Rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS)
действуетс 01.01.2025· RT I, 07.05.2025, 16· Riigikogu
Редакции (6) ▾
- с 01.01.2025действуетRT I, 07.05.2025, 16Сравнить с предыдущей
- 01.01.2024 – 31.12.2024утратила силуRT I, 06.07.2023, 74Сравнить с предыдущей
- 20.11.2022 – 31.12.2023утратила силуRT I, 10.11.2022, 16Сравнить с предыдущей
- 06.07.2017 – 19.11.2022утратила силуRT I, 26.06.2017, 31Сравнить с предыдущей
- 20.03.2016 – 05.07.2017утратила силуRT I, 10.03.2016, 18Сравнить с предыдущей
- до 19.03.2016утратила силуRT I 2002, 35, 217
Редакции с 2010 года; «действует» — текст, действующий сегодня.
Официальный перевод на английский: Private International Law Act · RT V, 16.05.2025, 1
Официальный перевод на английский язык опубликован в Riigi Teataja для информации. Юридическую силу имеет только эстонский текст.
Перевод сделан с действующей редакции (действует с 01.01.2025).
Перевод в Riigi Teataja ↗Содержание
Нажмите на точку перед параграфом, частью или пунктом: точная ссылка, ссылка на место, объяснение, история редакций, судебная практика и заметки.
§ 1. Seaduse kohaldamisala
Käesolevat seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega.
Käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”) (ELT L 199, 31.07.2007, lk 40–49);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”) (ELT L 177, 04.07.2008, lk 6–16);
nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134);
nõukogu määrus (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 343, 29.12.2010, lk 10–16).
§ 1. Scope of application of this Act
(1) This Act applies in situations where a legal relationship has a link to the law of more than one State.
(2) The provisions of this Act apply strictly insofar as has not been provided for otherwise by an international treaty or the following Regulations of the European Union:
1) Regulation (EC) No 864/2007 of the European Parliament and of the Council on the law applicable to non-contractual obligations (Rome II) (OJ L 199, 31.07.2007, p. 40–49);
2) Regulation (EC) No 593/2008 of the European Parliament and of the Council on the law applicable to contractual obligations (Rome I) (OJ L 177, 04.07.2008, p. 40–49);
3) Council Regulation (EC) No 4/2009 on jurisdiction, applicable law, recognition and enforcement of decisions and cooperation in matters relating to maintenance obligations (OJ L 007, 10.01.2009, p. 1–79);
4) Regulation (EU) No 650/2012 of the European Parliament and of the Council on jurisdiction, applicable law, recognition and enforcement of decisions and acceptance and enforcement of authentic instruments in matters of succession and on the creation of a European Certificate of Succession (OJ L 201, 27.07.2012, p. 107–134);
5) Council Regulation (EU) No 1259/2010 implementing enhanced cooperation in the area of the law applicable to divorce and legal separation (OJ L 343, 29.12.2010, p. 10–16).
§ 2. Välisriigi õiguse kohaldamine
Kui seaduse, välislepingu, käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu määruse või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte.
Kui seaduse, välislepingu või käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu määruse kohaselt võib isik valida kohaldatava õiguse, võib isik sellist õigust kasutada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni.
Välisriigi õiguse kohaldamisel lähtutakse kohaldatava õiguse tõlgendusest ja kohaldamise praktikast selles riigis.
§ 2. Application of foreign law
(1) Where a statute, an international treaty, a European Union Regulation mentioned in subsection 2 of § 1 of this Act or a transaction prescribes the application of foreign law, the court applies such law regardless of whether or not a motion has been filed to apply it.
(2) Where – under a statute, an international treaty, a European Union Regulation mentioned in subsection 2 of § 1 of this Act or a transaction – a person may choose the governing law, the person may exercise such a right until completion of the preliminary procedure or, in the written procedure, until expiry of the time limit for motions and applications.
(3) The law of a foreign State is applied following the interpretation and application practice of that law in that State.
§ 3. Mitme õiguskorraga riik
Kui käesoleva seaduse säte viitab mitme õiguskorraga riigi õigusele, kohaldatakse selle riigi õigusega ettenähtud õiguskorda. Kui selle riigi õiguses vastavad sätted puuduvad, kohaldatakse õiguskorda, millega õigussuhte asjaolud on kõige tugevamalt seotud.
§ 3. Multi-jurisdictional States
Where a provision of this Act refers to the law of a multi-jurisdictional State, the law of the jurisdiction prescribed by the law of that State is applied. In the absence of relevant provisions in the law of the State, the law of the jurisdiction that has the closest connection to the circumstances of the legal relationship is applied.
§ 4. Välisriigi õiguse väljaselgitamine
Kohaldatava välisriigi õiguse sisu tehakse kindlaks asja menetleva kohtu poolt. Menetleval kohtul on õigus nõuda selleks poolte kaasabi.
Pooltel on õigus esitada kohtule dokumente välisriigi õiguse sisu kindlakstegemiseks. Kohus ei ole kohustatud poolte esitatud dokumentidest juhinduma.
Kohtul on õigus pöörduda abi saamiseks Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeeriumi või Välisministeeriumi poole, samuti kasutada eksperte.
Kui välisriigi õiguse sisu ei ole kõigile pingutustele vaatamata võimalik mõistliku aja jooksul kindlaks teha, kohaldatakse Eesti õigust.
§ 4. Ascertaining the substance of foreign law
(1) The substance of the foreign law to be applied is ascertained by the court dealing with the case. To accomplish this, the court has a right to require the parties to assist it.
(2) The parties have a right to offer documents to the court to ascertain the substance of foreign law. The court is not required to follow the documents offered by the parties.
(3) The court has a right to request the assistance of the Ministry of Justice and Digital Affairs or of the Ministry of Foreign Affairs of the Republic of Estonia and to use experts.
(4) If the substance of foreign law cannot be ascertained within a reasonable period of time despite all efforts, Estonian law is applied.
§ 5. Haldusorgani ja notari õigused välisriigi õiguse kohaldamisel
Käesolevas seaduses kohtu kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorganitele ja notaritele.
§ 5. Authority of administrative bodies and notaries when applying foreign law
The provisions of this Act that apply to courts also apply to administrative bodies and notaries.
§ 6. Tagasisaade ja edasiviide
Kui käesolev seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise (edasiviide), kohaldatakse selle riigi rahvusvahelise eraõiguse norme. Kui need näevad ette Eesti õiguse kohaldamise (tagasisaade), kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme.
Kui välisriigi õigus näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise, siis seda edasiviidet ei arvestata.
Kui käesoleva seaduse § 23¹, §-d 55–60 registreeritud kooselu käsitlevas osas või 6. osa 1. peatüki 1. jao sätted näevad ette välisriigi õiguse kohaldamise, kohaldatakse selle riigi materiaalõiguse norme.
§ 6. Renvoi
(1) Where this Act prescribes the application of foreign law (forward renvoi), the rules of private international law of the corresponding State apply. Where those rules prescribe the application of Estonian law (reverse renvoi), the rules of Estonian substantive law apply.
(2) Where foreign law prescribes the application of the law of a third State, the forward renvoi is disregarded.
(3) Where the provisions of § 23¹, of §§ 55–60 in so far as these concern registered partnerships or of Subchapter 1 of Chapter 1 of Part 6 of this Act prescribe the application of foreign law, the rules of substantive law of the corresponding State are applied.
§ 7. Avalik kord
Välisriigi õigust ei kohaldata, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga). Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust.
§ 7. Public policy
Foreign law is not applied if the result of its application would be manifestly contrary to essential principles of Estonian law (public policy). In such a situation, Estonian law is applied.
§ 8. Tehingu vorm
Tehing on vormiliselt kehtiv, kui see vastab tehingule kohaldatava õiguse või tehingu tegemise riigi õiguse vorminõuetele.
§ 8. Transactions: requirements of form
A transaction is formally valid if it complies with the requirements of form established by the law governing the transaction or the law of the State where the transaction was carried out.
§ 9. Esindamine
Eeldustele, mille korral esindaja tehtud tehing tekitab esindatavale õigusi ja kohustusi kolmanda isiku suhtes, kohaldatakse selle riigi õigust, kus esindaja tegutses.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust kohaldatakse ka esindusõiguseta esindaja ja kolmanda isiku vahelisele suhtele.
Kinnisasjaõiguse käsutamiseks antud volitus peab vastama kinnisasja asukohariigi õiguse vorminõuetele.
§ 9. Representation
(1) The preconditions required for a transaction that was carried out by a representative to create rights or obligations for the principal vis-ą-vis a third party are governed by the law of the State in which the representative acted.
(2) The law mentioned in subsection 1 of this section also governs the relationship between a third party and a representative who lacks the authority to represent the principal.
