldamiseks määrab Transpordiamet kooskõlastatult reederiga mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ja tähtaja. Reeder vastutab mittevastavuse kõrvaldamiseks vajalike meetmete rakendamise eest.

(3) Kui mittevastavuse kõrvaldamise meetmeid ei määrata turvaülevaatuse käigus reederi kooskõlastuse puudumise tõttu, esitab reeder mittevastavuse kõrvaldamiseks võetavad meetmed Transpordiametile kooskõlastamiseks viie tööpäeva jooksul mittevastavuse akti reederile üleandmisest arvates.

(4) Утратил силу

(5) Утратил силу

(6) Mittevastavuse aktis määratud tähtaja jooksul peab reeder esitama Transpordiametile aruande mittevastavuse kõrvaldamiseks võetud meetmete rakendamise kohta.

§ 11⁷. Turvatunnistuse väljastamisest ja pikendamisest keeldumine ning turvatunnistuse kehtetuks tunnistamine

(1) Turvatunnistuse väljastamisest või pikendamisest keeldutakse, kui turvaülevaatuse käigus jääb kõrvaldamata mittevastavus.

(2) Turvatunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:

1) reeder ei taotle laeva vahepealset ülevaatust ISPS koodeksi A osa punktis 19.1.1.3 sätestatud ajavahemiku jooksul;

2) Утратил силу

3) vastutus laeva turvalisuse korraldamise eest on edasi antud teisele reederile;

4) reeder loobub laeva turvalisuse korraldamisest;

5) laev kustutatakse registrist või hakkab sõitma teise riigi lipu all.

§ 11¹³. Meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse väljastamine

(1) Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeval peab olema meretöö seaduse ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni või Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni kohane laevapere liikme töö- ja elamistingimuste nõuetele vastavust tõendav tunnistus järgmiselt:

1) rahvusvahelist meresõitu tegeval laeval, mille kogumahutavus on 500 või enam, välja arvatud kalalaeval, peab olema Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni nõuete kohane meretöötunnistus, mille juurde kuulub meretöönõuetele vastavuse deklaratsioon (edaspidi meretöötunnistus);

2) üle 24 meetri pikkusel kalalaeval, mis on merel üle kolme päeva ja sõidab tavaliselt väljaspool lähisõitu, peab olema Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni nõuete kohane kalandustöötunnistus.

(2) Reeder võib meretöötunnistust taotleda ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetamata Eestis registreeritud laevale.

(3) Laeva kohta väljastab meretöötunnistuse või kalandustöötunnistuse reederi taotluse alusel Transpordiamet pärast laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatuse (edaspidi käesolevas peatükis ülevaatus) edukat läbimist.

(4) Transpordiametil on õigus anda ülevaatuse tegemise ning meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse väljastamise haldusülesannete täitmine halduslepinguga rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud pädevus- ja sõltumatusnõuetele vastavale volitatud klassifikatsiooniühingule. Haldusülesande täitmise üle teeb haldusjärelevalvet Transpordiamet, kes võtab viivitamata meetmed haldusülesande täitmise tagamiseks, kui haldusleping lõpetatakse või kui esineb muu põhjus, mis takistab volitatud klassifikatsiooniühingul haldusülesande täitmist.

(5) Transpordiamet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud meretöötunnistusi ja kalandustöötunnistusi, kui need vastavad käesoleva seaduse ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni või Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni nõuetele.

(6) Meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv.

§ 11¹⁴. Laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatus

(1) Ülevaatuse eesmärk on tagada, et laevapere liikme töö- ja elamistingimused laeval vastavad meretöö seaduses ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioonis või Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsioonis sätestatud nõuetele.

(2) Ülevaatused liigitatakse järgmiselt:

1) esmane ülevaatus, mis tehakse enne meretöötunnistuse või kalandustöötunnistuse väljastamist;

2) vahepealne ülevaatus meretöötunnistuse kehtivuse kinnitamiseks, mis tehakse meretöötunnistuse kehtivuse teisel või kolmandal aastal;

3) vahepealne ülevaatus kalandustöötunnistuse kehtivuse kinnitamiseks, mis tehakse ajavahemikus kolm kuud enne või pärast kalandustöö tunnistuse kehtivuse teist või kolmandat aastat;

4) täisülevaatus, mis tehakse iga viie aasta tagant meretöötunnistuse või kalandustöötunnistuse uuendamiseks.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülevaatustele võib täiendavalt teha:

1) reederi taotlusel ülevaatuse käesoleva seaduse §-s 11¹⁶ sätestatud ajutise meretöötunnistuse väljastamiseks;

2) meretöötunnistuse kehtivuse ajal lisaülevaatuse, mille ulatuse ja tegemise aja määrab Transpordiamet, konsulteerides enne reederiga.

(4) Ülevaatuse tegemisel kontrollib Transpordiamet järgmisi dokumente ja asjaolusid:

1) laevapere liikme vanus;

2) laevapere liikme tervisetõend;

3) laevapere liikme kvalifikatsioon;

4) meretööleping, sealhulgas töötasu maksmise tingimused;

5) töö- ja puhkeaeg;

6) rahaline tagatis laevapere liikme kojusõidu korraldamise ja hülgamise kulude hüvitamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse § 11¹³ lõike 1 punktis 2 sätestatud kalalaeva ülevaatusel;

6¹) meretöö seaduse §-s 39¹ nimetatud nõuete hüvitamisega seotud tagatis, välja arvatud käesoleva seaduse § 11¹³ lõike 1 punktis 2 sätestatud kalalaeva ülevaatusel;

7) töövahendusbüroode kasutamine;

8) laeva mehitustase;

9) majutustingimused ja puhkevõimalused laeval;

10) toitlustamine laeval;

11) meditsiiniabi laeval;

12) kaebuste esitamise ja menetlemise kord laeval, välja arvatud käesoleva seaduse § 11¹³ lõike 1 punktis 2 sätestatud kalalaeva ülevaatusel.

(5) Ülevaatuse tegemisele võib Transpordiamet kaasata Tööinspektsiooni ja Terviseameti nende pädevuse piires.

(6) Ülevaatuse tegemise eest tuleb tasuda riigilõiv.

(7) Kui reeder taotleb ülevaatuse tegemist välisriigis, kannab ta ülevaatust tegevate järelevalveametnike lähetuskulud, mida arvestatakse vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.

§ 11¹⁵. Meretöötunnistuse väljastamiseks, kehtivuse kinnitamiseks ja uuendamiseks tehtud laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatusel avastatud mittevastavus ja oluline mittevastavus

(1) Meretöötunnistuse väljastamiseks, kehtivuse kinnitamiseks või uuendamiseks tehtud ülevaatusel avastatud mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kohta koostatakse akt, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:

1) avastatud mittevastavuse või olulise mittevastavuse kirjeldus;

2) avastatud mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ja tähtaeg;

3) akti koostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;

4) akti koostamise kuupäev;

5) akti vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord;

6) aktiga tutvunud isiku allkiri.

(2) Mittevastavuse kõrvaldamiseks määrab Transpordiamet kooskõlastatult reederiga mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ning tähtaja. Mittevastavuse kõrvaldamise maksimaalne tähtaeg on kolm kuud. Reeder on vastutav mittevastavuse kõrvaldamiseks vajalike meetmete rakendamise eest.

(3) Kui mittevastavuse kõrvaldamise meetmeid ei määrata ülevaatuse käigus reederi kooskõlastuse puudumise tõttu, esitab reeder mittevastavuse kõrvaldamiseks kavandatavad meetmed Transpordiametile kooskõlastamiseks viie tööpäeva jooksul mittevastavuse akti reederile üleandmisest arvates.

(4) Olulise mittevastavuse avastamisel peab reeder või laeva kapten viivitamata rakendama meetmeid, et kõrvaldada olulise mittevastavuse põhjused või vähendada neid tasemeni, mis lubaks juhtumi klassifitseerimist mittevastavusena.

(5) Kui oluline mittevastavus on kõrvaldatud, peab reeder taotlema korduvat ülevaatust, mis tehakse samas mahus kui algne ülevaatus.

(6) Reeder peab esitama Transpordiametile mittevastavuse aktis määratud tähtaja jooksul aruande mittevastavuse kõrvaldamiseks võetud meetmete rakendamise kohta.

§ 11¹⁶. Ajutise meretöötunnistuse väljastamine

(1) Reederi taotlusel võib Transpordiamet väljastada kuni kuueks kuuks ajutise meretöötunnistuse:

1) uuele laevale;

2) lippu vahetavale laevale;

3) laevale, mille reeder vahetub.

(2) Ajutise meretöötunnistuse kehtivuse ajal ei pea laeval olema käesoleva seaduse § 11¹³ lõike 1 punktis 1 nimetatud meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni.

(3) Ajutise meretöötunnistuse võib välja anda pärast Transpordiameti põhjendatud ja otstarbekas mahus tehtud ülevaatuse edukat läbimist.

(4) Transpordiamet väljastab ajutise meretöötunnistuse pärast seda, kui:

1) laev on läbinud Transpordiameti põhjendatud ja otstarbekas mahus tehtud ülevaatuse;

2) reeder on tõendanud, et laeval on meretöö konventsiooni nõuete järgimiseks asjakohane kord;

3) reeder on tõendanud, et kapten teab meretöö konventsiooni nõudeid ja nende rakendamise kohustusi;

4) reeder on esitanud asjakohase teabe meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni saamiseks.

(5) Enne ajutise meretöötunnistuse kehtivuse lõppu teeb Transpordiamet reederi taotlusel laeval käesoleva seaduse § 11¹⁴ lõike 2 punktis 1 sätestatud esmase ülevaatuse.

§ 11¹⁷. Meretöötunnistuse, meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni, ajutise meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse vorm

(1) Meretöötunnistus, ajutine meretöötunnistus ja kalandustöötunnistus vormistatakse eesti ja inglise keeles.

(2) Kalandustöötunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Vahepealse ülevaatuse edukat läbimist kinnitab Transpordiameti märge meretöötunnistusel või kalandustöötunnistusel.

(4) Meretöötunnistus, ajutine meretöötunnistus ja kalandustöötunnistus või nende koopiad peavad olema laevapere liikmele laeval kättesaadavad.

§ 11¹⁸. Tunnistuse kehtivus

(1) Meretöötunnistus ja kalandustöötunnistus kehtivad kuni viis aastat tunnistuse väljastamisest arvates.

(1¹) Kui laev on edukalt läbinud täisülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid uut tunnistust ei ole võimalik väljastada enne olemasoleva meretöötunnistuse kehtivuse lõppu, võib Transpordiamet pikendada olemasoleva meretöötunnistuse kehtivust kuni viie kuu võrra.

(2) Transpordiamet tunnistab meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse kehtetuks, kui:

1) ülevaatuse tulemus ei võimalda kinnitada laevapere liikme töö- ja elamistingimuste vastavust Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni või Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni ja meretöö seaduse nõuetele;

2) reeder ei ole läbinud tähtaegselt vahepealset ülevaatust;

3) laev vahetab lippu;

4) reeder ei võta vastutust laeva käitamise eest;

5) laeva konstruktsiooni või sisseseadet on oluliselt muudetud.

§ 12. Laeva tehnilise järelevalve korraldamineизменено 19.07.2026

(1) Tehniline järelevalve käesoleva seaduse tähenduses on laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimine rahvusvahelistes konventsioonides ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(2) Tehniline järelevalve seisneb käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.

(3) Eestis registreeritud laeva tehnilist järelevalvet teostab Transpordiamet. Laevale kogumahutavusega 500 või enam, välja arvatud riigihaldusülesandeid täitvale laevale, siseveelaevale, ajaloolisele laevale ja teisaldatavale ujuvvahendile, teevad tehnilist ülevaatust Transpordiamet ja volitatud klassifikatsiooniühing. Reederi taotlusel võib volitatud klassifikatsiooniühing teha tehnilist ülevaatust ka alla 500-se kogumahutavusega laevale ning riigihaldusülesandeid täitvale laevale, siseveelaevale, ajaloolisele laevale ja teisaldatavale ujuvvahendile.

(3¹) Volitatud klassifikatsiooniühingutele esitatavad nõuded ja volitatud klassifikatsiooniühingute üle järelevalve teostamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(4) Laevale, millele volitatud klassifikatsiooniühing väljastab kõik meresõiduohutust tõendavad tunnistused ning millele Transpordiamet on väljastanud meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse, ei tee Transpordiamet merekõlblikkuse tunnistuse või reisijateveo tunnistuse väljastamiseks vajalikku tehnilist ülevaatust ega väljasta nimetatud tunnistusi.

(5) Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, lootsilaevale ja sadamateenuseid osutavale laevale, kohaldatakse väikelaevale kehtestatud tehnilisi nõudeid.

(6) Alla 7-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, ei kohaldata käesoleva seaduse § 13 lõike 4 punktides 2–5 sätestatud tehnilise ülevaatuse nõudeid.

(7) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teostab tehnilist järelevalvet Kaitsevägi.

§ 13. Tehniliste ülevaatuste korraldamine ja liigitamineизменено 19.07.2026

(1) Laeva tehniline ülevaatus korraldatakse rahvusvaheliste konventsioonide ning käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses ja tähtaegadel. Ajaloolise laeva tehnilisel ülevaatusel võib Transpordiamet teha mööndusi, kui on tagatud laeva ohutus.

(2) Reisilaevade tehnilised ülevaatused liigitatakse järgmiselt:

1) esmane ülevaatus, mis tehakse enne laeva kasutusele võtmist;

2) täisülevaatus, mis tehakse üks kord 12 kuu jooksul tunnistuste väljastamise või nende kehtivuse kinnitamise korral ja mille hulka kuulub ka laeva veealuse osa ülevaatus;

3) täielik või osaline lisaülevaatus, mis tehakse sõltuvalt asjaoludest kas pärast laevaõnnetust, laeva ümberehitamist, laeva kasutusviisi muutmist või enne laeva Eestis registreerimist või kui selleks tekib vajadus;

4) reisiparvlaeva ja kiirreisilaeva külastusriigipoolne lisaülevaatus.

(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud lisaülevaatus jaguneb järgmiselt:

1) enne regulaarreiside alustamist tehtav lisaülevaatus;

2) iga-aastane lisaülevaatus, mis tehakse 12 kuu möödumisel viimasest lisaülevaatusest, kui laev juba sooritab regulaarreise;

3) iga-aastane regulaarreisi ajal tehtav lisaülevaatus;

4) lisaülevaatus, mis tehakse iga kord, kui laeva on suures ulatuses moderniseeritud või ümber ehitatud, kui on vahetunud reeder või laeva lipp või kui laev on viidud teise klassifikatsiooniühingu järelevalve alla.

(2²) Eesti sadamatesse saabuvate ja neist väljuvate rahvusvahelisi regulaarreise tegevate või väljaspool kohalikku rannasõitu riigisiseseid regulaarreise tegevate reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade külastusriigipoolne lisaülevaatus viiakse läbi Transpordiameti ning külastusriigi ja lipuriigi pädevate asutuste koostöös.

(2³) Üks kord viie aasta jooksul tehakse reisilaeva täisülevaatuse käigus ka laeva veealuse osa dokiülevaatus, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini.

(2⁴) Üle kümne aasta vanusel reisilaeval tehakse vähemalt kaks korda viie aasta jooksul täisülevaatuse käigus laeva veealuse osa dokiülevaatus, seejuures ei või ülevaatustevaheline aeg ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini.

(2⁵) Käesoleva paragrahvi lõikes 2⁴ nimetatud juhul võib reederi taotlusel laeva veealuse osa ühe dokiülevaatuse asendada ülevaatusega vees, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) järgitud on ülevaatuse ja sertifitseerimise ühtlustatud süsteemi ülevaatusjuhiseid, mis on koostatud asjaomaste IMO resolutsioonide ja ringkirjade nõuete kohaselt;

2) järgitud on volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirju ja norme;

3) tegemist ei ole reisiparvlaevaga;

4) laev ei ole vanem kui 15 aastat;

5) Transpordiamet on andnud asendamiseks nõusoleku.

(3) Reisiparvlaeva ja kiirreisilaeva külastusriigipoolse lisaülevaatuse tegemise ja kontrollimise korra ning lisaülevaatuse akti kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Kauba- ja kalalaeva ning teiste laevade tehnilised ülevaatused liigitatakse järgmiselt:

1) esmane ülevaatus, mis tehakse enne laeva kasutusele võtmist;

2) täisülevaatus, mis tehakse seoses tunnistuste väljastamisega vähemalt üks kord viie aasta jooksul;

3) vahepealne ülevaatus, mis tehakse teise või kolmanda iga-aastase ülevaatuse asemel;

4) iga-aastane ülevaatus;

5) laeva veealuse osa ülevaatus, mis tehakse vähemalt kaks korda viie aasta jooksul, seejuures ei või ülevaatustevaheline aeg ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua ülevaatust sagedamini;

6) täielik või osaline lisaülevaatus sõltuvalt asjaoludest kas pärast laevaõnnetust, laeva ümberehitamist, laeva kasutusviisi muutmist või enne laeva Eestis registreerimist või kui selleks tekib vajadus.

(4¹) Üks kord viie aasta jooksul tehakse kauba- ja kalalaeva ning muu laeva täisülevaatuse käigus ka laeva veealuse osa dokiülevaatus, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua ülevaatust sagedamini.

(4²) Üle kümne aasta vanusel kauba- ja kalalaeval ning muul laeval tehakse vähemalt kaks korda viie aasta jooksul täisülevaatuse käigus laeva veealuse osa dokiülevaatus, seejuures ei või ülevaatustevaheline aeg ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini.

(4³) Käesoleva paragrahvi lõikes 4² nimetatud juhul võib reederi taotlusel laeva veealuse osa ühe dokiülevaatuse asendada ülevaatusega vees, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) järgitud on ülevaatuse ja sertifitseerimise ühtlustatud süsteemi ülevaatusjuhiseid, mis on koostatud asjaomaste IMO resolutsioonide ja ringkirjade nõuete kohaselt;

2) järgitud on volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirju ja norme;

3) laev ei ole tanker või puistlastilaev;

4) laev ei ole vanem kui 15 aastat;

5) Transpordiamet on andnud asendamiseks nõusoleku.

(5) Laevale, mida on viimase 12 kuu jooksul laeva kontrollimiste käigus välisriigis kaks korda kinni peetud, tuleb korraldada hiljemalt ühe kuu möödudes viimasest kinnipidamisest täielik või osaline lisaülevaatus, mis ei pea hõlmama dokiülevaatust.

(6) Reeder tagab laeva tähtaegse esitamise tehnilisele ülevaatusele. Taotluse laeva tehnilise ülevaatuse korraldamiseks Eesti sadamas või dokis esitab reeder Transpordiametile vähemalt viis tööpäeva ning tehnilise ülevaatuse korraldamiseks välisriigi sadamas või dokis vähemalt kaks nädalat enne soovitud ülevaatust.

(7) Ülevaatustevahelisel ajal on reeder kohustatud teatama Transpordiametile ja laeva tehnilist järelevalvet teostavale klassifikatsiooniühingule avastatud vigastustest või riketest, mis avaldavad mõju laeva merekõlblikkusele või sisevetel sõidukõlblikkusele. Kui selline vigastus või rike avastatakse välisriigi sadamas, on reeder kohustatud sellest teatama ka välisriigi pädevale asutusele.

(8) Eesti riigilippu kandva laeva tehniline ülevaatus tehakse Eesti sadamas. Kui reeder taotleb välisriigi sadamas viibiva laeva tehnilist ülevaatust, kannab ta Transpordiameti järelevalveametniku lähetuskulud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.

(9) Laeva tehnilise ülevaatuse eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul ülevaatuse toimumise päevast arvates. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Transpordiamet Eestis registrisse kandmiseks vajalikku ankeeti laeva peamiste tehniliste andmete kohta ega merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistust.

(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse korra ning tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele kehtestab Kaitsevägi.

§ 14. Laeva tehnilise dokumentatsiooni esitamine Transpordiametile

(1) Eestis registreeritava või registreeritud ehitatava või ümberehitatava laeva tehniline dokumentatsioon tuleb esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud korrale.

(2) Välisriigis omandatud laeva või prahtimislepingu alusel laevapereta prahitud laeva tehniline dokumentatsioon tuleb esitada Transpordiametile ühe kuu jooksul pärast laeva Eestis registreerimist.

(3) Transpordiametile esitatavate tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamise ja kooskõlastamise eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast läbivaatamise toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Transpordiamet kooskõlastamisotsust.

§ 15¹. Leppemärgid

Eestis kohaldatakse laeva ja ohtliku lasti käitamise ning hädaolukorras tegutsemise hõlbustamiseks IMO heakskiidetud leppemärke, mis avaldatakse Transpordiameti veebilehel.

§ 15². Laevaandmete alaline register

(1) Laeval peab olema rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuete ja vormi kohane tunnistus «Laevaandmete alaline register» (Continuous Synopsis Record).

(2) Transpordiamet väljastab tunnistuse «Laevaandmete alaline register» reederilt saadud andmete alusel.

(3) Tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 16. Laeva merekõlblikkus ja sõidukõlblikkus

Laev on merekõlblik ja sisevetel sõidukõlblik, kui see on projekteeritud, ehitatud, seadistatud, varustatud, mehitatud ning lastitud ohutu meresõidu ja hea merepraktika või sisevetel ohutu sõidu nõuete kohaselt ning laeva tehniline seisund vastab meresõiduohutuse nõuetele, mille järgimine aitab ära hoida laevaõnnetusi, ohtu inimeludele ja merekeskkonna või sisevete reostust.

§ 17. Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistusизменено 19.07.2026

(1) Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on dokumendid, mis tõendavad, et laevale on tehtud tehniline ülevaatus käesoleva seaduse § 13 lõike 4 kohaselt ja laev on tunnistatud käesoleva seaduse kohaselt merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev vastab ka teistele käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(2) Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus väljastatakse laeva esmase või täisülevaatuse läbimise korral viieks aastaks.

(2¹) Merekõlblikkuse tunnistust ja sõidukõlblikkuse tunnistust ei väljastata alla 12-meetrise kogupikkusega laevale. Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale väljastatakse iga-aastase ülevaatuse läbimisel tehnilise ülevaatuse kontrollakt.

(3) Merekõlblikkuse tunnistusele ja sõidukõlblikkuse tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Transpordiamet võib kinnitada laeva kohta väljastatud merekõlblikkuse tunnistuse või reisijateveo tunnistuse kehtivust volitatud klassifikatsiooniühingu ülevaatuse tulemusena väljastatud või kinnitatud tunnistuste alusel, kui laeva eelneva kolme aasta tehniliste ülevaatuste ja laevakontrolli tulemuste põhjal ei ole laeva kinni peetud ning üheski laevakontrolli aktis ei ole nimetatud puudusi rohkem kui viis.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata laeva registrisse kandmiseks korraldatava täieliku lisaülevaatuse suhtes.

(6) Kui Transpordiamet kooskõlas käesoleva seaduse § 3 lõigetega 1 ja 2 väljastab laeva kohta kõik rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel ettenähtud tunnistused või väljastab kalalaevale § 19 lõike 4 kohaselt kalalaeva vastavuse tunnistuse, ei väljasta Transpordiamet selle laeva kohta merekõlblikkuse tunnistust.

(6¹) Утратил силу

(7) Laeva kasutamine meresõiduks või sõiduks sisevetel on keelatud, kui laeval puudub merekõlblikkuse tunnistus või sõidukõlblikkuse tunnistus, välja arvatud juhul, kui merekõlblikkuse tunnistuse või sõidukõlblikkuse tunnistuse olemasolu ei ole käesoleva seaduse kohaselt nõutud.

(8) Kui reederil on vaja laeva tehniliseks ülevaatuseks ettevalmistamiseks või teises sadamas remontimiseks, käigukatsetuste läbiviimiseks või muudel seesugustel asjaoludel väljuda sadamast, ja laeval puuduvad nõutavad meresõiduohutust tõendavad tunnistused, väljastab Transpordiamet reederi kirjaliku taotluse alusel laevale, mille merekõlblikkus seda võimaldab, ühekordse ülesõiduloa.

(9) Ühekordse ülesõiduloa väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise korra kehtestab Kaitsevägi.

§ 17². Reisijateveo tunnistus, siseveelaeva reisijateveo tunnistus ja eripüstuvusnõuded

(1) Eesti riigilippu kandval reisilaeval peab olema reisijateveo tunnistus või siseveelaeva reisijateveo tunnistus, mis tõendab, et laevale on tehtud tehniline ülevaatus käesoleva seaduse § 13 lõike 2 kohaselt, laev on tunnistatud merel või sisevetel reisijateveoks kõlblikuks ja vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(2) Kui Transpordiamet väljastab rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ettenähtud reisilaeva ohutuse tunnistuse, kohalikku rannasõitu tegevale reisilaevale reisilaeva ohutuse tunnistuse või ajaloolise laeva tunnistuse, ei väljasta ta selle reisilaeva kohta reisijateveo tunnistust.

(3) Eesti sadamat külastaval välisriigi lippu kandval reisilaeval peab olema meresõiduohutust tõendav tunnistus, milles on märgitud reisijate lubatud piirarv.

(4) Reisilaeva pardale ei või võtta rohkem reisijaid, kui on märgitud reisijateveo või reisilaeva ohutuse tunnistusel või välisriigi lippu kandva reisilaeva puhul muul meresõiduohutust tõendaval tunnistusel.

(5) Eripüstuvusnõuetele vastavuse kohta teeb tunnistuse väljastaja kande reisiparvlaeva reisijateveo tunnistusele või reisilaeva ohutuse tunnistusele. Kõnealust nõuet kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.

(6) Reisiparvlaeva eripüstuvusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(7) Reisijateveo tunnistusele ja siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 17³. Ajaloolise laeva tunnistus

(1) Transpordiamet väljastab ajaloolisele laevale reederi taotlusel ajaloolise laeva tunnistuse, mis tõendab, et laevale on tehtud tehniline ülevaatus käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt ja laev on tunnistatud merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(2) Ajaloolise laeva tunnistus väljastatakse kuni viieks aastaks.

(3) Kui laeva kohta on väljastatud ajaloolise laeva tunnistus, siis ei pea selle laeva kohta kohalikus rannasõidus sõitmiseks väljastama merekõlblikkuse, sõidukõlblikkuse või reisijateveo tunnistust.

(4) Ajaloolise laeva tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 17⁴. Laeva õppelaevana kasutamine

(1) Õppelaevana kasutatava laeva meresõiduohutust tõendavale tunnistusele tehakse mereõppeasutuse taotlusel sellekohane kanne.

(2) Õppelaevana kasutatav laev ei tohi õppetegevusega samal ajal tegeleda muu majandustegevusega, mis ei ole otseselt seotud õppetegevusega.

§ 18. Meresõiduohutust tõendava tunnistuse, merekõlblikkuse tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo tunnistuse ja ajaloolise laeva tunnistuse kehtetuks tunnistamine, tunnistuse kehtivuse kaotamine ning kehtivuse peatamine

(1) Transpordiamet tunnistab meresõiduohutust tõendava tunnistuse, merekõlblikkuse tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo tunnistuse ja ajaloolise laeva tunnistuse kehtetuks:

1) laeva või selle seadmete konstruktsiooni sellise muudatuse korral, mis kahjustab laeva merekõlblikkust, sisevetel sõidukõlblikkust või reisijateveoks kõlblikkust;

2) laeva või selle seadme sellise vigastuse korral, mis kahjustab laeva merekõlblikkust, sisevetel sõidukõlblikkust või reisijateveoks kõlblikkust, ning vigastust ei ole kõrvaldatud Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu ettekirjutatud viisil.

(2) Laeva meresõiduohutust tõendav tunnistus, merekõlblikkuse tunnistus, sõidukõlblikkuse tunnistus, reisijateveo tunnistus, siseveelaeva reisijateveo tunnistus ja ajaloolise laeva tunnistus kaotab kehtivuse:

1) Утратил силу

2) kui laevale ei ole tehtud käesoleva seadusega ettenähtud tehnilist ülevaatust;

3) laeva kustutamisel Eesti registrist;

4) kui laev on «26. jaanuari 1982. aasta Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumis laevakontrolli kohta» koos kehtivate muudatustega (The Paris Memorandum of Understanding on Port State Control – Paris MOU) (edaspidi Paris MOU) sätestatud korra kohaselt 12 kuu jooksul välisriigis kaks korda kinni peetud ning laev ei ole käesoleva seaduse § 13 lõike 5 kohaselt ühe kuu möödudes viimasest kinnipidamisest läbinud täielikku või osalist lisaülevaatust.

(3) Transpordiamet peatab laeva meresõiduohutust tõendava tunnistuse, merekõlblikkuse tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo tunnistuse ja ajaloolise laeva tunnistuse kehtivuse laeva madalale sõidu või põhjapuute korral, välja arvatud juhul, kui põhjapuude on lubatud sadama eeskirjaga või see on looduslike tingimuste tõttu sadamas tavapärane.

(4) Kui reeder tõendab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tunnistuse kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud, taastab Transpordiamet tunnistuse kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne tunnistuse kehtivuse taastamist laeva vastavust asjakohastele nõuetele.

§ 19. Laeva projekteerimise, ehitamise, seadistamise ja remontimise nõudedизменено 19.07.2026

(1) Laev projekteeritakse, ehitatakse, seadistatakse ja remonditakse käesoleva seaduse ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuete ning klassifikatsiooniühingute reeglite alusel.

(2) Transpordiamet teostab riiklikku järelevalvet ja volitatud klassifikatsiooniühing teostab järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise, seadistamise ja remontimise üle.

(3) Transpordiamet võib käesoleva seaduse 3., 4., 5., 7. ja 10. peatüki sätted jätta kohaldamata või kohaldada neid osaliselt, kui on tagatud laeva ohutus. Erandi tegemisel arvestab Transpordiamet laeva püstuvust, konstruktsiooni, sõidupiirkonda ja sõidupiirkonna hüdrometeoroloogilist eripära.

(4) 24-meetrise või suurema pikkusega kalalaeva sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistusele, vabastuse tunnistusele ja varustuse nimekirja kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ohutusnõuded:

1) 12-meetrise ja suurema kogupikkusega kalalaevale;

2) alla 24-meetrise pikkusega reisilaevale;

3) alla 500-se kogumahutavusega kaubalaevale;

4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata laevale niivõrd, kuivõrd need ei ole sätestatud käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 6 alusel kehtestatud või muus õigusaktis või rahvusvahelises konventsioonis.

(6) Kohalikku rannasõitu tegeva reisilaeva ohutusnõuded, reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad ja ohutuse tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(7) Утратил силу

(8) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ja lõike 5 punkti 1 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale Eesti territoriaal- ja sisemerel ning sisevetel kala püüdvale ja püütud kala Eesti sadamas lossivale kalalaevale.

(9) Käesoleva paragrahvi lõiget 6 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.

§ 19¹. Laeva ohutusvarustuse paigaldamise ja turule laskmise nõuded

(1) Turule lasta või laeva pardale paigaldada võib ainult käesoleva seaduse nõuetele vastavat laeva ohutusvarustust, mille nõuetele vastavus on käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis ettenähtud korras tõendatud. Käesoleva paragrahvi lõiget 3 kohaldatakse rahvusvaheliste konventsioonide reguleerimisalasse kuuluva Eestis registrisse kantud või kantava laeva varustuse suhtes.

