Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määruses kehtestatakse ohutusnõuded lasketiirule ja laskepaigale, milles on lubatud lasta kuni 12,7 mm kaliibriga vintraudsest tulirelvast, tsiviilkäibes lubatud sileraudsest tulirelvast ja harjutusrelvast.

(2) Määruses ei reguleerita relvaseaduse § 20 lõike 4 punktides 3–4 ja 6 nimetatud laskemoona kasutamist lasketiirus või laskepaigas. Nimetatud laskemoona kasutamine lasketiirus ja laskepaigas ei ole lubatud.

(3) Paragrahve 8–14 ei kohaldata harjutusrelvale, milles kasutatakse laskemoonana plast- või värvikuule ning mille suudmeenergia ei ületa tootja esitatud tehniliste andmete kohaselt 7,5 džauli (edaspidi vähem kahjustav harjutusrelv).

§ 2. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) dünaamiline laskmine – laskmine, mis eeldab laskurilt harjutuse vältel asendi või laskekoha muutmist, et tabada liikuvat, ilmuvat, lennutatavat või laskeala eri asukohtadele paigutatud liikumatut sihtmärki;

2) kuulikindel sein – vahetult sihtmärkide või märkideala taga laskealaga paralleelne või laskeala külgedel sihtimisjoonega paralleelne sein, mis takistab haavlite, kuulide, rikošettinud kuulide, nende osade ning pinnasest ja muust materjalist pärinevate kildude väljumist lasketiiru või laskepaiga territooriumilt;

3) kuulipüüdja – kuulikindlast, mitterikošettivast materjalist või mitterikošettiva materjaliga kaetud rajatis või seade laskealal või märkideala taga, mille eesmärk on püüda kinni haavlid, kuulid, nende osad ja muud killud, vähendada rikošetiohtu ning piirata haavlite ja kuulide väljumist lasketiirust või laskepaigast;

4) kuulisuunaja – kuulikindlast, mitterikošettivast materjalist või mitterikošettiva materjaliga kaetud rajatis, mille eesmärk on kaitsta valgusteid, ventilatsiooni, lage ning sihtmärki hoidvaid ja teenindavaid süsteeme;

5) kõva pind, sealhulgas pinnas – betoon, kivimid, vesi, metall, külmunud või nendesarnaste omadustega materjal, mille omadused või koostisosad võivad põhjustada rikošeti;

6) kõva sihtmärk – sihtmärk, mis on terasest, kõvast puidust, näiteks tammest, saarest, jalakast, või muust kõvast materjalist;

7) külgvall – laskeala külgedel sihtimisjoonega paralleelne pinnasest või muust materjalist rajatis, mis takistab haavlite, kuulide, rikošettinud kuulide, nende osade ning pinnasest ja muust materjalist pärinevate kildude väljumist lasketiiru või laskepaiga territooriumilt;

8) laskekabiin – tulejoonel ohutuse tagamiseks kasutatav kuulikindlate külgseinte ja varikatusega laskekoht, mille eesmärk on vältida kuulide sattumist väljapoole lasketiiru või laskepaika;

9) laskeraam – dünaamilisel laskmisel tulejoonele paigaldatav teisaldatav raam, mille eesmärk on tagada ohutus tulejoonel ning piirata haavlite ja kuulide väljumist lasketiirust või laskepaigast;

10) laskmise eest vastutav isik – isik, kes vastutab lasketiiru või laskepaiga ohutusnõuetele vastavuse eest ning kellel on õigus korraldada ja läbi viia laskmisi;

11) laskmist läbiviiv isik – isik, kellel on lubatud lasketiirus või laskepaigas laskmist läbi viia;

12) mitterikošettiv – materjali või objekti omadus, tänu millele see materjal või objekt kuulitabamuse korral deformeerub või puruneb ega põhjusta nõuetekohasel kasutamisel kuuli või selle oluliste osade tagasipõrkumist laskja suunas või väljumist lasketiirust;

13) pehme pind, sealhulgas pinnas – muld, liiv ja murumätas, mis ei sisalda üle 30 mm läbimõõduga kive, samuti puit, kumm või nendesarnaste omadustega materjal;

14) pehme sihtmärk – sihtmärk, mis on vineerist, papist, pehmest puidust, plastist, alumiiniumist või muust pehmest materjalist, sealhulgas kuivast liivast, mis nõuetekohasel kasutamisel ei põhjusta kuuli või selle oluliste osade tagasipõrkumist laskja suunas;

15) põrkeplaat – kuulikindlast, mitterikošettivast materjalist või mitterikošettiva materjaliga kaetud vertikaalne või horisontaalne rajatis, mille eesmärk on piirata haavlite ja kuulide väljumist lasketiirust või laskepaigast ning mis nõuetekohasel kasutamisel ei põhjusta kuuli või selle oluliste osade tagasipõrkumist laskja suunas;

16) rikošett – haavlite, kuulide, nende osade ning pinnasest ja muust materjalist pärinevate kildude põrkumine maapinnalt või takistuselt;

17) sihtmärk – laskmiseks ettenähtud ja selleks sobivast pehmest või kõvast materjalist valmistatud või kohandatud objekt, mille tabamisele lask suunatakse;

18) tagavall – vahetult sihtmärkide või märkideala taga ja laskealaga paralleelne pinnasest või muust materjalist rajatis, mille eesmärk on püüda kinni haavlid, kuulid, rikošettinud kuulid ja pinnasest või muust materjalist pärinevad killud.