(3) An authorisation to represent the principal for the purpose of disposing of a right in immovable property must conform to the requirements of form as provided by the law of the State of in which the property is situated.
§ 10. Füüsilise isiku elukoht
Füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel kohaldatakse Eesti õigust.
§ 10. Natural persons: residence
Estonian law is applied when determining where a natural person has their residence.
§ 11. Füüsilise isiku kodakondsus
Füüsilise isiku kodakondsus määratakse selle riigi õiguse järgi, mille kodakondsuse üle otsustatakse.
Kui füüsilisel isikul on mitme riigi kodakondsus, kohaldatakse selle riigi kodakondsust, millega isik on kõige tugevamalt seotud, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kui käesolevat seadust tuleb kohaldada kodakondsuseta isikutele või isikutele, kelle kodakondsust ei ole võimalik kindlaks teha, või pagulastele, arvestatakse kodakondsuse asemel isiku elukohta.
§ 11. Natural persons: citizenship
(1) The citizenship of a natural person is determined following the law of the State whose citizenship is to be decided on.
(2) Where a natural person holds the citizenship of several States, the citizenship that is applied is that of the State with which the person has the closest connection – unless otherwise provided for by this Act.
(3) Where this Act is to be applied to a stateless person, a person whose citizenship cannot be ascertained or to a refugee, the person’s residence – instead of their citizenship – is taken as the point of reference.
§ 12. Füüsilise isiku õigus- ja teovõime
Füüsilise isiku õigus- ja teovõimele kohaldatakse tema elukohariigi õigust.
Elukoha vahetamine ei kitsenda kord omandatud teovõimet.
Isik, kes tegi tehingu, kuigi ta oli oma elukohariigi õiguse järgi teovõimetu või piiratud teovõimega, ei või oma teovõime puudusele tugineda, kui ta oleks olnud teovõimeline selle riigi õiguse järgi, kus ta tehingu tegi. See ei kehti juhul, kui teine pool tema teovõime puudusest teadis või teadma pidi.
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata perekonna- ja pärimisõiguslikele tehingutele, samuti teises riigis asuvate kinnisasjade kohta käivatele tehingutele.
§ 12. Natural persons: passive and active legal capacity
(1) The law of the natural person’s State of residence is applied regarding the person’s passive and active legal capacity.
(2) A change of residence does not limit active legal capacity once such capacity has been acquired.
(3) Where a person carried out a transaction although under the law of the State of their residence the person did not possess active legal capacity or possessed limited active legal capacity, such a person may not rely on not possessing active legal capacity if the person would have possessed such capacity under the law of the State where they carried out the transaction. This does not apply if the other party knew or should have known that the person did not possess active legal capacity.
(4) The provisions of subsection 3 of this section do not apply to transactions within the scope of family law or the law of succession, or to transactions concerning immovable property situated in other States.
§ 13. Surnuks tunnistamine
Surnuks tunnistamise eeldustele ja tagajärgedele kohaldatakse teadmata kadunu viimase teadaoleva elukohariigi õigust.
Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguseks on välisriigi õigus, võib teadmata kadunu surnuks tunnistada ka Eesti õiguse järgi, kui huvitatud isikul on selleks õigustatud huvi.
§ 13. Declaring a person legally dead
(1) The prerequisites and consequences of declaring a person legally dead are governed by the law of the last known State of residence of the missing person.
(2) If the law mentioned in subsection 1 of this section is foreign law, the missing person may be declared legally dead also in accordance with Estonian law, provided the interested party has a legitimate interest for obtaining the declaration.
§ 14. Juriidilisele isikule kohaldatav õigus
Juriidilisele isikule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud.
Kui juriidilist isikut juhitakse tegelikult Eestis või tema põhitegevus toimub Eestis, kohaldatakse juriidilisele isikule Eesti õigust.
§ 14. Law governing legal persons
(1) The law to be applied to a legal person is the law of the State under which the person was founded.
(2) Where actual management of the legal person or the person’s main activity takes place in Estonia, Estonian law is applied to the person.
§ 15. Kohaldatava õiguse ulatus
Juriidilisele isikule kohaldatava õiguse alusel määratakse eelkõige:
juriidilise isiku õiguslik olemus;
juriidilise isiku teke ja lõppemine;
juriidilise isiku õigusvõime;
juriidilise isiku nimi või ärinimi;
juriidilise isiku organid;
juriidilise isiku sisesuhted;
vastutus juriidilise isiku kohustuste eest;
juriidilise isiku seadusjärgne esindus;
juriidilises isikus osaluse või sellega sarnase õiguse õiguslik olemus ning osaluse või õiguse tekkimise ja teostamise põhimõtted.
§ 15. Scope of governing law
The law that is applied to the legal person is used, above all, to determine the following:
1) the person’s legal nature;
2) the person’s creation and termination;
3) the person’s passive legal capacity;
4) the person’s name or business name;
5) the person’s bodies;
6) the person’s internal relations;
7) liability for the person’s debts;
8) the person’s statutory representation;
9) the legal nature of a holding or other similar right in the person and the principles of creating and exercising the holding or right.
§ 16. Esindusõiguse piirang
Juriidiline isik ei või tugineda oma organi esindusõiguse või juriidilise isiku enda õigusvõime piirangule, mis on tehingu teise poole elukoha või tegevuskoha õigusele tundmatu. See ei kehti juhul, kui teine pool sellisest piirangust teadis.
§ 16. Limitation of authority of representation
A legal person may not rely on a limitation of the authority that its bodies have to represent it – or of its passive legal capacity – which is not recognised in the law of the residence or place of business of the other party to the transaction. This does not apply if the party knew of the limitation.
§ 17. Muud isikute ühendused ja varakogumid
Käesolevas osas sätestatut kohaldatakse ka muudele organiseeritud isikute ühendustele ja varakogumitele.
Lepingulistele ühendustele, millel ei ole organisatsioonilist struktuuri, kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut.
§ 17. Other associations of persons and other pools of assets
(1) The provisions of this Part also apply to other organised associations of persons and other pools of assets.
(2) The provisions of this Act governing contracts are applied to contractual associations that do not possess an organisational structure.
§ 18. Asjaõigusele kohaldatav õigusсудебная практика
Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal.
Asjaõigust ei saa teostada vastuolus asja asukohariigi õiguse oluliste põhimõtetega.
Kui vallasasi satub Eestisse ja asjaõiguse tekkimine või lõppemine ei ole välisriigis lõpule viidud, loetakse välisriigis toimunud sündmused Eestis toimunuks.
Kinnisasjalt lähtuvatest kahjulikest mõjutustest tulenevatele nõuetele kohaldatakse käesoleva seaduse § 50.
§ 18. Law governing property rights
(1) The creation and extinguishment of a property right is determined following the law of the State in which the property was situated at the time the right was created or extinguished.
(2) A property right may not be exercised contrary to essential principles of the law of the State in which the property is situated.
(3) Where the item of movable property arrives in Estonia and the creation or extinguishment of the property right has not been completed abroad, the events which occurred abroad are deemed to have occurred in Estonia.
(4) Claims in nuisance are governed by § 50 of this Act.
§ 19. Asja asukohariigi õiguse kohaldamine õigusjärgluse korral
Kui asjaõiguse tekkimine või lõppemine toimub üldõigusjärgluse teel, eelkõige perekonna- või pärimisõiguse alusel, kohaldatakse sellele õigust, mida kohaldatakse õigusjärglusele tervikuna, välja arvatud juhul kui ja niivõrd kuivõrd asja asukohariigi õiguse kohaselt tuleb ka üldõigusjärgluse korral kohaldada asja asukohariigi õigust.
§ 19. Legal succession: application of the law of the State where the property is situated
Where a property right is created or extinguished as a result of universal succession, in particular under family law or the law of succession, the law that is applied to the succession as a whole also applies to the right – unless and insofar as the law of the State where the property is located prescribes the application of the law of the State where the property is located also in situations of universal succession.
§ 20. Teel olev asi
Teel olevale asjale tehingu alusel asjaõiguse tekkimisele ja lõppemisele kohaldatakse asja sihtkohariigi õigust.
Pooled võivad kokku leppida ka asja lähtekohariigi või tehingule kohaldatava õiguse kohaldamises.
Kokkulepe kohaldatava õiguse kohta ei mõjuta kolmandate isikute õigusi asjale.
§ 20. Goods in transit
(1) Creation and extinguishment, by way of transaction, of property rights in goods in transit is governed by the law of the State of destination of the goods.
(2) The parties may also agree on the application of the law of the State of origin of the goods or of the law governing the transaction.
(3) Agreements concerning applicable law do not affect the rights of third parties concerning the goods.
