Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus (ReprS)

§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

(1) Käesoleva seaduse eesmärk on leevendada Eestit okupeerinud riikide poolt 1940. aasta 16. juunist kuni 1991. aasta 20. augustini õigusvastastelt represseeritud isikutele tekitatud ülekohut.

(2) Käesoleva seadusega sätestatakse õigusvastaselt represseeritud isiku mõiste, õigusvastaselt represseeritud isikutele laienevad soodustused ja toetused ning pensioniõigused. Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu vara õigusvastane võõrandamine ega sellega kaasnenud tagajärgede leevendamine. Õigusvastaselt represseeritud isiku mõiste käesolevas seaduses on määratletud rahvusvahelise õiguse alusel koos kõigi sellest tulenevate järeldustega.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.

§ 2. Õigusvastaselt represseeritud isikсудебная практика

(1) Õigusvastaselt represseeritud isik (edaspidi represseeritu) käesoleva seaduse mõistes on isik, kes repressiooni ajal oli Eesti Vabariigi kodanik või 1940. aasta 16. juuni seisuga Eestis õiguspäraselt asunud mittekodanikust alaline elanik, välja arvatud Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel 1939. aasta 28. septembril sõlmitud lepingu (nn baasidelepingu) ja sellest tulenevate aktide alusel Eestisse tulnud või toodud isik,

1) kes on genotsiidi, nagu see on määratletud genotsiidi vältimise ja karistamise 1948. aasta konventsioonis, ohver;

2) keda karistati vangistusega, asumisele saatmisega või psühhiaatrilisse eriraviasutusse paigutamisega tema tõekspidamiste, poliitiliste või muude vaadete, usutunnistuse, rassilise või etnilise kuuluvuse, kodakondsuse, sünnipära, sotsiaalse päritolu või varandusliku seisu pärast;

3) keda karistati vangistusega või asumisele saatmisega okupantriigi enda kodanikule kehtestatud erikohustuse (väeteenistus, riigitruudus, sunduslik maailmavaade, territooriumilt lahkumise keeld jms) täitmata jätmise eest;

4) keda karistati vangistusega või asumisele saatmisega selle eest, mida ta tegi enne okupatsiooni või selle ajutisel vaheajal, välja arvatud juhul, kui tegu oleks olnud karistatav ka Eesti Vabariigi seaduste alusel;

5) keda karistati vangistusega või asumisele saatmisega päritolu või üldiste isikutunnuste alusel individuaalset süüd tuvastamata;

6) keda karistati vangistusega või asumisele saatmisega osalemise eest okupatsioonivastase iseloomuga protestiaktis või riiklikku enesemääramise õigust rõhutavas aktis või muu rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguse või põhivabaduse teostamise või teostamiskatse eest, sõltumata kuriteoliigist, mis okupantriik talle formaalselt omistas;

7) kes deporteeriti (küüditati või asustati ümber) tema alalisest, okupeeritud territooriumil olevast elukohast kas okupantriigi või mõne muu riigi territooriumile, olgu see okupeeritud või mitte, või kes jäeti pärast karistuse ärakandmist sundasumisele väljapoole Eesti territooriumi;

8) kes viidi Eestist 1941. aastal NSV Liitu ning allutati sunniviisilisele tööle koos vabaduse piiramisega tööpataljonis, ehituskolonnis või töökolonni üksuses või kes saadeti Suur-Saksa okupatsiooni ajal sunniviisiliselt tööle väljapoole Eesti territooriumi;

9) kes pärast sõjavangi langemist või repatrieeritava isikuna allutati sunniviisilisele tööle koos vabaduse piiramisega NSV Liidu tööpataljonis, ehituskolonnis või töökolonnis;

10) keda õigusvastase repressiooni eest ennast varjanuna karistati vangistusega või asumisele saatmisega teo või tegude pärast, mida ta pani toime hädakaitse või hädaseisundi olukorras Eesti Vabariigi seadusega kehtestatud piire ületamata, välja arvatud juhul, kui tegu oleks olnud karistatav ka Eesti Vabariigi seaduste alusel;

11) kellel keelati Eestis elamine;

12) kes allutati katseobjektina kiiritusele seoses tuumapommi lõhkamisega;

13) kes saadeti sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgede likvideerimiseks.