(2) Утратил силу

(3) Laevade ohutusvarustusele esitatavad nõuded, ohutusvarustuse nõuetele vastavuse tõendamise ja märgistusega varustamise korra, vastavusmärgi vormi, ohutusvarustuse katsetamise ja laevale paigaldamise korra ning laeva ohutusvarustuse tunnistusele kantavate andmete loetelu ja selle väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(4) Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing võib pärast ohutusvarustuse paigaldamist laeva pardale seda varustust hinnata, kui rahvusvahelised õigusaktid nõuavad ohutusvarustuse katsetamist laeva pardal ohutuse tagamiseks või saaste vältimiseks tingimusel, et ei korrata vastavushindamise protseduuride raames tehtud katseid.

(5) Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing võib lubada erandlike tehniliste uuendustega ohutusvarustust, mille puhul ei ole järgitud nõuetele vastavuse tõendamise korda, paigaldada laeva pardale, kui katse abil või muul Transpordiametit või volitatud klassifikatsiooniühingut rahuldaval viisil on tõestatud, et selline varustus on sama tõhus kui varustus, mille nõuetele vastavus on ettenähtud korras tõendatud.

(6) Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing võib katsetamiseks või hindamiseks lubada ajutiselt laeva pardale paigaldada rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide nõuetele mittevastavat täiendavat ohutusvarustust, mis ei asenda nõuetekohast varustust ning mille kohta Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing on väljastanud vastava tunnistuse.

(7) Kui väljaspool Eesti või Euroopa Liidu liikmesriikide sadamaid on vajalik asendada laeva ohutusvarustus ning erandlikel asjaoludel ei ole mõistliku aja jooksul või mõistliku hinnaga võimalik laevale paigaldada ohutusvarustust, mille nõuetele vastavus on käesoleva seaduse kohaselt tõendatud, võib laevale paigaldada muu varustuse, arvestades järgmisi tingimusi:

1) laeva ohutusvarustuse kohta peavad olema väljastatud teavitatud asutusega samaväärse asutuse dokumendid tingimusel, et Euroopa Liidu ja asjassepuutuva riigi vahel on sõlmitud nimetatud asutuste vastastikuse tunnustamise leping;

2) kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuet ei ole võimalik täita, peavad laeva ohutusvarustuse kohta olema väljastatud asjakohaste konventsioonide osalisriigiks oleva IMO liikmesriigi dokumendid varustuse asjakohastele IMO nõuetele vastavuse kohta.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt erandlikel asjaoludel asendatud ohutusvarustusest, ohutusvarustuse asendamise põhjustest ning ohutusvarustuse tehnilistest andmetest peab reeder viivitamata teavitama Transpordiametit või volitatud klassifikatsiooniühingut. Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing kontrollib laeva ülevaatusel, et erandlikel asjaoludel laevale paigaldatud ohutusvarustus ja selle katsetusdokumendid vastavad rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide nõuetele.

§ 19². Teavitatud asutus

(1) Teavitatud asutus käesoleva peatüki tähenduses on vastavushindamisasutus, kellel on õigus teostada laeva ohutusvarustuse nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure.

(2) Teavitatud asutusele, sealhulgas talle tegevusloa andmisele, selle kehtivuse peatamisele või kehtetuks tunnistamisele, samuti teavitatud asutusena tegutsemisele ja tema üle järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust.

§ 20. Laevapere erialane ettevalmistamine

(1) Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise, sealhulgas meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja kinnituslehe väljastamise korra, väljastatavatele dokumentidele kantavate andmete loetelu ning meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja teiste laevapere liikmetele väljastatavate tunnistuste tunnustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

(2) Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise korra ning diplomitele ja kutsetunnistustele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(3) Mereõppeasutus peab omama meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele vastavat auditeeritud kvaliteedisüsteemi.

(3¹) Kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavust eeldatakse, kui selle loomisel on juhindutud standardist EVS-EN ISO 9001 ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni ja õigusaktide nõuetest ning kvaliteedisüsteem on asjakohaselt sertifitseeritud. Kvaliteedisüsteemi auditeerimismeeskonna juhil või kaasataval eksperdil peab olema laevaohvitseri kvalifikatsioon ning ta peab tundma valdkonna õigusakte.

(3²) Kvaliteedisüsteemi kasutusala peab sisaldama laevapere liikmete tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolituse valdkonda, mille eesmärgiks on meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis ning rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel sätestatud kvalifikatsiooni omistamine või nimetatud konventsioonides sätestatud teadmiste ja oskuste omandamine või hindamine.

(3³) Kvaliteedisüsteemi ei pea omama mereõppeasutus, mis tegeleb laevapere liikmete tasemeõppega (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolitusega, mille eesmärgiks on meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis ning rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel sätestamata kvalifikatsiooni omistamine või nimetatud konventsioonides sätestamata teadmiste ja oskuste omandamine.

(4) Mereõppeasutus esitab Transpordiametile kvaliteedisüsteemi välisauditi aruande ühe kuu jooksul välisauditi tegemisest arvates. Kvaliteedisüsteemi esmane sõltumatu välisaudit peab olema läbi viidud kolme kuu jooksul koolitustegevuse algusest või teadmiste ja oskuste hindamisest arvates.

(5) Утратил силу

(5¹) Transpordiamet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse:

1) isikule, kes on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusakti kohase koolituse ja meresõidupraktika ning omandanud asjakohase kutse Eestis tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses;

2) Eesti kodanikule või Eestis elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasele või kodakondsuseta isikule või isikule, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus, kes on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusakti kohase koolituse ja meresõidupraktika ning omandanud asjakohase kutse välisriigis, mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO ja Euroopa Liidu poolt tunnustatud, tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses.

(5²) Mereõppeasutuse õppurite tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolituse õppekava läbimise eksami vastuvõtmiseks moodustab mereõppeasutus eksamikomisjoni.

(5³) Meresõidudiplomi taotlejal peab olema kutsekvalifikatsiooni vastav tase ja kõrgharidus, mille omandamisel ta on saanud teadmised, arusaamad, kogemused ja pädevuse valitud ametikohal töötamiseks ning mis vastab meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni reeglile II/2 või III/2 ja Transpordiameti heakskiidetud õppekavale, järgmiste meresõidudiplomite saamiseks:

1) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplom;

2) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom;

3) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplom;

4) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom;

5) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku meresõidudiplom;

6) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku meresõidudiplom;

7) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku meresõidudiplom;

8) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku meresõidudiplom.

(5⁴) Утратил силу

(5⁵) Päästetööde paadijuhtide ja -meeskonna väljaõppe ning atesteerimise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(5⁶) Transpordiamet hindab laevapere liikme teadmisi ja oskusi järgmistel juhtudel:

1) laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse vahetamisel kõrgema kutsekvalifikatsiooni diplomi või tunnistuse vastu;

2) esimese meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamisel, kui mereõppeasutuse lõpetamisest on möödunud rohkem kui viis aastat;

3) mereväe õppeasutuse lõpetanule meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamisel;

3¹) meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelisele konventsioonile vastava välisriigis väljastatud meresõidudiplomi alusel samaväärse Eesti meresõidudiplomi taotlemisel, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ sätestatut;

3²) Утратил силу

4) muudel seaduses ja meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud juhtudel.

(5⁷) Transpordiamet võib reederi motiveeritud kirjaliku taotluse alusel Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistuse omanikule, välja arvatud raadiosidespetsialistile, väljastada kuni kuueks kuuks soodustusloa töötamiseks konkreetsel laeval diplomile või tunnistusele vastava ametikohaga võrreldes ühe astme võrra kõrgemal ametikohal. Kaptenina või vanemmehaanikuna töötamiseks väljastatakse soodustusluba ainult vääramatu jõu olukorras ja võimalikult lühikeseks ajaks.

(5⁸) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotleja peab omama kutsekvalifikatsiooni vastavat taset ning keskharidust järgmiste meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste saamiseks:

1) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe meresõidudiplom;

2) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku meresõidudiplom;

3) laeva elektrimehaaniku meresõidudiplom;

4) laeva külmutusseadmete mehaaniku meresõidudiplom;

5) teise klassi raadioelektrooniku meresõidudiplom;

6) esimese klassi raadioelektrooniku meresõidudiplom;

7) laeva turvaülema tunnistus.

(5⁹) Kutsekvalifikatsiooni kõrgema taseme Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotlemiseks vajaliku meresõidupraktikana arvestatakse Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistusega käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt läbitud meresõidupraktikat.

(6) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi poolt nõuetekohaselt väljastatud meresõidudiplomeid, kutsetunnistusi, kinnituslehti, tervisetõendeid ning teisi tunnistusi.

(6¹) Välisriigis omandatud kutse korral hindab Transpordiamet välisriigi mereõppeasutuse õppekava mahu ja õppeperioodi vastavust meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenuste aluste rahvusvahelise konventsiooni ja käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele. Kui õppekava sisu ja maht või meresõidupraktika või muu praktika ei ole samaväärne, siis tuleb Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotlejal läbida puuduolevas osas täiendusõpe või meresõidupraktika või muu praktika ja esitada vastava õppe või praktika läbimist tõendav dokument Transpordiametile.

(7) Laevapere liikme kutseeksamile registreerimise ja kutseeksami vastuvõtmise eest ning laevapere liikme meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse, täienduskoolituse läbimist tõendava tunnistuse või tõendi, soodustusloa ning siseveelaeva laevajuhi diplomi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 21. Laeva mehitamise üldnõuded

(1) Reeder peab tagama, et laev on mehitatud spetsialistidega, kes vastavad laevapere liikme kohta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, omavad nõuetekohaseid diplomeid ja kutsetunnistusi ning on kantud munsterrolli.

(2) Laevapere liikmena võib asjaomasel ametikohal töötada isik, kes on saanud nõuetekohase väljaõppe ning kellele on õigusaktis nõutud juhul väljastatud asjaomane meresõidudiplom, kutsetunnistus või muu tunnistus. Alla 12-meetrise kogupikkusega laeva, välja arvatud reisilaeva, juhtimiseks piisab väikelaevajuhi tunnistusest.

(3) Laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub Transpordiameti väljastatud kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal. Kinnituslehte ei nõuta kohalikku rannasõitu tegeval alla 200-se kogumahutavusega laeval, välja arvatud reisilaeval, töötavalt laeva juhtkonna liikmelt.

(4) Miinimumkoosseis on vähim arv spetsialiste, keda on vaja laeva ohutuks kasutamiseks.

(5) Reisilaevade ning 20-se ja suurema kogumahutavusega laevade miinimumkoosseisu määramise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(5¹) Siseveelaevade miinimumkoosseisu määramise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(6) Reisilaeva miinimumkoosseis peab tagama laeval viibivate isikute ohutuse ja vajaduse korral evakueerimise.

(7) Laevasõitu oluliselt ohustava teo eest võib laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada.

(8) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnitusleht tunnistatakse kehtetuks, kui isik on kinnituslehe saamiseks esitanud võltsitud, pettuse teel saadud või kinnituslehe andmisel otsustava tähendusega valeandmeid sisaldava dokumendi, olles valeandmetest teadlik. Sellisel juhul ei väljastata isikule ühe aasta jooksul uut kinnituslehte.

(9) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse peatab või tunnistab kehtetuks Transpordiamet. Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse võib peatada kuni kolmeks aastaks.

(10) Laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(11) Laeval peavad olema laevapere liikmete kvalifikatsiooni tõendavad originaaldiplomid ja -kutsetunnistused.

(12) Meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse kinnituslehe ning siseveelaeva laevajuhi diplomi kinnituslehe väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 21¹. Välisriigis väljastatud siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ja teenistusraamatu kehtivus

(1) Siseveelaeval töötamisel kehtivad:

1) Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse poolt isikule kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/2397, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ (ELT L 345, 27.12.2017, lk 53–86), väljastatud kvalifikatsiooni tõendav tunnistus ja teenistusraamat ning sama direktiivi artiklis 38 nimetatud tunnistus;

2) kolmandas riigis isikule väljastatud kvalifikatsiooni tõendav tunnistus ja teenistusraamat, kui see riik kuulub Euroopa Komisjoni koostatud nende riikide nimekirja, kelle kvalifikatsiooni tõendavat tunnistust Euroopa Liidu liikmesriigid tunnustavad.

(2) Transpordiamet teeb koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutustega tagamaks, et siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ning teenistusraamatu omajate laevajuhtimise aeg ja sooritatud reisid registreeritakse, kui teenistusraamatu omaja seda taotleb, ning kinnitatakse kuni 15 kuu kohta enne kinnitamise taotluse esitamist.

(3) Laevasõitu oluliselt ohustava teo puhul või kui Transpordiamet leiab, et Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud kvalifikatsiooni tõendav tunnistus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/2397 sätestatud tingimustele, esitab Transpordiamet tunnistuse väljaandnud asutusele põhjendatud taotluse tunnistuse kehtivuse peatamiseks. Transpordiamet teavitab taotluse esitamisest Euroopa Komisjoni ja kvalifikatsiooni tõendava tunnistuse omajat.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse läbivaatamise ajal on kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omajal siseveelaeval töötamine keelatud.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tunnistusi ei nõuta isikult, kes:

1) juhib laeva võistlusspordi või treeningtegevusena või vaba aja veetmiseks;

2) töötab teisaldataval ujuvvahendil;

3) töötab sõjalaeval või muul riigihaldusülesandeid täitval laeval;

4) töötab laeval, millega tehakse vaid kohalikes huvides piiratud ulatuses laevareise, mille puhul kaugus lähtepunktist ei ole ühelgi juhul rohkem kui kümme kilomeetrit, või

5) on laeva juhtinud vaid hooajaliselt kuni kuue kuu jooksul eelmisel kalendriaastal või jooksval aastal.

§ 22. Ohutu mehitatuse tunnistus

(1) Laeva ohutu mehitatuse tunnistus on dokument, mille järgi komplekteeritakse laevapere miinimumkoosseis.

(2) Ohutu mehitatuse tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(3) Transpordiamet väljastab laeva ohutu mehitatuse tunnistuse, kui reederi esitatud ettepanek laevapere miinimumkoosseisu määramiseks vastab selle määramise nõuetele ning on igas olukorras piisav laeva ohutuks kasutamiseks ja merekeskkonna kaitseks.

(3¹) Transpordiamet väljastab laeva ohutu mehitatuse tunnistuse kuni viieks aastaks.

(4) Transpordiamet tunnistab laeva ohutu mehitatuse tunnistuse kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) laeva tehniliste seadmete seisund ei taga ohutust laevapere miinimumkoosseisuga;

2) reeder on jätnud esitamata taotluse laevapere miinimumkoosseisu muutmiseks, kui see on nõutav käesoleva seaduse § 21 lõike 5 või 5¹ alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

(5) Ohutu mehitatuse tunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

(6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka siseveelaevale.

§ 23. Ohutu mehitatuse tunnistuse nõuete eiramine

(1) Kui ohutu mehitatuse tunnistusega on kehtestatud laevapere miinimumkoosseis ja laevapere liikmete arv on sellest väiksem või koosseis ei vasta ohutu mehitatuse miinimumnõuetele, on laeval keelatud sadamast väljuda. See nõue ei kehti, kui väljumiseks on laeva lipuriigi pädeva asutuse luba.

(2) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.

§ 24. Laevapere ettevalmistamine reisiks

(1) Kapten peab tagama, et laevapere liige on laevaga tutvunud ning tal on vajalikud teadmised laeva ehitusest, ohutusnõuetest ja laevapere liikme kohustustest häireolukorras.

(2) Kapteni vahetumise korral peab reeder andma laeva juhtimist ülevõtvale kaptenile küllaldaselt aega laevaga tutvumiseks, kuid mitte vähem kui kuus tundi. Kui kapten on valmis laeva juhtimist üle võtma, teeb ta juhtimise ülevõtmise kohta kande laeva logiraamatusse.

§ 24¹. Laeva töökeel

(1) Reeder peab laevapere liikmete vahelise suhtlemise tagamiseks määrama laeva töökeele või -keeled.

(2) Laeva ohutuse ja turvalisusega seotud dokumendid peavad olema laeva töökeeles. Kui laeva töökeeleks ei ole eesti, inglise või vene keel, tõlgitakse laeva ohutuse ja turvalisusega seotud dokumendid eesti või inglise keelde, arvestades seejuures rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud laeva dokumentide tõlkimise nõudeid.

§ 25. Merereisi erandkorras jätkamine

(1) Kui laev ei ole komplekteeritud ohutu mehitatuse tunnistuse kohaselt, on kaptenil õigus teha otsus jätkata merereisi erandkorras järgmistel juhtudel:

1) laevapere liikme äkilise haigestumise või surma korral;

2) muul ettenägemata juhul, kui ühte või mitut laevapere liiget ei ole võimalik laevatööl rakendada.

(2) Kui kapten otsustab jätkata merereisi mittetäieliku koosseisuga, peab ta veenduma, et töövõimelised laevapere liikmed tagavad meresõiduohutuse.

(3) Laevapere mittetäieliku koosseisuga merereisi kestus ei või olla pikem, kui see on vajalik laeva jõudmiseks lähimasse sadamasse, kus on võimalik laevapere täiendavalt komplekteerida.

§ 26. Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutusse õppima asuja ja seal õppija terviseseisund ning tervisekontroll

(1) Tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija peab õppimisel ja laevapere liige töötamisel perioodiliselt läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks nende terviseseisund ja sobivus laeval töötamiseks (edaspidi perioodiline tervisekontroll).

(2) Tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja peab enne õppima asumist läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus õppimiseks erialal, mille omandamisel ta alustab tööd laeval (edaspidi eelnev tervisekontroll).

(2¹) Eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli ei pea läbima isik, kes asub õppima või õpib erialal, mis ei eelda töötamist laeval.

(3) Meretöölepingu sõlmimist taotlev isik peab enne meretöölepingu sõlmimist läbima eelneva tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus laeval töötamiseks.

(4) Tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku eelnevat tervisekontrolli ning laevapere liikme ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija perioodilist tervisekontrolli teeb Terviseameti poolt tervisekontrolli läbiviimiseks tunnustatud arst.

(5) Tervisekontrolli eest tasumine toimub järgmiselt:

1) meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku ja laevapere liikme tervisekontrolli kulud kantakse meretöö seaduse § 32 lõikes 5 sätestatud korras;

2) tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja tervisekontrolli eest tasub õppima asuja;

3) tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija tervisekontrolli eest tasub mereõppeasutus.

(6) Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija terviseseisund peab vastama kehtestatud tervisenõuetele. Kehtestatud tervisenõuetele vastavust tõendab tunnustatud arsti väljastatud tervisetõend.

(6¹) Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija terviseseisundi nõuetele vastavust tõendab ka tervisetõend, mis on väljastatud Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis kooskõlas meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetega.

(7) Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija tervisenõuded, tervisekontrolli korra ning tervisetõendite vormid kehtestab Vabariigi Valitsus .

(8) Утратил силу

§ 26¹. Tervisekontrolli tegija tunnustamine ja tervishoiuteenuse osutaja kohustus omada kvaliteedisüsteemi

(1) Terviseamet tunnustab tervisekontrolli tegijana arsti, kes:

1) on tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud arstina ja kelle puhul on registrisse kantud eriarstiabi eriala;

2) on läbinud Sotsiaalministeeriumi või tema valitsemisala asutuse korraldatud või Tartu Ülikooli läbiviidud 18-tunnise või 30-tunnise meremeditsiinialase koolituse tervisekontrolli tegijatele, kusjuures 18-tunnine koolitus annab arstile pädevuse kontrollida kohaliku rannasõidu ja sisevete laevade laevapere liikmete tervist ning 30-tunnine koolitus annab pädevuse kontrollida kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmete, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujate ja seal õppijate tervist;

3) töötab käesoleva paragrahvi lõigete 5¹–5³ nõuetele vastava tervishoiuteenuse osutaja juures.

(2) Tervisekontrolli tegijate meremeditsiinialase koolituse nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(3) Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Terviseametile järgmised dokumendid:

1) taotluse tervisekontrolli tegijana tunnustamiseks, milles esitatakse ees- ja perekonnanimi, isikukood, töökoht ja kontaktandmed;

2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia.

(4) Terviseamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates tähtajatu tunnustamisotsuse, millega kinnitab arsti vastavust lõikes 1 sätestatud nõuetele ja õigust teha tervisekontrolli kohaliku rannasõidu ja sisevete laevade laevapere liikmetele või kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele ning tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele. Tunnustamisotsus edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul tunnustamisotsuse tegemisest arvates.

(5) Terviseamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates otsuse arsti tunnustamisest keeldumise kohta, kui:

1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele;

2) arst esitas teadvalt valeandmeid.

(5¹) Tervishoiuteenuse osutaja peab omama kvaliteedisüsteemi, mis vastab lisaks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele ka meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele, välja arvatud juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja tegeleb ainult kohaliku rannasõidu ja sisevete laeva laevapere liikmete tervisekontrolliga.

(5²) Kvaliteedisüsteemi kasutusala peab sisaldama sellise isiku tervisekontrolli valdkonda, kes asub õppima või õpib rahvusvahelist meresõitu ja lähisõitu tegeva laeva laevapere liikme tasemeharidust andvas mereõppeasutuses, et omandada meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud kvalifikatsioon.

(5³) Tervishoiuteenuse osutaja tagab kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavuse sõltumatu hindamise kuni viieaastaste ajavahemike järel. Tervishoiuteenuse osutaja esitab Transpordiametile hindamise aruande ühe kuu jooksul pärast hindamist.

(6) Terviseamet tunnistab arsti tunnustamisotsuse kehtetuks, kui:

1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele;

2) arst esitas teadvalt valeandmeid;

3) arst ei ole väljastanud käesoleva seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud tervisetõendit kolme aasta jooksul;

4) arst on korduvalt rikkunud käesoleva seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tervisekontrolli korra nõudeid;

5) arst töötab selle tervishoiuteenuse osutaja juures, kellel puudub nõuetele vastav kvaliteedisüsteem.

(7) Tunnustamisest keeldumise otsus või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsus koos põhjendusega edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(8) Tunnustatud arstide nimekiri koos kontaktandmetega avaldatakse Terviseameti veebilehel.

(9) Утратил силу

§ 26². Tervisekontrolliga seonduvate vaidluste lahendamine

Tervisekontrolli otsusega mittenõustuv isik võib pöörduda avaldusega selle tervishoiuteenuse osutaja poole, kelle juures tervisekontrolli otsuse teinud arst töötab. Tervishoiuteenuse osutaja kaasab avalduse lahendamisse sõltumatu eksperdi ning annab tervishoiuteenusele hinnangu ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates.

§ 27. Tuukrite terviseseisund ja tervisekontroll

(1) Tuuker peab läbima tervisekontrolli, millega tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus tuukrina töötamiseks. Tuukri terviseseisund peab vastama tuukrite tervisenõuetele ja seda tõendab arsti poolt väljastatud sellekohane tervisetõend.

(2) Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, mahu ja sageduse ning tervisetõendi väljastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

§ 28. Laevapere liikmete esmaabi- ja meditsiiniabikoolitus

(1) Laeval esmaabi ja meditsiiniabi andmiseks peab meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuete kohaselt olema määratud laevapere liige või liikmed, kes on saanud sellekohase koolituse.

(2) Teised laevapere liikmed saavad esmaabi- ja meditsiiniabiõppe vastavalt oma ametikohale.

(3) Laevapere liikmete esmaabi- ja meditsiiniabikoolituse õppekavad ning koolituse mahu ja koolitajate kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni alusel.

§ 29. Meremeeste register

(1) Meremeeste registri eesmärk on laevapere liikmete, lootside, laevaliikluse korraldamise süsteemi ja raadioside operaatorite kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning lootsitasõidu lubade taotlemise ja nende väljastamise aluseks olevate andmete ning tehtud otsuste elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine.

(2) Meremeeste registri vastutav töötleja on Transpordiamet.

(3) Vastutav töötleja võib meremeeste registri pidamise eesmärgi täitmiseks töödelda muu seaduse alusel teistesse andmekogudesse kogutud isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid, või ise võtta isikult biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda. Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on näokujutis, allkiri ja allkirjakujutis.

(4) Meremeeste registrisse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg sätestatakse meremeeste registri põhimääruses.

(5) Meremeeste registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 30. Vahiteenistuse korraldamine

(1) Laeva ohutuse ja turvalisuse tagamiseks sõidul ning seismise ajal ankrus, kai ääres või dokis peab laeval olema korraldatud vahiteenistus. Kui laeva kai ääres seismise ajal ei ole vahiteenistuseks vajalike ruumide puudumise või muude asjaolude tõttu võimalik korraldada vahiteenistust käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud korra kohaselt, peab reeder või laeva kapten korraldama vahiteenistuse selliselt, et on tagatud laeva ohutus ja turvalisus.

(2) Vahiteenistuse ajal ei tohi laevapere liige olla joobeseisundis. Alkoholijoobes olevaks loetakse laevapere liige juhul, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Reederil või tööandjal on õigus sisekorraeeskirjaga kehtestada väiksem lubatud alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld.

(3) Laeva vahiteenistuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(4) Vahiteenistust laeval korraldab laeva kapten.

(5) Kui laev on ekspluatatsioonist välja viidud, kooskõlastab kapten või reeder laeval vahiteenistuse korraldamise sadamakapteniga.

(6) Laeval, mille kogumahutavus on 20–150, peab pidama vähemalt logiraamatut. Laeval, mille kogumahutavus on üle 150, peab pidama logiraamatut, masinapäevaraamatut ja raadiopäevaraamatut.

(7) Logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu pidamise korra ja soovituslikud vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

§ 31. Reisilaeval viibivate isikute nimekiri

(1) Reeder peab tagama, et reisilaeval viibivad isikud kantakse asjakohasesse nimekirja ja see edastatakse enne reisilaeva sadamast väljumist käesoleva seaduse §-s 75¹ nimetatud elektroonilisse mereinfosüsteemi. Nimekirja ei pea koostama alla 20 meremiili pikkuse reisi ja Eesti sisevetel sõitva reisilaeva puhul.

(2) Reeder kehtestab reisilaeval viibivate isikute nimekirja koostamise ning selle täpse ja õigeaegse elektroonilisse mereinfosüsteemi edastamise korra.

(3) Утратил силу

(4) Утратил силу

(5) Reeder peab tagama, et reisilaeval viibivate isikute arv ning teave isikute kohta, kes on teatanud vajadusest erihoolduse või -abi järele hädaolukorras, teatatakse enne laeva sadamast väljumist kaptenile ja edastatakse elektroonilisse mereinfosüsteemi. Kapten on kohustatud märkima laeval viibivate isikute arvu enne laeva sadamast väljumist laeva logiraamatusse ja teatama selle sadamakaptenile.

(6) Утратил силу

(7) Reisilaeval viibivate isikute nimekirja kantavate andmete loetelu ja nimekirja koostamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka reederile, kes opereerib välisriigi lippu kandvat laeva.

§ 31¹. Vabastus kohustusest koostada reisilaeval viibivate isikute nimekiri

(1) Transpordiamet võib reederi taotlusel vabastada käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud kohustusest reisilaeva, mis sõidab üksnes merepiirkonnas D kahe sadama vahel või teeb nimetatud merepiirkonnas reise, mis algavad ja lõpevad ühes ja samas sadamas, ilma et vahepeal külastataks muud sadamat. Merepiirkond D on määratletud käesoleva seaduse § 32 lõike 7 alusel kehtestatud määruses.

(2) Transpordiamet võib reederi taotlusel vabastada reisilaeval viibivate isikute arvu kohta teabe elektroonilisse mereinfosüsteemi edastamise kohustusest reisilaeva, mis ei ole kiirreisilaev ja mis teeb alla ühe tunni kestvaid regulaarreise merepiirkonnas D.

(3) Transpordiamet teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel antud vabastustest koos vabastuse andmise põhjendusega Euroopa Komisjoni loodud ja hallatava andmebaasi kaudu.

(4) Kui regulaarreis toimub piirkonnas, kus iga-aastane tõenäosus, et oluline lainekõrgus ületab kahte meetrit, on väiksem kui 10% ning kui reis ei ole lähtepunktist arvestades pikem kui 30 meremiili või kui reisi peamine eesmärk on pakkuda tavapärast regulaarühendust äärealade elanikele, võib Transpordiamet reederi taotlusel taotleda Euroopa Komisjonilt osalist või täielikku vabastust käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud kohustusest.

§ 35. Väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponendi turule laskmine ja kasutusele võtmine

(1) Väikelaeva ja eraldi turule lastava ning väikelaevale paigaldatava käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud komponendi võib turule lasta ja kasutusele võtta, kui see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning selle nõuetele vastavus on ettenähtud korras tõendatud.

(2) Osaliselt valmis väikelaeva võib turule lasta, kui see vastab väikelaevale kohaldatavatele nõuetele ning selle tootja, tootja volitatud esindaja või isik, kes vastutab osaliselt valmis väikelaeva turule laskmise eest, deklareerib, et osaliselt valmis väikelaev on ette nähtud kolmanda isiku poolt valmis ehitada.

(3) Утратил силу

(4) Väikelaeva komponendiks loetakse:

1) süttimise eest kaitsmise seade sisemootori, bensiinikütusega sisepäramootori ning bensiinipaagi asukohas;

2) päramootori käiviti blokeerimise seade;

3) rooliratas, roolimehhanism ja ankruketi koost;

4) statsionaarne kütusepaak ja -voolik;

5) paigaldamiseks valmis luuk ja illuminaator.

(5) Väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponenti, mis ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, võib esitleda messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel tingimusel, et see on varustatud selgelt nähtava teabega, millest nähtub, et väikelaev, osaliselt valmis väikelaev või väikelaeva komponent ei vasta nõuetele ning seda ei või turule lasta ja kasutusele võtta enne, kui see on käesoleva seaduse nõuetega vastavusse viidud.

(6) Teavitatud asutus käesoleva peatüki tähenduses on vastavushindamisasutus, kellel on õigus teostada väikelaeva või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud komponendi nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure. Teavitatud asutusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 19² lõikes 2 sätestatut.

(7) Väikelaevale, osaliselt valmis väikelaevale ja väikelaeva komponentidele esitatavad ohutus- ja kvaliteedinõuded, nende teabe ja märgistusega varustamise ning nõuetele vastavuse tõendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(8) Kui enda tarbeks ehitatud väikelaeval või kasutusele võetud väikelaeval, millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90–131) nõuded, puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat, määrab väikelaeva kogupikkuse, laiuse ja parda kõrguse ning kehtestab sõidupiirkonna, hüdrometeoroloogilistest oludest tulenevad piirangud, lubatud suurima koormuse, lubatud suurima mootori võimsuse, pardale lubatud suurima inimeste arvu ja teeb kindlaks muud vajalikud andmed ning kannab need käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakti Transpordiamet.

(9) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka jettidele.

§ 35¹. Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimine

(1) Merel ja sisevetel liiklemiseks peavad väikelaev ja alla 12-meetrise kogupikkusega laev olema registreeritud liiklusregistris või laevaregistris ning jett peab olema registreeritud liiklusregistris. Võistlus- või treeningjeti, mida kasutatakse üksnes võistluse või treeningu ajal eripiirkonnas, registreerib ja märgistab spordialaliit.

(2) Eestis alaliselt elav või Eestis elamisloa saanud füüsiline isik ja Eestis registreeritud juriidiline isik on kohustatud kandma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väikelaeva ja laeva, mille kodusadam on Eestis, ning jeti asjaomasesse registrisse. Registrisse kandmise nõue ei kehti, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väikelaev, laev või jett on kantud mõne muu riigi asjaomasesse registrisse.

(3) Kui väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik, kantakse registrisse veesõiduki vastutava kasutajana omaniku poolt määratud Eestis alaliselt elav või Eestis elamisloa saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik.