§ 21. Kaubadokument
Kaubadokumendile kohaldatakse kaubadokumendis endas sätestatud õigust. Kui dokumendis ei ole kohaldatavat õigust määratud, kohaldatakse kaubadokumendile selle riigi õigust, kus asub dokumendi väljaandja tegevuskoht. Teel oleva asja kohta välja antud kaubadokumendile kohaldatakse asja sihtkohariigi õigust.
Kaubadokumendile kohaldatav õigus määrab, kas kaubadokumendi üleandmisel on asja omandamise jaoks samasugune tähendus kui asja enda üleandmisel. Kui kaubadokumendi üleandmisel on asja omandamise jaoks samasugune tähendus kui asja enda üleandmisel, kohaldatakse ka asjale kaubadokumendile kohaldatavat õigust.
Kui üks isik tugineb asjaõiguse kehtivusele kaubadokumendile kohaldatava õiguse alusel ning teine isik õiguse alusel, mida tuleks kohaldada, kui kaubadokumenti ei oleks välja antud, kohaldatakse õigust, mida tuleks kohaldada, kui kaubadokumenti ei oleks välja antud.
§ 21. Document concerning the goods
(1) A document concerning the goods is governed by the law provided for by the document. Where the document does not specify the applicable law, the law that is applied is that of the State where the place of business of the issuer of the document is situated. A document that has been issued concerning goods in transit is governed by the law of the State of destination of the goods.
(2) The law that is applied to the document concerning the goods determines whether, for the purposes of acquisition of the goods, delivery of the document holds a significance that is equivalent to delivery of the goods. Where, for those purposes, delivery of the document holds an equivalent significance to delivery of the goods, the law governing the document is also applied to the goods.
(3) Where a person relies on the validity of a property right under the law governing the document concerning the goods and another person does so under the law which would be applicable if the document had not been issued, the law to be applied is that which would be applicable if the document had not been issued.
§ 22. Transpordivahendid
Õhu-, vee- ja raudteesõidukile kohaldatakse selle päritoluriigi õigust. Päritoluriik on:
õhusõidukite puhul riikkondsuse riik;
veesõidukite puhul registreerimise koha riik, selle puudumisel kodusadama riik;
raudteesõidukite puhul riik, mis on andnud raudteesõiduki kasutamise loa.
Seadusest tulenevale pandi- või kinnipidamisõigusele, mis tagab transpordivahendiga tekitatud kahju hüvitamise või transpordivahendile tehtud kulutuste hüvitamise nõuet, kohaldatakse tagatavale nõudele kohaldatavat õigust. Erinevate riikide õiguste alusel tekkinud pandiõiguste korral on varem tekkinud pandiõigus eelistatud hiljem tekkinud pandiõiguse suhtes.
§ 22. Means of transport
(1) Aircraft, watercraft and rail vehicles are governed by the law of their State of origin. The State of origin is:
1) in the case of aircraft, the State of nationality;
2) in the case of watercraft, the State of the place of registration or, where the craft does not have a place of registration, the State of its home port;
3) in the case of rail vehicles, the State which has issued the authorisation to use the vehicle.
(2) Statutory security interests and rights of retention which secure claims for compensation for harm caused by a means of transport or claims for compensation for expenses incurred for such means are governed by the law applicable to the secured claim. Where security interests have been created under the laws of different States, the interest that was created earlier has priority.
§ 23. Intellektuaalne vara
Intellektuaalsele varale, selle tekkimisele, sisule, lõppemisele ja kaitsele kohaldatakse selle riigi õigust, mille territooriumi jaoks sellele kaitset taotletakse.
§ 23. Intellectual property
Intellectual property and its creation, substance, extinguishment and protection are governed by the law of the State for whose territory protection of the property is applied for.
§ 23¹. Registreeritud väärtpaber
Aktsiale, võlakohustusele ja muule õigusele, mida väljendatakse registrikande kaudu (registreeritud väärtpaber), kohaldatakse selle riigi õigust, kus vastavat registrit peetakse.
Kui üks isik (vahendaja) hoiab registreeritud väärtpaberit teise isiku jaoks ja arvel muus kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registris või kontol (edaspidi vahendatud väärtpaber), kohaldatakse selles registris või kontol väljendatud õigusele selle riigi õigust, kus vahendatud väärtpaberi kohta registrit või kontot peetakse.
Väärtpaberile kohaldatava õiguse alusel määratakse eelkõige:
väärtpaberi omajale kuuluva õiguse õiguslik olemus;
väärtpaberi omajale kuuluvate õiguste sisu, tekkimine ja lõppemine väärtpaberi suhtes;
väärtpaberi käsutamise tagajärjed väärtpaberist tulenevatele õigustele;
väärtpaberist tulenevate õiguste teostamise tingimused;
väärtpaberi kasutamine tagatisena, sealhulgas müügiõiguse tekkimine ja teostamine;
väärtpaberit koormavate õiguste järjekoht;
vahendaja õigused ja kohustused vahendatud väärtpaberi suhtes.
Vahetusvõlakirja või muu sellise õiguse olemusele, mis on seotud osalusega juriidilises isikus, ning õiguse tekkimise ja teostamise põhimõtetele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatut.
§ 23¹. Registered security instrument
(1) Shares, debt obligations and other rights expressed in the form of an entry in a register (registered security instruments) are governed by the law of the State where the register is kept.
(2) Where a person (the intermediary) holds a registered security instrument for and on the account of another person in a register other than the one mentioned in subsection 1 of this section – or in an account – (hereinafter, ‘intermediated security instrument’), the right expressed in the register or in the account is governed by the law of the State where the register or account concerning the intermediated security instrument is kept.
(3) The law applicable to the security instrument serves to determine, above all, the following:
1) the legal nature of the right held by the holder of the instrument;
2) the substance, creation and termination of the rights held by the holder concerning the instrument;
3) the consequences, for the rights arising from the instrument, of disposing of the instrument;
4) the requirements for exercising the rights arising from the instrument;
5) the use of the security as collateral, including the creation and exercise of the right of sale;
6) the rankings of any rights encumbering the security;
7) the rights and duties of the intermediary with regard to the intermediated instrument.
(4) The nature of a convertible bond or other similar right which is related to a holding in a legal person, and the principles of the creation and exercise of the right are governed by the provisions of § 14 of this Act.
§ 24. Pärimisele kohaldatav õigus
Pärimisele kohaldatakse pärandaja viimase elukohariigi õigust.
§ 24. Law governing succession
Succession is governed by the law of the decedent’s last State of residence.
§ 25. Õiguse valik
Isik võib testamendi või pärimislepinguga määrata, et tema pärandile kohaldatakse tema kodakondsuse riigi õigust. Selline määrang muutub kehtetuks, kui isik on surma hetkeks vastava riigi kodakondsuse kaotanud.
§ 25. Choice of law
A person may, in their will or by inheritance contract, make provision for the application, to their estate, of the law of the State of their citizenship. The provision becomes ineffective if, by the time of their death, the person has lost their citizenship of that State.
§ 26. Kohaldatava õiguse ulatus
Pärimisele kohaldatav õigus määrab ära eelkõige:
viimse tahteavalduse liigid ja toime;
pärimisvõime ja pärimiskõlbmatuse;
pärandi ulatuse;
pärijate ringi ja nendevahelised suhted;
vastutuse pärandaja võlgade eest.
§ 26. Scope of governing law
The law governing the succession determines, above all, the following:
1) the types and effect of testamentary dispositions;
2) capacity to inherit and unworthiness to inherit;
3) the scope of the estate;
4) the heirs or beneficiaries and the relationships between them;
5) liability for the decedent’s debts.
§ 27. Testamendi vormile kohaldatav õigus
Testamendi vormile kohaldatakse Haagi 1961. aasta testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsiooni (RT II 1998, 16/17, 28).
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konventsiooni kohaldatakse ka pärimislepingu vormile.
§ 27. Law governing the form of wills
(1) The Hague Convention of 1961 on the Conflicts of Laws Relating to the Form of Testamentary Dispositions (RT II 1998, 16/17, 28) is applied to the form of wills.
(2) The Convention mentioned in subsection 1 of this section is also applied to the form of inheritance contracts.
§ 28. Testamendi tegemise võime
Isik võib testamenti koostada, muuta või tühistada, kui tal on selline võime selle riigi õiguse järgi, kus oli tema elukoht testamendi koostamise, muutmise või tühistamise ajal. Kui isikul selle riigi õiguse järgi testamendi tegemise võimet ei olnud, võib ta testamenti koostada, muuta või tühistada, kui seda lubab selle riigi õigus, mille kodanik ta oli testamendi koostamise, muutmise või tühistamise ajal.
Elukoha või kodakondsuse vahetamine ei kitsenda kord omandatud testamendi tegemise võimet.
Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse vastavalt isiku võimele sõlmida, muuta või lõpetada pärimisleping.
§ 28. Testamentary capacity
(1) A person may make, amend or revoke their will if the person possesses the corresponding capacity according to the law of the State of their residence at the time of making, amending or revoking the will. Where, under the law of that State, the person did not possess testamentary capacity, they may make, amend or revoke their will if they are allowed to do so according to the law of the State whose citizenship they hold at the time of making, amending or revoking the will.
(2) A change of the person’s residence or citizenship does not limit the person’s testamentary capacity once such capacity has been acquired.
(3) The provisions of this section apply, accordingly, to the person’s capacity to conclude, amend or terminate an inheritance contract.
§ 29. Pärimislepingud ja vastastikused testamendid
Pärimislepingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus oli pärandaja elukoht lepingu sõlmimise hetkel, või käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud juhul isiku kodakondsuse riigi õigust. Kohaldatav õigus määrab ära pärimislepingu lubatavuse, kehtivuse, sisu, siduvuse ja pärimisõiguslikud tagajärjed.
Vastastikune testament peab selle tegemise ajal vastama mõlema testaatori elukohariigi õigusele või nende poolt ühiselt valitud ühe abikaasa elukohariigi õigusele.
§ 29. Inheritance contracts and reciprocal wills
(1) Inheritance contracts are governed by the law of the State in which the prospective decedent had their residence at the time they concluded the contract or, in a situation mentioned in § 25 of this Act, the law of the State of the prospective decedent’s citizenship. The governing law determines the contract’s permissibility, validity, substance, binding force and – for the purposes of the law of succession – its consequences.
(2) A reciprocal will must, at the time it is made, comply with the law of the State of residence of both testators or with the law – jointly chosen by the testators – of the State of residence of one of the spouses.
6. osa VÕLAÕIGUS › 1. peatükk VÕLAÕIGUSE ÜLDSÄTTED JA LEPINGUD › 1. jagu Üldsätted ja lepingud
§ 30. Kohaldamisala
Käesoleva jao sätteid ei kohaldata juriidiliste isikute asutamislepingutele, samuti juriidilise isiku organite ja osanike või liikmete isiklikule seadusest tulenevale vastutusele juriidilise isiku kohustuste eest.
§ 30. Scope of application
The provisions of this Subchapter do not apply to memorandums of association of legal persons or to the statutory personal liability, for the legal person’s obligations, of the person’s bodies, shareholders or members.
§ 31. Eesti õiguse üldist kehtivust omavad sätted
Käesolevas peatükis sätestatu ei mõjuta nende Eesti õiguse sätete kohaldamist, mida tuleb kohaldada, sõltumata lepingule kohaldatavast õigusest.
§ 31. Provisions of general application in Estonian law
The provisions of this Chapter do not affect the application of those provisions of Estonian law which must be applied irrespective of which law the contract is governed by.
§ 32. Kohaldatava õiguse valik
Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud.
Pooled võivad valida kohaldatava õiguse kogu lepingule või selle osale, kui leping on selliselt jagatav.
Asjaolu, et pooled on lepingule kohaldatavaks õiguseks valinud välisriigi õiguse koos välisriigi kohtualluvuse valikuga või ilma selleta olukorras, kus kõik lepingusse puutuvad asjaolud on õiguse valiku ajal seotud ühe riigiga, ei mõjuta selle riigi nende õigusnormide kohaldamist, millest ei või tehinguga kõrvale kalduda (imperatiivsed sätted).
Kohaldatava õiguse muutmine pärast lepingu sõlmimist ei mõjuta lepingu vormilist kehtivust käesoleva seaduse § 37 kohaselt ega mõjuta kolmandate isikute õigusi.
Õiguse valiku kokkuleppe sisulise ja vormilise kehtivuse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 36 ja 37 sätestatut.
§ 32. Choice of governing law
(1) Contracts are governed by the law of the State that has been agreed upon by the parties.
(2) The parties may choose a governing law for the entire contract or for a part of the contract if the contract can be divided accordingly.
(3) The fact that the parties have chosen foreign law as the law to govern the contract – whether or not they have chosen a foreign jurisdiction – does not, where all elements relevant to the contract at the time of the choice of law are connected with a single State, affect the application of those rules of the law of that State which cannot be derogated from by contract (mandatory rules).
(4) Changing the governing law after conclusion of the contract does not affect the formal validity of the contract under § 37 of this Act, or the rights of third parties.
(5) The material and formal validity of agreements concerning the choice of law is governed by the provisions of §§ 36 and 37 of this Act.
§ 33. Õiguse valiku puudumisel kohaldatav õigus
Kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib sellele osale kohaldada selle teise riigi õigust.
Eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Kui leping on sõlmitud selle poole majandus- või kutsetegevuse raames, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub selle poole peamine tegevuskoht. Kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub.
Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui lepingule iseloomulikku kohustust ei ole võimalik kindlaks määrata.
Kui lepingu esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutada kinnisasja, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud kinnisasja asukohariigiga.
Veolepingu puhul eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub lepingu sõlmimise ajal vedaja peamine tegevuskoht, kui selles riigis asub ka reisi lähte- või sihtkoht või kaubaveolepingute puhul saatja peamine tegevuskoht, peale- või mahalaadimiskoht. Kaubaveolepingute kohta sätestatut kohaldatakse kõikidele lepingutele, mille põhieesmärk on kaupade vedu.
Käesoleva paragrahvi lõikeid 2–5 ei kohaldata, kui asjaoludest nende kogumis selgub, et leping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga.
§ 33. Law to be applied if the governing law has not been chosen
(1) If the law to govern the contract has not been chosen according to § 32 of this Act, the contract is governed by the law of the State with which the contract has the closest connection. Where a contract can be divided into several parts and a part of the contract has an independent, closer connection with another State, the law of that State may be applied to the part.
(2) A contract is presumed to have the closest connection with the State where – at the time of conclusion of the contract – the party who must perform the obligation characteristic of the contract has their residence or where the party’s managing body has its seat. Where the contract has been concluded as part of the economic or professional activity of the party who is to perform the characteristic obligation, the contract is presumed to have the closest connection with the State where the party’s principal place of business is situated. Where, under the terms of the contract, the characteristic obligation is to be performed in a place of business other than the principal one, the contract is presumed to have the closest connection with the State where the other place is situated.
(3) Where the obligation characteristic of the contract cannot be determined, subsection 2 of this section is not applied.
(4) Where the subject matter of the contract is a right in immovable property or a right to use such property, the contract is presumed to have the closest connection with the State where the property is situated.
(5) In the case of a contract of carriage, the contract is presumed to have the closest connection with the State where, at the time of conclusion of the contract, the carrier has its principal place of business provided that the point of departure or destination or – for a contract for the carriage of goods, the consignor’s principal place of business or the place of loading or unloading – is situated in that State. The provisions concerning contracts for the carriage of goods are applied to all contracts that have such carriage as their main purpose.
(6) Subsections 2–5 of this section are not applied where, in their entirety, the circumstances of the case show that the contract has a closer connection with another State.
§ 34. Tarbijalepingud
Tarbijalepingute puhul ei tohi õiguse valik viia selleni, et tarbijalt võetakse talle tema elukohariigi imperatiivsete sätetega tagatud kaitse:
kui lepingu sõlmimisele eelnes tarbija elukohariigis spetsiaalselt temale suunatud pakkumine või reklaam ja kui tarbija on selles riigis teinud lepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud;
kui tarbija lepingupartner või tema esindaja on tarbijalt tema elukohariigis vastu võtnud tellimuse;
kui leping puudutab kaupade müüki ja tarbija on sõitnud oma elukohariigist teise riiki ja seal oma tellimuse esitanud, kui see reis oli korraldatud müüja poolt eesmärgiga kallutada tarbijat lepingut sõlmima.
Kui kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud asjaoludel sõlmitud tarbijalepingutele tarbija elukohariigi õigust.
Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata veolepingutele ja teenuste osutamise lepingutele, kui tarbijale osutatakse teenuseid ainult väljaspool tarbija elukohariiki. Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse pakettreisilepingutele.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel sõlmitud tarbijalepingu vormile kohaldatakse tarbija elukohariigi õigust.
§ 34. Consumer contracts
(1) In the case of consumer contracts, the choice of law must not have the result of depriving the consumer of the protection afforded to them by mandatory provisions of their State of residence if:
1) in the State of the consumer’s residence, conclusion of the contract was preceded by a specific offer or advertisement addressed to the consumer, and the consumer has, in that State, performed the operations required for concluding the contract;
2) the consumer’s contracting partner or a representative of that partner has taken the consumer’s order in the State of the consumer’s residence;
3) the contract is for the sale of goods and the consumer has travelled from their State of residence to another State and has given their order in that State, provided that the consumer’s journey was arranged by the seller for the purpose of inducing the consumer to conclude the contract.