(2) Represseerituks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku laps, kes sündis:

1) vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku ajal;

2) pärast vanema vabanemist kuni ajani, mil vanemale anti luba Eestisse naasmiseks;

3) viie aasta jooksul käesoleva lõike punktis 2 nimetatud Eestisse naasmise loa saamisest alates, ilma et vanem oleks Eestisse naasnud või

4) pärast käesoleva lõike punktis 3 nimetatud tähtaega, kui tema vanemal ei olnud võimalik mõjuval põhjusel Eestisse naasta.

(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud tingimustele vastavatel isikutel on õigus taotleda represseeritu staatust tähtajatult käesoleva seaduse jõustumisest alates sõltumata sellest, kas nad on varem vastava taotluse esitanud.

(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud tingimustele vastavatel isikutel on käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud toetuse ja soodustuste saamise õigus ning 4. peatükis sätestatud pensioniõigus alates nende represseerituks tunnistamisest.

(3) Represseerituks ei loeta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 kirjeldatud isikut, kes on töötanud lõikes 1 nimetatud repressioone kohaldanud asutuse koosseisus, välja arvatud alama taseme teenindava või majanduspersonali hulka kuuluvana, ning isikut, kes astus ÜK(b)P-sse enne 1954. aasta 1. jaanuari, samuti isikut, keda karistati kuriteo eest, mis oleks olnud karistatav ka Eesti Vabariigi seaduste alusel.

§ 3. Okupantriik

Okupantriigid käesoleva seaduse mõttes on Eesti Vabariiki 1940. aasta 16. juunist kuni 1991. aasta 20. augustini okupeerinud riigid.

§ 4. Represseerituga võrdsustatud isik

(1) Eesti Vabariigi kodanik, kes välisriigilt ei saa ega ole saanud kompensatsiooni käesoleva lõike punktides 1 ja 2 kirjeldatu eest, võrdsustatakse represseerituga (edaspidi represseerituga võrdsustatud isik), kui:

1) isik võttis osa alates 1940. aasta 16. juunist Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest peetud relvastatud võitlusest;

2) isik invaliidistus mobiliseerituna või ajateenijana NSV Liidu relvajõududes ega võtnud osa Eesti territooriumil repressioonide läbiviimisest.

(2) Represseerituga võrdsustatuks ei loeta isikut, kes mobiliseeriti Punaarmeesse kui ÜK(b)P, ÜLKNÜ või ELKNÜ liige või liikmekandidaat või kes kuulus NKVD (MVD) hävitus- või rahvakaitsepataljoni või töölispolgu koosseisu või kes mobiliseeriti Saksa sõjaväkke NSDAP liikmena või liikmekandidaadina ning kes vastab käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

§ 5. Vabariigi Valitsuse kohustused

Vabariigi Valitsus:

1) asutab represseerituid ja represseeritutega võrdsustatud isikuid kaasates koostööfoorumina valitsuskomisjoni, mille ülesanne on teha vajalike õigusaktide ettevalmistamiseks ettepanekuid ning korraldada koostööd valitsus- ja omavalitsusstruktuuridega, ühiskondlike organisatsioonidega ja mittetulundusühingutega;

2) korraldab represseeritute ja represseeritutega võrdsustatud isikute mälestuse jäädvustamist ning okupantriikide repressiivpoliitika uurimist;

3) korraldab represseerituid abistava sihtasutuse asutamist.