(4) Kui liiklusregistrisse kantav väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev või jett kuulub ühistele omanikele, kantakse liiklusregistrisse kõik omanikud ning vastutava kasutajana omanike poolt määratud üks omanik.

(5) Eesti riigilippu võib ahtris kanda väikelaev või alla 12-meetrise kogupikkusega laev, mis on kantud liiklusregistrisse või laevaregistrisse.

(6) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise korra, sealhulgas registrile esitatavate andmete loetelu, registriandmete muutmise, registrist kustutamise ja registreerimistunnistuse, registreerimisnumbri ja registreerimismärgi väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(7) Jeti registreerimise ning väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimise, registrisse kantud andmete muutmise ja registreerimismärgi väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 35². Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimisnumber, registreerimistunnistus ning teisaldatav registreerimismärk

(1) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise kohta väljastab Transpordiamet registreerimistunnistuse ja annab registreerimisnumbri.

(2) Vajaduse korral väljastab Transpordiamet teisaldatava registreerimismärgi. Teisaldatava registreerimismärgi võib väljastada väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette valmistavale või uute väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ning jettide hulgi- ja jaemüügi õigusega ettevõtjale.

(3) Teisaldatavat registreerimismärki tohib kasutada ainult Eestisse müügiks toodud või Eestis valmistatud väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti müügieelsel proovi- või katsesõidul.

(4) Registreerimisnumber ja teisaldatav registreerimismärk peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud.

(5) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimistunnistuse vormi ning registreerimisnumbri paigaldamise ja teisaldatava registreerimismärgi kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

§ 35³. Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimisest keeldumine ning registrist kustutamine

(1) Transpordiamet keeldub väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti registreerimisest, kui:

1) väikelaev või jett ei ole läbinud registreerimiseelset ülevaatust;

2) alla 12-meetrise kogupikkusega laeval või väikelaevaks ümberregistreeritaval laeval ei ole teostatud tehnilist ülevaatust Transpordiametis;

3) väikelaeval või jetil puudub identifitseerimisnumber või see on rikutud, võltsitud, mitteloetav või mittetuvastatav;

4) väikelaeval või jetil puudub CE-vastavusmärk;

5) väikelaeval või jetil puudub nõuetekohane vastavusdeklaratsioon;

6) väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev või jett on kuulutatud politsei poolt tagaotsitavaks;

7) omanikul puuduvad väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omandiõigust ja päritolu tõendavad dokumendid või need on puudulikud või võltsingu tunnustega;

8) enda tarbeks ehitatud väikelaeval puudub Transpordiameti väljastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakt või

9) väikelaeval puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat või puudub Transpordiameti väljastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakt.

(2) Enda tarbeks ehitatud väikelaeva ei tohi lasta turule viie aasta jooksul selle ehitamisest arvates.

(3) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omanik on kohustatud registrist kustutamiseks esitama Transpordiametile taotluse järgmistel juhtudel:

1) väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti väljaviimisel Eestist seoses omaniku elukoha vahetusega või väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti võõrandamisega;

2) väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti kasutamisest loobumisel;

3) väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti uppumisel, hävimisel või kasutuskõlbmatuks muutumisel.

(4) Omaniku taotlusel võib väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registrist ajutiselt kustutada.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule kustutab Transpordiamet väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti ajutiselt registrist, kui registrijärgne omanik teatab vastava veesõiduki omandi üleandmisest, kuid omandaja ei ole viie tööpäeva jooksul pärast veesõiduki omandamist esitanud taotlust registriandmete muutmiseks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud põhjusel registrist ajutiselt kustutatud väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev ja jett loetakse registris olevaks pärast seda, kui registriandmete muutmiseks esitatud taotluse alusel on uuele omanikule väljastatud registreerimistunnistus.

§ 35⁴. Väikelaeva ja jeti tehnilisele seisundile ning väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva varustusele esitatavad nõuded

(1) Eestis registreeritud või registreeritava väikelaeva ja jeti tehniline seisund peab vastama kehtivatele meresõiduohutuse ja kvaliteedi nõuetele.

(2) Väikelaeva varustus peab olema töökorras, kasutajatele hõlpsasti kättesaadav ja vastama oma tüübi ning mõõtude poolest väikelaeva konstruktsioonilisele kategooriale, sõidupiirkonnale ja suurusele.

(2¹) Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, lootsilaevale ja sadamateenuseid osutavale laevale, kohaldatakse väikelaeva varustusele kehtestatud nõudeid.

(3) Väikelaeva ja jeti mere- ja sõidukõlblikkuse ning tehnilise korrasoleku eest vastutab väikelaeva või jeti omanik.

(4) Väikelaeva nõuetekohase varustatuse ja ohutusnõuete täitmise eest vastutavad väikelaeva omanik ja väikelaeva juht.

(5) Nõuded väikelaeva varustusele ja sellise väikelaeva, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, ohutusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 35⁵. Välisriigi lippu kandvale väikelaevale esitatavad nõuded

(1) Välisriigi lippu kandvale väikelaevale kohaldatakse lipuriigi tehnilisi ja registreerimise nõudeid, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi, kuid igal juhul peab olema tagatud merekõlblikkus või sõidukõlblikkus käesoleva seaduse § 16 kohaselt.

(2) Välisriigi lippu kandvale väikelaevale, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise ainult Eesti sadamate vahel või sadama akvatooriumil või väljumisega Eesti sadamast ja sisenemisega samasse sadamasse, kohaldatakse lipuriigi nõudeid. Kui lipuriigi nõuded on sama klassi Eesti riigilippu kandva väikelaeva suhtes kehtestatud nõuetest leebemad, kohaldatakse Eestis kehtivaid nõudeid, välja arvatud registreerimise nõuete osas.

(3) Välisriigi lippu kandva väikelaevana käsitatakse käesolevas seaduses muu hulgas välisriigis registreeritud väikelaeva. Väikelaeva lipuriigina käsitatakse käesolevas seaduses muu hulgas väikelaeva registririiki.

§ 35⁶. Nõuded väikelaevale, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise

(1) Väikelaeva, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, võib juhtida väikelaevajuhi tunnistust omav vähemalt 18-aastane isik.

(2) Väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise kaugemal kui viis meremiili kaldast, peab olema päästeparv või -parved, mille kohtade arv vastab pardal olevate inimeste arvule.

(3) Väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, peab iga päästeparve kohta olema vähemalt üks väikelaevajuhi tunnistust omav vähemalt 18-aastane isik.

(4) Väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise kaugemal kui viis meremiili kaldast, peab olema merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) merealale vastav raadiojaam.

§ 36. Väikelaeva ja jeti tehniline järelevalve

(1) Väikelaeva ja jeti tehniline järelevalve on tehniline ülevaatus ja riikliku järelevalve korras teostatav pisteline kontroll.

(2) Väikelaeva tehnilise ülevaatuse liigid on:

1) väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgne tehniline ülevaatus;

2) enda tarbeks ehitatud väikelaeva tehniline ülevaatus;

3) väikelaevaks ümberregistreeritava laeva tehniline ülevaatus;

4) sellise väikelaeva tehniline ülevaatus, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise;

5) registreerimiseelne ülevaatus;

6) omaniku soovil väikelaeva tehniline ülevaatus.

(3) Jeti tehniliseks ülevaatuseks on registreerimiseelne ülevaatus.

(4) Väikelaeva varustuse nõuete täitmist kontrollitakse pistelise kontrolli käigus.

(5) Väikelaeva tehnilise ülevaatuse teeb Transpordiamet.

(5¹) Väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust teeb Transpordiamet. Esmakordselt registrisse kantava väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust võib lisaks Transpordiametile teha Transpordiametiga asjaomase lepingu sõlminud väikelaeva tootja või tootja volitatud esindaja toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses (edaspidi tootja või tootja volitatud esindaja) või nende tunnustatud levitaja või importija toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses (edaspidi levitaja või importija).

(5²) Jeti registreerimiseelse ülevaatuse teeb Transpordiamet või Transpordiametiga asjaomase lepingu sõlminud jeti tootja või tootja volitatud esindaja või levitaja või importija.

(6) Tehnilise ülevaatuse kohta koostab ülevaatuse teostaja kontrollakti või tehniliste andmete ankeedi. Registreerimiseelse ülevaatuse korral kantakse tehnilise ülevaatuse andmed asjaomasesse registrisse. Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 sätestatud juhul väljastab Transpordiamet kontrollakti.

(7) Sellise väikelaeva tehniline ülevaatus, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, tehakse:

1) vähemalt iga kolme aasta järel, kui väikelaeva vanus on alla kümne aasta;

2) vähemalt iga kahe aasta järel, kui väikelaeva vanus on kümme aastat või enam.

(8) Tehniline ülevaatus tehakse Eestis. Kui väikelaeva omanik taotleb välisriigis asuva väikelaeva tehnilist ülevaatust, kannab ta eksperdi või järelevalveametniku lähetuskulud, mis on arvestatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.

(9) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse pistelise kontrolli osas Eesti territoriaal- ja sisemerel ning sisevetes ka välisriigi lippu kandvale väikelaevale.

(10) Väikelaeva ja jeti tehnilise ülevaatuse korra ning väikelaeva ja jeti tehnilise ülevaatuse kontrollaktile kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(11) Tasu eest vabaajareiside korraldamiseks kasutatava väikelaeva tehnilise ülevaatuse, väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgse tehnilise ülevaatuse, enda tarbeks ehitatud väikelaeva tehnilise ülevaatuse, väikelaevaks ümberregistreeritava laeva tehnilise ülevaatuse, omaniku soovil väikelaeva tehnilise ülevaatuse, enne väikelaeva registreerimist Transpordiametis tehtava täiendava tehnilise ülevaatuse ning jeti tehnilise ülevaatuse eest tuleb tasuda riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Transpordiamet kontrollakti ega ankeeti laeva või jeti tehniliste andmete kohta.

§ 37. Väikelaeva kasutamine veeteedel

(1) Väikelaeva juht vastutab väikelaeva ohutu kasutamise eest ja väikelaeva pardal viibija on kohustatud täitma väikelaevajuhi vastavasisulisi korraldusi. Väikelaeva kasutamisel ei tohi seada ohtu väikelaevas viibijat ja kaasliiklejat ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Väikelaevajuht peab tagama väikelaeva tehnilise korrasoleku, pääste-, ohutus- ja muu nõutava varustuse olemasolu ja kasutusvalmiduse ning väikelaeva ohutu liiklemise.

(2) Väikelaeva juhtimisel peab väikelaeva juhil kaasas olema väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on nõutud, ja väikelaeva registreerimistunnistus.

(3) Kui väikelaeva juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud väikelaeva juhtimisõigust tõendava dokumendi kaasaskandmine kohustuslik.

(4) Kui väikelaeva juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud väikelaeva registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui väikelaeva juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana või kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib väikelaeval.

(5) Väikelaev tuleb peatada järelevalveametniku nõudmisel. Kui peatumise manööver on väikelaeva juhi hinnangul väikelaevale ohtlik, võib väikelaeva juht leppida järelevalveametnikuga kokku lähima ohutu kontrollimise koha ja aja.

(6) Isiku väikelaeva juhtimise õigust tõendava dokumendina ja meresidevahendi kasutamise õigust tõendava dokumendina tunnustatakse Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või tema volitusel välja antud väikelaevajuhi tunnistust ja käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud tunnistusi.

(7) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale väikelaevale, välja arvatud lõiget 2, kui välisriigis, mille lippu väikelaev kannab, ei kohaldata nimetatud lõikes sätestatuga samaväärseid dokumendinõudeid ja väikelaeva juht ei ole Eesti kodanik või Eestis elamisluba või elamisõigust omav välismaalane.

§ 39. Väikelaeva juhile esitatavad nõuded ning väikelaevajuhi tunnistuse väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Väikelaeva juhil peavad olema asjakohased teadmised ja oskused.

(2) Väikelaeva juhi teadmiste ja oskuste ning väljaõppe nõuded, eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuste vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Väikelaevajuhi tunnistusele märgitakse lubatud sõidupiirkond lähtuvalt väikelaevajuhi väljaõppest. Sõidupiirkonnad on:

1) meri ja siseveed;

2) siseveed.

(3) Väikelaeva võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus või laevajuhi või siseveelaeva laevajuhi erialane haridus.

(3¹) Laevajuhi erialast haridust omav isik võib soovi korral taotleda ka väikelaevajuhi tunnistust, esitades selleks Transpordiametile avalduse ja laevajuhi meresõidudiplomi, kutsetunnistuse või siseveelaeva laevajuhi diplomi või laevajuhi erialast haridust tõendava dokumendi. Laevajuhi meresõidudiplomit või kutsetunnistust või siseveelaeva laevajuhi diplomit või laevajuhi erialast haridust omav isik ei pea väikelaevajuhi tunnistuse saamiseks sooritama väikelaevajuhi eksamit.

(4) Väikelaevajuhi tunnistuse väljastab Transpordiamet. Transpordiamet väljastab väikelaevajuhi tunnistuse isikule, kes on sooritanud sellekohase eksami ja on vähemalt 15 aastat vana ning kelle tervislik seisund vastab B-kategooria mootorsõidukijuhi tervisele esitatud nõuetele.

(4¹) Väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse kehtivusajaga kümme aastat.

(4²) Väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates.

(4³) Väikelaevajuhi tunnistus antakse omanikule üle Transpordiametis või toimetatakse tema taotlusel kätte lihtkirjaga Eesti riigi sisesele postiaadressile. Kui isik ei ole tunnistust lihtkirjaga kätte saanud kümne tööpäeva jooksul tunnistuse taotluse esitamisest arvates, peab ta sellest Transpordiametit teavitama.

(4⁴) Transpordiamet tunnistab väikelaevajuhi tunnistuse kehtetuks:

1) tunnistuse kaotamise, hävimise või varguse korral;

2) kui isik on tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on tunnistuse saanud pettuse teel;

3) kui isikule on väljastatud uus väikelaevajuhi tunnistus;

4) kui isik ei ole lihtkirjaga väljastatud väikelaevajuhi tunnistust kätte saanud kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates;

5) kui isik ei ole tunnistust välja võtnud 12 kuu jooksul tunnistuse valmimisele järgnevast päevast arvates.

(5) Veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 25 m² või mootori võimsus kuni 25 kW, ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust, kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 5 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 9 kilomeetri kaugusel kaldast.

(6) Alla 15-aastaselt isikult ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 20 m² või mootori võimsus kuni 10 kW, kui ta teeb seda seadusliku esindaja vastutusel ning kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 1 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 2 kilomeetri kaugusel kaldast.

(7) Meresidevahendit (VHF, MF, HF raadiojaama) võib kasutada isik, kes on läbinud vastava väljaõppe ja omab piirangutega raadiosideoperaatori (Restricted Operator’s Certificate) või raadiosideoperaatori (General Operator’s Certificate) või väikelaeva raadiosideoperaatori (Short Range Certificate) tunnistust. Isik, kes ei oma nimetatud tunnistusi, võib meresidevahendit kasutada vaid hädaolukorras. Piirangutega raadiosideoperaatori ja raadiosideoperaatori tunnistused meresidevahendi kasutamiseks väikelaeval kehtivad kinnitusleheta.

(7¹) Väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastab Transpordiamet.

(7²) Väikelaeva raadiosideoperaatori teadmiste ja oskuste ning väljaõppe nõuded, eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Väikelaevajuhi tunnistuse ja väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 39¹. Jeti kasutamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Jetijuht vastutab jeti ohutu kasutamise eest ja on kohustatud enne väljasõitu tutvustama kaassõitjale jetisõidul kehtivaid ohutusnõudeid. Jeti kasutamisel ei tohi seada ohtu kaassõitjat ja kaasliiklejat ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Jetijuht on kohustatud enne väljasõitu kontrollima jeti korrasolekut ja varustuse komplektsust, sõidu ajal jälgima jeti tehnilist seisukorda ja tagama kaassõitjale jetisõidu ohutuse ning täitma ohutu meresõidu reegleid või sisevetel liiklemise korra nõudeid.

(2) Jetti võib juhtida jetijuhi tunnistust või väikelaeva juhtimise õigust omav vähemalt 15 aasta vanune isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul.

(3) Jetijuhi tunnistuse väljastab Transpordiamet kehtivusajaga kümme aastat.

(4) Jetijuhi tunnistus väljastatakse kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates.

(5) Jetijuhi tunnistust ei nõuta isikult spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus- või treeningjeti juhtimisel võistluse või treeningu ajal, kui spordialaliit on talle väljastanud võistluslitsentsi, milles peavad sisalduma vähemalt võistluslitsentsi number, isiku nimi, isikukood, spordiklubi nimi ja registrikood.

(6) Alla 15-aastane isik võib juhtida jetti ja tal ei pea olema jetijuhi tunnistust spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus- või treeningjeti juhtimiseks võistluse või treeningu ajal, kui ta teeb seda seadusliku esindaja nõusolekul ja spordialaliit on talle väljastanud litsentsi.

(7) Jetijuhi tunnistus antakse omanikule üle Transpordiametis või toimetatakse tema taotlusel kätte lihtkirjaga Eesti riigi sisesele postiaadressile. Kui isik ei ole tunnistust lihtkirjaga kätte saanud kümne tööpäeva jooksul tunnistuse taotluse esitamisest arvates, peab ta sellest Transpordiametit teavitama.

(8) Transpordiamet tunnistab jetijuhi tunnistuse kehtetuks:

1) tunnistuse kaotamise, hävimise või varguse korral;

2) kui isik on tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on tunnistuse saanud pettuse teel;

3) kui isikule on väljastatud uus jetijuhi tunnistus;

4) kui isik ei ole lihtkirjaga väljastatud jetijuhi tunnistust kätte saanud kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates;

5) kui isik ei ole tunnistust välja võtnud 12 kuu jooksul tunnistuse valmimisele järgnevast päevast arvates.

(9) Jeti juhtimisel peab jetijuhil kaasas olema jeti juhtimise õigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on nõutud. Kui jetijuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis väljastatud jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi kaasaskandmine Eesti piires kohustuslik.

(10) Jett tuleb peatada järelevalveametniku nõudmisel. Kui peatumise manööver on jetijuhi hinnangul jetile ohtlik, võib jetijuht leppida järelevalveametnikuga kokku lähima ohutu kontrollimise koha ja aja.

(11) Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded, eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(12) Jetijuhi tunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 39². Väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse peatumine ning nende õiguste andmisest keeldumine

(1) Väikelaeva ja jeti juhtimisõigus peatub ja nende õiguste andmisest keeldutakse täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 alusel tehtud kohtumääruse jõustumisel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse peatatus ja nende õiguste andmisest keeldumine lõpeb täitemenetluse seadustiku § 177⁵ lõike 1 alusel tehtud kohtumääruse jõustumisel.

§ 39³. Väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamine ning nende andmisest keeldumineизменится 01.01.2027

(1) Transpordiamet peatab väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning keeldub nende õiguste andmisest ja väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse väljastamisest isikule, kelle suhtes on halduskohus andnud kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõikes 5 või § 71¹ lõikes 5 sätestatud taotluse alusel selleks loa.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tehtavas otsuses märgitakse:

1) otsuse tegemise aeg ja koht;

2) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus ja aadress;

3) selle isiku, kelle suhtes otsus tehakse, ees- ja perekonnanimi ning elukoht;

4) juhtimisõiguse peatamise või juhtimisõiguse andmisest keeldumise alus ja tähtaeg;

5) otsuse koostaja allkiri.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe või kohtu poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest, kui lisaandmete saamine ei ole vajalik. Transpordiamet toimetab otsuse kätte posti teel väljastusteatega tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil, muul Transpordiametile teadaoleval aadressil või isiku elektronposti aadressil või annab isikule kätte allkirja vastu teatisel. Transpordiamet võib otsuse avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui otsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud kümme päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamist.

(4) Transpordiamet taastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning lõpetab nende õiguste andmisest ning väikelaevajuhi ja jetijuhi tunnistuse väljastamisest keeldumise viivitamata, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab liiklusregistri volitatud töötlejat väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamise aluseks olnud asjaolu äralangemisest ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti.

§ 41. Lastimine ja lossimine ning ballastimine

(1) Laeva ning selle pardal olevate inimeste ja lasti ohutuse tagamiseks peab laeva lastima ja lossima ning ballastima nii, et selle püstuvus ja ujuvus on laeva tunnistustes ja dokumentides märgitud nõuete piirides.

(2) Eesti riigilippu kandval laeval, mille kogumahutavus on 20 ja enam, peab olema Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsioon.

(3) Last tuleb paigutada ja kinnitada reederi väljatöötatud ning Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu kooskõlastatud juhendi kohaselt. Juhendit ei nõuta tahke või vedela mahtlasti veol. Välisriigi lippu kandval laeval peab olema selle riigi pädeva asutuse või pädeva klassifikatsiooniühingu poolt kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhend.

(4) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädeva klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsiooni ning kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhendit.

(4¹) Transpordiameti järelevalveametnikul on õigus avada laevale laaditavat konteinerit või maanteeveokit, et kontrollida selle sees lasti kinnitust, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 42 nimetatud ohtliku lasti paigutust ja kinnitust, ning peatada kuni puuduste kõrvaldamiseni konteineri või maanteeveoki laadimine laevale, kui lasti pakend on kahjustatud, last on ebapiisavalt kinnitatud või kui avastatud puudused ohustavad meresõitu.

(4²) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale, välja arvatud üksnes Eesti riigilippu kandvale laevale sätestatud nõuded.

(5) Laevade tõsteseadmete kasutamise nõuded ning ülevaatuse ja katsetamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(6) Puistlastilaevade lisaohutusnõuded, puistlastilaevade ohutu laadimise ja lossimise nõuded, puistlastilaevade terminalide ohutusnõuded ning laeva kapteni ja terminali esindaja teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

§ 41¹. Punkerdamine

(1) Punkerdaja peab punkerdamisel rakendama kõiki vajalikke meetmeid, et vältida keskkonnareostuse tekkimist.

(2) Punkerdaja kannab elektroonilisse mereinfosüsteemi enda kontaktandmed, info pakutava kütuse tüübi ja tegevuse asukoha kohta.

§ 42. Ohtliku lasti vedu ja ohtlikust lastist teavitamine

(1) Ohtlikku lasti veetakse rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VI ja VII peatüki ning rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisade I–III nõuete kohaselt.

(1¹) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ohtlike lastide suhtes, mida veetakse:

1) pakitult kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki ja rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa III nõuetega;

2) puistlastina kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki nõuetega;

3) vedellastina kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VI ja VII peatüki ning rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisade I ja II nõuetega;

4) mahtlastina gaasitankeriga kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki nõuetega või

5) kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatükis radioaktiivsete materjalide veole esitatud erinõuetega.

(2) Ohtlikku lasti ei pakuta vedamiseks ega võeta laeva pardale enne, kui kaptenile või reederile on esitatud ohtliku lasti ja iga ohtliku osalasti kohta deklaratsioon (edaspidi ohtliku lasti deklaratsioon) paberil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ohtliku lasti deklaratsiooni esitamise kohustus on lastisaatjal või tema volitatud esindajal.

(2¹) Kui rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni II lisa reegli 16 kohaselt on kemikaalitankeri lossimisel nõutud lastioperatsioonide ülevaatus, viib ülevaatuse läbi käesoleva seaduse § 10 punkti 1 kohase majandustegevusteate esitanud ettevõtja või Transpordiameti järelevalveametnik.

(2²) Transpordiameti järelevalveametniku poolt läbiviidud kemikaalitankeri lastioperatsioonide ülevaatuse eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse toimumist.

(2³) Ohtlikku lasti vedav laev, mis tuleb väljaspool Euroopa Liitu asuvast sadamast, peab omama lastisaatja väljastatud ohtliku lasti deklaratsiooni või sellele vastavat teavet.

(3) Ohtliku lasti deklaratsioonis esitatavate andmete loetelu sõltuvalt ohtlikust lastist kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Lasti saatja või tema volitatud esindaja vastutab lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe õigsuse ja edastamise eest.

(5) Eesti sadamast lahkuva ohtliku lastiga laeva, välja arvatud kohalikus rannasõidus sõitva laeva, reeder, kapten või laevaagent peab enne lahkumist esitama Transpordiametile käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta.

(6) Kui väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriigi sadamat saabuva ohtliku lastiga laeva sihtsadam või ankruala asub Eestis, peab reeder või kapten või laevaagent enne lahkumissadamast väljumist või kohe pärast sihtsadama või ankruala selgumist esitama Transpordiametile käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta.

(7) Утратил силу

(8) Laevaagent või tema puudumisel laeva kapten peab tagama teavitamisel edastatud lasti iseloomustava teabe õigsuse ja teabe õigeaegse edastamise.

(9) Ohtlikust lastist teavitamise korra ja esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(10) Laeva kapten on kohustatud teavitama Transpordiametit Eesti veeteedel ohtliku lastiga toimunud õnnetusest. Eesti merealadest väljaspool on Eesti riigilippu kandva laeva kapten kohustatud teavitama vastava riigi pädevat asutust ja Transpordiametit.

(10¹) Laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumisel peab reeder, kapten või laeval veetava ohtliku lasti omanik esitama Transpordiametile viimase nõudmisel ohtliku lasti deklaratsiooni või sellele vastava teabe.

(11) Transpordiamet võtab vastu teabe laevadega saabuva ja lahkuva ohtliku lasti kohta, töötleb ja analüüsib teavet ohtliku lasti kohta, teeb vastavaid kokkuvõtteid, vastutab teabe säilimise eest ja edastab teabe ohtliku lasti kohta käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(12) Huvitatud isikutele ohtliku lasti kohta käiva teabe edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

§ 42¹. Erandid ohtlikust lastist teavitamisel

(1) Transpordiamet võib vabastada laeva ohtlikust lastist teavitamise nõudest, kui reeder on esitanud asjakohase taotluse ja täidetud on järgmised tingimused:

1) laev teeb regulaarreise Euroopa Liidu liikmesriikide sadamate vahel;

2) laev teeb regulaarreise vähemalt ühe kuu jooksul ja reisi kestus ei ületa 12 tundi;

3) reeder peab ja ajakohastab regulaarreise teostavate laevade nimekirja ning edastab andmed Transpordiametile;

4) iga tehtud reisi kohta on teave laeva ja ohtliku lasti kohta elektrooniliselt Transpordiametile kättesaadav ööpäev läbi;

5) sihtsadamasse või lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohta saabumise eeldatavast ajast kõrvalekaldumisest kolme või rohkema tunni võrra teavitatakse sihtsadamat ja Transpordiametit.

(2) Kui rahvusvahelisi regulaarreise teostatakse kahe või enama Euroopa Liidu liikmesriigi vahel, millest vähemalt üks on Eesti, võib Transpordiamet reederi taotlusel taotleda teistelt liikmesriikidelt erandi tegemist, kui täidetud on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 sätestatud tingimused.

(3) Erandi tegemise tingimuste rikkumise korral lõpetab Transpordiamet viivitamata erandi tegemise või taotleb selle lõpetamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul asjaomaselt Euroopa Liidu liikmesriigilt.

(4) Transpordiamet edastab Euroopa Komisjonile nende reederite ja laevade nimekirja, kelle või mille suhtes on erand tehtud, samuti selle nimekirja muudatused.

(5) Transpordiamet teavitab viivitamata reederit laevale erandi tegemise ja selle lõpetamise otsusest.

§ 43. Laeva vabaparras

(1) Eesti riigilippu kandval laeval peab olema määratud vabaparras ja väljastatud laadungimärgi tunnistus. Laeva vabaparras on parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini.

(2) Laeva minimaalse vabaparda määrab ja kannab laadungimärgi tunnistusse Transpordiamet.

(3) Утратил силу

(4) Kui välisriigi lippu kandva laeva minimaalne vabaparras on märgitud muus dokumendis, võib seda tunnustada kui laadungimärgi tunnistust, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.

(5) Transpordiamet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu määratud minimaalset vabaparrast ja Eesti riigilippu kandvale laevale kantud volitatud klassifikatsiooniühingu vabaparda tähist, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.

(6) Alla 24-meetrise pikkusega laeva minimaalse vabaparda määramise nõuded ning tekklaeva pikkusega 15 meetrit ja enam, tekklaeva pikkusega alla 15 meetri ja tekita laeva vabapardamärgi tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6¹) Käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõudeid kohaldatakse Eesti riigilippu kandvale laevale.

(6²) Alla 24-meetrise pikkusega Eesti riigilippu kandva laeva püstuvus peab vastama merekõlblikkuse, sõidukõlblikkuse või reisijateveo tunnistusega määratud sõidupiirkonnale. Vastavad püstuvuse arvutused peavad olema heaks kiidetud volitatud klassifikatsiooniühingu või Transpordiameti poolt.

(7) Transpordiamet võib laadungimärgi tunnistuse tunnistada kehtetuks, kui laeva peamõõtmeid või tühja laeva kaalu on oluliselt muudetud.

(8) Laadungimärgi tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 44. Laadungimärgi pardale kandmine

(1) Laeva mõlemale pardale kantakse minimaalset vabaparrast tähistav püsiv laadungimärk. Transpordiameti määratud vabaparda tähis on «EV».

(2) Laeva lastimine üle laadungimärgiga tähistatud piiri või üle sadama eeskirjaga lubatud suurima süvise on keelatud.

§ 44¹. Laevadelt merereostuse ning laevade kaudu kahjulike veeorganismide ja haigustekitajate ülekandumise vältimine

(1) Laev on kohustatud täitma rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni ning laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi ballastvee konventsioon) nõudeid ning nende piirkondlike kokkulepete nõudeid, mis on Eesti suhtes jõustunud, kui need on nimetatud konventsioonide nõuetest rangemad.

(2) Laev, mis kuulub rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni kohaldamisalasse, on kohustatud täitma konventsioonis ettenähtud merereostusest teavitamise nõudeid. Merereostuse põhjustamisest ja avastatud merereostusest peab laeva kapten teatama Kaitseväele konventsioonis ettenähtud vormi kohaselt.

(3) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.

§ 44². Laeva kattumisvastane süsteem

(1) 400-se ja enama kogumahutavusega laeva kattumisvastane süsteem peab vastama laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi AFS-konventsioon) nõuetele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevale väljastatakse pärast laeva ülevaatust AFS-konventsiooni nõuete täitmise kohta kattumisvastase süsteemi rahvusvaheline tunnistus. Tunnistuse väljastab Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing.

(3) Vähemalt 24-meetrise kogupikkusega ning alla 400-se kogumahutavusega laeval, mis kannab AFS-konventsiooni osalisriigi lippu, peab olema reederi või reederi esindaja allkirjastatud kattumisvastase süsteemi deklaratsioon, millele on lisatud asjakohased dokumendid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata kinnis- ja ujuvplatvormidele, ujuvmahutitele ning ujuvladustamis- ja mahalaadimisüksustele.

(5) Laevadel kattumisvastastes süsteemides biotsiididena toimivate tinaorgaaniliste ühendite kasutamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel (ELT L 115, 09.05.2003, lk 1–11).

(6) Kui riikliku järelevalve raames laeva kattumisvastasest süsteemist võetud proovi analüüsi tulemuste kohaselt ei vasta laev AFS-konventsiooni või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 782/2003 nõuetele, kannab proovi võtmise ja analüüsimise kulud reeder või laevaagent.