(2) Where the governing law has not been chosen under § 32 of this Act, the law of the State of the consumer’s residence is applied to consumer contracts concluded under the circumstances set out in subsection 1 of this section.
(3) Subsections 1 and 2 of this section are not applied to contracts of carriage and contracts for the supply of services, provided the services are supplied to the consumer exclusively outside their State of residence. Subsections 1 and 2 of this section are applied to contracts for package travel.
(4) The law of the State of the consumer’s residence is applied to the form of a consumer contract concluded under the circumstances mentioned in subsection 1 of this section.
§ 35. Töölepingudсудебная практика
Töölepingu puhul ei tohi õiguse valik viia selleni, et töötajalt võetakse kaitse, mis talle on tagatud selle riigi õiguse imperatiivsete sätetega, mis kuuluksid kohaldamisele õiguse valiku puudumisel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.
Õiguse valiku puudumisel kohaldatakse töölepingule selle riigi õigust, kus:
töötaja lepingut täites harilikult oma tööd teeb, isegi kui ta ajutiselt töötab mõnes teises riigis;
asub tegevuskoht, mille kaudu töötaja on tööle võetud, kui töötaja ei tööta harilikult ühes ja samas riigis.
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui asjaoludest nende kogumis selgub, et tööleping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga. Sellisel juhul kohaldatakse selle teise riigi õigust.
§ 35. Employment contracts
(1) In the case of an employment contract, the choice of law must not have the result of depriving the employee of the protection that they have been afforded by mandatory provisions of the law of the State which would be applicable under subsection 2 of this section in a situation where no choice of law has been made.
(2) Where no choice of law has been made, the employment contract is governed by the law of the State where:
1) the employee habitually carries out their work to perform the contract, even if they are temporarily working in another State;
2) the place of business through which the employee was hired is situated, if the employee does not habitually work in any one State.
(3) The provisions of subsection 2 of this section are not applied if, in their entirety, the circumstances show that the employment contract has a closer connection with another State. In such a situation, the law of the other State is applied.
§ 36. Lepingu sisuline kehtivus
Lepingu või selle sätte kehtivus määratakse riigi õiguse alusel, mis kuuluks kohaldamisele, kui leping või selle säte oleks kehtiv.
Kui asjaolusid arvestades ei oleks õiglane kohaldada ühe poole tegevuse tagajärgedele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust, võib see pool oma elukohariigi õigusele tuginedes väita, et ta ei ole lepingut sõlminud.
§ 36. Substantive validity of contracts
(1) The validity of the contract or of any of its provisions is determined following the law of the State that would be applicable if the contract or the provision were valid.
(2) Where, having regard to the circumstances, it would not be fair to apply the law mentioned in subsection 1 of this section to the consequences of the conduct of one of the parties, that party may, relying on the law of the State of their residence, argue that they have not concluded the contract.
§ 37. Lepingu vormiline kehtivus
Kui leping sõlmitakse isikute vahel, kes asuvad eri riikides, on leping vormiliselt kehtiv, kui see vastab neist riikidest ühe riigi õiguse vorminõuetele või lepingule kohaldatava õiguse vorminõuetele.
Kui leping sõlmitakse esindaja kaudu, on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel määravaks riik, kus esindaja viibib.
Leping, mille esemeks on kinnisasjaõigus või kinnisasja kasutamise õigus, on vormiliselt kehtiv, kui see vastab kinnisasja asukohariigi õiguse vorminõuetele.
§ 37. Formal validity of contracts
(1) Where persons located in different States conclude a contract, the contract is formally valid if it complies with the requirements of form established by the law of one of the States concerned or with such requirements as established by the law applicable to the contract.
(2) Where the contract is concluded through a representative, the State where the representative is located is the State that determines the application of subsection 1 of this section.
(3) A contract whose subject matter is a right in immovable property or a right to use such property is formally valid if it complies with the requirements of form established by the law of the State where the property is situated.
§ 38. Nõude loovutamine
Nõude loovutamise korral kohaldatakse uue ja vana võlausaldaja vahelisele suhtele selle riigi õigust, millele allub uue ja vana võlausaldaja vaheline leping.
Loovutatavale nõudele kohaldatav õigus määrab nõude loovutatavuse, uue võlausaldaja ja võlgniku vahelise suhte, eeldused, mille alusel uus võlausaldaja võib võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, samuti selle, millal loetakse võlgnik kohustuse täitnuks.
Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka nõuete pantimisele.
§ 38. Assignment of claims
(1) Where a claim is assigned, the law to be applied to the relationship between the assignor and assignee is the law of the State that governs the contract between them.
(2) The law applicable to the claim to be assigned determines its assignability, the relationship between the assignee and the debtor, the prerequisites that serve as grounds on which the assignee may require the debtor to perform the obligation, as well as when the debtor is deemed to have performed the obligation.
(3) This section is also applied to the granting of security interests in claims.
§ 39. Nõude üleminek seaduse alusel
Kui kolmas isik peab rahuldama võlausaldaja nõude, määrab kolmanda isiku kohustusele kohaldatav õigus, kas tal on õigus kasutada võlgniku suhtes õigusi, mis võlausaldajal olid võlgniku suhtes nendevahelisele suhtele kohaldatava õiguse kohaselt.
Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui mitu isikut peab rahuldama sama nõude ja üks neist on selle rahuldanud.
§ 39. Statutory subrogation
(1) Where a third party must satisfy a creditor’s claim, the law applicable to the third party’s obligation determines whether the party has a right to exercise, against the debtor, the rights which the creditor had against the debtor under the law applicable to their relationship.
(2) Subsection 1 of this section is applied also where several persons must satisfy the same claim and one of them has done so.
6. osa VÕLAÕIGUS › 1. peatükk VÕLAÕIGUSE ÜLDSÄTTED JA LEPINGUD › 2. jagu Kindlustuslepingud
§ 40. Kohaldamisala
Käesoleva jao sätteid kohaldatakse kindlustuslepingutele, mille puhul kindlustatakse Eesti või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumidel asuvaid kindlustusriske. Käesoleva jao sätteid ei kohaldata edasikindlustuslepingutele.
§ 40. Scope of application
The provisions of this Subchapter apply to insurance contracts which insure risks located in the territory of Estonia or in a member State of the European Union. The provisions of this Subchapter do not apply to reinsurance contracts.
§ 41. Kindlustusriski asukoht
Mitte-elukindlustuslepingute korral on kindlustusriski asukohariigiks:
kinnisasjadega, eelkõige ehitiste ja rajatistega seotud riskide kindlustamisel ning sama lepinguga hõlmatud sisustusega seotud riskide kindlustamisel nende asjade asukohariik;
Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi registrisse kantavate sõidukitega seotud riskide kindlustamisel riik, kus sõiduk tuleb registreerida;
reisi- ja puhkuseriskide kindlustamisel kuni neljaks kuuks sõlmitud kindlustuslepinguga riik, kus kindlustusvõtja on teinud lepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud.
Elukindlustuslepingute ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mitte-elukindlustuslepingute korral on kindlustusriski asukohariigiks:
riik, kus on füüsilisest isikust kindlustusvõtja elukoht;
riik, kus asub kindlustusvõtja lepinguga seotud tegevuskoht, kui kindlustusvõtja ei ole füüsiline isik.
§ 41. Location of insured risk
(1) In the event of a non-life insurance contract, the State where the insured risk is located is:
1) – where the insurance covers risks associated with immovable property, primarily with construction works or civil engineering works, as well as risks associated with any furnishings covered by the same contract – the State where the property is situated;
2) – where the insurance covers risks associated with vehicles that are to be registered in Estonia or in a member State of the European Union – the State in which the vehicle must be registered;
3) – where the insurance covers travel or holiday risks under an insurance contract for up to four months – the State where the policyholder performed the operations required to conclude the contract.
(2) For life insurance contracts, as well as for non-life insurance contracts not mentioned in subsection 1 of this section, the State where the insured risk is located is:
1) the State in which the individual policyholder has their residence;
2) if the policyholder is not an individual, the State in which it has its place of business which is connected to the contract.
§ 42. Kohaldatava õiguse vaba valik
Lepingule kohaldatakse poolte valitud õigust, kui:
kindlustatav kindlustusrisk ja kindlustusvõtja elukoht või juhtorgani asukoht asuvad samas Euroopa Liidu liikmesriigis, mis lubab vaba õiguse valikut;
kindlustusleping sõlmitakse kindlustusseltsiga, mis ei tegele kindlustustegevusega käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud riigis ise ega vahendajate kaudu;
mitte-elukindlustuse puhul on tegemist lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse (RT I 2001, 81, 487) § 427 lõigetes 2–4 nimetatud kindlustuslepinguga;
mitte-elukindlustuse puhul kindlustatakse kindlustusvõtja majandus- või kutsetegevusega seotud kindlustusriske, mis asuvad mitmes käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud riigis ning üks nendest kindlustusriskidest asub mõnes vaba õiguse valikut lubavas Euroopa Liidu liikmesriigis.