§ 5¹. Isikuandmete töötlemine avalikkuse teavitamiseks ja isiku mälestuse jäädvustamiseks

(1) Represseeritu või represseerituga võrdsustatud isiku isikuandmeid võib avaldada, kui see on vajalik, et teavitada avalikkust okupatsioonirežiimi poolt represseeritule tekitatud ülekohtust ning jäädvustada tema mälestust. Andmete avaldamise korraldab Vabariigi Valitsuse määratud haldusorgan.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib avaldada isiku nime, sünni- ja surmaaja ning andmed repressiooni kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud haldusorganil on kohustus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuandmete avaldamine lõpetada, kui represseeritu selleks soovi avaldab.

§ 6¹. Represseeritu toetus

(1) Represseeritule ja represseerituga võrdsustatud isikule makstakse represseeritu toetust (edaspidi toetus) 292 eurot kalendriaastas.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetuse saamiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile ühekordne taotlus. Taotlusele kantakse represseeritu või represseerituga võrdsustatud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, represseeritud isiku tunnistuse number ja väljaandmise kuupäev, arvelduskonto number, taotluse esitamise kuupäev ja kinnitus taotluse esitamise kohta.

(3) Toetust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

§ 7. Soodustused

(1) Represseeritul ja represseerituga võrdsustatud isikul on represseeritu tunnistuse ettenäitamisel õigus:

1) tasuta külastada üldlaulupidu ja üldtantsupidu ning koolinoorte laulu- ja tantsupidu;

2) tasuta külastada riigimuuseume;

3) tasuta tegelda harrastuspüügiga kalapüügiseaduses sätestatud tingimustel.

(2) Утратил силу

§ 7¹. Toetuse väljamaksmine

Käesoleva seaduse alusel makstav toetus makstakse välja üks kord kalendriaastas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 8. Represseeritu tunnistus ja selle andmise kord

(1) Represseeritu tunnistus (edaspidi tunnistus) on dokument, mis tõendab isiku vastavust käesoleva seaduse § 2 lõike 1 või 2 või § 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(2) Tunnistuse andmise korra ning taotluse andmete loetelu ja tunnistuse vormi kehtestab ja tunnistusi väljastava asutuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 9. Tunnistuse andmisest keeldumise alused

Tunnistuse andja keeldub tunnistust andmast, kui:

1) isik ei vasta käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele;

2) isik ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

3) isik vastab § 2 lõikes 3 sätestatud tingimustele;

4) isik vastab § 4 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

§ 10. Murtud Rukkilille märk

(1) Murtud Rukkilille märgi kandmise õigus on represseeritul ja represseerituga võrdsustatud isikul.

(2) Murtud Rukkilille märgi andmise ning kandmise korra ja Murtud Rukkilille märgi kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus .

§ 11. Pensioniõiguste subjekt

Käesolevas peatükis sätestatud pensioniõigused ei laiene represseerituga võrdsustatud isikule, välja arvatud juhul, kui isik vastab käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.

§ 11¹. Riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaldamine

Käesolevas seaduses sätestatud pensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 12. Soodustingimustel vanaduspension

Õigus soodustingimustel vanaduspensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse mõistes on:

1) represseeritul, kellel on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ning kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, samuti käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikul – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud täisaasta kohta, ent mitte varem kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;

2) isikul, kes võttis osa Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest, – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.

§ 13. Pensioni hulka arvutatav staaž

(1) Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse:

1) Eesti Vabariigi territooriumil võõrriikide okupatsiooni vastases relvastatud vabadusvõitluses osalenud või ennast õigusvastaste repressioonide eest varjanud isiku vabadusvõitluses osalemise või enese varjamise aeg ühekordselt;

2) represseeritu õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku, sealhulgas põgenemise ja hilisema vahistamise vaheline aeg kolmekordselt;

3) sõjavangis, II maailmasõja ajal koonduslaagris, getos, samuti aastatel 1941–1942 töö- ja ehituspataljonis või töö- ja ehituskolonnis viibimise aeg kolmekordselt;

4) represseeritud isiku puhul vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aeg kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, kolmekordselt;

5) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele vastava isiku vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku aeg kuni ajani, mil § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele vastavale isikule anti luba Eestisse naasmiseks, kolmekordselt.