(7) Kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse taotlemise, väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel (ELT L 115, 09.05.2003, lk 1–11) nõuetele.

§ 44³. Keskkonnaohutust tõendavad tunnistused

(1) Eestis registreeritud laeva kohta väljastab keskkonnaohutust tõendavad tunnistused Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing.

(2) Transpordiamet tunnustab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud klassifikatsiooniühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud keskkonnaohutust tõendavaid tunnistusi.

(3) Laeva keskkonnaohutust tõendavate tunnistuste väljastamise ja nende väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.

§ 44⁴. Ballastvee käitlemise nõuetest vabastuse andmine

(1) Ballastvee konventsiooni reeglis A-4 sätestatud ballastvee käitlemise nõuetest vabastuse annab Transpordiamet käesoleva seaduse § 44⁵ lõikes 1 nimetatud riskihindamise tulemuse põhjal.

(2) Vabastuse saamiseks esitab reeder Transpordiametile taotluse, milles on toodud andmed ja dokumendid laeva kohta, millele vabastust taotletakse, samuti laeva marsruudi ja ballastvee käitlemise korralduse kohta ning riskihindamiseks kogutud andmed ja dokumendid.

(3) Transpordiamet annab laevale vabastuse, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) vabastuse andmise tulemusena ei satu ohtu inimelu või -tervis ega saa kahjustatud keskkond, vara või loodusvara;

2) laev sõidab ainult kindlaksmääratud sadamate vahel ega sega ballastvett ja selle setteid teistest sadamatest pärit ballastvee ja selle setetega.

(4) Transpordiamet annab laevale vabastuse kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui riskihindamiseks kogutud andmete ajakohasuse lõpuni.

(5) Reeder on kohustatud Transpordiametit viivitamata teavitama kõigist muudatustest, mis mõjutavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vabastuse andmise aluseks olevaid tingimusi.

(6) Vabastuse andmisest teavitab Transpordiamet viivitamata IMO-t.

(7) Vabastus peab olema kantud laeva ballastvee käitlemise plaani ja ballastvee raamatusse.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluses esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse menetlemise korra ning vabastuse tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 44⁵. Vabastuse andmise riskihindamine ja vahehindamine

(1) Riskihindamine on menetlus, mille käigus Kliimaministeerium hindab, kas käesoleva seaduse § 44⁴ lõikes 1 nimetatud vabastuse andmise tulemusena võib ohtu sattuda inimelu või -tervis või saada kahjustatud keskkond, vara või loodusvara.

(2) Riskihindamine viiakse läbi vastavalt ballastvee konventsiooni nõuetele ning konventsiooni rakendamiseks vastuvõetud rahvusvahelistele ja regionaalsetele juhistele.

(3) Riskihindamiseks vajalike andmete kogumise kulud kannab käesoleva seaduse § 44⁴ lõikes 2 nimetatud taotluse esitaja.

(4) Vahehindamine on menetlus, mille viib Kliimaministeerium läbi käesoleva seaduse § 44⁴ lõikes 1 nimetatud vabastuse andmise järgselt ning mille käigus hinnatakse, kas vabastuse andmise aluseks olnud ja riskihindamiseks esitatud andmed on jätkuvalt ajakohased. Vahehindamine viiakse läbi üks kord viie aasta jooksul, vabastuse kehtivuse teise ja kolmanda aasta vahel, vabastuse andmise päevast arvates.

(5) Riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu ning menetluse läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 44⁶. Vabastuse andmisest keeldumine ja vabastuse kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet keeldub laevale vabastuse andmisest, kui:

1) vabastuse andmise tulemusena võib ohtu sattuda inimelu või -tervis või saada kahjustatud keskkond, vara või loodusvara;

2) taotluses on esitatud valeandmeid;

3) riskihindamiseks kogutud andmed ei ole piisavad või andmed või nende kogumine ei vasta nõuetele ning puudust ei ole võimalik kõrvaldada ilma andmeid uuesti kogumata.

(2) Transpordiamet tunnistab laevale antud vabastuse kehtetuks, kui:

1) selgub, et vabastuse andmise aluseks olnud taotluses on esitatud valeandmeid;

2) vahehindamise tulemusel selgub, et vabastuse andmise aluseks olnud ja riskihindamiseks esitatud andmed ei ole ajakohased ning puudust ei ole võimalik kõrvaldada;

3) ei ole täidetud käesoleva seaduse § 44⁴ lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud tingimus.

(3) Vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisel peatub laevale antud vabastuse kehtivus kuni menetluse lõppemiseni ning nimetatud perioodil tuleb laeval ballastvett käidelda ballastvee konventsioonis sätestatud korras.

(4) Vabastuse peatumisest ja vabastuse kehtetuks tunnistamisest teavitab Transpordiamet viivitamata IMO-t.

(5) Vabastuse andmisest keeldumise ja vabastuse kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 44⁷. Muudelt veesõidukitelt reostuse vältimine

Laeva kapten ja väikelaeva või muu veesõiduki juht, kellele ei kohaldu käesoleva seaduse § 44¹ lõige 2, on kohustatud esimesel võimalusel teatama merealal reostuse põhjustamisest või avastamisest Kaitseväele ning laevatataval siseveekogul ja sadamas reostuse põhjustamisest või avastamisest Häirekeskusele.

§ 45. Veeteel liiklemineизменено 19.07.2026

(1) Veesõidukiga merel ja merega ühenduses olevatel sisevetel liigeldes tuleb liikuda ohutu kiirusega ja järgida rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõudeid. Muudel sisevetel liigeldes tuleb järgida sisevetel liiklemise korda.

(2) Sisevetel liiklemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(3) Veesõiduki omanik või omaniku volitatud isik on kohustatud tagama veesõiduki ohutuse ja tehnilise seisundi vastavuse nõuetele.

(4) Väikelaeva või muu veesõiduki juht ei tohi merel või sisevetel liigeldes olla joobeseisundis.

(4¹) Alkoholijoobes olevaks loetakse väikelaeva või muu veesõiduki juht järgmistel juhtudel:

1) väikelaeva või muu veesõiduki juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;

2) jetijuhi ühes grammis veres on vähemalt 0,2 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,1 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

(4²) Väikelaeva või muu veesõiduki omanikul on õigus kehtestada väiksem lubatud alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld.

(5) Transpordiamet võib üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid.

(5¹) Lähtudes reaalsest jääolukorrast võib Transpordiameti kehtestada talvise navigatsiooni perioodil jäämurdja poolt teenindatavatele laevadele piiranguid, arvestades nende jääklassi, peamasina võimsust või vajaduse korral muid näitajaid, samuti on tal õigus katkestada mis tahes sadama teenindamine jäämurdja poolt, teatades sellest sadamavaldajale, laevakaptenile ja laevaagendile ning tagades sadamas töö lõpetanud laevade väljaviimise, kui reaalne jääolukord seda võimaldab.

(5²) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või selleks vahetult valmistumise korral kehtestada veeteel liiklemise piiranguid või anda Transpordiametile korraldusi nende kehtestamiseks, samuti anda Transpordiametile korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid ulatuses, mis tagab veeliikluse ohutuse ning Eesti merepiiri valvamise ja kaitse.

(6) Veeliiklust ohustava või segava objekti on kohustatud veeteelt kõrvaldama või kandma sellega seonduvad kulud objekti omanik või paigaldaja. Veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist laevateelt, välja arvatud sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt, korraldab Transpordiamet. Sadama pidaja on kohustatud korraldama veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamise sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt. Üldkasutataval veeteel olevatest veeliiklust ohustavatest või segavatest objektidest teavitab veeliiklejaid Transpordiamet ja korraldab võimaluse korral nimetatud objektide kõrvaldamise.

(6¹) Lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti kõrvaldamist Eesti merealal korraldab Kaitsevägi.

(7) Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri või muude seadmete ning objektide paigaldamine veeteele võib toimuda ainult Transpordiameti kirjaliku loa olemasolu korral. Transpordiameti kirjaliku loata paigaldatud objekt loetakse veeliiklust ohustavaks või segavaks objektiks.

(8) Navigatsiooniteabes avaldatud õhuliini, kaabli või torujuhtme trassile või kaablialale lähemal kui 0,5 meremiili ja sisevetel lähemal kui 100 meetrit on keelatud tegevused, mis võivad õhuliini, kaablit või torujuhet kahjustada.

(8¹) Navigatsioonikaardil tähistatud liikluseraldusskeemide olemasolul peavad kõik veeliiklejad liikluseraldusskeemis ja selle läheduses juhinduma rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni reeglist 10.

(9) Üldkasutataval veeteel veeliiklust takistavaks tegevuseks, mis ei ole reguleeritud rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõuetega või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktiga, on vaja Transpordiameti luba. Laevateel ja laevaliiklusteeninduse ning Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnas on veeliiklust takistavaks tegevuseks vaja Transpordiameti luba.

(9¹) Veeliiklust takistavaks tegevuseks on korraldatav võistlus, sukeldumine, õppus, laskeharjutus, miinitõrjetöö, lõhkekeha kahjutustamine, uurimis-, ehitus- ja süvendustöö, seadme või objekti paigaldamine ning muu sellesarnase mõjuga tegevus.

(9²) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud loa saamiseks esitab tegevuse korraldaja hiljemalt üks tööpäev enne sukeldumise, miinitõrjetöö ja lõhkekeha kahjutustamise algust Transpordiametile kirjaliku taotluse, milles on kirjeldatud kavandatavat tegevust ning määratud kindlaks selle tegemise piirkond ja aeg. Transpordiamet annab loa või keeldub selle andmisest enne kavandatava tegevuse algust. Loa andmisel teavitab Transpordiamet vajaduse korral veeliiklejaid veeliiklust takistavast tegevusest. Transpordiamet ei anna luba, kui kavandatav tegevus ei võimalda tagada veeliikluse ohutust.

(9³) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud loa saamiseks esitab tegevuse korraldaja muu tegevuse kui käesoleva paragrahvi lõikes 9² nimetatud tegevuse puhul vähemalt 20 tööpäeva enne kavandatava tegevuse algust Transpordiametile kirjaliku taotluse, milles on kirjeldatud kavandatavat tegevust ning määratud kindlaks selle tegemise piirkond ja aeg. Transpordiamet annab loa või keeldub selle andmisest 20 tööpäeva jooksul kirjaliku taotluse esitamisest arvates, kuid hiljemalt üks tööpäev enne kavandatava tegevuse algust. Loa andmisel teavitab Transpordiamet vajaduse korral veeliiklejaid veeliiklust takistavast tegevusest. Transpordiamet ei anna luba, kui kavandatav tegevus ei võimalda tagada veeliikluse ohutust.

(9⁴) Kalapüügil on veekogul keelatud takistada veeliiklust navigatsiooniteabes avaldatud laevateel ja ankrualal. Merel ning Peipsi, Lämmi-, Pihkva ja Võrtsjärves, kui laevatee külgi ei ole avaldatud, ei tohi takistada veeliiklust lähemal kui 150 meetrit laevatee teljest.

(10) Laeva kapten ja väikelaeva või muu veesõiduki juht on kohustatud esimesel võimalusel teatama kahjustatud või teisaldatud navigatsioonimärgist, navigatsioonimärgistuse tulede kustumisest, ettenähtud asukohast äratriivimisest või muudest veeteel avastatud ohtudest Transpordiametile.

(11) Veesõiduki kinnitamine navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi kahjustamine on keelatud.

(12) Õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamise korral on laeva kapten või väikelaeva või muu veesõiduki juht kohustatud sellest kohe teatama Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele ja Transpordiametile ning võimaluse korral rajatise valdajale.

(13) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale ning muule veesõidukile.

§ 47. Navigatsiooniteave ja veetee haldamineизменено 19.07.2026

(1) Navigatsioonitingimusi iseloomustava informatsiooni hankimist ja töötlemist ning selle alusel navigatsiooniteabe koostamist, väljaandmist ja veeliiklejatele edastamist korraldab Transpordiamet.

(2) Veeliiklejaile raadio teel navigatsioonihoiatuste edastamise tagab Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus.

(3) Üldkasutatava veetee ja sisevete hüdrograafilist mõõdistamist korraldab Transpordiamet.

(3¹) Üldkasutataval veeteel paigaldab, hooldab, haldab ja arendab ujuvmärke ning hooldab, haldab ja arendab püsimärkide tulesid ning satelliitidel põhineva asukoha määramise süsteemi diferentsiaalsüsteemi ja maapealset kesklaine raadionavigatsioonisüsteemi Riigilaevastik.

(3²) Piiriveekogul paigaldab ujuvaid piirimärke Politsei- ja Piirivalveameti määratud asukohtadesse ning hooldab, haldab ja arendab neid piirimärke Riigilaevastik.

(4) Üldkasutataval veeteel korraldab navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist, hooldamist ning haldamist Transpordiamet. Laevatee paiknemisest, selle parameetritest ja märgistusest ning nende muutustest teavitab veeliiklejaid Transpordiamet.

(4¹) Hüdrograafilise mõõdistustöö tegemiseks on vaja Transpordiameti luba. Pärast töö tegemist tuleb Transpordiametile heakskiitmiseks esitada mõõdistustöö aruanne.

(4²) Navigatsiooniteabes võib kasutada üksnes heakskiidetud mõõdistustöö aruandes kajastatud mõõdistusandmeid.

(4³) Navigatsioonimärgistuse rajamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks on vaja Transpordiameti luba. Transpordiamet keeldub loa andmisest, kui navigatsioonimärgistuse projekteerimisel ei ole lähtutud või tühistamisel ei lähtuta ohutu meresõidu põhimõtetest ja tavadest. Eeldatakse, et navigatsioonimärgistuse rajamine, muutmine või tühistamine vastab ohutu meresõidu põhimõtetele ja tavadele, kui projekteerimisel või tühistamisel on lähtutud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni (IALA) ning Maailma Veetransporditaristu Liidu (PIANC) juhenditest ja soovitustest.

(4⁴) Navigatsiooniteabes avaldatava navigatsioonimärgistuse kiidab pärast selle rajamist, paigaldamist ja muutmist heaks Transpordiamet. Transpordiamet keeldub navigatsioonimärgistuse heakskiitmisest, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4³ nimetatud loa taotlemisel esitatud projektile.

(4⁵) Transpordiamet peab hüdrograafia infosüsteemi, mille eesmärgiks on hüdrograafiliste andmete kogumise korraldamine ja töötlemine, et tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse või keskkonnakaitsega seotud ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.

(4⁶) Transpordiamet peab navigatsioonimärkide andmekogu, mille eesmärgiks on navigatsioonimärkide üle arvestuse pidamine ja navigatsioonimärkide nõuetele vastavuse kontrollimine, et tagada veeliikleja õigeaegne teavitamine navigatsioonimärkide olemasolust ning töökorras olekust ja tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse ning keskkonnakaitse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.

(4⁷) Hüdrograafia infosüsteemi ja navigatsioonimärkide andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet.

(5) Hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa taotlemise, andmise ja mõõdistustöö aruande heakskiitmise korra ning nõuded mõõdistustöö tegemisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5¹) Transpordiamet keeldub hüdrograafilise mõõdistustöö loa andmisest või hüdrograafilise mõõdistustöö aruande heakskiitmisest, kui:

1) kavandatav või tehtud mõõdistustöö ei võimalda tagada ohutut veeliiklust või

2) mõõdistustehnoloogia ja -metoodika ei võimalda saavutada nõutud täpsusklassile vastavaid tulemusi.

(5²) Transpordiamet kooskõlastab hüdrograafilise mõõdistustöö loa andmise Kaitseväe ja Kaitsepolitseiametiga. Loa andmisest keeldutakse, kui mõõdistustöö tegija või tegemine võib ohustada riigi julgeolekut.

(6) Navigatsioonimärgistuse rajamise, muutmise ja tühistamise ning märgistusest teavitamise nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6¹) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või selleks vahetult valmistumise korral anda veeteel liiklemise piiramiseks Transpordiametile või Riigilaevastikule korraldusi navigatsioonimärgistuse muutmiseks. Navigatsioonimärgistust muudetakse ja sellest teavitatakse veeliiklejaid ulatuses, et tagada veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine ja kaitse.

(7) Hüdrograafia infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(7¹) Hüdrograafia infosüsteemi vastutav töötleja keeldub infosüsteemist andmete väljastamisest, kui see võib ohustada riigi julgeolekut. Infosüsteemi vastutav töötleja kooskõlastab taotletavate andmete väljastamise Kaitseväe ja Kaitsepolitseiametiga enne andmete väljastamist.

(8) Navigatsioonimärkide andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 47¹. Eripiirkonnad ja varjumispaigad

(1) Veeliikluse ohutuse tagamiseks määrab eripiirkonna ning otsustab eripiirkonnas kehtivad tingimused Transpordiamet. Õigusaktides sätestatud juhtudel või seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks veeteel muul eesmärgil kui veeliikluse ohutus kavandatava eripiirkonna taotleja kooskõlastab eripiirkonna ja seal kehtestatavad tingimused Transpordiametiga ning eripiirkonna kehtestamisel teavitab sellest Transpordiametit.

(2) Varjumispaigad määrab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

(3) Laeva suunamise varjumispaika otsustab Politsei- ja Piirivalveamet, kooskõlastades selle Kaitseväe, Keskkonnaameti ja Transpordiametiga. Vajaduse korral osutab Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet või Transpordiamet hädasolevatele laevadele rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuete kohast mereabiteenust (Maritime Assistance Service – MAS).

(4) Transpordiamet teavitab varjumispaigast ja eripiirkonnast ning eripiirkonnas kehtivatest tingimustest veeliiklejaid.

§ 48. Ehitustegevus veeteel ja navigatsioonimärgi läheduses ning kinnisomandi kasutamise kitsendused navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas

(1) Ehitustegevust veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas piiratakse, kui ehitustegevus kahjustab meresõiduohutust või sisevetel sõidu ohutust.

(2) Veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas ehitustegevuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(3) Утратил силу

(4) Navigatsioonimärgi lähedusse või mõjupiirkonda on keelatud paigaldada tulesid, mis segavad navigatsioonimärgi eristamist. Transpordiameti ettekirjutusel või sadamakapteni nõudmisel tuleb segavad tuled eemaldada.

(5) Silla, õhuliini, veealuse kaabli, torujuhtme või muu sellise rajatise on selle omanik kohustatud veeteel tähistama Transpordiameti nõudmisel.

(6) Riigilaevastikul on õigus kinnisasja omaniku või valdaja nõusolekuta navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas kasvavat taimestikku piirata või seda eemaldada, kui see takistab navigatsioonimärgi nähtavust. Riigilaevastik teavitab eelnevalt kinnisasja omanikku või valdajat taimestiku piiramise või eemaldamise vajadusest.

§ 49. Ohutu pukseerimine

(1) Eesti vetes pukseerival laeval või väikelaeval tuleb võtta tarvitusele kõik abinõud, et tagada pukseeriva laeva või väikelaeva ja pukseeritava laeva või väikelaeva või muu objekti ohutus.

(1¹) Pukseeritava laeva või teisaldatava ujuvvahendi tehniline seisukord peab vastama pukseerimise tingimustele ning sellel peab olema merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus või ühekordne Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud pukseerimise luba.

(2) Pukseerimise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale.

§ 49¹. Hüdrometeoroloogiline teenindamine

Keskkonnaagentuur koostab Eesti merealade ja sisevete ilmateated, ilmaprognoosid, tormihoiatused ning jääprognoosid ja jääkaardid ning edastab nimetatud teabe tasuta Transpordiametile ning avaldamiseks Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Rahvusringhäälingule.

§ 49². Jäämurdetööde korraldamine ja teostamine

(1) Jäämurdetöid korraldab Transpordiamet.

(2) Jäämurdetöid teostab Riigilaevastik.

§ 50. Jäämurdetöödизменено 01.10.2026

(1) Jäämurdetööde korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(1¹) Jäämurdetööd loetakse kõrgendatud riskiga tegevuseks, mis toimub jäämurdja ja abistatava laeva kapteni vastastikusel kokkuleppel. Jäämurdetööde käigus jäämurdjale või jäämurdja poolt abistatavale laevale tekkinud varalise kahju kannab kahjusaaja, kui kahjusaaja ei tõenda, et kahju tekitati tahtlikult.

(2) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.

(3) Jäämurdeteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on tagada jäämurdeperioodil jäämurdmine enda teeninduspiirkonnas vastavalt Transpordiametiga sõlmitud lepingule.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.

§ 50¹. Veeteetasu

(1) Veeteetasu on üldkasutataval veeteel navigatsioonilise korraldamise, jäämurde- ja informatsiooniteenuse ning sellele veeteele meresõiduohutuse tagamiseks paigaldatud infrastruktuuri kasutamise eest võetav tasu.

(2) Laeva Eesti sadamasse või sadama reidile sisenemise eest peab maksma veeteetasu. Veeteetasu peab maksma kõigi laevade eest sõltumata laeva lipuriigist.

(3) Veeteetasu tasub reeder või laevaagent.

(4) Veeteetasu laekub riigieelarvesse. Veeteetasu arvestab ja makseteatiseid väljastab Transpordiamet.

§ 50⁴. Veeteetasu arvestamine

(1) Transpordiamet arvestab veeteetasu üks kord ööpäevas laeva saabumise eest sadamasse või sadama reidile, kui reidil olles laeva lastitakse, lossitakse, täiendatakse varudega (toit, vesi jms), remonditakse või on laev muul sellisel viisil seotud äritegevusega.

(1¹) Kui sadamasse või sadama reidile saabumise järel suundub laev samas sadamate piirkonnas asuvasse teise sadamasse või teise sadama reidile, arvestatakse veeteetasu ühe saabumise eest. Sadamate piirkonnad on järgmised:

1) Soome lahe idaosa sadamate piirkond, kuhu kuuluvad meridiaanist 25°30'E ida pool asuvad sadamad;

2) Soome lahe lääneosa sadamate piirkond, kuhu kuuluvad Soome lahes meridiaanist 24°00'E kuni meridiaanini 25°30'E asuvad sadamad;

3) Lääne-Eesti sadamate piirkond, kuhu kuuluvad meridiaanist 24°00'E lääne pool asuvad sadamad, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud sadamad;

4) Liivi lahe sadamate piirkond, kuhu kuuluvad Liivi lahes meridiaanist 23°55'E ida pool ja Ruhnu saarel asuvad sadamad.

(1²) Kui laev saabub ühe ööpäeva jooksul mitmesse sadamasse või mitme sadama reidile, mis asuvad eri sadamate piirkondades, arvestab Transpordiamet veeteetasu ühe saabumise eest.

(1³) Утратил силу

(2) Transpordiamet esitab reederile või laevaagendile tasumisele kuuluva veeteetasu kohta makseteatise. Regulaarreise tegeva laeva puhul esitatakse makseteatis kalendrikuu kohta järgneva kuu 5. kuupäevaks, muude laevade puhul esitatakse makseteatis 30 päeva jooksul laeva sadamasse või sadama reidile saabumise päevast arvates.

(2¹) Regulaarreise tegeva laeva puhul, mis külastab Eesti sadamat viis või enam korda kuus, koostatakse veeteetasu makseteatis mitte rohkem kui viie külastuskorra kohta ühes kuus. Enam kui viie maksmisele kuuluva külastuskorra eest koostatakse veeteetasu makseteatised järgnevatel kuudel mitte enam kui viie külastuskorra eest kuus. Kalendriaasta viimase kuu eest koostatakse veeteetasu makseteatis kõigi tasumisele kuuluvate külastuskordade eest.

(2²) Regulaarreise tegeva laeva asendamisel teise laevaga peetakse kõnealuste laevade osas ühist veeteetasu vähendamise aluseks olevat külastuskordade arvestust ning kalendriaasta jooksul tehtud regulaarreisidest arvestatakse käesoleva seaduse § 50¹⁰ lõikes 1 sätestatud ulatuses tasumisele kuuluvate külastuskordadena esmajärjekorras neid külastuskordi, mis tehti laevaga, millele kehtestatud veeteetasu määr on kõrgem. Kui kõrgema veeteetasu määraga laev on külastanud sadamat kalendriaasta jooksul käesoleva seaduse § 50¹⁰ lõikes 1 sätestatud arvust vähem kordi, siis ülejäänud tasumisele kuuluvate külastuskordade eest arvestatakse veeteetasu suuruselt järgmise veeteetasu määraga laeva määras. Kui enne laeva asendamist on koostatud makseteatis väiksema veeteetasu määraga laeva kohta, kuid kalendriaasta lõikes kuulub tasumisele kõrgemas määras veeteetasu, tehakse hiljemalt kalendriaasta viimasel kuul veeteetasu tasaarvestus ning lisatakse makseteatisele veeteetasu selles ulatuses, mille võrra eelnevalt veeteetasu vähem arvestati. Käesolevas lõikes toodut kohaldatakse sama reederi laevade suhtes.

(2³) Kui käesoleva seaduse § 50¹⁰ lõikes 1² nimetatud reisigraafiku kohaselt kuulub kalendriaasta jooksul vastavalt § 50¹⁰ lõike 1 punktis 1 toodule veeteetasu tasumisele väiksemas määras kui 60 korral, koostab Transpordiamet veeteetasu makseteatised § 50⁴ lõike 2¹ esimeses lauses sätestatud korras seni, kuni vastava laeva osas täitub kalendriaasta jooksul maksimaalselt tasumisele kuuluvate külastuskordade arv. Kui kalendriaasta jooksul tehakse reisigraafikus muudatusi, millest tulenevalt muutub reisilaeva eest § 50¹⁰ lõike 1 punktis 1 nimetatud kalendriaasta jooksul tasumisele kuuluv veeteetasu, tehakse hiljemalt kalendriaasta viimasel kuul veeteetasu tasaarvestus ning lisatakse makseteatisele veeteetasu selles ulatuses, mille võrra eelnevalt veeteetasu vähem arvestati või tagastatakse enammakstud summa.

(3) Makseteatisel näidatakse:

1) makseteatise koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;

2) makseteatise koostamise kuupäev;

3) maksja nimi ja aadress;

4) tasumisele kuuluv veeteetasu suurus;

5) makseteatise õiguslik ja faktiline alus, sealhulgas tasumisele kuuluva veeteetasu arvutamise alused, tasumäära vähendused või suurendused;

6) maksetähtpäev;

7) hoiatus viivise maksmise kohustuse ja sundtäitmise rakendamise kohta veeteetasu tähtaegselt tasumata jätmise korral.

(4) Veeteetasu tasumise tähtaeg on 30 päeva makseteatise saamisest arvates, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(5) Regulaarreise tegeva laeva eest makstakse veeteetasu järgneva kuu 25. kuupäevaks.

§ 50⁵. Veeteetasu määrad

(1) Veeteetasu arvestatakse laeva kogumahutavuse (GT) järgi, korrutades laeva kogumahutavuse ühikuhinnaga. Pukseerimise puhul lähtutakse kogumahutavuse arvestamisel puksiirkoosseisu kuuluva vedurlaeva ja pukseeritavate veesõidukite kogumahutavuste summast.

(2) Merematkelaeva ühikuhind on 0,12 eurot.

(3) Muu laeva ühikuhind on vastavalt laeva jääklassile järgmine:

1) 1A Super või sellele vastav jääklass – 0,28 eurot;

2) 1A või sellele vastav jääklass – 0,30 eurot;

3) muu jääklass või ilma jääklassita – 0,35 eurot.

(4) Veeteetasu maksimaalne suurus ühe reisi kohta on tankeril 20 000 eurot, merematkelaeval 12 000 eurot ja muudel laevadel 15 000 eurot.

§ 50⁶. Veeteetasu maksmine

(1) Reeder või laevaagent on kohustatud kandma veeteetasu makseteatisel näidatud pangakontole hiljemalt makseteatisel märgitud tähtpäevaks.

(2) Transpordiamet esitab reederile või laevaagendile tema nõudmisel saldoteatise tasu laekumise kohta.

§ 50⁷. Viivis ja sundtäitmine

(1) Kui reeder või laevaagent ei ole tasunud veeteetasu tähtaegselt, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,05 protsenti päevas, kuid kogusummas mitte rohkem kui Transpordiameti poolt temale esitatud makseteatisel märgitud veeteetasu.

(2) Veeteetasu maksmise aluseks olev makseteatis on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui reeder või laevaagent ei ole tasunud veeteetasu tähtaegselt, on Transpordiametil õigus anda makseteatis sundtäitmiseks seitsme aasta jooksul tasumise tähtaja saabumisest arvates.

§ 50⁸. Sadama pidaja kohustus

(1) Sadama pidaja on kohustatud esitama Transpordiametile reisigraafikute alusel regulaarreise tegevate laevade reisigraafikud.

(2) Eelseisva kalendrikuu reisigraafik esitatakse hiljemalt jooksva kuu viimasel tööpäeval.

§ 50⁹. Vabastused

(1) Veeteetasu maksmisest on vabastatud:

1) Eesti Vabariigi riigihaldusülesandeid täitvad laevad;

2) Eesti Vabariigi sõjalaevad;

3) ujuvhospitalid, õppelaevad ning Eestis teadusuuringuid tegevad laevad;

4) Eestit hõlmavates rahvusvahelistes mitteärilistes koostööprogrammides osalevad laevad;

5) riiklikule visiidile saabunud välisriikide laevad;

6) laevad, mis on saabunud eesmärgiga tuua maale haigeid, laevaõnnetuse läbielanud isikuid või surnuid;

7) kalapüügilaevad;

8) Eesti mandri ja saarte vahel regulaarset ühendust pidavad laevad, kaasa arvatud postilaevad;

9) reidil punkerdavad ning pilsi- ja tankipesuvett ning õlijääke äraandvad laevad, mis ei külasta Eesti sadamaid;

10) laevad, mis on saabunud üksnes reidile tormivarju.

(2) Утратил силу

§ 50¹⁰. Tasumäära vähendamine

(1) Veeteetasu peab maksma kalendriaasta jooksul maksimaalselt järgmiselt:

1) reisilaev 60 korda, sealjuures regulaarreise tegev reisilaev poolte külastuskordade eest, kuid mitte rohkem kui 60 korda;

2) merematkelaev 3 korda;

3) muu laev 10 korda.

(1¹) Regulaarreise tegeva laeva teise laevaga asendamise korral käesoleva seaduse § 50⁴ lõikes 2² toodud erisuse kohaldamiseks teavitab reeder regulaarreise tegeva laeva asendamise vajadusest viivitamata Transpordiametit.

(1²) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub regulaarreise tegeva reisilaeva puhul kalendriaastas veeteetasu tasumisele vähem kui 60 korral, esitab reisilaeva reeder või laevaagent hiljemalt reisigraafiku kohaste reiside tegemisele eelneva kalendrikuu lõpuks kõnealusel kalendriaastal planeeritud reiside reisigraafiku Transpordiametile. Kui kalendriaasta jooksul tehakse reisigraafikus muudatusi, teavitab reeder või laevaagent kõnealustest muudatustest viivitamatult Transpordiametit.

(2) Reidile saabunud laeva eest tasutakse veeteetasu 30 protsenti vastavatest tasumääradest juhul, kui laev ei sisene sadamasse.

(3) Kui sadam ei ole käesoleva seaduse § 50 lõike 1 alusel teenindatav jäämurdjaga, maksab reeder või laevaagent veeteetasu 70 protsenti käesoleva seaduse §-s 50⁵ sätestatud määrast.

(4) Remonti saabunud laeva eest tasutakse veeteetasu 50 protsenti vastavatest tasumääradest juhul, kui laeva ei lastita ega lossita ja ei võeta peale ega lasta maale reisijaid.