§ 42. Free choice of governing law
The law chosen by the parties is applied to the contract where:
1) the risk insured against and the policyholder’s residence or the seat of the policyholder’s managing body are located in the same member State of the European Union, which allows the governing law to be chosen freely;
2) the insurance contract is concluded with an insurance company which does not – either at first hand or through intermediaries – conduct insurance business in the State mentioned in § 40 of this Act;
3) in the case of non-life insurance, the contract is an insurance contract mentioned in subsections 2–4 of § 427 of the Law of Obligations Act (RT I 2001, 81, 487);
4) in the case of non-life insurance, the insurance covers risks which are associated with the policyholder’s economic or professional activities and are located in several States mentioned § 40 of this Act and one of the insured risks is located in a member State of the European Union which allows the governing law to be chosen freely.
§ 43. Kohaldatava õiguse valiku piirangud mitte-elukindlustuse puhul
Kui mitte-elukindlustusleping ei vasta käesoleva seaduse §-s 42 toodud tingimustele, võivad pooled siiski valida lepingule kohaldatavaks õiguseks:
käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud riigi õiguse, kus kindlustusrisk asub;
selle riigi õiguse, kus asub kindlustusvõtja elukoht või juhtorgan.
Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigid lubavad ka muu õiguse valikut, võivad pooled seda kasutada.
Kui kindlustusleping hõlmab kindlustusjuhtumeid, mis võivad toimuda nii kindlustusriski asukohariigis kui ka mõnes teises käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud riigis, võivad pooled valida selle teise riigi õiguse.
§ 43. Non-life insurance: restrictions on the choice of governing law
(1) Where a non-life insurance contract does not meet the requirements mentioned in § 42 of this Act, the parties may still choose the following as the law governing the contract:
1) the law of the State which is mentioned in § 40 of this Act and in which the insured risk is located:
2) the law of the State in which the policyholder’s residence or managing body is situated.
(2) Where the States mentioned in subsection 1 of this section allow a different governing law to be chosen, the parties may use that option.
(3) Where an insurance contract extends to insured events which may occur in the State in which the insured risk is located as well as in another State mentioned in § 40 of this Act, the parties may choose the law of the latter State.
§ 44. Kohaldatava õiguse valiku piirangud elukindlustuse puhul
Kui elukindlustusleping ei vasta käesoleva seaduse § 42 punktis 1 toodud tingimustele, võivad pooled siiski valida kohaldatavaks õiguseks selle riigi õiguse, mida lubab kindlustusriski asukohariigi õigus.
Kui füüsilisest isikust kindlustusvõtja elukoht ei asu käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud riigis, mille kodanik see isik on, võivad pooled valida kohaldatavaks õiguseks tema kodakondsuse riigi õiguse.
§ 44. Life insurance: restrictions on the choice of governing law
(1) Where a life insurance contract does not meet the requirements mentioned in clause 1 of § 42 of this Act, the parties may still choose – as the governing law – the law of a State which is allowed by the law of the State where the insured risk is located.
(2) Where the individual policyholder’s residence is not in the State of their citizenship, which is a State mentioned in § 40 of this Act, the parties may choose the governing law to be that of the State of the individual’s citizenship.
§ 45. Õiguse valiku puudumisel kohaldatav õigus
Kui pooled ei ole kindlustuslepingule kohaldatava õiguse suhtes kokku leppinud ja kindlustusvõtja elukoht või juhtorgan ning kindlustusrisk asuvad sama riigi territooriumil, kohaldatakse selle riigi õigust.
Kui pooled ei ole kindlustuslepingule kohaldatava õiguse suhtes kokku leppinud ja asjaolud ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele, kohaldatakse lepingule käesoleva seaduse §-de 42 ja 43 kohaselt valitavatest õigustest selle riigi õigust, millega leping on tugevamalt seotud. Eeldatakse, et leping omab tugevamat seost käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud riigiga, kus on kindlustusriski asukoht. Iseseisvale lepingu osale, millel on tugevam seos mõne teise riigiga, mille õiguse valimine on käesoleva seaduse §-de 42 ja 43 kohaselt lubatud, võib kohaldada selle riigi õigust.
Elukindlustuslepingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus on kindlustusriski asukoht lepingu sõlmimise hetkel. Kui kindlustusrisk asub mitmes erinevas riigis, kohaldatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 kolmandat lauset.
§ 45. Law to be applied if the governing law has not been chosen
(1) If the parties have not agreed on the law to govern the contract and the policyholder’s residence or managing body and the insured risk are located in the territory of the same State, the law of that State is applied.
(2) If the parties have not agreed on the law to govern the contract and the circumstances do not meet the requirements provided by subsection 1 of this section, the law to be applied to the contract is the law of the State which may be chosen under §§ 42 and 43 of this Act and with which the contract has a closer connection. It is presumed that the contract has a closer connection with the State which is mentioned in § 40 of this Act and in which the insured risk is located. In a contract, an independent part which has a closer connection with another State whose law may be chosen under §§ 42 and 43 of this Act may be governed by the law of that State.
(3) A life insurance contract is governed by the law of the State where the insured risk is located at the time of the contract’s conclusion. Where the insured risk is located in several different States, the third sentence of subsection 2 of this section is applied accordingly.
§ 46. Kohustuslik kindlustus
Kohustusliku kindlustuse lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mis näeb ette kindlustuslepingu sõlmimise kohustuse.
Kui kindlustusleping katab mitmes käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud riigis asuvaid kindlustusriske ja kui vähemalt üks neist riikidest näeb ette kohustusliku kindlustuse, siis loetakse, et leping koosneb mitmest lepingust, millest igaüks on seotud ainult ühe riigiga.
Kindlustusleping täidab kohustusliku kindlustuse nõude, kui see vastab kohustusliku kindlustuse kehtestanud riigis kohustusliku kindlustuse suhtes kehtivatele sätetele.
Kui kohustuslikku kindlustust kehtestava riigi õiguse kohaselt peab kindlustusandja kindlustuskaitse lõppemisest teatama pädevale asutusele, saab kindlustusandja kolmanda isiku suhtes kindlustuskaitse puudumisele tugineda ainult selle riigi õiguse kohaselt.
§ 46. Obligatory insurance
(1) A contract of obligatory insurance is governed by the law of the State which prescribes the obligation to conclude the contract.
(2) Where the insurance contract covers insured risks that are located in several States mentioned in § 40 of this Act and at least one of those States prescribes obligatory insurance, the contract is deemed to consist of several contracts each of which is connected to a single State.
(3) An insurance contract meets the requirements for obligatory insurance if it complies with the provisions that apply to such insurance in the State which prescribes the insurance.
(4) Where, under the law of the State that prescribes obligatory insurance, the insurer must notify the competent authority of the expiry of insurance cover, the insurer can rely on the absence of insurance cover with regard to third parties strictly under the law of that State.
§ 47. Üldiste sätete kohaldamine
Muus osas kohaldatakse kindlustuslepingutele üldisi lepingule kohaldatava õiguse kohta käivaid sätteid.
§ 47. Application of general provisions
In any other respects, insurance contracts are subject to the general provisions of the governing law of contracts.
6. osa VÕLAÕIGUS › 2. peatükk LEPINGUVÄLISED KOHUSTUSED
§ 48¹. Alusetu rikastumine
Kohustuse täitmisest tulenevale alusetu rikastumise nõudele kohaldatakse selle riigi õigust, mida kohaldatakse tegelikule või eeldatavale õigussuhtele, mille alusel kohustus täideti.
Teise isiku õiguse rikkumisest tulenevale alusetu rikastumise nõudele kohaldatakse selle riigi õigust, kus rikkumine toimus.
Muudel juhtudel kohaldatakse alusetust rikastumisest tulenevale nõudele selle riigi õigust, kus alusetu rikastumine aset leidis.
§ 48¹. Unjust enrichment
(1) Claims founded on unjust enrichment that arose from the performance of an obligation are governed by the law of the State which governs the actual or presumed legal relationship under which the obligation was performed.
(2) Claims founded on unjust enrichment that arose from violation of another person’s rights are governed by the law of the State in which the violation occurred.
(3) In other situations, claims arising from unjust enrichment are governed by the law of the State in which the enrichment occurred.