(2) Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse ja tõendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud korras.

§ 14. Õigus pensionilisale

(1) Kinnipidamiskohas või asumisel viibinud represseeritud isiku, sõjavangis või II maailmasõja ajal koonduslaagris või getos viibinud isiku ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isiku riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud vanaduspensionile arvutatakse juurde pensionilisa 20 protsenti rahvapensioni määrast, kui isikul on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime vähemalt kuni vanaduspensioni määramise tähtajani.

(2) Утратил силу

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata isikule, kellele riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõikest 3 lähtuvalt on määratud mõni muu riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud pensionilisa.

(4) Isiku riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pensionile arvutatakse juurde pensionilisa 10 protsenti rahvapensioni määrast, kui isikul on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime vähemalt kuni pensioni määramise tähtajani ning Sotsiaalkindlustusamet tuvastab meditsiinilise dokumendi alusel põhjusliku seose tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii ja isiku vigastuse või haigestumise vahel.

(5) Käesoleva seaduse alusel määratud pensionile arvutatakse juurde riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõikes 1¹ sätestatud pensionilisa samas seaduses sätestatud korra kohaselt.

§ 15. Pensioniõiguste kulud

Käesoleva seaduse § 12 ja § 13 lõike 1 punktist 1 tulenevad kulud finantseeritakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 57 lõike 1 punktis 1 sätestatu kohaselt.

§ 16. Seaduse kohaldamine rehabiliteeritud isikule

Käesoleva seaduse § 12 punktis 1, § 13 lõike 1 punktis 2, § 13 lõike 1 punktis 4, § 13 lõikes 2 ja § 14 lõigetes 1 ja 3 sätestatu laieneb ka rehabiliteeritud isikule.

§ 16¹. Varem määratud rahalise hüvitise väljamaksmine

Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud rahaline hüvitis makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse §-s 7¹ sätestatud korras.

§ 16². Otsuse vaidlustamine

Kui isik ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti poolt käesoleva seaduse alusel tehtud otsusega, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

§ 17. Rakendussätted

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 17¹. Pensionilisa maksmine osalise või puuduva töövõimega isikule

Isiku riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pensionile arvutatakse juurde pensionilisa 10 protsenti rahvapensioni määrast, kui isikul on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime vähemalt kuni pensioni määramise tähtajani ning Sotsiaalkindlustusamet tuvastab meditsiinilise dokumendi alusel põhjusliku seose tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii ja isiku vigastuse või haigestumise vahel.

§ 17². Pensionilisa maksmine töövõimetuspensionäridele

Kinnipidamiskohas või asumisel viibinud represseeritud isiku, sõjavangis või II maailmasõja ajal koonduslaagris või getos viibinud isiku ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isiku töövõimetuspensionile arvutatakse juurde pensionilisa 20 protsenti rahvapensioni määrast.

§ 17³. Tervise taastamise toetuse ja sõidusoodustuse taotlus

Isik, kes on kuni 2016. aasta 1. jaanuarini esitanud taotluse tervise taastamise toetuse või sõidusoodustuse saamiseks, ei pea käesoleva seaduse § 6¹ lõikes 1 nimetatud toetuse saamiseks uut taotlust esitama.

§ 17⁴. Sõidukulude hüvitamine

Kuni 2016. aasta 10. aprillini esitatud sõidupiletite alusel hüvitatakse 2015. aasta eest kuni 50 protsenti sõidupiletite hinnast riigisisesel liiniveol tee-, vee- ja raudteeliikluses, kuid hüvitis ei või olla suurem kui 32 eurot.

§ 18. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 7 lõige 2 ja § 17 lõige 5 jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.