(5) Eraldatud ballasttankidega topeltpõhjaga tankeri veeteetasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks laeva vähendatud kogumahutavus, mis on märgitud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel väljastatud mõõtekirjas. Vähendatud kogumahutavust arvestatakse, kui laeva mõõtekirja lõigus „märkused” on tehtud vastavasisuline märge.

§ 51. Laevaliikluse korraldamise süsteem

(1) Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on aidata kaasa inimelude ohutuse tagamisele merel, suurendada ohutust ja efektiivsust navigeerimisel ning toetada keskkonnakaitset laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas, vähendades ohtlike olukordade tekkimise riski järgmiselt:

1) edastades õigeaegselt asjakohast teavet;

2) jälgides ja korraldades laevaliiklust, et tagada laevade ohutu ja efektiivne liikumine;

3) reageerides tekkivatele ohtlikele olukordadele.

(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab Transpordiamet laevajuhile vastavalt vajadusele teavet või soovitusi, hoiatusi ja juhiseid.

(2) Transpordiamet korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemi tööd.

(2¹) Transpordiamet salvestab laevaliikluse korraldamise käigus kogutud elektroonilist informatsiooni. Kogutud elektroonilist informatsiooni säilitatakse vähemalt 30 päeva ja see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

(2²) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkond jaguneb laevaliiklusteeninduse piirkonnaks ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnaks.

(2³) Laevaliiklusteeninduse piirkond on Eesti mereala osa, kus osutatakse laevaliiklusteenuseid, lähtudes IMO ja IALA nõuetest ja soovitustest.

(2⁴) Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkond on mereala osa, kus kehtib rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja IMO kinnitatud kokkulepete kohane laevaettekannete süsteem.

(3) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(4) Laevaliikluse korraldamise süsteemi laevaliiklusjuhina võib töötada isik, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja on saanud laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse.

(4¹) Laevaliiklusjuhtide kvalifikatsiooniastmed on laevaliiklusjuht ja vanemlaevaliiklusjuht.

(4²) Transpordiamet väljastab laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse ja teenistusraamatu. Tunnistuse ja teenistusraamatu väljastamise eelduseks on läbitud kutsekoolitus ja edukalt sooritatud laevaliiklusjuhi kvalifikatsioonieksam. Andmed koolituse kohta ning eksamitulemused märgib teenistusraamatusse Transpordiamet koolitaja andmete alusel.

(5) Laevaliiklusjuhi koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu ja kutsetunnistuse väljastamise korra ning laevaliiklusjuhi atesteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(6) Laevaliiklusjuhi kvalifikatsioonieksami korraldab ja laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse väljastab Transpordiamet.

(7) Laevaliiklusjuhi ja vanemlaevaliiklusjuhi kutsetunnistuse, teenistusraamatu või teenistusraamatu kinnituslehe väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 52. Laevaliikluse korraldamise süsteemi töökorraldusизменено 19.07.2026

(1) Üle 24-meetrise kogupikkusega laeva ja reisilaeva kapten on laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse Tallinna piirkonda ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeva ning reisilaeva kapten on laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse läänepiirkonda ja laevaliiklusteeninduse idapiirkonda kohustatud sellest teatama laevaliiklusjuhile ning edastama informatsiooni oma laeva kohta vastavalt käesoleva seaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.

(2) Soome lahe laevaettekannete süsteemi tööpiirkonnas on ettekannete esitamine ja informatsiooni edastamine laevaliiklusjuhile kohustuslik järgmistele laevadele:

1) laev kogumahutavusega 300 ja enam;

2) laev kogumahutavusega alla 300 juhul, kui laev on mittejuhitav, piiratud manööverdusvõimega, ankrus liikluseraldusskeemi alas või kui laeva navigatsioonivahendid ei ole töökorras.

(2¹) Kui käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud laeva kohustuslikku varustusse kuulub sama sätte alusel kehtestatud õigusakti kohaselt VHF-raadioseade, peab laevaliikluse korraldamise süsteemi piirkonnas liikleva, triivis oleva või ankurdatud laeva juht pidama vastaval töökanalil raadiovahti ja olema valmis kahepoolse raadioside pidamiseks.

(3) Laevaliiklusteeninduse piirkonnas osutab laevaliiklusjuht laevadele laevaliiklusteenuseid. Laevaliiklusjuhi osutatud laevaliiklusteenuse kasutamine ei vabasta kaptenit vastutusest.

(4) Laeva, mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda ei teata laevaliiklusjuhile sisenemisest, ei täida liiklemise korda või ei pööra tähelepanu laevaliiklusjuhi väljakutsetele, võib Kaitsevägi või Politsei- ja Piirivalveamet rikkumise põhjuste väljaselgitamiseks sundpeatada riigipiiri seaduse §-s 11⁴ sätestatud alusel ja korras. Laeva peatamisel lähtutakse põhimõttest, et laeva peatab lähim vastavat varustust ja väljaõpet omav üksus.

§ 53. Vastutus laevaliikluse korraldamise süsteemi eeskirjade rikkumise eest

(1) Transpordiamet võib peatada Eesti riigilippu kandva laeva kapteni meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse laevaliikluse korraldamise süsteemi teadete või ettekannete edastamise või liiklemise korra tahtliku rikkumise eest vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 9.

(2) Välisriigi lippu kandva laeva kapteni poolt laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas liiklemise korra või teadete või ettekannete edastamise korra rikkumise kohta edastatakse teave laeva lipuriigi pädevale asutusele.

(3) Transpordiamet võib laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui laevaliiklusjuht edastas laevajuhile tahtlikult või ekslikult informatsiooni, mille tagajärjel tekkis avariiohtlik olukord või toimus laevaõnnetus.

(4) Laevaliiklusjuht vastutab tema poolt tahtlikult või hooletuse tõttu laevajuhile edastatud informatsiooni eest, mis põhjustas või võis põhjustada laevaõnnetuse.

(5) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvatele laevadele.

§ 53¹. Automaatse identifitseerimissüsteemi seadeизменено 19.07.2026

(1) Eesti sadamat külastav reisilaev ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laev, mis ei ole reisilaev, peab olema varustatud A-klassi automaatse identifitseerimissüsteemi (Automatic Identification System – AIS) seadmega (edaspidi AIS-seade), mis vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki ja käesoleva seaduse § 19¹ lõike 3 alusel kehtestatud õigusakti nõuetele.

(1¹) Kalalaev kogupikkusega üle 15 meetri, mis sõidab Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all või tegutseb territoriaal- või sisemeres või lossib oma saaki Eesti sadamas, peab olema varustatud käesoleva seaduse § 19¹ lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastava A-klassi AIS seadmega.

(2) Laeva AIS-seade peab kajastama kehtivaid andmeid ja olema sisse lülitatud, välja arvatud juhul, kui välisleping sätestab navigatsiooniinfo kaitse, või erandjuhul, kui kalalaeva kapten peab väljalülitamist vajalikuks oma laeva ohutuse või turvalisuse huvides.

(3) AIS-seadet ei nõuta:

1) kohalikku rannasõitu tegevalt alla 300-se kogumahutavusega reisilaevalt;

2) 300-se ja suurema, kuid alla 500-se kogumahutavusega laevalt, mis ei ole reisilaev ja mis teeb ainult kohalikku rannasõitu väljaspool laevateid, mida tavaliselt kasutavad AIS-seadmega laevad.

(4) Ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust osutav laev või väikelaev (edaspidi reiditeenust osutav laev) peab olema varustatud käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele vastava sisselülitatud:

1) A-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kaugemal kui üheksa meremiili rannajoonest;

2) vähemalt B-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili kaugusel rannajoonest.

§ 53². Reisiinfo salvesti

(1) Eesti sadamat külastav reisilaev ning 3000-se ja suurema kogumahutavusega laev, mis ei ole reisilaev, peab olema varustatud reisiinfo salvestiga (Voyage Data Recorder – VDR), mis vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki nõuetele.

(2) Reisiinfo salvestit ei nõuta käesoleva seaduse § 19 lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud kohalikku rannasõitu tegevalt B-, C- ja D-klassi reisilaevalt.

(3) Enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud kaubalaev võib olla varustatud lihtsustatud reisiinfo salvestiga (Simplified Voyage Data Recorder – S-VDR), mis vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki nõuetele.

(4) Transpordiamet võib vabastada enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud laeva, välja arvatud reisiparvlaeva, reisiinfo salvestiga varustamise nõudest, kui reeder tõendab, et salvesti ühildamine olemasolevate laevaseadmetega on ebapraktiline.

(5) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale. Transpordiamet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud reisiinfo salvestiga varustamise nõuet enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud välisriigi lippu kandvale laevale, välja arvatud reisiparvlaevale, juhul kui laeva lipuriik on laeva kõnealusest nõudest vabastanud.

§ 53³. Laeva saabumisest ja lahkumisest teatamine

(1) Reeder, kapten või laevaagent on kohustatud edastama Transpordiametile laeva Eesti sadamasse saabumise teate koos asjakohaste andmetega 24 tundi enne laeva saabumist. Teadet ei ole vaja esitada kohalikus rannasõidus sõitva laeva puhul.

(2) Laiendatud kontrolli alla kuuluva välisriigi lippu kandva laeva puhul on reeder, kapten või laevaagent kohustatud Eesti sadamasse saabumise teate koos asjakohaste andmetega esitama Transpordiametile 72 tundi enne laeva saabumist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe võib edastada vahetult pärast eelmisest sadamast väljumist, kui sõiduaeg on lühem kui 24 tundi, või niipea, kui see teave on kättesaadav, kui külastatav sadam ei ole teada või kui külastatavat sadamat sõidu ajal muudetakse.

(4) Välisriigi lippu kandva laeva reeder, kapten või laevaagent on kohustatud edastama Transpordiametile laeva sildumise ja sadamast väljumise kellaaja tunni aja jooksul sildumisest või väljumisest arvates.

(5) Reeder, kapten või laevaagent on kohustatud teavitama Transpordiametit laeva lahkumisest remondisadamast neli tundi enne laeva lahkumist.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud teave edastatakse elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu. Elektroonilise mereinfosüsteemi mittetoimimisel võib teabe esitada muul viisil.

(7) Laeva saabumisest teatamisel esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 53⁴. Erandid sadamasse saabumise teate esitamisest

(1) Transpordiamet võib vabastada laeva käesoleva seaduse § 53³ lõigete 1 ja 3 kohasest sadamasse saabumisest teavitamise nõudest. Erandi tegemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 42¹ sätestatud nõudeid ja korda.

(2) Transpordiamet edastab Euroopa Komisjonile reederite ja laevade nimekirja, kelle või mille suhtes on erand tehtud, samuti selle nimekirja muudatused.

§ 54. Lootsimise eesmärk

(1) Kohustusliku lootsimise alas toimub lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks.

(2) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.

§ 55. Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad

(1) Утратил силу

(2) Lootsimise korra, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht võib asuda sisemeres, kui navigeerimine selles piirkonnas ei ole keeruline. Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad tähistatakse navigatsioonikaartidel ning avaldatakse navigatsiooniteabes ja lootsiraamatus.

(4) Selles laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, on kaptenil õigus nõuda laevale lootsi, kui ta peab lootsimist vajalikuks.

§ 56. Lootsiteenus

(1) Lootsiteenust osutab Riigilaevastik.

(2) Sadama akvatooriumil võib lootsiteenust osutada sadama pidaja laeva ümberhaalamiseks või dokkimiseks.

(3) Laevaagent ja sadamakapten on kohustatud teavitama laeva kaptenit lootsi tellimise vajalikkusest kohustuslikus lootsimise alas.

§ 57. Kohustuslikust lootsimisest vabastamine

(1) Kohustusliku lootsimise alas on lootsimisest vabastatud:

1) riigihaldusülesandeid täitev Eesti riigilippu kandev laev ja riigile teenust osutav laev;

1¹) sadamateenust osutav laev, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud erisust, ja Eesti riigilippu kandev süvenduslaevastiku laev;

2) kõik väikelaevad ja laevad kogumahutavusega alla 500;

3) laev, mille kapten, või reisilaev, mille kapten ja vanemtüürimees on sooritanud lootsitasõidu eksami ning neil on lootsitasõidu luba;

4) Eesti riigilippu kandvad laevad Väinamere ja Soela väina läbimisel ning kohalikus rannasõidus regulaarreise tegevad Eesti riigilippu kandvad laevad;

5) laev inimelu päästmisel, õnnetusjuhtumi ärahoidmisel või sellest tuleneva kahju vähendamisel;

6) laev, millel vääramatu jõu mõju tõttu ei ole võimalik lootsiteenust kasutada;

7) Eesti Vabariigi sõjalaevad;

7¹) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi ja muu välisriigi, kellega Eesti teeb sõjalist koostööd, sõjalaevad ning ranniku- ja piirivalve ja reostustõrje funktsiooni täitvad Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi laevad, välja arvatud juhul, kui laev kasutab sadama akvatooriumil manööverdamiseks või sadamasse sisenemiseks või sealt väljumiseks vedurlaeva teenust või kui lootsiteenust nõuab sadamapidaja;

8) käesoleva seaduse § 55 lõike 2 alusel kehtestatud lootsimise korras määratud ankrualale saabuvad ja sealt lahkuvad laevad.

(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1¹ nimetatud sadamateenuste osutamisega seotud laeva reeder peab vabastuse saamiseks teatama Transpordiametile ja käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud lootsiteenuse osutajale laeva nime, IMO numbri, lipuriigi ja kogumahutavuse vähemalt viis tööpäeva enne nimetatud laevaga sadamateenuse osutamise alustamist sadamas.

(2) Eesti riigilippu kandev laev kogumahutavusega alla 20 000 on kohustusliku lootsimise alas lootsimisest vabastatud, välja arvatud sadamasse sissesõidul ja sadamast väljasõidul ning sadama akvatooriumil.

(3) Утратил силу

(4) Утратил силу

(5) Kohustuslikust lootsimisest vabastatakse süvendustööde ajal sadama akvatooriumile sisenev ja sealt väljuv välisriigi lippu kandev süvenduslaevastiku laev pärast vähemalt kümmet lootsimist.

(6) Kohustuslikust lootsimisest ei vabastata 500-se või suurema kogumahutavusega kemikaalitankerit ja veeldatud gaasi tankerit ning üle 3000-se kogumahutavusega naftatankerit, välja arvatud punkrilaeva sadamateenuse osutamisel sadamas või ankrualal, mida võib kohustuslikust lootsimisest vabastada käesoleva seaduse §-s 57¹ sätestatud korras.

(7) Puksiirkoosseisule lootsimisest vabastuse kohaldamisel lähtutakse puksiirkoosseisu kuuluva vedurlaeva ja pukseeritavate veesõidukite kogumahutavuste summast ja vedurlaeva lipust.

§ 57¹. Lootsitasõidu luba ja selle väljaandmise tingimused

(1) Lootsitasõidu luba annab laevale õiguse liigelda kohustusliku lootsimise alas ilma lootsiteenust kasutamata. Lootsitasõidu luba ei pea omama käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punktides 1, 1¹, 2 ja 4–7 ning lõigetes 2 ja 5 nimetatud kohustuslikust lootsimisest vabastatud laevad.

(2) Laeva reeder esitab Transpordiametile taotluse lootsitasõidu loa väljastamiseks kaptenile, reisilaeva puhul nii kaptenile kui ka vanemtüürimehele.

(3) Lootsitasõidu loa taotlemisel reisilaeva kaptenile ja vanemtüürimehele peab kumbki vastavalt kapteni ja vanemtüürimehe ametikohal viimase 12 kuu jooksul olema lootsi juhendamisel külastanud sama sadamat vähemalt kümnel korral.

(4) Lootsitasõidu loa taotlemisel laeva kaptenile peab kapten viimase 12 kuu jooksul olema lootsi juhendamisel külastanud sama sadamat vähemalt kümnel korral.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 tähenduses on sadama külastus üks sadamasse sissesõit ja väljasõit, kusjuures laevaga manööverdab üksnes kapten või vanemtüürimees, kellele taotletakse lootsitasõidu luba.

(5¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud lootsi juhendamisel sadama külastamiseks tuleb esitada lootsitellimus ja maksta lootsitasu kehtestatud tasumäärade järgi.

(6) Lootsitasõidu loa saamiseks tuleb laeva kaptenil või vanemtüürimehel sooritada lootsitasõidu eksam. Lootsitasõidu eksami korraldab Transpordiamet. Lootsitasõidu eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Eksam sooritatakse eesti keeles.

(6¹) Kui taotletakse lootsitasõidu luba ja lootsitasõidu vaheaeg ei ole üle 12 kuu, tuleb loa saamiseks sooritada lootsitasõidu eksami teoreetiline osa. Lootsitasõidu loa taotlemisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4, kui varem väljastatud lootsitasõidu loa kehtivusaja lõppemisest on möödunud kuni 24 kuud.

(7) Lootsitasõidu luba kehtib viis aastat.

(8) Lootsitasõidu luba kehtib ainult selles sadamas, mille kohta sooritati lootsitasõidu eksam.

(9) Lootsitasõidu loa taotlemise, väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise korra ning eksamiküsimuste teemade loetelu ja loale kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(10) Lootsitasõidu eksami vastuvõtmise eest ning lootsitasõidu loa väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 57³. Lootsitasõidu loa väljaandmisest keeldumine ning loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet keeldub lootsitasõidu loa väljaandmisest, kui:

1) kapten või vanemtüürimees ei vasta talle õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) kapten või vanemtüürimees ei soorita lootsitasõidu eksamit või

3) viimase 12 kuu jooksul on laev kapteni või vanemtüürimehe süü tõttu sattunud laevaõnnetusse, on toimunud ohtlik juhtum või on rikutud lootsitasõiduga seotud meresõiduohutuse nõudeid.

(2) Transpordiamet võib lootsitasõidu loa kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks, kui lootsitasõidu loa omaja tegevuse või tegevusetuse tõttu toimus ohtlik juhtum või rikuti lootsitasõiduga seotud meresõiduohutuse nõudeid.

(3) Kui lootsitasõidu loa omajal tekib pidev lootsitasõidu vaheaeg üle 12 kuu, peatub lootsitasõidu loa kehtivus.

(4) Lootsitasõidu loa kehtivuse peatamisel või peatumisel tuleb lootsitasõidu loa kehtivuse taastamiseks sooritada nii lootsitasõidu eksami teoreetiline kui ka praktiline osa. Kui lootsitasõidu loa peatamise ajal lõpeb loa kehtivus, tuleb käesoleva seaduse § 57¹ kohaselt taotleda uus lootsitasõidu luba.

(5) Transpordiamet võib lootsitasõidu loa kehtetuks tunnistada, kui lootsitasõidu loa omaja tegevuse või tegevusetuse tõttu sattus laev laevaõnnetusse.

(6) Lootsitasõidu loa kehtetuks tunnistamisel võib reeder taotleda samale isikule uut lootsitasõidu luba 12 kuu möödumisel.

§ 58. Lootsile esitatavad nõuded ja lootsi kvalifikatsiooniastmed

(1) Loots on laevaliikluse piirkonna olusid tundev isik, kes annab kaptenile nõu laeva navigeerimiseks. Loots ei või olla lootsitava laeva laevapere liige ega teenindatava sadama kapten.

(2) Lootsina võib töötada isik, kellel on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni või vanemtüürimehe meresõidudiplom või väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom.

(2¹) Loots peab vastama lootsile esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele. Isiku vastavust lootsi kvalifikatsiooniastmele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele tõendab Transpordiameti väljastatud lootsi kutsetunnistus.

(2²) Lootsi kvalifikatsiooniastmed jagunevad järgmiselt:

1) sadamaloots – laevade lootsimine sadama akvatooriumil;

2) mereloots – laevade lootsimine lootsimispiirkonna ulatuses sõltuvalt kutsetunnistusele kantud piirangutest, kuid mitte suuremate kui 100 000-se kogumahutavusega laevade lootsimine;

3) vanemmereloots – laevade lootsimine lootsimispiirkonna ulatuses ilma piiranguteta;

4) avamereloots – laevade lootsimine väljaspool kohustusliku lootsimise ala Läänemere ulatuses.

(3) Утратил силу

(4) Утратил силу

(5) Утратил силу

(6) Утратил силу

§ 58¹. Lootsi kutsetunnistuse taotlemine ja väljaandmine ning lootsi kvalifikatsiooniastme tõstmine

(1) Lootsi kutset taotlev isik (edaspidi lootsikandidaat) peab vastama järgmistele nõuetele:

1) omama käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 nimetatud meresõidudiplomit;

2) valdama eesti keelt B2- või sellele vastaval tasemel ja inglise keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel;

3) olema läbinud vähemalt piirangutega raadiosideoperaatori kursuse ning radarnavigatsiooni ja automaatradarmärkuri (ARPA) ning elektronkaartide kuva- ja informatsioonisüsteemi (ECDIS) kasutamise kursuse ning omama vastavaid tunnistusi;

4) vastama käesoleva seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud laevajuhi tervisenõuetele.

(2) Lootsikandidaat võib taotleda sadamalootsi või merelootsi kutset, kui ta on läbinud lootsimise praktika, mis seisneb osalemises vähemalt 150 lootsimises, millest vähemalt 75 on praktilised lootsimised merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel sadama akvatooriumil või vastavas lootsimispiirkonnas.

(3) Sadamaloots võib taotleda merelootsi kutset, kui ta on osalenud vähemalt 75 praktilises lootsimises merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel vastavas lootsimispiirkonnas.

(4) Mereloots võib taotleda vanemmerelootsi kutset, kui ta on töötanud lootsimispiirkonnas merelootsina vähemalt nelja aasta jooksul ja teostanud vähemalt 700 lootsimist, millest vähemalt kümme on praktilised lootsimised vanemmerelootsi juhendamisel.

(5) Avamerelootsi kutset võib taotleda isik, kellel on Eesti meresõidudiplom ja kes on töötanud kaptenina või vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 ja enam vähemalt neli aastat või kellel on vanemmerelootsi kutse.

(5¹) Lootsikandidaat või loots võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3, 4 või 5 nimetatud lootsi kutset, kui viimase 12 kuu jooksul enne vastava taotluse esitamist ei ole lootsikandidaadi või lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi või lootsikandidaadi vastutus.

(5²) Avamerelootsi kutse saamiseks esitab taotleja või vanemmerelootsi tööandja Transpordiametile:

1) taotluse;

2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ning lõigetes 5 ja 5¹ nimetatud nõuete täitmise tõendamiseks vajalikud dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad meremeeste registrist;

3) käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuse väljastatud tunnistused Läänemere avamerelootside koolituse õppekava ja polaarvetes sõitva laeva käitamist käsitleva õppekava läbimise kohta.

(6) Lootsi kutse saamiseks või kvalifikatsiooniastme tõstmiseks tuleb sooritada kvalifikatsioonieksam, millel kontrollitakse lootsikandidaadi või lootsi teadmisi ja oskusi. Kvalifikatsioonieksami korraldab Transpordiamet.

(7) Lootsi kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendav kutsetunnistus kehtib viis aastat. Kutsetunnistusele lisatakse tingimused, milleks on lootsimispiirkonnad, sadamad ja muud lootsi ettevalmistuse tasemest sõltuvad lootsimise piirangud.

(7¹) Merelootsi kutsetunnistuse esmakordsel väljaandmisel kantakse tunnistusele piirang lootsida mitte suuremat kui 25 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankerit ning mitte suuremat kui 50 000-se kogumahutavusega muud laeva.

(8) Lootsi kutse või kvalifikatsiooniastme tõstmise taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi ja lootsi eksamineerimise korra ning eksamiküsimuste teemade loetelu ja kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(9) Lootsi kvalifikatsioonieksami vastuvõtmise eest ja lootsi kutsetunnistuse väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 58². Lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmine

(1) Lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmiseks esitab lootsi tööandja Transpordiametile lootsi taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3, 4 või 4¹ nimetatud nõuete täitmise tõendamiseks vajalikud dokumendid.

(2) Lootsimispiirkonna muutmiseks peab loots praktiseerima uues piirkonnas selle piirkonna asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ja sooritama kvalifikatsioonieksami. Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus, sooritatakse kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras.

(3) Merelootsile kehtestatud 25 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankeri lootsimise piirangu muutmiseks 50 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankeri lootsimise piiranguks ning 50 000-se kogumahutavusega piirangu muutmiseks kuni 100 000-se kogumahutavusega piiranguks tuleb töötada lootsimispiirkonnas lootsina vähemalt kaks aastat või teha vähemalt 500 lootsimist.

(4) Lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks tuleb merelootsil praktiseerida lootsimist selle piirkonna sadamas asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ning sooritada kvalifikatsioonieksam asjaomase sadama jaoks. Kui lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks ei ole võimalik lootsil lootsimist praktiseerida sadamas seda külastavate laevade vähesuse või nende puudumise tõttu, tuleb vajalik arv lootsimisi teha käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuses valmendil.

(4¹) Lootsimiseks lootsimispiirkonda rajatud uues sadamas, kus ei ole võimalik praktiseerida käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt, peab loots läbima käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuses asjakohase koolituse, mis hõlmab lootsimise praktiseerimist valmendil vähemalt kümnel korral, ja sooritama kvalifikatsioonieksami asjaomase sadama jaoks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud piirangut muudetakse või piirang kaotatakse, kui lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmise taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus.

(6) Lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 58³. Lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamine

(1) Утратил силу

(1¹) Enne lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja lõppemist esitab lootsi tööandja Transpordiametile lootsi taotluse kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamiseks.

(1²) Kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamiseks peab loots sooritama kvalifikatsioonieksami.

(2) Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus, sooritatakse kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras.

(3) Lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 58⁴. Lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumine ning kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine ja kutsetunnistuse kehtivuse peatamine

(1) Transpordiamet keeldub lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest, kui:

1) viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on lootsikandidaadi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud ohtlik juhtum või laevaõnnetus, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsikandidaadi vastutus;

2) lootsikandidaat ei soorita kvalifikatsioonieksamit;

3) viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on loots rikkunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid.

(2) Transpordiamet keeldub lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamisest, kui loots ei soorita kvalifikatsioonieksamit.

(3) Transpordiamet võib lootsi kutsetunnistuse kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks, kui lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimus ohtlik juhtum või rikuti korduvalt lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid. Pärast kutsetunnistuse kehtivuse peatamise lõppemist saab loa omaja loa kehtivuse taastada, sooritades lootsi kvalifikatsioonieksami.

(4) Transpordiamet võib lootsi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistada, kui laev sattus laevaõnnetusse ja käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus.

(5) Lootsi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel võib taotleda uut lootsi kutsetunnistust 12 kuu möödumisel.

(6) Lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumise ning kutsetunnistuse kehtivuse peatamise ja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 58⁵. Lootsi tööandja kohustused

Lootsi tööandja on kohustatud:

1) pidama arvestust lootsimiste ja lootsikandidaatide stažeerimiste kohta;

2) esitama Transpordiametile lootsi kutse saamiseks lootsi või lootsikandidaadi taotluse ning käesoleva seaduse § 58¹ lõigetes 1–4 ja § 58² lõigetes 2–4² nimetatud lootsimiste või töökogemuse tõendamiseks vajalikud dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad Transpordiameti peetavast andmekogust;

3) korraldama lootside väljaõpet nende lootsimispiirkonnas kavandatava navigatsioonilise olukorra muudatuse korral, uute sadamate kasutusele võtmise korral või vajaduse korral enne kvalifikatsioonieksamit;

4) Утратил силу

5) juhul kui loots ei ole töötanud lootsimispiirkonnas 12 kuud või enam, korraldama lootsi praktiseerimise vähemalt kümnel korral kas piirkonnas selle piirkonna asjaomase lootsi juhendamisel või osaliselt või täies mahus käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuse valmendil.

§ 59. Laeva lootsimine

(1) Lootsi nõuanded on soovituslikku laadi. Loots peab andma kaptenile nõu õigel ajal.

(2) Kapten ja vahitüürimees peavad tegema lootsiga koostööd. Nad peavad kontrollima laeva asukohta kõigi olemasolevate vahenditega.

(3) Kui kapten navigatsioonisillalt lahkub, peab ta sellest lootsile teatama ning määrama isiku, kes vastutab laeva juhtimise eest tema äraolekul.

(4) Kui laeval on mitu lootsi, siis üks neist on juhtloots, kes annab kaptenile teavet ja nõuandeid. Laevale tulles peab juhtloots kaptenile teatama, et tema on juhtloots.

(5) Kapteni ja lootsi koostöösse sekkumine on keelatud.

(6) Loots ja lootsitava laeva kapten suhtlevad omavahel inglise keeles, kui loots ja kapten ei ole kokku leppinud teisiti. Kui loots annab lootsitava laeva kapteni nõusolekul laeva juhtimiseks vajalikke juhiseid otse täitjale või vedurlaeva või muu lootsitava laeva juhtimises osaleva laeva kaptenile, peab ta juhised andma või dubleerima neid inglise keeles, kui loots ja lootsitava laeva kapten ei ole kokku leppinud teisiti.

(7) Laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse piirkonnas asuvasse kohustusliku lootsimise alasse ja väljumisel laevaliiklusteeninduse piirkonnas asuvast sadamast peab kapten laevaliiklusjuhile teatama lootsitasõidu loa omaja nime, reisilaeval ka vanemtüürimehe nime. Informatsiooni võib saata laevaliiklusjuhile ka eelnevalt elektrooniliselt.

§ 60. Laeva lootsimine eritingimustes

Kui halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel ei ole lootsil võimalik laevale minna, korraldab loots kapteni nõusolekul laeva lootsimist lootsilaevalt või mõnelt teiselt laevalt, välja arvatud teiselt lootsitavalt laevalt. Lootsimiseks teiselt laevalt peab lootsil olema võimalik kasutada laeva liikumise jälgimiseks ja side pidamiseks vajalikke seadmeid. Loots ning laeva kapten peavad olema veendunud, et laeva edasisel liikumisel selliselt on tagatud meresõiduohutus parimal võimalikul viisil.

§ 60¹. Mitme laeva samaaegne lootsimine

(1) Vanemmereloots võib lootsida samaaegselt mitut laeva, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) lootsil peab olema kõigi samaaegselt lootsitavate laevade kaptenite nõusolek;

2) lootsil peab olema võimalik kasutada kõigi samaaegselt lootsitavate laevade liikumise jälgimiseks ja sidepidamiseks vajalikke lootsitava laeva seadmeid;

3) loots ja kõigi samaaegselt lootsitavate laevade kaptenid peavad olema veendunud, et meresõiduohutus on tagatud.

(2) Vanemmereloots vormistab iga samaaegselt lootsitava laeva kohta eraldi lootsikviitungi.

(3) Mitme laeva samaaegse lootsimise korra ja täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 61. Lootsimise alustamine ja lõpetamine

(1) Lootsimine algab hetkel, kui laev alustab manööverdamist vastavalt lootsi nõuannetele, kuid hiljemalt siis, kui laev siseneb kohustusliku lootsimise alasse.

(1¹) Laeva lootsimine lõpeb, kui laev on:

1) ankrus või sildunud või

2) kohustusliku lootsimise alast väljunud.

(2) Loots võib hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel lahkuda laevalt enne selle väljumist kohustusliku lootsimise alast, kui kapten sellega nõustub, ja jätkata lootsimist raadioside vahendusel käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud tingimustel. Loots peab olema veendunud, et laeva edasine sõit ilma lootsita pardal on ohutu.

(3) Kui lootsil ei ole lootsimise sihtkohas võimalik temast sõltumata põhjusel laevalt lahkuda või kui kapten soovib lootsimise jätkamist, tasub lootsi lootsimise lähtekohta tagasisõidu kulud reeder.