§ 49. Käsundita asjaajamine
Käsundita asjaajamisest tulenevale nõudele kohaldatakse selle riigi õigust, kus käsundita asjaajaja teo tegi.
Teise isiku kohustuse täitmisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse sellele kohustusele kohaldatavat õigust.
§ 49. Benevolent intervention (negotiorum gestio)
(1) A claim arising from benevolent intervention is governed by the law of the State where the intervener performed the act.
(2) A claim arising from performance of another person’s obligation is governed by the law that applies to the obligation.
§ 50. Kahju õigusvastane tekitamine
Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale nõudele kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus.
Kui tagajärg ei saabu selles riigis, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus, kohaldatakse kannatanu nõudel selle riigi õigust, kus saabus selle teo või sündmuse tagajärg.
§ 50. Unlawful causing of harm
(1) Claims arising from the unlawful causing of harm are governed by the law of the State where the act or event based on which the harm arose was performed or occurred.
(2) If the consequences do not become evident in the State where the act or event which formed the basis that gave rise to the harm was performed or occurred, the law of the State where the consequences of the act or event became evident are applied at the request of the injured party.
§ 51. Vahetu nõudeõigus kindlustusandja vastu
Kannatanu võib oma nõude esitada vahetult kahju hüvitamiseks kohustatud isiku kindlustusandja vastu, kui seda näeb ette kahju hüvitamisele või kindlustuslepingule kohaldatav õigus.
§ 51. Right to file the claim directly against the insurer
The injured party may file their claim directly against the insurer of the person required to compensate for the harm – if the law governing such compensation or the insurance contract allows this.
§ 52. Piirangud välisriigi õiguse kohaldamisel
Kui kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale nõudele kohaldatakse välisriigi õigust, ei saa Eestis välja mõista oluliselt suuremaid hüvitisi, kui seda näeks sellise kahju korral ette Eesti õigus.
§ 52. Restrictions on application of foreign law
Where a claim arising from the unlawful causing of harm is governed by foreign law, the compensation ordered in Estonia cannot be materially higher than what is prescribed in relation to such harm by Estonian law.
§ 53. Tugevam seos
Kui lepinguväline kohustus on tugevamalt seotud mõne teise riigi õigusega kui sellega, mis kuuluks kohaldamisele käesoleva peatüki sätete kohaselt, kohaldatakse teise riigi õigust.
Tugevam seos võib tuleneda eelkõige:
pooltevahelisest õigussuhtest või faktilisest seosest;
käesoleva seaduse § 48¹ lõigetes 2 ja 3, §-s 49 ning §-s 50 nimetatud juhtudel asjaolust, et pooltel on õiguslikku tähendust omava sündmuse toimumise või teo tegemise ajal elukoht samas riigis. Juriidilise isiku puhul arvestatakse tema elukoha asemel tema juhatuse või seda asendava organi asukohta või selle teo või sündmusega seotud tegevuskohta.
§ 53. Closer connection
(1) Where there is a closer connection between a non-contractual obligation and the law of a State than there is between the obligation and the law of the State which would be applicable to that obligation under the provisions of this Chapter, the law of the former State is applied.
(2) A closer connection may, primarily, stem from:
1) a legal relationship or factual connection between the parties;
2) in situations mentioned in subsections 2 or 3 of § 48¹, in § 49 and § 50 of this Act, from the fact that at the time of occurrence of the event – or performance of the act – that has legal significance, the residence of the parties is in the same State. In the case of a legal person, instead of the residence, the seat of the person’s management board or of the body that replaces the management board – or the place of business connected with the act or event – is taken as the point of reference.
§ 54. Kohaldatava õiguse valik
Pärast lepinguvälise kohustuse tekkimise aluseks olevat sündmuse toimumist või teo tegemist võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises. Õiguse valik ei mõjuta kolmandate isikute õigusi.
§ 54. Choice of governing law
The parties may agree on the application of Estonian law after the occurrence of the event or performance of the act that was the cause of the non-contractual obligation. The choice of law does not affect the rights of third parties.
7. osa PEREKONNAÕIGUS › 1. peatükk ABIELU JA REGISTREERITUD KOOSELU
§ 55. Abielu sõlmimise korrale ja välisriigis sõlmitud abielule ning registreeritud kooselule kohaldatav õigusсудебная практика
Abielu sõlmimisel Eestis kohaldatakse abielu sõlmimise korrale Eesti õigust.
Välismaal sõlmitud abielu loetakse Eestis kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele.
Välismaal registreeritud kooselu loetakse Eestis kehtivaks, kui registreerimine toimus kooselu registreerimise riigi kooselu registreerimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest kooselu registreerimise asukohariigi õigusele.
§ 55. Law governing rules for contracting marriage and marriages contracted or partnerships registered in a foreign State
(1) When marriage is contracted in Estonia, Estonian law is applied to the rules governing the contracting of the marriage.
(2) A marriage contracted in a foreign State is deemed valid in Estonia if it is contracted following the rules for the contracting of marriage provided by the law of the State where the marriage was contracted and, in terms of the substantive prerequisites for marriage, are in conformity with the laws of the States of residence of both spouses.
(3) A partnership registered in a foreign State is deemed valid in Estonia if registration was effected according to the rules for registration of partnerships of the State of registration and, in terms of the substantive prerequisites, was in conformity with the law of the State in which the partnership was registered.
§ 56. Abielu sõlmimise ja kooselu registreerimise eeldustele kohaldatav õigus
Abielu sõlmimise eeldustele ja sõlmimise takistustele ning sellest tulenevatele tagajärgedele kohaldatakse abielluja elukohariigi õigust.
Kui Eesti kodanikul puudub mõni tema elukohariigi õigusest tulenev abielu sõlmimise eeldus, kohaldatakse Eesti õigust, kui selle järgi oleks abielu sõlmimise eeldused olemas.
Abielluja varasem abielu ei ole abielu sõlmimise takistuseks, kui see on lõppenud Eestis tehtud või tunnustatud otsuse alusel, isegi kui see otsus ei vasta abielluja elukohariigi õigusele.
Kooselu registreerimise eeldustele ja sõlmimise takistustele ning sellest tulenevatele tagajärgedele kohaldatakse kooselu registreerimise asukohariigi õigust.
§ 56. Law governing prerequisites for contracting a marriage and for registering a partnership
(1) The prerequisites for and hindrances to the contracting of marriage and the consequences arising from marriage are governed by the law of the State of residence of the party contracting the marriage.
(2) Where, for an Estonian citizen, a prerequisite for the contracting of marriage as provided for by the law of the State of their residence is not present, Estonian law is applied if under that law the prerequisites for contracting the marriage would be present.
(3) Previous marriage of a party contracting the marriage does not preclude the contracting of a new marriage if the previous marriage has been terminated under a decision made or recognised in Estonia, even if the decision does not conform with the law of the State of the party’s residence.
(4) The prerequisites for the registration of, and hindrances to entry into, partnership as well as the consequences arising from partnership are governed by the law of the State in which the partnership was registered.
§ 57. Abielu ja registreeritud kooselu üldised õiguslikud tagajärjed
Abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht.
Kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on.
Kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis.
Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 kohaselt ei ole võimalik abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust kindlaks määrata, kohaldatakse selle riigi õigust, millega abikaasad on muul viisil kõige tugevamalt seotud.
Registreeritud kooselu üldised õiguslikud tagajärjed, välja arvatud registreeritud elukaaslase suhtlusõigus ja õigus lapsendada kooseluseaduse §-s 15 sätestatud tingimustel, määratakse kooselu registreerimise asukohariigi õigusega.
Kui registreeritud kooselu kohta on kantud andmed registrisse mitmes riigis, kohaldatakse registreeritud kooselu üldistele õiguslikele tagajärgedele selle riigi õigust, kes viimati andmed registrisse kandis. Eelmises lauses nimetatud riigi õigust kohaldatakse edasiulatuvalt alates andmete registrisse kandmise ajast.
§ 57. General legal consequences of marriage and of registered partnership
(1) The general legal consequences of marriage are determined by the law of the State where the the spouses have their joint residence.
(2) If the spouses reside in different States but have the same citizenship, the general legal consequences of their marriage are determined by the law of the State whose citizenship the spouses hold.
(3) If the spouses reside in different States and have different citizenship, the general legal consequences of their marriage are determined under the law of the State in which they last held a joint residence, provided one of the spouses still has their residence in that State.
(4) If the law governing the general legal consequences of marriage cannot be determined following subsections 1–3 of this section, the law to be applied is the law of the State with which the spouses have what is otherwise the closest connection.
(5) General legal consequences of registered partnership, with the exception of the registered partner’s right of access and the right to adopt – under conditions provided by § 15 of the Registered Partnership Act, are determined by the law of the State in which the partnership is registered.