(4) Утратил силу

§ 62. Lootsi kohustused ja vastutus

(1) Lootsi ülesandeks on kaptenile laeva juhtimisel nõu anda.

(2) Loots on kohustatud:

1) kontrollima enne laevale saabumist laeva süvist ja vabaparrast ning juhul, kui laev on lastitud üle laadungimärgiga lubatud piiri või üle sadama eeskirjaga lubatud suurima süvise, teatama sellest Transpordiametile, sadamakaptenile ja tööandjale;

2) esitama kaptenile tema nõudmisel lootsi kutsetunnistuse;

3) tutvuma laeva kontroll-lehega. Kui loots avastab, et laeva seisund erineb kontroll-lehe sissekannete kohasest seisundist ja laeva tegelik seisund vähendab meresõiduohutust, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama tööandjale, Transpordiametile ja sadamakaptenile;

4) teavitama laeva kaptenit lootsimispiirkonna hüdrograafilistest, navigatsioonilistest, meteoroloogilistest ja muudest oludest ning koostama koos laeva kapteniga lootsimise kava;

5) kontrollima enne laeva sadamast väljumist, kas laeval ei ole sadamast väljumise keeldu;

6) jälgima lootsimispiirkonna mere- ja kaldamärkide seisundit;

7) teatama esimesel võimalusel tööandjale, Transpordiametile ja sadamakaptenile meresõitu ohustavast muutusest või takistusest lootsimispiirkonnas;

8) teatama esimesel võimalusel tööandjale, Transpordiametile ja sadamakaptenile lootsitava laevaga juhtunud õnnetusest või vigastusest, mille on lootsitav laev tekitanud teisele veesõidukile, sadamaehitisele, hüdrotehnilisele rajatisele või navigatsioonimärgile;

9) teatama merereostusest Kaitseväele ja sadamas ka sadamakaptenile;

10) teatama laevaliiklusjuhile laevaliiklusteeninduse piirkonnas lootsimise alustamisest, lootsimise meetodist ja laevalt mahatulekust vaid sel juhul, kui loots lahkub laevalt vastavalt käesoleva seaduse § 61 lõikele 2.

(3) Kui laevaõnnetuse korral tõestatakse, et õnnetuse on põhjustanud lootsi tahtlik tegevus või tema tegevusetus või ekslik nõuanne, mida järgides ei saanud laeva kapten laevaõnnetust ette näha, vastutab loots. Seaduses nimetatud juhtudel kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatut ka lootsikandidaadi suhtes.

(4) Laeva kontroll-lehele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

§ 63. Lootsi õigused

Lootsil on õigus:

1) saada laeva lootsimiseks vajalikku informatsiooni laeva kaptenilt ja sadamakaptenilt;

2) kasutada laeva side- ja navigatsioonivahendeid;

3) Утратил силу

4) tasuta toitlustamisele ja majutamisele laeval;

5) kaasa võtta lootsikandidaat, kellel on lootsi õigused, välja arvatud kaptenile informatsiooni ja nõuannete andmise õigus.

§ 64. Laeva lootsimisest keeldumine

(1) Enne lootsimise alustamist või lootsimise ajal on lootsil õigus keelduda laeva lootsimisest, kui:

1) laeva süvis, pikkus või laius on suurem, kui selles lootsimise piirkonnas on lubatud;

2) laeva kapten ei täida lootsi põhjendatud nõudmisi;

3) lootsimise alustamine või jätkamine seaks ohtu lootsitava laeva ning laeval olevad inimesed ja laeval oleva vara või teised laevaliikluses osalejad või vähendaks ümbruskonna turvalisust.

(1¹) Loots keeldub laeva sadamasse või ankrualasse lootsimisest, kui laeval on sadamasse sisenemise keeld, arvestades käesoleva seaduse § 79³ lõikes 2 sätestatud erisusi.

(2) Loots peab hoiatama kaptenit vahetu navigatsioonilise ohu eest, hoolimata sellest, et loots on lootsimisest keeldunud.

(3) Kui kapteni tegevus lootsimise piirkonnas on kehtiva korraga vastuolus, peab loots nõudma rikkumise kohest lõpetamist. Kapteni keeldumise korral peab loots sellest viivitamata teatama tööandjale, Transpordiametile ja sadamakaptenile.

(4) Lootsil ei ole õigust kapteni nõusolekuta lahkuda laevalt enne, kui laev on ohutult ankurdatud, kai äärde kinnitatud või kohustusliku lootsimise alast väljunud või kui teda on asendanud teine loots.

(5) Lootsimisest keeldumise korral peab loots sellest kohe teatama tööandjale ja sadamakaptenile.

(6) Утратил силу

§ 65. Kapteni kohustused ja vastutus

(1) Kapten on kohustatud korraldama lootsi kiire ja ohutu laevale vastuvõtmise ning laevalt lahkumise.

(2) Lootsi viibimine laeval ei vabasta kaptenit laeva juhtimise vastutusest.

(3) Lootsi teenuseid kasutav kapten vastutab laeva juhtimise eest ka siis, kui tema nõusolekul annab loots laeva juhtimiseks vajalikke juhiseid otse täitjale.

(4) Kapten vastutab selle eest, et lootsile edastataks teave laeva omaduste ja muude iseärasuste kohta, mis on olulised laeva lootsimisel.

(5) Lootsi teenuseid kasutav kapten vastutab lootsi ja lootsikandidaadi ohutuse eest nende laevale saabumise, laeval viibimise ja laevast lahkumise ajal.

§ 66. Kapteni õigus keelduda lootsi teenuste kasutamisest

(1) Kapten võib loobuda laevale saadetud lootsi nõuannete kasutamisest, kui ta leiab, et nõuanded ei vasta tegelikule olukorrale või et loots ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Sel juhul peab ta nõudma teise lootsi saatmist laevale.

(2) Kui kapten on keeldunud laeval oleva lootsi teenustest kohustusliku lootsimise alas, peab loots jääma laevale uue lootsi saabumiseni.

§ 67. Lootsikviitung

(1) Lootsimise kohta vormistab loots lootsikviitungi, millele kantakse lootsimise andmed.

(2) Lootsikviitungile kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Утратил силу

§ 68. Lootsitasu ja lootsitasu maksmise kord

(1) Утратил силу

(2) Lootsimise eest maksab vastavalt lootsitellimusele lootsitasu reeder, laevaagent või sadamapidaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

(2¹) Lootsitasu arvestamisel lähtutakse eesmärgist tagada lootsiteenuse katkematu, kvaliteetne ja jätkusuutlik pakkumine, tehes selleks vajalikke investeeringuid ning arvestades meremajanduse arengu tagamise vajadusega.

(2²) Lootsimisel sadama akvatooriumil on lootsitasu alam- ja ülemmäärad lootsitava laeva puhul kogumahutavusega:

1) kuni 250 – 34 ja 44,2 eurot;

2) 251 kuni 500 – 70 ja 91 eurot;

3) 501 kuni 1000 – 139 ja 180,7 eurot;

4) 1001 kuni 1500 – 202 ja 262,6 eurot;

5) 1501 kuni 2000 – 269 ja 349,7 eurot;

6) 2001 kuni 3000 – 335 ja 435,5 eurot;

7) 3001 kuni 5000 – 387 ja 503,1 eurot;

8) 5001 kuni 7500 – 478 ja 621,4 eurot;

9) 7501 kuni 10 000 – 581 ja 755,3 eurot;

10) 10 001 kuni 12 500 – 617 ja 802,1 eurot;

11) 12 501 kuni 15 000 – 742 ja 964,6 eurot;

12) 15 001 kuni 18 000 – 865 ja 1124,5 eurot;

13) 18 001 kuni 24 000 – 989 ja 1285,7 eurot;

14) 24 001 kuni 30 000 – 1174 ja 1526,2 eurot;

15) 30 001 kuni 40 000 – 1360 ja 1768 eurot;

16) 40 001 kuni 60 000 – 1545 ja 2008,5 eurot;

17) 60 001 kuni 80 000 – 1854 ja 2410,2 eurot;

18) 80 001 kuni 100 000 – 2192 ja 2849,6 eurot;

19) 100 001 kuni 120 000 – 2530 ja 3289 eurot;

20) üle 120 001 – 2869 ja 3729,7 eurot.

(2³) Lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi lähtutakse lootsitasu arvestamisel lootsitava laeva kogumahutavusest ja lootsimise kaugusest. Lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi on lootsitasu alam- ja ülemmäärad lootsitava laeva puhul kogumahutavusega:

1) kuni 250 – 27 ja 71,5 eurot;

2) 251 kuni 500 – 42 ja 145,6 eurot;

3) 501 kuni 1000 – 55 ja 198,9 eurot;

4) 1001 kuni 1500 – 66 ja 313,3 eurot;

5) 1501 kuni 2000 – 80 ja 435,5 eurot;

6) 2001 kuni 3000 – 94 ja 522,6 eurot;

7) 3001 kuni 5000 – 102 ja 587,6 eurot;

8) 5001 kuni 7500 – 115 ja 669,5 eurot;

9) 7501 kuni 10 000 – 141 ja 770,9 eurot;

10) 10 001 kuni 12 500 – 160 ja 834,6 eurot;

11) 12 501 kuni 15 000 – 197 ja 964,6 eurot;

12) 15 001 kuni 18 000 – 247 ja 1124,5 eurot;

13) 18 001 kuni 24 000 – 321 ja 1318,2 eurot;

14) 24 001 kuni 30 000 – 396 ja 1510,6 eurot;

15) 30 001 kuni 40 000 – 469 ja 1768 eurot;

16) 40 001 kuni 60 000 – 543 ja 2003,3 eurot;

17) 60 001 kuni 80 000 – 617 ja 2410,2 eurot;

18) 80 001 kuni 100 000 – 721 ja 2724,8 eurot;

19) 100 001 kuni 120 000 – 796 ja 3039,4 eurot;

20) üle 120 001 – 870 ja 3352,7 eurot.

(2⁴) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2² ja 2³ nimetatud lootsitasule kohalduvad järgmised lisatasud:

1) laeva dokkimise, deviatsiooni määramise, päästetööde ja käigukatsetuse korral erijuhtumi lisatasu;

2) ooteaja korral ooteaja lisatasu;

3) lootsi valeväljakutse korral valeväljakutse lisatasu;

4) laeva rohkem kui ühe lootsiga lootsimise lisatasu.

(2⁵) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2² ja 2³ nimetatud lootsitasu asemel rakendub lootsi väljakutse muutmise korral tellimuse muutmise tasu ning lootsi tellimuse tühistamise korral tellimuse tühistamise tasu, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erisusega.

(2⁶) Kui tegemist on avamerelootsimisega või lootsimisega Väinameres, õhtusel või öisel ajal, puhkepäevadel või riiklikel pühadel, samuti kui tegemist on mehitamata ujuvobjekti lootsimisega või esineb takistus lootsitavalt laevalt lahkumisel, lähtutakse lootsitasu arvestamisel asjakohastest erisustest.

(2⁷) Lootsitasu ning käesoleva paragrahvi lõikes 2⁴ nimetatud lisatasu, lõikes 2⁵ nimetatud tasu ning lõikes 2⁶ nimetatud erisuste määrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2⁸) Kui samaaegselt lootsitakse mitut laeva, makstakse iga lootsitava laeva eest lootsitasu käesoleva paragrahvi lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes.

(3) Kui loots on tellitud laevale selles laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, ja lootsi teenusest loobutakse, maksab reeder või laevaagent lootsitasu käesoleva paragrahvi lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes.

(4) Laeva eest, mis on vabastatud kohustuslikust lootsimisest ega kasuta lootsiteenust, ei maksta lootsitasu. Samuti on lootsitasu maksmisest vabastatud:

1) ujuvhospitalid ning õppe- ja uurimisprogramme täitvad laevad;

2) rahvusvahelistes koostööprogrammides osalevad laevad;

3) riiklikule visiidile saabunud välisriikide laevad;

4) laevad, mis on sisenenud sadamasse haigeid, laevaõnnetuse läbiteinud isikuid või surnuid maale tooma.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 nimetatud laevadele lootsiteenuse osutamise eest tasub lootsitasu maksmisest vabastatud laeva võõrustav või kutsunud isik. Nimetatud juhtudel makstakse lootsitasu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust.

(5¹) Lootsitasu laekub riigieelarvesse.

(5²) Lootsitasu arvestab ja makseteatise väljastab Riigilaevastik.

(5³) Riigilaevastik esitab lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isikule maksmisele kuuluva lootsitasu kohta makseteatise. Kui lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isiku andmed on puudulikud või ebaõiged, esitab Riigilaevastik makseteatise laevaagendile.

(5⁴) Makseteatis koostatakse lootsikviitungi andmete põhjal. Ühe makseteatise võib koostada ja esitada mitme lootsimise kohta.

(5⁵) Makseteatis esitatakse lootsitasu maksjale 30 päeva jooksul lootsiteenuse osutamisest arvates.

(5⁶) Makseteatisel näidatakse:

1) makseteatise väljastaja nimetus;

2) makseteatise koostaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;

3) makseteatise koostamise kuupäev;

4) lootsitasu maksja nimi, registrikood ja aadress;

5) lootsikviitungi number ja väljaandmise kuupäev;

6) lootsitud laeva nimi;

7) tasumisele kuuluva lootsitasu suurus;

8) makseteatise õiguslik ja faktiline alus;

9) maksetähtpäev;

10) hoiatus viivise maksmise kohustuse ja sundtäitmise rakendamise kohta, kui lootsitasu jäetakse tähtpäevaks tasumata.

(5⁷) Makseteatis esitatakse lootsitasu maksjale elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu.

(5⁸) Lootsitasu maksmise tähtaeg on 30 päeva makseteatise elektroonilises mereinfosüsteemis kättesaadavaks tegemisest arvates.

(6) Makseteatis, millega kohustatakse lootsitasu maksma, on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui makseteatise saanud isik ei ole maksnud lootsitasu tähtaegselt, muutub lootsitasu täidetavaks käesoleva paragrahvi lõikes 5⁸ nimetatud tähtaja lõppemisel. Täitedokumendile lisab kinnituse makseteatise täidetavuse kohta Riigilaevastik.

(7) Kui makseteatise saanud isik ei ole tasunud lootsitasu tähtaegselt, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,05 protsenti päevas, arvates lootsitasu täidetavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kuid kogusummas mitte rohkem kui Riigilaevastiku poolt temale esitatud makseteatises märgitud lootsitasu.

(8) Lootsiteenuse osutaja võib keelduda laevale lootsiteenuse osutamisest, kui reederi sama või mõne teise laeva varasema lootsimise eest väljastatud makseteatisel näidatud lootsitasu maksetähtpäev on möödunud, kuid lootsitasu on maksmata.

§ 68¹. Lootsitasu maksmise erijuhud

(1) Puksiirkoosseisu lootsimisel märgitakse lootsikviitungile iga puksiirkoosseisu kuuluva veesõiduki kogumahutavus eraldi, lootsimistasu arvestatakse lähtuvalt puksiirkoosseisu kuuluvate veesõidukite kogumahutavuste summast.

(2) Regulaarreise tegeva reisilaeva, ro-ro-tüüpi kaubalaeva, konteineriveolaeva ja autoveolaeva lootsimise eest makstakse lootsitasu 50 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust.

(3) Merematkeid tegeva reisilaeva eest makstakse lootsitasu 80 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust.

(4) Kui laev on saabunud reidile oma ekspluatatsiooniliste varude (kütus, vesi, proviant) täiendamiseks, laeva veealuse osa ülevaatuseks või tekilaadungi täiendavaks kinnitamiseks, makstakse lootsimise eest lootsitasu 50 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust, tingimusel et laev ei sisene sadamasse või laeva seisuaeg reidil ei ületa 24 tundi. Lootsitasu arvestuse aluseks on tegelik sadamaväline lootsimine, lähtudes laeva kogumahutavusest. Lootsikviitungil tehakse viide käesolevale lõikele.

(5) Eraldatud ballasttankidega tankeri lootsitasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks laeva vähendatud kogumahutavus, mis on märgitud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel väljastatud mõõtekirjas. Vähendatud kogumahutavust arvestatakse, kui laeva mõõtekirja lõigus «märkused» on tehtud vastav märge.

§ 69. Laevaõnnetuse mõiste

(1) Laevaõnnetus on sündmus või sündmuste jada, mis on otseselt seotud laeva käitamisega ja millega kaasneb:

1) inimese surm;

2) inimesele põhjustatud tervisekahjustus, mis väljendub isiku töövõimetuses kauem kui 72 tundi seitsme ööpäeva jooksul vigastuse saamisest arvates;

3) isiku kadunuks jäämine laevalt;

4) laevahukk, eeldatav hukk või hülgamine;

5) laeva kahjustamine, mis mõjutab oluliselt laeva konstruktsioonilist terviklikkust, toimivust või käitamiskarakteristikuid ning nõuab olulise komponendi suuremahulist remonti või väljavahetamist või mis toob kaasa laeva hävimise;

6) laeva madalale sõit või juhitavuse või käikuvuse kaotus või laeva osalemine kokkupõrkes;

7) meretaristu kahjustamine, mis võib tõsiselt ohustada laeva, teist laeva või füüsilist isikut ning mis mõjutab oluliselt meretaristu konstruktsioonilist terviklikkust, toimivust või käitamiskarakteristikuid ning nõuab olulise komponendi suuremahulist remonti või väljavahetamist või mis toob kaasa meretaristu hävimise;

8) tõsine keskkonnakahju või tõsise keskkonnakahju tekkimise võimalus, mis tuleneb laeva või laevade kahjustamisest.

(2) Laevaõnnetusena ei käsitata:

1) laeva või selle seadme kahjustust või riket, kui lisaülevaatuse tulemusena ei peatata laeva tunnistuste kehtivust ja kui laeva ei ole vaja kohe remontida;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sündmust, mis toimus ekspluatatsioonist väljaviidud laeval;

3) üksnes lastikaotust;

4) Утратил силу

5) madalale sõitu sisevetes, kui laev sai madalalt lahti omal jõul ja kahjustusteta ning see ei takistanud veeliiklust;

6) tahtlikku tegu või tegevusetust, mille eesmärk on ohustada laeva, füüsilist isikut või keskkonda.

§ 69¹. Laevaõnnetuste liigitamine

(1) Väga raske laevaõnnetus on käesoleva seaduse tähenduses laevaõnnetus, millega kaasneb:

1) laevahukk;

2) inimese surm;

3) nafta sattumine vette koguses 10 tonni või enam;

4) naftasaaduste sattumine vette koguses 10 tonni või enam;

5) rahvusvahelise ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeksi (edaspidi IBC koodeks) tähenduses Z kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 10 tonni või enam;

6) IBC koodeksi tähenduses Y kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 5 tonni või enam;

7) IBC koodeksi tähenduses X kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 0,5 tonni või enam.

(2) Raske laevaõnnetus on laevaõnnetus, mida ei käsitata väga raske laevaõnnetusena ning millega kaasneb tulekahju, plahvatus, kokkupõrge, laeva madalale sõit, tormikahjustus, jääkahjustus, kere mõranemine või arvatav kere vigastus või muu selline, mille tagajärjeks on:

1) laeva peajõuseadmete töövõimetus, ulatuslikud eluruumide vigastused, tõsised konstruktsioonilised vigastused, nagu näiteks läbivad veealused kere vigastused, mis muutsid laeva merekõlbmatuks või sisevetel sõidukõlbmatuks;

2) keskkonnakahjustus;

3) laeva rikked, mis nõuavad avariipukseerimist või kaldaabi.

(3) Kerge laevaõnnetus on laevaõnnetus, mida ei käsitata väga raske või raske laevaõnnetusena.

(4) Ohtlik juhtum on sündmus või sündmuste jada, mis ei ole laevaõnnetus ja mis on aset leidnud otseselt seoses laeva käitamisega ning mis ohustas, või kui seda ei oleks kõrvaldatud, ohustaks laeva, selle pardal asuvaid inimesi või muid isikuid või keskkonda.

(5) Ohtlik juhtum ei hõlma tahtlikku tegu või tegevusetust, mille eesmärk on ohustada laeva, füüsilist isikut või keskkonda.

§ 69². Juurdluse ja ohutusjuurdluse kohaldamisala

(1) Laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdlust (edaspidi juurdlus) ning laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite ohutusjuurdlust (edaspidi ohutusjuurdlus) kohaldatakse laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi suhtes, mis:

1) on seotud Eesti riigilippu kandva laevaga;

2) leiab aset Eesti territoriaalmerel, sisemerel või sisevetel või

3) on seotud Eesti Vabariigi muude oluliste huvidega.

(2) Ohutusjuurdlust ei kohaldata laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi suhtes, mis on seotud üksnes:

1) sõjalaeva ja sõjaväelise isikkoosseisu transpordilaeva ning Euroopa Liidu liikmesriigile kuuluva või liikmesriigi käitatava riigihaldusülesandeid täitva laevaga;

2) mehhaanilise jõuajamita laevaga, primitiivse ehitusega puust laevaga ning laevaga, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks, kui see laev ei ole mehitatud või seda ei mehitata ning kui see ei vea ärilistel eesmärkidel rohkem kui 12 reisijat;

3) siseveelaevaga;

4) kalalaevaga, mille pikkus on alla 15 meetri;

5) seisva merepuurplatvormiga.

§ 69³. Ohutusjuurdlusalane koostöö

(1) Ohutusjuurdluse Keskus teeb ohutusjuurdluse läbiviimisel koostööd teiste riikide ohutusjuurdlusasutustega, sealhulgas võib ta paluda neilt abi või pakkuda neile abi eriteadmistega, tehniliste kontrollide ja analüüside teostamiseks ja hinnangute andmiseks ning võimaldada oluliselt huvitatud teise riigi ohutusjuurdlusasutusel võtta osa ohutusjuurdlusest.

(2) Kui laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi suhtes teostab ohutusjuurdlust lisaks Ohutusjuurdluse Keskusele Euroopa Liidu mõne teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutus, teeb Ohutusjuurdluse Keskus koostööd, et leppida kokku ohutusjuurdlust juhtiv riik ning piiritleda poolte ülesanded, õigused ja kohustused. Koostöö tegemisel antakse nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi ohutusjuurdlusasutusele samaväärsed võimalused uurimiseks ning tagatakse juurdepääs tunnistajatele ja tõenditele.

(3) Laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi suhtes Euroopa Liidu mõne teise liikmesriigiga paralleelse ohutusjuurdluse läbiviimisel teeb Ohutusjuurdluse Keskus teise riigi ohutusjuurdlusasutusega koostööd, eesmärgiga jõuda võimalusel ühistele järeldustele. Paralleelse ohutusjuurdluse läbiviimisest ja selle põhjustest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni.

(4) Kui kolmanda riigi ohutusjuurdlusasutus on algatanud käesoleva seaduse § 69² lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi ohutusjuurdluse ja Ohutusjuurdluse Keskus on sellesse asjakohaselt kaasatud, võib Ohutusjuurdluse Keskus jätta paralleelse ohutusjuurdluse algatamata, kui kolmanda riigi juhitav ohutusjuurdlus viiakse läbi kooskõlas IMO laevaõnnetuste ja intsidentide uurimise koodeksiga.

(5) Kui reisiparvlaeva või kiirreisilaeva viimane külastusriik on Eesti ja sellise laevaga juhtub laevaõnnetus või ohtlik juhtum väljaspool Euroopa Liidu liikmesriigi territoriaalmerd või sisevesi, algatab ohutusjuurdluse Eesti Ohutusjuurdluse Keskus. Eesti Ohutusjuurdluse Keskus vastutab sellise ohutusjuurdluse läbiviimise ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega koostöö tegemise eest, kuni lepitakse kokku, milline asjaomastest riikidest on ohutusjuurdlust juhtiv riik.

(6) Kui Ohutusjuurdluse Keskus osaleb kolmanda riigi teostatavas ohutusjuurdluses, teavitab ta laevaõnnetusest ja ohtlikust juhtumist Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi kaudu Euroopa Komisjoni.

§ 70. Juurdluse ja ohutusjuurdluse eesmärk

Juurdluse ja ohutusjuurdluse eesmärk on selgitada laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi asjaolud, põhjused ja tagajärjed ning esitada vajaduse korral soovitused, et edaspidi sellist laevaõnnetust või ohtlikku juhtumit vältida ning parandada meresõiduohutust, mitte aga süüle või vastutusele osutamine.

§ 71. Ohutusjuurdluse korraldaja ja ohutusjuurdluse algatamine

(1) Väga raske laevaõnnetuse ohutusjuurdluse korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus. Muu laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi korral viib Ohutusjuurdluse Keskus läbi hindamise ja otsustab, kas algatada ohutusjuurdlus või mitte, võttes arvesse laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi raskusastet, sellega seotud laeva ja lasti tüüpi ning seda, kas ohutusjuurdluse tulemused aitaksid vältida õnnetusi ja ohtlikke juhtumeid tulevikus.

(1¹) Kui Ohutusjuurdluse Keskus otsustab raske laevaõnnetuse ohutusjuurdlust mitte algatada, nimetab ta selle otsuse põhjused ning teavitab otsusest esimesel võimalusel Transpordiametit ja Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi kaudu Euroopa Komisjoni. Muu laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi ohutusjuurdluse algatamisest või mittealgatamisest teavitatakse esimesel võimalusel Transpordiametit.

(2) Утратил силу

(2¹) Ohutusjuurdlus algatatakse viivitamata, kuid hiljemalt kaks kuud pärast laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumist.

(3) Laevaõnnetuse korral, mille puhul viiakse läbi laevapere liikmega juhtunud tööõnnetuse uurimine, esitab Tööinspektsioon uurimise aruande Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Laevaõnnetuse korral, mille puhul viiakse läbi keskkonnareostusest või selle ohu tekkimisest tingitud uurimine, esitab Keskkonnaamet uurimise aruande või kokkuvõtte Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.

(3¹) Утратил силу

(4) Утратил силу

(5) Утратил силу

(6) Ohutusjuurdluse Keskus on ohutusjuurdluse läbiviimisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel sõltumatu ja lähtub üksnes seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest. Ohutusjuurdluse Keskuse ohutusjuurdlusalase tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet ei teostata.

(6¹) Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks kaasata eksperte ja moodustada komisjone. Ohutusjuurdlusse kaasatud ekspert ja komisjon osalevad ohutusjuurdluses ohutusjuurdlust teostava ametiisiku juhtimise ja järelevalve all.

(7) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus:

1) viivitamata juurde pääseda kõigile asjakohastele piirkondadele, laevaõnnetuse toimumiskohale, laevale, vrakile, rajatistele, lastile, seadmetele ja rusudele;

2) nõuda kõrvaliste isikute ligipääsu piiramist õnnetuskohale ja keelata õnnetuskohal esemete teisaldamine, eemaldamine ja hävitamine;

3) tagada tõendusmaterjalide otsimine ja nende loetelu viivitamatu koostamine ning eraldada vrakk, rusud või muud komponendid või ained uurimiseks või analüüsiks;

4) viivitamata juurde pääseda reisiinfo salvestile ja muudele salvestitele ning nende salvestistele ja need enda kontrolli alla võtta;

5) viivitamata saada enda käsutusse ohvrite surnukehade uurimistulemused ja ohvrite surnukehadest võetud proovide analüüsi tulemused;

6) küsitleda tunnistajaid ja isikuid, kellel võib olla ohutusjuurdluse seisukohalt tähtsat teavet, ilma selliste isikute kohalolekuta, kelle huvides võiks olla ohutusjuurdluse takistamine, ning nõuda ohutusjuurdluseks vajaliku teabe kinnitamist või andmist;

7) iseseisvalt või koostöös kriminaalasja kohtueelset menetlust toimetava uurimisasutusega juurde pääseda kogu asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele;

8) viivitamata juurde pääseda laeva käitamisega seotud isikute ütlustele ja neilt võetud proovide analüüsi tulemustele.

(8) Ohutusjuurdlust teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

(9) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus ohutusjuurdluse toimingutega seotud kohustuste täitmise tagamiseks teha kohustatud isikule ettekirjutus. Ettekirjutus peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid:

1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;

2) ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus;

3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr;

5) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta;

6) ettekirjutuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ohutusjuurdlust teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 1500 eurot ja juriidilisele isikule 60 000 eurot.

(11) Laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi ohutusjuurdluse ja arvelevõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 71¹. Juurdluse korraldaja ja juurdluse algatamine

(1) Laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi, mis ei kuulu Ohutusjuurdluse Keskuse uurimise alla või mille kohta ei ole Ohutusjuurdluse Keskus algatanud laevaõnnetuse ohutusjuurdlust, juurdluse korraldab Transpordiamet, lähtudes seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest.

(2) Transpordiameti juurdlusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6¹–10 sätestatud ohutusjuurdluse läbiviimise nõudeid, § 73 lõigetes 1–3 ja 5–7 sätestatud ohutusjuurdluse aruandluse nõudeid ning § 73 lõikes 4 sätestatud ohutusjuurdlusest teavitamise nõuet, välja arvatud aruannete Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi edastamise nõue.

(3) Väikelaevaga toimunud laevaõnnetuse juurdluse teostab Transpordiamet juhul, kui sellega kaasneb inimese surm. Transpordiamet võib muul juhul teostada väikelaevaga toimunud laevaõnnetuse juurdluse põhjendatud huvi korral või väikelaeva omaniku, kindlustusandja, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe taotluse alusel, kui juurdluse tulemused aitaksid vältida õnnetusi tulevikus.

§ 72. Laevaõnnetusest ja ohtlikust juhtumist teatamineизменено 19.07.2026

(1) Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest on laeva kapten, reeder või laevaagent kohustatud viivitamata teatama Politsei- ja Piirivalveametile. Laevaõnnetuse korral on Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest viivitamata teatama Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.

(1¹) Kui laevaõnnetus toimus Eesti sadamas või sadama sissesõiduteel, on sadamakapten kohustatud sellest viivitamata teatama Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.

(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt laevaõnnetuse üksikasju, laeva nime, laeva asukohta, laeva lähte- ja sihtsadamat, laeva pardal olevate isikute arvu, kontaktandmeid, kust saab teavet pardal veetava ohtliku lasti või saastavate kaupade kohta, ja muud käesoleva seaduse § 42 lõike 9 alusel kehtestatud korras nimetatud teavet ohtliku lasti kohta.

(2) Transpordiamet on kohustatud veeteel toimunud laevaõnnetusest teatama õnnetuse piirkonnas olevatele laevadele, kui õnnetus võib takistada laevaliiklust.

(3) Kui laevaõnnetus toimub välisriigi territoriaalmerel, sisemerel või majandusvööndis või sisevetel, peab kapten või reeder lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusele õnnetusest teatama ka Eesti Vabariigi välisesindusele selles riigis ja selle riigi pädevale asutusele.

(4) Ohtlikust juhtumist, mis oleks võinud lõppeda laevaõnnetusega ja mille ärahoidmiseks võeti erakorralisi meetmeid, peab kapten või reeder viivitamata teatama Transpordiametile, kes edastab vastava teabe viivitamata Ohutusjuurdluse Keskusele.

(5) Ohutusjuurdluse Keskus teavitab laevaõnnetusest ja ohtlikust juhtumist Euroopa Komisjoni Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi kaudu.

§ 72¹. Laeva kapteni ja reederi kohustused seoses ohutusjuurdlusega

(1) Laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi esmased asjaolud selgitab välja laeva kapten, kes teatab sellest reederile vastavalt käesoleva seaduse § 71 lõike 11 alusel kehtestatud korrale ja teeb järgmised toimingud:

1) koostab laevaõnnetuse puhul vabas vormis tehniliste kahjustuste akti;

2) võtab asjaosalistelt seletused;

3) teeb väljavõtted laeva logiraamatust, masina päevaraamatust ning vajaduse korral teistest dokumentidest sellises mahus, mida nõuavad laevaõnnetuse asjaolud;

4) koostab ettekande, milles kirjeldab laevaõnnetuse ja päästetööde või ohtliku juhtumi asjaolusid, ning annab oma esialgse arvamuse laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi põhjuste kohta.

(2) Laeva või laevapere saabumisel Eesti sadamasse esitab kapten kolme tööpäeva jooksul Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumendid. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud väljavõtted esitatakse võimaluse korral koos originaaldokumentidega, mis pärast kontrollimist tagastatakse. Ohutusjuurdluse läbiviimise kiirendamiseks võib dokumendid saata posti teel või edastada faksiga või elektrooniliselt.

(3) Laevaõnnetuses või ohtlikus juhtumis osalenud laeva kapten peab viie tööpäeva jooksul sellekohasest nõudmisest arvates esitama Ohutusjuurdluse Keskusele asjakohased dokumendid vastavalt käesoleva seaduse § 71 lõike 11 alusel kehtestatud korrale. Dokumentide esitamise vajalikkuse üle otsustab Ohutusjuurdluse Keskus.

(4) Reeder tagab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumentide esitamise Ohutusjuurdluse Keskusele.

(5) Kui ohutusjuurdluse korraldamiseks on vajalikud reisiinfo salvestis sisalduvad andmed, on reeder kohustatud tagama Ohutusjuurdluse Keskusele kohese juurdepääsu nendele andmetele, korraldama ise või võimaldama Ohutusjuurdluse Keskusel salvestatud andmete kopeerimise. Reeder on kohustatud andma Ohutusjuurdluse Keskusele üle oma kasutuses olevate andmete dešifreerimiseks vajaliku tarkvara ja dokumentatsiooni.

(6) Утратил силу

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka Transpordiameti korraldatava juurdluse puhul.

§ 73. Ohutusjuurdluse aruanne

(1) Ohutusjuurdluse Keskus koostab laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi kohta ohutusjuurdluse aruande, mis peab sisaldama ohutuse tagamise soovitusi.

(2) Ohutusjuurdluse Keskus võib koostada laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi kohta lihtsustatud ohutusjuurdluse aruande, kui tegu ei ole väga raske laevaõnnetusega ja kui ohutusjuurdluse tulemusel ei ole võimalik anda soovitusi, mis aitaks ära hoida sellise laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumist tulevikus.

(3) Ohutusjuurdluse aruanne avaldatakse Ohutusjuurdluse Keskuse veebilehel 12 kuu jooksul õnnetuse toimumise päevast arvates. Kui lõpparuannet ei ole võimalik selle aja jooksul koostada, avaldatakse sama aja jooksul vahearuanne.

(4) Ohutusjuurdluse Keskus edastab laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite ohutusjuurdluse aruanded Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi ning IMO Global Integrated Shipping Information System’i andmebaasi.

(5) Ohutusjuurdluse aruanne on avalik. Laevaõnnetuses osalejate ja tunnistajate isikuandmed, nende seletuskirjad, ettekanded ning küsitluse protokollid ei ole avalikud.

(6) Isikud ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, kellele anti ohutusjuurdluse aruandes ohutuse tagamise soovitusi, teavitavad Ohutusjuurdluse Keskust rakendatud või kavandatavatest meetmetest kolme kuu jooksul aruande saamisest arvates.

(7) Ohutusjuurdluse aruande sisule esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 75¹. Elektrooniline mereinfosüsteem

(1) Elektroonilise mereinfosüsteemi eesmärk on hõlbustada meretranspordiga seonduva informatsiooni edastamist, kogumist ja säilitamist.

(2) Elektroonilise mereinfosüsteemi vastutav töötleja on Transpordiamet.

(3) Elektroonilisse mereinfosüsteemi kantakse välislepingus, Euroopa Liidu õigusaktis, seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud juhtudel:

1) teave ja dokumendid laevakülastuse kohta;

2) teave ohtliku lasti kohta;

3) turvateave;

4) teave laevajäätmete kohta;

4¹) teave punkerdaja kohta;

5) jäämurdja tellimisega seonduv teave;

6) reostuse teade;

7) laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi teade;

8) teave kauba kohta;

9) laeva lootsimisega seonduv teave;

9¹) käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud reisilaeval viibivate isikute nimekiri;

9²) käesoleva seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud reisilaeval viibivate isikute arv ja teave isikute kohta, kes on teatanud vajadusest erihoolduse või -abi järele hädaolukorras;

10) muu meretranspordiga seonduv teave.

(4) Утратил силу

(5) Утратил силу

(6) Elektroonilise mereinfosüsteemi mittetoimimise korral tuleb lõikes 3 nimetatud teave esitada muul viisil.

(7) Утратил силу

(8) Elektroonilisse mereinfosüsteemi kogutud andmeid säilitatakse kooskõlas nende kogumise eesmärkidega õigusaktis sätestatud tähtaja lõpuni.

(9) Elektroonilise mereinfosüsteemi asutab ja selle pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 75². Laevade järelevalve andmekogu

(1) Laevade järelevalve andmekogu pidamise eesmärk on talletada elektrooniliselt, süstematiseerida ja asjaomaste asutuste vahel vahetada järgmisi andmeid ning koostada neist ülevaateid:

1) Eestis registreeritud veesõidukite meresõiduohutuse, sisevetel sõidu ohutuse, turvalisuse nõuetele vastavuse ning laevapere liikmete töö- ja elamistingimuste nõuetele vastavuse andmed;

2) reederi meresõiduohutusalased andmed;

3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud andmete alusel Transpordiameti tehtava auditeerimise, ülevaatuse ja riikliku järelevalve menetluse andmed.

(1¹) Laevade järelevalve andmekogu peetakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 36¹ lõike 7 alusel loodud laevade infosüsteemis

(2) Утратил силу

(3) Утратил силу

(4) Утратил силу

§ 75³. Mereturvatöötajate kasutamise põhimõtted

(1) Väljastpoolt laeva tulevate rünnete eest tuleb vajaduse korral võtta laeva kaitseks kasutusele eesmärgipärased abinõud või rahvusvahelises õiguses soovitatud praktika.

(2) Kõrgendatud ohu piirkonna läbimisel, kui kõik muud abinõud ja praktika on laeva kaitseks rakendatud ning laeva turvaplaanis on see ette nähtud, võib reeder Eesti riigilippu kandva laeva, sellel viibivate laevapere liikmete ja reisijate ning laeva pardal oleva vara valvamiseks ja kaitsmiseks kasutada mereturvatöötajaid.

(3) Kõrgendatud ohu piirkondade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Reeder kasutab mereturvatöötajaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud lepingu alusel laevakaitset osutava ettevõtjaga:

1) millel on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Ühendkuningriigis turvategevuse või laevakaitse valdkonna tegevusluba;

2) mis on akrediteeritud ISO standardi 28007 järgi.

(5) Reeder teavitab mereturvatöötajate kasutamisest Transpordiametit, kust edastatakse samasisuline teavitus Politsei- ja Piirivalveametile.

(6) Reeder edastab käesoleva seaduse § 75⁴ lõikes 5 nimetatud andmed Transpordiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile.

(7) Mereturvatöötaja täidab laeval kapteni korraldusi.

(8) Mereturvatöötaja ei tohi viibida pardal joobeseisundis.

(9) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega mereturvatöötajate kasutamise eeskirja, milles kehtestatakse nõuded:

1) laevakaitset osutava ettevõtja vastavusele valdkonnas tunnustatud standarditele;

2) mereturvatöötaja isikule;

3) mereturvatöötaja ettevalmistusele ja väljaõppele;

4) mereturvatöötajate arvule laeval;

5) mereturvatöötajate kasutamisest ja rünnetest teavitamise korrale;

6) turvaplaani lisas kajastatavatele andmetele;

7) laevakaitset osutava ettevõtjaga sõlmitavale lepingule.

§ 75⁴. Mereturvatöötajate relvad, nende olulised osad, lisaseadmed, laskemoon ja enesekaitsevahendid

(1) Kapteni loal on mereturvatöötajal õigus oma ülesannete täitmiseks laevale tuua, seal kanda ja kasutada ning sealt maha viia relvi, nende olulisi osi, lisaseadmeid, laskemoona ja enesekaitsevahendeid, mis kuuluvad laevakaitset osutavale ettevõtjale.

(2) Mereturvatöötajale lubatud relva, selle olulise osa, lisaseadme ja laskemoona käitlemisele kohaldatakse relvaseaduse 2., 12³., 13. ja 13¹. peatükki.

(3) Relva, selle olulist osa, lisaseadet ega laskemoona ei tohi anda isikule, kellel puudub nende käitlemise õigus.

(4) Laevale toodud relvaga peavad olema kaasas relva registreerinud riigi väljastatud dokumendid, kuhu on kantud relva liik, mark, kaliiber ja markeering.

(5) Relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja enesekaitsevahendite laevale toomisel, seal kandmisel ja kasutamisel ning laevalt maha viimisel on mereturvatöötaja kohustatud tagama vajaduse korral kooskõla rahvusvahelise õiguse ning selle riigi õigusaktidega, mille territoriaalmerd laev läbib või mille sadamat ta külastab.

§ 75⁵. Tulirelva kasutamine

(1) Mereturvatöötaja võib tulirelva isiku vastu kasutada üksnes hädakaitses, ületamata seejuures hädakaitse piire.

(2) Tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või hoiatuslask. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatada ei ole võimalik tulirelva kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu.

§ 75⁶. Isiku ja vallasasja kontrollimine ning isiku kinnipidamine

(1) Mereturvatöötajal on õigus kontrollida isikut või tema riietust või vallasasja vaatlemise ja kompimise teel, kui isiku kinnipidamisel kaptenile üleandmiseks on vaja veenduda, et tema valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teist isikut.

(2) Mereturvatöötajal on õigus võtta kaptenile üleandmiseks hoiule kontrollimise käigus isiku valdusest leitud ese või aine, mis on ohtlik või mille valdamine on keelatud.

(3) Isik, ese või aine antakse kaptenile üle esimesel võimalusel.

(4) Kapteni korraldusel on mereturvatöötajal õigus pidada isik kinni, sulgedes ta ruumi, või piirata muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui isik ohustab laeva, seal viibivaid isikuid või laeva pardal olevat vara.

§ 75⁷. Jõu ja erivahendi kasutamine

(1) Mereturvatöötajal on käesoleva seaduse §-s 75⁶ sätestatud meedet kohaldades õigus kasutada füüsilist jõudu, kui isik ei allu suulisele nõudele.

(2) Enne füüsilise jõu kasutamist peab mereturvatöötaja hoiatama isikut, kelle vastu või kelle valduses asja vastu ta kavatseb jõudu kasutada. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatada ei ole võimalik füüsilise jõu kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu.

(3) Mereturvatöötaja võib kasutada käeraudu või sidumisvahendit isiku kinnipidamisel kaptenile üleandmiseks, kui on alust arvata, et isik võib põgeneda või ohustada ennast, teist isikut, laeva või selle pardal olevat vara.

§ 75⁸. Riigilaevastiku poolt osutatavad tasulised teenused

(1) Kui see ei takista Riigilaevastikul õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist, võib Riigilaevastik osutada järgmisi tasulisi teenuseid:

1) veesõiduki haldamine;

2) veesõiduki koos laevaperega kasutusse andmine ning ilma laevapereta kasutusse andmine teadus- ja arendusasutusele ning haridusasutusele;

3) Riigilaevastiku peetava sadama kasutamine;

4) monitoorimine veealuse või -pealse seadmega;

5) navigatsioonimärgistuse haldamine;

6) hüdrograafiline mõõdistamine, kui see on kiireloomuliselt vajalik avalikes huvides pakutava teenuse tagamiseks;

7) veesõiduki või muu vara päästmine merel või laevatatavates vetes, kui ükski isik seda teenust ei paku või seda ei ole võimalik mõistliku aja jooksul üheltki isikult saada.

(2) Riigilaevastiku poolt osutatavate tasuliste teenuste osutamise eesmärk on tagada riigi veesõidukite efektiivne kasutamine ja meremajanduse areng.

(3) Riigilaevastiku poolt osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 76. Riikliku järelevalve asutusedизменено 01.10.2026

(1) Käesoleva seaduse alusel teostavad meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle riiklikku järelevalvet Transpordiamet ja teistes seadustes nimetatud riikliku järelevalve asutused.

(1¹) Turule lastud või kasutusele võetud laeva ohutusvarustuse, väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva, väikelaeva komponendi ja jeti osas on turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused Transpordiametil.

(1²) Käesolevas seaduses sätestatud tunnustatud arsti tegevuse üle teostab järelevalvet Terviseamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras.

(1³) Утратил силу

(1⁴) Riiklikku järelevalvet mereõppeasutuse väljaõppe vastavuse üle käesoleva seaduse ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele teostab Transpordiamet.

(1⁵) Riiklikku järelevalvet laevadelt merekeskkonna reostuse ja õhusaaste vältimise, sealhulgas punkerdamise nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet.

(2) Transpordiameti pädevuses on riiklik järelevalve laevade tehnilise seisukorra, ohutuse ja turvalisuse üle, mereturvatöötajate kasutamise üle, deklareeritud sügavuste, navigatsioonimärgistuse ja muude rajatiste navigatsiooniteabele vastavuse üle, Transpordiametilt tegevusloa saanud ettevõtja tegevuse üle kõigil loakohustusega tegevusaladel ning lootsiteenuse nõuetele vastavuse üle. Transpordiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe ning muu seaduses sätestatud järelevalveasutuse järelevalveametniku pädevuses on riiklik järelevalve väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide üle.

(2¹) Утратил силу

(2²) Käesoleva seaduse §-des 35¹, 35⁶, 37, 39 ja 39¹ ning § 45 lõikes 4 väikelaevale, alla 12-meetrise kogupikkusega laevale ja jetile sätestatud nõuete ning §-s 35⁴ sätestatud väikelaeva ohutusnõuete ja alla 12-meetrise kogupikkusega laevale kohalduvate varustuse nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet politseiametnik või Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik.

(3) Утратил силу

(4) Riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule tuleb kontrollimiseks võimaldada vaba pääs sadamasse, laevaehitus- ja laevaremondiettevõttesse ning mereõppeasutusse ja muusse käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud tegevusvaldkonnas tooteid valmistavasse või teenuseid osutavasse ettevõttesse ning laevale, väikelaevale ja laevaruumidesse.

(5) Laeva kapten on kohustatud riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut tehnilise ülevaatuse või kontrollimise ajal abistama ning andma talle vajalikku informatsiooni.

(5¹) Paris MOU kohase kohustusliku kontrolli alla kuuluva välisriigi lippu kandva laeva reeder või kapten peab tagama mõistliku aja kontrolli läbiviimiseks pärast remondi lõppemist.

(5²) Transpordiametile Eesti merealadel teatavaks saanud meresõiduohutusalastest rikkumistest ja mittevastavustest teavitab Transpordiamet laeva lipuriigi ja laeva sihtsadama riigi pädevat asutust, kui need on teada. Teised järelevalveasutused teavitavad sellistest juhtumitest Transpordiametit.

(6) Välisriigi lippu kandva laeva kontrollimise korra ja laevakontrolli akti kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6¹) Välisriigi lippu kandvaid laevu kontrolliva järelevalveametniku kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

(6²) Välisriigi lippu kandval laeval turvalisusega seotud nõuete täitmise üle järelevalvet teostava järelevalveametniku kvalifikatsioon peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 6¹ alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

(7) Утратил силу

(8) Transpordiameti järelevalveametnik kannab vormi- ja tööriietust. Transpordiameti järelevalveametnikele vormi- ja tööriietuse andmise ja selle kandmise korra kehtestab Transpordiamet.

(9) Утратил силу

(10) Утратил силу

(11) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale.

(12) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 sätestatud püsiva kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras..

§ 77. Riikliku järelevalve eesmärk ja objekt

(1) Riikliku järelevalve eesmärk on:

1) tagada laevade, väikelaevade ja muude veesõidukite meresõiduohutus ja sisevetel sõidu ohutus;

2) vältida laevadelt ja väikelaevadelt merekeskkonna ja sisevete reostust ning õhusaastet;

3) tagada laevadel töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt;

4) tagada laevadel tervisekaitsenõuete järgimine;

5) tagada laevapere liikmete, siseveelaevajuhtide, väikelaevajuhtide ja jetijuhtide nõuetekohane ettevalmistamine;

6) tagada tegevusloa saanud ettevõtja tootmistegevuse või selle osa või tema valmistatavate toodete või osutatavate teenuste nõuetekohasus;

7) tagada laevadel turvalisuse nõuete järgimine;

7¹) tagada laevadel mereturvatöötajate kasutamise nõuete järgimine;

8) tagada lootsiteenuse nõuetekohasus.

(2) Riikliku järelevalve objekt on:

1) laeva ja väikelaeva kere, mehhanismide, seadmete ning varustuse merekõlblikkus;

2) laeva ja siseveelaeva nõuetekohane mehitatus;

3) laeva nõuetekohane lastimine, lossimine, ballastimine ja punkerdamine;

4) laeva elukeskkonna nõuetekohasus;

5) laeva ja väikelaeva pääste- ning tuletõrjevahendite ja avariiseadmete nõuetekohasus;

6) laeva vastavus töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele;

7) laeva vastavus tervisekaitsenõuetele;

8) muude laeva organisatsiooniliste ja tehniliste asjaolude nõuetekohasus;

9) laeva projekteerimine, ehitamine, remontimine ja seadistamine käesoleva seaduse §-des 19 ja 19¹ sätestatud nõuete kohaselt;

10) laevapere liikmete, siseveelaevajuhtide, väikelaevajuhtide ja jetijuhtide ettevalmistamine;

11) isiku tegevus loakohustusega ja teavitamiskohustusega tegevusaladel;

12) laeva vastavus turvalisuse nõuetele;

12¹) mereturvatöötajate kasutamise nõuetele vastavus;

13) reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine;

14) laevade agenteerimine;

15) deklareeritud sügavuste, navigatsioonimärgistuse ja muude rajatiste vastavus navigatsiooniteabele;

16) lootsiteenuse nõuetekohasus.

(3) Riikliku järelevalve asutus kontrollib ülevaatustevahelisel ajal, kas:

1) laeva tunnistused kehtivad;

2) laeva seadmed, mehhanismid, päästevahendid ja varustus on komplektsed ning korras;

3) laev on mehitatud nõuetekohaselt;

4) laev on lastitud või ballastitud nõuetekohaselt;

5) laeval järgitakse laevapere elukeskkonna kohta kehtestatud nõudeid;

6) laevapere oskab häireolukorras laeval tegutseda;

7) laeval täidetakse keskkonnaohutusnõudeid;

8) laeval järgitakse muid meresõiduohutusnõudeid;

9) laeval järgitakse turvalisuse nõudeid.

§ 77¹. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 37–41, 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Politseiametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-des 45, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(3) Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-des 45 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(4) Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ja kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 78. Laeva kinnipidamineизменено 19.07.2026

(1) Transpordiameti järelevalveametnik võib keelata Eesti riigilippu kandval laeval ja välisriigi lippu kandval laeval sadamast väljuda ning välisriigi lippu kandval laeval sise- ja territoriaalmeres liikuda järgmistel juhtudel:

1) kapten keelab laeva kontrollimise;

2) laev ei ole merekõlblik või sisevetel sõidukõlblik;

3) laev ei ole nõuetekohaselt mehitatud ega nõuetekohaselt varustatud;

4) laev ei ole nõuetekohaselt lastitud või ballastitud või last ei ole nõuetekohaselt kinnitatud;

5) laeval on lubatust rohkem reisijaid;

6) laeval on avastatud olulisi töötervishoiu-, tööohutus- või tervisekaitsenõuete rikkumisi;

7) kapten keeldub laeva tunnistusi kontrollimiseks esitamast;

8) laeva tunnistused puuduvad või on aegunud;

8¹) laeva kindlustuspoliis või tõend nõuetekohase vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise kohta puudub või on aegunud;

9) tekilaadungi või viljalaadungiga laeval puudub püstuvusarvutus;

10) merel pukseerimiseks puudub pukseerimisarvutus, kui see on nõutud, või ei täideta muid pukseerimise nõudeid;

11) rikutakse keskkonnaohutusnõudeid, sealhulgas laevajäätmete üleandmise nõudeid;

12) laeval on avastatud turvalisuse nõuete olulisi rikkumisi;

13) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 169 lõigetes 6 ja 7 sätestatud juhul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduse avastanud riikliku järelevalve asutus, loots või sadamakapten on kohustatud sellest kohe teavitama Transpordiametit.

(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste või laeva, inimesi, teist laeva või keskkonda ohustavate puuduste ilmnemise korral peab Transpordiameti järelevalveametnik, kellel on õigus ja kohustus kontrollida välisriigi lippu kandvaid laevu ning kes vastab käesoleva seaduse § 76 lõike 6¹ alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, laeva kinni pidama või rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kasutamise keeldu. Kinnipidamine või lõikes 4 nimetatud kasutamise keeld kehtivad seni, kuni Transpordiamet on veendunud, et laev võib väljuda merele või laeva kasutamine võib jätkuda. Kinnipeetud laeva ümberpaigutamine teise kai äärde või liikumine sise- ja territoriaalmeres on ilma Transpordiameti vastava loata keelatud.

(2²) Kinnipidamine käesoleva seaduse tähenduses on laeva sadamast väljumise või sise- ja territoriaalmeres liikumise keelamine kuni laeva kinnipidamist põhjustanud puuduste kõrvaldamiseni.

(2³) Erandkorras, kui laeva üldine seisukord ei ole ilmselgelt vastav konventsioonide nõuetele, peab Transpordiameti järelevalveametnik laeva kinni ja võib peatada kontrollimise, kuni reeder, klassifikatsiooniühing või laeva lipuriigi pädev asutus on rakendanud abinõusid vastavate konventsioonide nõuete täitmiseks laeval.

(2⁴) Laev peetakse kinni, kui laeva lastiks on ohtlik vedellast või laevakütus, mida vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele õigusaktidele on keelatud vedada selle laevaga tema konstruktsiooni või vanuse tõttu, või kui laeval puudub kehtiv kindlustusleping või muu finantstagatis, mis vastab sätestatud vastutuse piirmäärale ja on vajalik antud lasti või laevakütuse korral.

(3) Transpordiameti järelevalveametniku otsus keelata laeval sadamast väljuda või sise- ja territoriaalmeres liikuda peab sisaldama kinnipidamise aluse ja ettekirjutuse selle kohta, millised puudused on vaja kõrvaldada.

(3¹) Kui kontrollimise käigus selgunud asjaoludest tulenevalt laev kinni peetakse, teavitab Transpordiamet laeva kinnipidamisest viivitamata kirjalikult laeva lipuriigi pädevat asutust ja lisab teatele käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmeid sisaldava akti. Kui see ei ole võimalik, saadetakse teade koos aktiga selle riigi diplomaatilisele esindajale. Teates tuuakse ära kõik kinnipidamise tinginud asjaolud. Vajaduse korral teavitatakse ka laevale tunnistused väljastanud klassifikatsiooniühingut või laeva ülevaatuse teostajat.

(4) Riikliku järelevalve asutusel on õigus keelata laeva ruumide, seadmete ja töövahendite kasutamine, kui nende seisund ohustab laevapere liikmete või reisijate elu või tervist.

(4¹) Утратил силу

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu rakendamisel on Transpordiamet kohustatud sellest viivitamata teatama Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitseväele, lootsiteenuse osutajale ning sadamast väljumise keelu puhul ka sadamakaptenile.

(6) Kapten on kohustatud teatama Transpordiametile laeva kontrollimisest, avastatud puudustest ja laeva kinnipidamisest välissadamas.

(7) Transpordiameti järelevalveametnik ei ole kohustatud pärast laeva kinnipidamist seda kinnipidamisest vabastamiseks kontrollima töövälisel ajal.

(8) Transpordiamet teavitab viivitamata laeva lipuriigi pädevat asutust, Euroopa Liidu liikmesriike ja Paris MOU osalisriike välisriigi lippu kandvast laevast, mis väljus Eesti sadamast, eirates käesoleva paragrahvi lõike 1 kohast sadamast väljumise keeldu või lõike 4 kohaselt tehtud ettekirjutust, ning laeval keelatakse sisenemine Eesti sadamatesse. Laeva kaptenit teavitatakse keelust siseneda Euroopa Liidu liikmesriikide ja Paris MOU osalisriikide sadamatesse.

(9) Утратил силу

(10) Kui laev vabastatakse kinnipidamisest, teavitab Transpordiamet sellest viivitamata laeva lipuriigi pädevat asutust.

(11) Kui pärast laeva kontrollimist peetakse laev kinni, tasub reeder enne uue kontrolli läbiviimist riigilõivu.

§ 79. Riikliku järelevalve asutuse ettekirjutused

(1) Transpordiameti järelevalveametnik või muu riiklikku järelevalvet teostav ametiisik teeb laeva tehnilise ülevaatuse või kontrollimise käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutusi.

(2) Утратил силу

(3) Rahvusvaheliste konventsioonide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks teeb Transpordiameti järelevalveametnik või muu riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles:

1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja kohustab selle lõpetama;

2) kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ettekirjutuses peavad sisalduma:

1) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega vastavale õigusakti sättele;

2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;

3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr;

5) riiklikku järelevalvet teostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;

6) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1000 eurot ning juriidilisele isikule 3200 eurot.

(6) Утратил силу

§ 79¹. Ühekordne ülesõit remondisadamasseизменено 19.07.2026

(1) Laeva kinnipidamist tingivate puuduste ilmnemise korral ja juhul, kui nimetatud puudusi ei ole võimalik kõrvaldada sadamas, kus toimus kontrollimine, või kui puudused ilmnesid sise- või territoriaalmeres tehtud kontrolli tulemusel, lubatakse laeval, mille merekõlblikkus seda võimaldab, suunduda kooskõlastatult lipuriigi pädeva asutusega lähimasse remondisadamasse, kus on võimalik laeva remontida.

(1¹) Kui puistlastilaeva või naftatankeri kinnipidamise tingis mittevastavus konstruktsiooni puudutavatele nõuetele või laeva konstruktsiooni puudutavate dokumentide mittevastavus nõuetele, võib Transpordiamet nõuda, et enne laeva lubamist remondisadamasse tehakse kinnipidamissadamas vajalikud laevakere paksuse mõõtmised.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teavitab Transpordiamet sihtsadamariigi, laeva lipuriigi ja vajaduse korral teiste ülesõiduga seotud riikide pädevaid asutusi.

(3) Transpordiamet jälgib, et laev, millel lubati pärast kontrollimist sõita lähimasse remondisadamasse, saabuks kokkulepitud kohta. Kui laev väljub sadamast või oma asukohast sise- või territoriaalmeres, täitmata ülesõiduks tehtud ettekirjutust või ei saabu kokkulepitud sadamasse, teavitab Transpordiamet sellest viivitamata laeva lipuriigi pädevat asutust, laeva remondi sihtsadama riigi pädevat asutust, Euroopa Liidu liikmesriike ja Paris MOU osalisriike ning laeval keelatakse sisenemine Eesti sadamatesse, välja arvatud Eesti riigilippu kandev laev. Laeva kaptenit teavitatakse keelust siseneda Euroopa Liidu liikmesriikide ja Paris MOU osalisriikide sadamatesse.

§ 79². Reisiparvlaeva ja kiirreisilaeva tegevuse peatamine regulaarreisidel ning regulaarreiside alustamise keeld

(1) Transpordiamet peatab reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevuse regulaarreisidel või keelab reisiparvlaeva või kiirreisilaevaga regulaarreiside alustamise, kui:

1) laeval ei ole rahvusvaheliste konventsioonide või siseriiklike õigusaktide kohaselt nõutud laeva lipuriigi pädeva asutuse või volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud kehtivaid tunnistusi;

2) laev ei ole tunnistuste saamiseks läbinud nõuetekohast ülevaatust;

3) laev ei vasta volitatud klassifikatsiooniühingu kehtestatud eeskirjadele ja normidele või laeva lipuriigi kehtestatud nõuetele konstruktsiooni, kere tehnilise seisukorra, mehhanismide ning elektri- ja teiste seadmete osas;

4) laeval ei ole nõuetekohast reisiinfo salvestit (Voyage Data Recorder – VDR), mille informatsiooni saab kasutada võimaliku laevaõnnetuse juurdlusel;

5) külastusriigile või muule asjassepuutuvale riigile ei ole tagatud juurdepääs reisiinfo salvesti informatsioonile ja muule informatsioonile, mis laevaõnnetuse korral võimaldab selgitada õnnetuse asjaolusid;

6) laev ei vasta rahvusvaheliste kokkulepetega kehtestatud piirkondlikele püstuvusnõuetele, kui nimetatud nõuded on kohaldatavad;

7) kontrollimise või külastusriigipoolse lisaülevaatuse käigus on ilmnenud puudusi, mis on ohtlikud reisiparvlaevale, kiirreisilaevale või laevapere liikmetele ja reisijatele;

8) laev ei vasta ohutusnõuetele, ohtliku lasti veo nõuetele või laevaliikluse korraldamise süsteemi nõuetele;

9) laevapere liikmed ei vasta kvalifikatsiooninõuetele ning see on ohtlik reisiparvlaevale, kiirreisilaevale või laevapere liikmetele ja reisijatele;

10) välisriigi lippu kandva laeva lipuriik ei ole Transpordiametiga kooskõlastanud rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni kehtivate protokollide ning muudatuste alusel konventsiooni nõuete täitmisest vabastamise tunnistuse väljastamist või nimetatud konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise kiirlaevade ohutuse koodeksi» alusel kiirlaeva opereerimisloa (permit to operate) väljastamist.

(2) Transpordiamet teavitab reederit viivitamata kirjalikult otsusest peatada reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevus regulaarreisidel või otsusest keelata reisiparvlaeva või kiirreisilaevaga regulaarreiside alustamine ja toob välja kõik põhjused.

(3) Kui Transpordiamet või külastusriigi pädev asutus avastab regulaarreise tegeval reisiparvlaeval või kiirreisilaeval puudusi, mis otseselt ei ohusta reisiparvlaeva, kiirreisilaeva või selle laevapere liikmeid ja reisijaid, tuleb laeval kasutusele võtta abinõud puuduste kõrvaldamiseks viivitamata või Transpordiameti poolt kindlaksmääratud mõistliku aja jooksul. Kui puuduste kõrvaldamine on ebapiisav, peatatakse reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevus regulaarreisidel või keelatakse regulaarreiside alustamine.

§ 79³. Laevade sadamasse sisenemise keeld

(1) Transpordiamet keelab Eesti sadamasse ja ankrualasse sisenemise (edaspidi sadamasse sisenemise keeld) välisriigi lippu kandval laeval juhul, kui:

1) laev sõidab Paris MOU aastaaruandes avaldatud musta nimekirja kantud riigi lipu all ja on Paris MOU liikmesriigi sadamas või ankrualas kinni peetud või selle tegevus regulaarreisidel on peatatud või regulaarreiside alustamine on keelatud külastusriigi poolt viimase 36 kuu jooksul rohkem kui kahel korral või

2) laev sõidab Paris MOU aastaaruandes avaldatud halli nimekirja kantud riigi lipu all ja on Paris MOU liikmesriigi sadamas või ankrualas kinni peetud või selle tegevus regulaarreisidel on peatatud või regulaarreiside alustamine on keelatud külastusriigi poolt viimase 24 kuu jooksul rohkem kui kahel korral;

3) on rikutud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 169 lõike 5 kohaselt lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene vääramatu jõu korral suurema hädaohu ärahoidmiseks ja reostusohu vältimiseks või vähendamiseks laevale, mille sihtsadam ei asu Eestis ning mis suundub erakorralisse remonti mõne teise riigi loal, kui eelnevalt on teavitatud Transpordiametit. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene samuti laevale, mis kooskõlastatult Transpordiametiga siseneb laeva remontimiseks Eesti sadamasse.