(6) Where particulars concerning a registered partnership are recorded in the registers of several States, general legal consequences of the partnership are subject to the law of the State that effected the last registration. The law of the State mentioned in the previous sentence is applied going forward from the time the particulars were registered.
§ 58. Abikaasade ja registreeritud elukaaslaste varalistele õigustele kohaldatav õigus
Abikaasade varalistele õigustele kohaldatakse abikaasade poolt valitud õigust. Abikaasad võivad varalistele õigustele kohaldatavaks õiguseks valida ühe abikaasa elukohariigi õiguse või ühe abikaasa kodakondsuse riigi õiguse, sõltumata käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatust.
Kohaldatava õiguse valik peab olema notariaalselt tõestatud. Kui kohaldatavat õigust ei valita Eestis, piisab õiguse valiku vormiliseks kehtivuseks valitud õiguse abieluvaralepingu vorminõuete järgimisest.
Kui abikaasad ei ole kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse abikaasade varalistele õigustele abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust (käesoleva seaduse § 57) abielu sõlmimise ajal.
Registreeritud elukaaslaste varalistele õigustele kohaldatakse registreeritud elukaaslaste valitud õigust. Registreeritud elukaaslased võivad valida käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vormis varalistele õigustele kohaldatavaks õiguseks, tingimusel, et kõnealuse õigusega tunnustatakse registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, ühe registreeritud elukaaslase elukohariigi õiguse, ühe registreeritud elukaaslase kodakondsuse riigi õiguse, sõltumata käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatust, või kooselu registreerimise asukohariigi õiguse.
Kui registreeritud elukaaslased ei ole kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse registreeritud elukaaslaste varalistele õigustele registreeritud kooselu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust käesoleva seaduse § 57 kohaselt.
§ 58. Law governing pecuniary rights of spouses and registered partners
(1) The spouses’ pecuniary rights are governed by the law that they have chosen. Regardless of the provisions of subsection 2 of § 11 of this Act, the spouses may choose, as the governing law, the law of the State of residence or of citizenship of one of the spouses.
(2) The choice of governing law must be notarially authenticated. Where the governing law is not chosen in Estonia, compliance with the requirements of form prescribed by the chosen law for marital property contracts suffices for the choice to be formally valid.
(3) If the spouses have not chosen governing law, their pecuniary rights are governed by the law applicable to the general legal consequences of the marriage (§ 57 of this Act) at the time of contraction of the marriage.
(4) Pecuniary rights of registered partners are governed by the law that they have chosen. Registered partners may, observing the form prescribed by subsection 2 of this section, choose as the law governing those rights – provided that law recognises pecuniary rights that flow from registered partnership – the law of the State of residence of one of the partners, the law of the State of citizenship of one of the partners notwithstanding the provision of subsection 2 of § 11 of this Act, or the law of the State in which the partnership was registered.
(5) Where registered partners have not chosen governing law, the partners’ pecuniary rights are governed by the law that, under § 57 of this Act, governs the general legal consequences of their partnership.
§ 59. Kolmandate isikute kaitse
Kui vähemalt ühe abikaasa elukoht on Eestis või kui vähemalt üks abikaasa tegeleb Eestis majandus- või kutsetegevusega, saavad abikaasad kolmandate isikute suhtes Eesti õigusest erinevatele varalistele õigustele tugineda üksnes juhul, kui kolmas isik sellest õigussuhte tekkimise ajal teadis või pidi teadma.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 abielu kohta sätestatut kohaldatakse ka registreeritud kooselule.
§ 59. Protection of third parties
(1) If the residence of at least one of the spouses is in Estonia or at least one of the spouses engages in economic or professional activity in Estonia, the spouses can – in respect of third parties – rely on pecuniary rights that differ from those prescribed by Estonian law only if the third party was or should have been aware of such rights at the time the legal relationship arose.
(2) The provisions concerning marriage in subsection 1 of this section also apply to registered partnerships.
§ 60. Abielu lahutamisele, registreeritud kooselu lõpetamisele ning abielu või registreeritud kooselu kehtetusele kohaldatav õigus
Abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal.
Kui abielu lahutamine ei ole käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus või kui tal oli abielu sõlmimise ajal elukoht Eestis või Eesti kodakondsus.
Abielu kehtetusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud õigust.
Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 abielu kohta sätestatut kohaldatakse ka registreeritud kooselule.
§ 60. Law governing divorce and nullity of marriage and termination and nullity of registered partnership
(1) Divorce is governed by the law mentioned in § 57 of this Act as applicable at the time of commencement of divorce proceedings.
(2) Where divorce is not allowed under the law mentioned in § 57 of this Act or is allowed only under very strict conditions, Estonian law is applied in its stead if one of the spouses resides in Estonia or holds Estonian citizenship or resided in Estonia or held Estonian citizenship at the time of contracting the marriage.
(3) Nullity of marriage is governed by the law mentioned in § 56 of this Act.
(4) The provisions concerning marriage in subsections 1–3 of this section also apply to registered partnerships.
§ 61. Ülalpidamiskohustustele kohaldatav õigus
Perekonnasuhetest tulenevatele ülalpidamiskohustustele kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlevat 2007. aasta 23. novembri Haagi protokolli (OJ L 331, 16.12.2009, lk 17–23).
§ 61. Law governing maintenance obligations
The Hague Protocol of 23 November 2007 on the Law Applicable to Maintenance Obligations (OJ L 331, 16.12.2009, pp. 17–23) is applied to maintenance obligations arising from family relationships.
7. osa PEREKONNAÕIGUS › 2. peatükk LAPSE JA VANEMA VAHELISED SUHTED
§ 62. Põlvnemineсудебная практика
Põlvnemise tuvastamisele ja vaidlustamisele kohaldatakse lapse sünniaegse elukohariigi õigust.
Vanema suhtes võib põlvnemist tuvastada ja vaidlustada ka vanema elukohariigi õiguse järgi. Vanem võib lapse omaks võtta oma elukohariigi õiguse järgi.
Laps võib põlvnemise vaidlustada ka oma vaidlustamise aegse elukohariigi õiguse järgi.
§ 62. Filiation
(1) The establishing and contesting of filiation is governed by the law of the State of the child’s residence at their time of birth.
(2) Filiation from a parent may be established and contested also in accordance with the law of the parent’s State of residence. A parent may recognise a child in accordance with the law of the State of the parent’s residence.
(3) A child may contest their filiation also pursuant to the law of the State in which the child resides at the time of contestation.
§ 63. Lapsendamine
Lapsendamisele kohaldatakse lapsendaja elukohariigi õigust. Lapsendamisel abikaasade poolt kohaldatakse lapsendamisele abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust lapsendamise ajal.
Kui lapse elukohariigi õiguse järgi on lapsendamiseks vajalik lapse või mõne muu temaga perekonnaõiguslikus suhtes oleva isiku nõusolek, kohaldatakse selle suhtes lapse elukohariigi õigust.
Eestis elukohta omava lapse lapsendamiseks peavad lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele olema täidetud ka kõik muud Eesti õigusest tulenevad lapsendamise tingimused.
§ 63. Adoption
(1) Adoption is governed by the law of the State of residence of the adoptive parent. Adoption by spouses is governed by the law that governs the general legal consequences of marriage at the time of adoption.
(2) Where, under the law of the State of residence of the child, adoption requires the consent of the child or of another person who has a family law relationship with the child, such consent is governed by the law of the State of the child’s residence.
(3) In addition to the requirements provided by subsections 1 and 2 of this section, all the other requirements for adoption arising from Estonian law must be complied with in order to adopt a child whose residence is in Estonia.
§ 64. Välisriigis toimunud lapsendamised
Kui lapsendamisele kohaldatakse välisriigi õigust või lapsendamine on toimunud välisriigi kohtuotsuse alusel, on sellel Eestis samasugune tähendus nagu õiguse kohaselt, mille alusel lapsendamine toimus.
§ 64. Adoption in a foreign State
Where foreign law is applied to the adoption or where the child has been adopted under a judgment of a foreign court, the adoption has the same effect in Estonia as it does according to the law under which the child was adopted.
§ 65. Lapse ja vanema vahelised suhted
Vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatakse lapse elukohariigi õigust.
§ 65. Relationships between child and parent
Family law relationships between a parent and a child are governed by the law of the State of the child’s residence.
§ 66. Eestkoste ja hooldus
Eestkoste ja hoolduse suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus eestkoste ja hooldus seatakse.
§ 66. Legal guardianship of persons or of property
Legal guardianship of a person or of property is governed by the law of the State where it was established.
§ 67. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub selle rakendamise seaduses sätestatud ajast.
§ 67. Entry into force of this Act
This Act enters into force at the time provided by the law by which it is implemented.