(3) Sadamasse sisenemise keeld jõustub pärast laeva kolmandat kinnipidamist hetkest, kui laev lahkub sadamast või ankrualalt, kus laev kinni peeti ning kus tehti sisenemise keelu otsus.

(3¹) Kui laev on Euroopa Liidus saanud kolm korda sadamasse sisenemise keelu, on laeval pärast järgmist kinnipidamist mõnes Euroopa Liidu sadamas või ankrualas alaliselt keelatud siseneda Eesti sadamasse ja ankrualasse.

(4) Laeva sadamasse sisenemise keelust teavitab Transpordiamet viivitamata kirjalikult laeva kaptenit, reederit ja lootsiteenuse osutajat. Transpordiamet edastab sadamasse sisenemise keelu otsuse koopia laeva lipuriigi pädevale asutusele, asjaomasele klassifikatsiooniühingule ja turvalisusorganisatsioonile, Paris MOU liikmesriikidele, Euroopa Liidu liikmesriikidele, Euroopa Komisjonile ja Paris MOU sekretariaadile ning sisestab andmed keelu kohta viivitamata laevakontrolli andmebaasi ja teabesüsteemi.

(5) Raskeid naftasaadusi vedava ühekordse põhjaga tankeri Eesti sadamasse sisenemisele ja sadamast väljumisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 530/2012 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul (ELT L 172, 30.06.2012, lk 3–9).

§ 79⁴. Laevade sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamine

(1) Sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks peab laeva omanik või operaator esitama Transpordiametile kirjaliku taotluse. Taotlusele tuleb lisada lipuriigi pädeva asutuse väljaantud tunnistus, mis kinnitab, et laev vastab täielikult kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele. Vajaduse korral peab sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamise taotlusele lisama klassifikatsiooniühingu tunnistuse, mis tõendab, et laev vastab klassifikatsiooniühingu kehtestatud eeskirjadele ja normidele.

(2) Transpordiamet võib sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistada kolme kuu möödudes selle kehtestamisest, kui kokkulepitud sadamas läbib laev käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud korras Transpordiameti tehtava laiendatud kontrolli.

(3) Kui laevale on enne mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Eestis kehtestatud sadamasse sisenemise keeld ja Transpordiameti kehtestatud sadamasse sisenemise keeld on järjekorras teine keeld, siis võib Transpordiamet enda kehtestatud keelu kehtetuks tunnistada 12 kuu möödudes, kui kokkulepitud sadamas läbib laev käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud korras Transpordiameti tehtava laiendatud kontrolli.

(4) Kui laevale on enne mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Eestis kehtestatud sadamasse sisenemise keeld ja Transpordiameti kehtestatud sadamasse sisenemise keeld on järjekorras kolmas keeld, siis võib Transpordiamet enda kehtestatud keelu kehtetuks tunnistada 24 kuu möödudes tingimusel, et:

1) laev sõidab sellise riigi lipu all, mis kinnipidamiste määra alusel ei kuulu Paris MOU aastaaruandes avaldatud musta nimekirja ega halli nimekirja;

2) laeva seadusjärgsed tunnistused ja klassifikatsioonitunnistused on väljastanud lipuriik või klassifikatsiooniühing, mida on tunnustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.05.2009, lk 11–23), alusel;

3) reederil on head tegevusnäitajad, mis on kindlaks määratud tema laevade puuduste ja kinnipidamiste määra alusel Euroopa Liidus ja Paris MOU liikmesriikides;

4) laev läbib kokkulepitud sadamas käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud korras Transpordiameti tehtava laiendatud kontrolli.

(5) Kui pärast 24 kuu möödumist kolmanda sadamasse sisenemise keelu kehtestamisest ei vasta laev käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 sätestatud kriteeriumidele, kehtestab Transpordiamet laevale alalise sadamasse sisenemise keelu.

(6) Transpordiamet tunnistab sadamasse sisenemise keelu kehtetuks, kui laiendatud kontrolli tulemusel on Transpordiamet veendunud, et laev vastab täielikult kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele. Transpordiamet teavitab kirjalikult sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamisest viivitamata reederit, laeva lipuriigi pädevat asutust, asjaomast klassifikatsiooniühingut ja turvalisusorganisatsiooni, Paris MOU liikmesriike, Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Komisjoni ja Paris MOU sekretariaati ning sisestab andmed keelu kehtetuks tunnistamise kohta laevakontrolli andmebaasi ja teabesüsteemi.

(7) Kui reeder taotleb sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks laiendatud kontrolli läbiviimist välisriigis, kannab ta Transpordiameti järelevalveametniku lähetuskulud, mis arvestatakse avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(8) Sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks läbiviidava laiendatud kontrolli eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 79⁵. Vaidlustamine

(1) Reederil või tema esindajal on õigus vaidlustada laeva kinnipidamine, sadamasse sissesõidu keelustamine, reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevuse peatamine regulaarreisidel või regulaarreiside alustamise keelustamine. Vaidlustamine ei põhjusta kinnipidamise, sissesõidu keelustamise, regulaarreisidel tegevuse peatamise või regulaarreiside alustamise keelustamise lõpetamist vaidluse lahendamiseni.

(2) Transpordiameti järelevalveametnik teavitab laeva kaptenit kinnipidamise, sissesõidu keelustamise või regulaarreisidel tegevuse peatamise või regulaarreiside alustamise keelu vaidlustamise võimalusest.

(3) Vaide võib Transpordiameti meresõiduohutuse teenistuse juhatajale esitada 30 päeva jooksul kinnipidamise, sissesõidu keelustamise või regulaarreisidel tegevuse peatamise või regulaarreiside alustamise keelamise päevast arvates.

(4) Kui Transpordiameti otsus ei rahulda reederit või tema esindajat, on tal õigus esitada kaebus halduskohtule.

(5) Kui reederi esitatud vaide tulemusena tunnistatakse kehtetuks laeva kinnipidamise ettekirjutus või sadamasse sisenemise keelu otsus või muudetakse seda, teeb Transpordiamet viivitamata asjakohase muudatuse laevakontrolli andmebaasis ja teabesüsteemis ning teavitab sellest 24 tunni jooksul Euroopa Komisjoni.

§ 79⁶. Väikelaeva ja jeti juhi juhtimiselt kõrvaldamine

(1) Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus väikelaeva või jeti juht veekogul kinni pidada ning kõrvaldada ta väikelaeva või jeti juhtimiselt kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, kui:

1) on alust arvata, et isik on narkootilise või psühhotroopse aine mõju all;

2) on alust arvata, et alkoholisisaldus isiku veres ületab lubatud piiri;

3) isikul puudub väikelaeva või jeti juhtimisõigus.

(2) Väikelaev või jett, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, antakse üle omanikule või valdajale või nende poolt nimetatud isikule või nende seaduslikule esindajale. Vajaduse korral korraldab ametiisik sellise väikelaeva või jeti pukseerimise või saatmise lähimasse sadamasse juhtimiselt kõrvaldatud isiku kulul.

(3) Väikelaeva või jeti peatumismärguanne antakse vilkuriga, lipuga, stopp-märgiga, käeosutusega, valjuhääldi kaudu või muul viisil.

§ 80¹. Sadamasse sisenemise keelu rikkumine

(1) Laeva, millel on keelatud siseneda Eesti sadamatesse, sadamasse sisenemise eest või nimetatud laeva sadamasse sisenemise lubamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.

§ 81. Veeteel liiklemise nõuete rikkumine

(1) Veeteedel liiklemise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 81¹. Laeva- ja väikelaevaliikluse tahtlik takistamine ja segamine

(1) Laeva- või väikelaevaliikluse tahtliku takistamise või segamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.

§ 81². Sisselülitamata ja hetkel mittekehtivate andmetega AIS-seadmega laeva käitamine

(1) Sisselülitamata või hetkel mittekehtivate andmetega AIS-seadmega laeva käitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 82. Reisijateveo ohutusnõuete rikkumine mere- ja siseveetranspordis

(1) Reisilaeval viibivate isikute nimekirja koostamise korra või laevale või väikelaevale lubatust suurema arvu reisijate võtmise, samuti reisijate laevalemineku, teeloleku ja mahatuleku ohutust tagavate nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.

§ 86. Navigatsioonimärkide ja signaalmärkide loata paigaldamine ja ümberpaigutamine ning navigatsioonimärkide rajamise, paigaldamise ja muutmise ning märgistusest teavitamise nõuete ja korra rikkumine

(1) Navigatsioonimärkide või laevaliiklust reguleerivate signaalmärkide Transpordiameti loata paigaldamise või ümberpaigutamise või navigatsioonimärkide rajamise, paigaldamise või muutmise või märgistusest teavitamise nõuete või korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 86¹. Veesõiduki kinnitamine navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi kahjustamine

(1) Veesõiduki kinnitamise eest navigatsioonimärgi külge või navigatsioonimärgi kahjustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 87. Kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamine väljaspool selleks ettenähtud kohta

Kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamise eest väljaspool selleks määratud kohti –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 88. Veesõiduki juhtimine joobeseisundis

Veesõiduki juhtimise eest joobeseisundis –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 88¹. Vahiteenistuses joobeseisundis viibimine

Vahiteenistuses joobeseisundis viibimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 88². Mereturvatöötajate kasutamise nõuete rikkumine

(1) Mereturvatöötajate kasutamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ‒
karistatakse rahatrahviga kuni 320 000 eurot.

§ 90. Lasti, sealhulgas ohtliku lasti ja esemete veosenõuete rikkumine sisevee- ning meretranspordis

(1) Siseveetranspordis või meretranspordis lasti, sealhulgas ohtliku lasti või esemete veosenõuete rikkumise, samuti lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe edastamata jätmise või mitteõigeaegse edastamise või ebaõige teabe edastamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.

§ 90¹. Laeva kapteni teavitamata jätmine lootsi tellimise vajalikkusest

Laeva kapteni teavitamata jätmise eest kohustuslikus lootsimise alas lootsi tellimise vajalikkusest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 90². Lootsimise nõuete rikkumine

Lootsimise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 90³. Laeva saabumisest ja lahkumisest teatamata jätmine ning teabe ja ülddeklaratsiooni edastamata jätmine

(1) Laeva saabumisest ja lahkumisest teatamata jätmise ning teabe ja ülddeklaratsiooni edastamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 90⁴. Õhuliini, kaabli, torujuhtme ja muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamine ja kahjustamisest teatamata jätmine ning neid kahjustada võivad tegevusedизменено 19.07.2026

(1) Õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamise, kahjustamisest Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele ja Transpordiametile teatamata jätmise eest või neid kahjustada võivate tegevuste eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 90⁵. Merereostuse vältimise nõuete rikkumine

(1) Rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni nõuete ja laevadelt merereostuse vältimise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 90⁶. Laevade kattumisvastaste süsteemide kasutamise nõuete rikkumine

(1) Laevadel kattumisvastastes süsteemides biotsiididena toimivate tinaorgaaniliste ühendite kasutamise nõuete rikkumise ja keelatud kattumisvastaste süsteemide kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.

§ 90⁷. Nõuetele mittevastava väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponendi turule laskmine

(1) Nõuetele mittevastava väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva või väikelaeva komponendi turule laskmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 90⁸. Punkerdamise kohta andmete esitamise nõuete rikkumine

(1) Punkerdamise kohta andmete esitamise nõuete rikkumise või elektroonilisse mereinfosüsteemi ebaõigete andmete kandmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 93. Väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide registreerimise ning kasutamise nõuete rikkumine

(1) Väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide registreerimise või kasutamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud:

1) varaline kahju või

2) oht inimeste tervisele või keskkonnale, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 93². Puistlastilaeva ohutu laadimise ja lossimise nõuete rikkumine

(1) Puistlastilaeva ohutu laadimise või lossimise nõuete, puistlastilaevade terminali ohutusnõuete või laeva kapteni või terminali esindaja teavitamise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.

§ 94². Laeva lubatud süvisest ülelaadimine

Laeva lubatud süvisest ülelaadimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 94³. Laeva reisiks ettevalmistamata jätmine

Laeva reisiks ettevalmistamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 94⁵. Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumine

Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumise või neisse ebaõigete andmete kandmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 94⁷. Laevaliikluse korraldamise süsteemis kehtestatud liiklemise ja teadete või ettekannete edastamise korra rikkumine

Laevaliikluse korraldamise süsteemis kehtestatud liiklemise või teadete või ettekannete edastamise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 94⁸. Lootsimisel laevaõnnetuse põhjustamine

Lootsitava laeva laevaõnnetuse põhjustamise eest lootsi poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 94⁹. Lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavast muutusest, lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmine

Lootsimisel tööandjale, Transpordiametile või sadamakaptenile lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavatest muutustest või takistustest või lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 94¹¹. Laeva tunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamine

(1) Laeva tunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 94¹². Laeva mehitamisel tervisekontrollinõude rikkumine

(1) Tervisekontrolli läbimata jätnud laevapere liikmega laeva mehitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 94¹³. Kohustusliku lootsimise alas lootsita liiklemine

(1) Kohustusliku lootsimise alas lootsita liiklemise eest, kui laev ei ole vabastatud kohustuslikust lootsimisest, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.

§ 94¹⁴. Laevaõnnetusest, ohtlikust juhtumist, vigastusest ja rikkest teatamata jätmine

(1) Laevaõnnetusest või ohtlikust juhtumist või laeva merekõlblikkusele või sisevetel sõidukõlblikkusele mõju avaldavast vigastusest või rikkest teatamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.

§ 94¹⁵. Tunnistuseta laeva ja väikelaeva kasutamine

(1) Käesoleva seadusega ja muude õigusaktidega ning rahvusvaheliste konventsioonidega ettenähtud tunnistusteta või tehnilise ülevaatuse kontrollaktita laeva või sellise väikelaeva, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 94¹⁶. Tegevusloa nõude rikkumine

(1) Toodete valmistamise või teenuste osutamise eest käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud tegevusvaldkonnas ilma Transpordiameti tegevusloata –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 94¹⁷. Ohutu mehitatuse nõuete rikkumine

(1) Laeva, mille laevapere liikmete arv või laevapere koosseis ei vasta ohutu mehitatuse tunnistusega kehtestatud laevapere miinimumkoosseisule, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud erand, kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.

§ 94¹⁸. Diplomi või kutsetunnistuse puudumine

Juriidilise isiku poolt laevapere liikme, kellel puudub ametikoha järgi nõutav diplom või meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnitusleht, tööle rakendamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 94²⁰. Veeliiklust takistav loata tegevus

(1) Üldkasutataval veeteel, laevateel või laevaliiklusteeninduse ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnas veeliiklust takistava loata tegevuse eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 94²¹. Ehitustegevuse nõuete rikkumine veeteel ja navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas

(1) Veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas ehitustegevuse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 94²². Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri ja muude seadmete loata paigaldamine

(1) Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri või muude seadmete ning objektide veeteele Transpordiameti kirjaliku loata paigaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 94²⁴. Veesõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta

Veesõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 94²⁶. Menetlus

(1) Утратил силу

(2) Käesoleva seaduse §-des 80–82, 86–88¹, 90–90⁷, 93, 93², 94², 94³, 94⁵, 94⁷–94⁹, 94¹¹–94¹⁸, 94²⁰–94²² ja 94²⁴ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Transpordiamet.

(3) Утратил силу

(4) Käesoleva seaduse §-des 82, 88, 94¹¹ ja 94²⁴ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka politseiasutus.

(4¹) Käesoleva seaduse §-des 88 ja 94²⁴ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatule ka Kaitsevägi.

(4²) Käesoleva seaduse §-s 90⁵ nimetatud väärteo kohtuväline menetleja merereostuse põhjustamisest ja avastatud merereostusest teavitamata jätmise korral ning §-s 90⁸ nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.

(4³) Käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi.

(5) Käesolevat paragrahvi ja käesoleva seaduse § 80–94¹⁸, 94²¹, 94²² ja 94²⁴ kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvatele laevadele ja väikelaevadele, välja arvatud juhul, kui välisriigis, mille lippu väikelaev kannab, ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatuga samaväärseid dokumendinõudeid.

§ 95. Käesoleva seaduse rakendamise erisusedизменено 19.07.2026

(1) Käesoleva seaduse § 12 lõike 3 teine lause kehtib nende laevade kohta, mis omandatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist.

(2) Käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 ja § 32 lõikes 2 nimetatud tunnistused kuuluvad ümbervahetamisele uuele vormile vastavate tunnistuste vastu laeva järgmisel täisülevaatusel.

(3) Käesoleva seaduse 11¹. peatüki navigatsioonitasusid puudutav osa jõustub 2004. aasta 1. juulil.

(4) Arstil, kes käesoleva seaduse § 26¹ jõustumise ajal teeb tervisekontrolli kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele, on õigus jätkata tervisekontrolli tegemist kuue kuu jooksul, arvates nimetatud paragrahvi jõustumisest. Arst peab taotlema enda tunnustamist Tervishoiuametis kuue kuu jooksul § 26¹ jõustumisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmisel kaotab arst õiguse teha tervisekontrolli. Tunnustamise taotlemisel ei kohaldata arstile § 26¹ lõike 1 punktis 2 sätestatud koolitusnõuet. Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Tervishoiuametile tervishoiuteenuse osutaja väljastatud dokumendi, millest nähtub, et § 26¹ jõustumise ajal teeb arst tervisekontrolli kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele.

(5) Arst, kes käesoleva seaduse § 26¹ jõustumise ajaks on läbinud Töötervishoiu Keskuse korraldatud tervisekontrolli tegijate 18-tunnise meremeditsiinialase koolituse, peab taotlema enda tunnustamist Tervishoiuametis kuue kuu jooksul § 26¹ jõustumisest arvates. Tunnustamise taotlemisel ei kohaldata arstile § 26¹ lõike 1 punktis 2 sätestatud 18-tunnise meremeditsiinialase koolituse nõuet. Tunnustamine annab arstile pädevuse kontrollida kohaliku rannasõidu ja sisevete laevade laevapere liikmete tervist. Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Tervishoiuametile Töötervishoiu Keskuse korraldatud tervisekontrolli tegijate meremeditsiinialase koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia.

(6) Alla 15 m kogupikkusega kalalaevadele antud mõõtekirjad tuleb käesoleva seaduse § 3 lõike 3 alusel kehtestatud tingimustele vastava mõõtekirja vastu ümber vahetada 2004. aasta 1. maiks.

(7) Утратил силу

(8) Transpordiamet on pädev asutus ja täidab administratsiooni kohustusi laevade ja laevapere liikmete osas järgmiste IMO konventsioonide mõistes, millega Eesti Vabariik on ühinenud:

1) rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel;

2) 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsioon ning selle konventsiooni kehtivad protokollid ja hilisemad muudatused;

3) meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon;

4) 1969. aasta rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon;

5) rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon;

6) rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon;

7) rahvusvaheline konventsioon kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli kohta laevadel;

8) rahvusvaheline konventsioon ohututest konteineritest;

9) ballastvee konventsioon;

10) Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvaheline konventsioon;

11) Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon;

12) 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokoll.

(9) Transpordiamet on Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 725/2004/EÜ laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tõstmise kohta (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91) mõistes pädev asutus (competent authority for maritime security) ja informatsiooni vahendav asutus (focal point for maritime security) ning täidab administratsiooni kohustusi laevade osas, välja arvatud turvatasemete kehtestamine.

(10) Утратил силу

(11) Käesoleva seaduse §-d 37¹ ja 39¹ jõustuvad 2005. aasta 1. juulil.

(12) Утратил силу

(13) Утратил силу

(14) Riigihaldusülesandeid täitval laeval meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikme kvalifikatsiooni saamiseks sooritatud meresõidupraktika arvatakse laevapere liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka.

(15) Enne 2011. aasta 1. jaanuari Politsei- ja Piirivalveameti soetatud laevadele ja nende laevapere liikmetele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 20 lõige 1, välja arvatud «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis, 1978» (edaspidi meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon) sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni omistamise osas, § 20 lõige 2, § 21 lõiked 1 ja 2, välja arvatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni osas, ning 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4.

(16) Käesoleva seaduse § 35³ lõike 1 punkte 3 ja 5 ei kohaldata kasutusele võetud väikelaevale, millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90–131) nõuded.

(17) Käesoleva seaduse § 35³ lõike 1 punkti 4 ei kohaldata kasutusele võetud väikelaevale, millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL nõuded, ja enne 2005. aasta 31. detsembrit valmistatud jetile.

(18) Утратил силу

(19) Утратил силу

(20) Käesoleva seaduse § 20 lõiget 5⁸ ei kohaldata isikule, kes on lõpetanud mereõppeasutuse või on õppima asunud mereõppeasutusse enne 2011. aasta 1. jaanuari.

(21) Käesoleva seaduse § 53¹ lõiget 1¹ kohaldatakse:

1) enne 2010. aasta 30. novembrit ehitatud kalalaeva suhtes, mille kogupikkus on 24 meetrit või enam ja alla 45 meetri, alates 2012. aasta 31. maist;

2) enne 2010. aasta 30. novembrit ehitatud kalalaeva suhtes, mille kogupikkus on 18 meetrit või enam ja alla 24 meetri, alates 2013. aasta 31. maist;

3) enne 2010. aasta 30. novembrit ehitatud kalalaeva suhtes, mille kogupikkus on 15 meetrit või enam ja alla 18 meetri, alates 2014. aasta 31. maist.

(22) Käesoleva seaduse § 50¹⁰ lõikes 1 sätestatud maksimaalseid veeteetasu maksmise kordasid hakatakse 2013. aastal arvestama alates 1. juulist.

(23) 2013. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini laeva külastuse eest makstavat veeteetasu vähendatakse lähtuvalt 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini laeva eest makstud tuletorni- ja navigatsioonitasu suurusest. Veeteetasu vähendatakse tasumisele kuuluva külastuskorra kohta summa võrra, mis arvutatakse 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini laeva eest makstud tuletorni- ja navigatsioonitasu jagamisel sama perioodi jooksul tehtud reiside arvuga, kuid mitte suurema arvuga kui:

1) reisilaeval 60-ga;

2) merematkelaeval 3-ga;

3) muul laeval 10-ga.

(24) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 sätestatud veeteetasu vähendamist rakendatakse samale arvule reisidele, mida laev tegi ajavahemikul 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2013. aasta 30. juunini, kuid mitte rohkematele reisidele kui:

1) reisilaeval 60-le;

2) merematkelaeval 3-le;

3) muul laeval 10-le.

(25) Kui käesoleva paragrahvi lõike 23 kohane tasumäära vähendamine ühe reisi kohta on suurem kui reisi kohta maksmisele kuuluv veeteetasu, siis loetakse tasumäära vähendamise suurus võrdseks veeteetasuga.

(26) Kui regulaarreise tegev reisilaev, mille puhul kuulub kalendriaastas veeteetasu tasumisele vähem kui 60 korral, alustab käesoleva seaduse § 50¹⁰ lõike 1 punkti 1 kohaste reiside tegemisega 2015. aasta jaanuarikuus, esitatakse käesoleva seaduse § 50¹⁰ lõikes 1² nimetatud reisigraafik Veeteede Ametile hiljemalt 2015. aasta 31. jaanuaril.

(27) Reiditeenust osutav laev, mis tegutses enne käesoleva seaduse § 53¹ lõike 4 jõustumist ja tegutseb pärast seda edasi, peab olema varustatud nõuetele vastava A- või B-klassi AIS-seadmega hiljemalt kuue kuu pärast § 53¹ lõike 4 jõustumisest arvates.

§ 95¹. Väikelaevajuhi tunnistuse ja jetijuhi tunnistuse kehtivus

(1) Enne 2005. aasta 1. juulit Veeteede Ameti väljastatud väikelaevajuhi tunnistused jäävad kehtima koos nendes sätestatud piirangutega.

(2) Enne 1999. aasta 12. aprilli väljastatud väikelaevajuhi tunnistused kehtivad koos nendes sätestatud piirangutega kuni 2006. aasta 31. detsembrini.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tunnistuste asemel väljastatakse tunnistuse omaniku taotlusel käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud väikelaevajuhi tunnistus järgmiselt:

1) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli meri ja laevatatavad siseveed, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga meri ja siseveed;

2) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli meri, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga meri ja siseveed;

3) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli laevatatavad siseveed, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga siseveed.

(4) Enne 2005. aasta 1. juulit väljastatud jetijuhi tunnistused kehtivad kuni 2006. aasta 31. detsembrini.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud tunnistuste vahetamiseks tuleb taotlus esitada hiljemalt 2006. aasta 31. detsembriks.

(6) Isikul, kes on alates 1999. aasta 1. jaanuarist kuni 2005. aasta 1. juulini sooritanud edukalt väikelaevajuhi eksami, kuid ei ole väikelaevajuhi tunnistust välja võtnud, on õigus esitada taotlus käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud väikelaevajuhi tunnistuse saamiseks kuni 2006. aasta 31. detsembrini.

§ 95². Veeteede Ameti poolt reederile või laevaagendile esitatud arved

(1) Veeteede Ametil on õigus käesoleva seaduse §-s 50¹ ettenähtud tuletorni- ja navigatsioonitasude kohta esitatud arve reederi või laevaagendi poolt tasumata jätmisel esitada reederile või laevaagendile käesoleva seaduse § 50⁴ lõikes 3 nimetatud makseteatis. Makseteatises kajastatud tasude tasumise tähtaeg on 30 päeva makseteatise saamisest arvates.

(2) Makseteatises kajastatud tasumisele kuuluvad tasud arvutatakse arvete esitamise ajal kehtinud õigusaktide alusel.

§ 95³. Meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse nõuete kohaldamine

Enne käesoleva seaduse 2². peatüki jõustumist Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevale on reeder kohustatud taotlema meretöötunnistuse, kalandustöötunnistuse või ajutise meretöötunnistuse hiljemalt 2014. aasta 31. detsembriks.

§ 95⁴. Sadamasse ja sadama reidile sisenevate laevade veeteetasu maksmisest vabastamine 2020. aasta 1. aprillist kuni 2021. aasta 31. märtsini

(1) 2020. aasta 1. aprillist kuni 2021. aasta 31. märtsini on veeteetasu maksmisest vabastatud kõik Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevad laevad.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laeva eest on 2020. aasta 1. aprillist kuni käesoleva paragrahvi jõustumiseni veeteetasu arvestatud ning makseteatise alusel on veeteetasu tasutud, tagastab Veeteede Amet maksjale tasutud veeteetasu 30 päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi jõustumist.

§ 95⁵. Veeteetasu arvestamise erisused 2021. aasta 1. aprillist kuni 31. detsembrini

(1) Käesoleva seaduse § 50¹⁰ lõikes 1 nimetatud veeteetasu peab maksma 2021. aasta 1. aprillist kuni 31. detsembrini maksimaalselt järgmiselt:

1) reisilaev 45 korda, sealjuures regulaarreise tegev reisilaev poolte külastuskordade eest, kuid mitte rohkem kui 45 korda;

2) merematkelaev 3 korda;

3) muu laev 8 korda.

(2) Käesoleva seaduse § 50⁴ lõike 2³ esimeses lauses ja § 50¹⁰ lõike 1² esimeses lauses nimetatud 60 korra asemel võetakse 2021. aasta 1. aprillist kuni 31. detsembrini aluseks 45 korda.

(3) Käesoleva seaduse § 50⁴ lõigetes 2² ja 2³ ning § 50¹⁰ lõikes 1² nimetatud kalendriaasta asemel lähtutakse nimetatud lõigetes ajavahemikust 2021. aasta 1. aprillist kuni 31. detsembrini.

(4) Käesoleva seaduse alusel 2021. aasta aprilli kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 50 protsendi võrra.

§ 95⁶. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/267 tuleneva ja nakkushaiguse levikuga seonduva erandi kohaldamine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/267, milles sätestatakse COVID-19 kriisi jätkumisega seoses ajutised erimeetmed, mis käsitlevad teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamist või pikendamist, korraliste kontrollide ja jätkuõppe edasilükkamist teatavates transpordialaste õigusaktide valdkondades ning määruses 2020/698 osutatud teatavate ajavahemike pikendamist (ELT L 60, 22.02.2021, lk 1–20), artikli 14 lõikes 4 ja artikli 15 lõikes 5 sätestatud mittekohaldamise erandi kasutamise otsustab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ministri määrust võib rakendada tagasiulatuvalt alates 2021. aasta 23. märtsist.

§ 95⁷. Enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud tegevusload

(1) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud kehtiv laeva raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamise, remontimise, kontrollimise ja katsetamise ning raadiosideseadmete kaldahoolduse tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2021. aasta 1. juunist tegutseda laeva raadiosideseadmete remontimise, kontrollimise ja kaldahoolduse ning laeva päästevahendite remontimise, kontrollimise ja katsetamise tegevusaladel.

(2) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud kehtiv väikelaevade ehitamise, remontimise, katsetamise ja tehnilise ülevaatuse tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2021. aasta 1. juunist tegutseda väikelaevade ehitamise tegevusalal.

(3) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud kehtiv laevapere liikmetele tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolituse korraldamise tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2021. aasta 1. juunist tegutseda käesoleva seaduse 5. peatüki kohase laevapere liikme erialase ettevalmistamise tegevusalal, välja arvatud laevakoka koolitus.

(4) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud kehtiv reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2021. aasta 1. juunist tegutseda reederi turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusalal.

(5) Käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud teatamiskohustus loetakse alates 2021. aasta 1. juunist täidetuks, kui isikul on enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud kehtiv tegevusluba §-s 10 nimetatud tegevusaladel tegutsemiseks.

§ 95⁸. Käesoleva seaduse § 19 lõigete 5, 6 ja 7, § 29 lõike 2, § 32 lõigete 2, 7 ja 8 ning § 39¹ lõike 2 rakendamine

Käesoleva seaduse kuni 2021. aasta 1. juunini kehtinud § 19 lõigete 5, 6 ja 7, § 29 lõike 2, § 32 lõigete 2, 7 ja 8 ning § 39¹ lõike 2 alusel kehtestatud määrused kehtivad alates 2021. aasta 1. juunist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seaduse 2021. aasta 1. juunil jõustunud redaktsiooniga, kuni nende kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. juunini.

§ 95⁹. Veeteetasu arvestamise erisused 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini

Käesoleva seaduse alusel 2022. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 50 protsendi võrra.

§ 95¹⁰. Veeteetasu arvestamise erisused 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini

Käesoleva seaduse alusel 2023. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 37,5 protsendi võrra.

§ 95¹¹. Veeteetasu arvestamise erisused 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini

Käesoleva seaduse alusel 2024. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 15 protsendi võrra.

§ 95¹². Veeteetasu arvestamise erisused 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini

Käesoleva seaduse alusel 2025. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 14 protsendi võrra.

§ 95¹³. Veeteetasu arvestamise erisused 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini

Käesoleva seaduse alusel 2026. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 15 protsendi võrra.

§ 96

–

§ 101

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 102. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.