§ 3. Lasketiiru ja laskepaiga liigid

Lasketiirud ja laskepaigad liigitatakse järgmiselt:

1) lahtine või poolkinnine lasketiir või laskepaik – lasketiir või laskepaik, mille vähemalt üks külg on välispiirdeta või mille laskeala kohal puudub osaliselt või täielikult katus;

2) kinnine lasketiir või laskepaik – lasketiir või laskepaik, mis on väliskeskkonnast eraldatud katusega ja kõigist külgedest püsivate välispiiretega.

§ 4. Lasketiiru ja laskepaiga alad

(1) Lasketiir ja laskepaik jagunevad järgmisteks aladeks:

1) laskeala – tulejoone ja märkideala vahele jääv ala, mis on külgedelt piiratud, et laskealale ei satuks kõrvalised isikud ega loomad;

2) laskekoht – tulejoonel või laskealal paiknev koht tulirelva laadimiseks ja sellest laskmiseks;

3) laskmiseks ettevalmistamise ala – ala, kus kontrollitakse laskuri valmisolekut laskmiseks ning tulirelva ja varustuse vastavust võistluse või harjutuse nõuetele;

4) märkideala – ala sihtmärkide, sealhulgas pehmete või kõvade sihtmärkide või muude tabamiseks valitud objektide väljapanekuks;

5) ohuala – laskekohast sihtmärkide sihtimisjoonest mõlemale poolele ulatuv sektor, mille piires võivad tulirelva kuul, selle killud või muust materjalist pärinevad killud tavalistes lasketingimustes lennata ning mille piires tuleb laskmise ajal arvestada ohuga elule, tervisele ja varale. Mitme laskekohaga lasketiiru või laskepaiga ohuala on kõikide laskekohtade ohualade summa;

6) ohutusala – selgelt tähistatud ala laadimata relva kandepakendist või kabuurist välja võtmiseks ja sinna asetamiseks, tulirelva sihtimise, laadimise, vinnastamise ja muu sarnase harjutamiseks ning tulirelva hooldamiseks;

7) pealtvaatajate, kohtunike ja teenindava personali ala;

8) tulejoon – laskekohtadega ala tulirelvade laadimiseks ja neist laskmiseks.

(2) Märkidealal võib olla varjend kohtunike ja teenindava personali varjumiseks. Varjend peab paiknema nii, et sinna ei lenda haavlid, kuulid, rikošettinud kuulid, nende osad ning pinnasest ja muust materjalist pärinevad killud.

(3) Lasketiirus ja laskepaigas võib olla rohkem kui üks kuulikindlate rajatistega eraldatud laskeala.

§ 5. Lasketiirus ja laskepaigas kohustuslikud vahendid

(1) Lasketiirus ja laskepaigas peavad nähtaval kohal olema:

1) ohutusnõuded;

2) sisekorraeeskiri;

3) esmaabivahendid;

4) esmased tulekustutusvahendid;

5) laskmise eest vastutava isiku ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber.

(2) Lasketiirus ja laskepaigas peab olema laskmise ajal tagatud sidevahend, mis võimaldab hädaolukorras viivitamata abi kutsuda.

(3) Sisekorraeeskirjas kirjeldatakse nõudmisi, mida peab lasketiiru või laskepaiga valdaja ja kasutaja teadma ning täitma, et tagada lasketiiru või laskepaiga ohutu ja jätkusuutlik kasutamine.

(4) Sisekorraeeskirjas peavad olema vähemalt järgmised andmed:

1) lasketiiru või laskepaiga asendiplaan, ohuala ja nende tähistamise kord;

2) liikumispiirangud;

3) lasketiirus või laskepaigas viibijate turva- ja isikukaitsevahendite kasutamise kord;

4) laskmist läbiviiva isiku kohustused;

5) esmaabi andmise kord;

6) keskkonnakaitse ja tuleohutuse tagamise kord;

7) lasketiirus või laskepaigas keelatud tegevused;

8) relvaliigid ja loetelu, missuguse kaliibriga tulirelvadest ja milliselt laskekauguselt on selles lasketiirus või laskepaigas lubatud lasta;

9) lasketiirus või laskepaigas kasutada lubatud laskemoona loetelu.

§ 6. Sisekorraeeskirja ja ohutusnõuete täitmise kohta kinnituse andmine ning selle üle arvestuse pidamine

(1) Laskevõistlusel, treening- või õppelaskmisel osaleja (edaspidi laskur) ja laskmise juures viibiv isik kinnitavad allkirjaga, et nad järgivad lasketiirus või laskepaigas sisekorraeeskirja ning ohutusnõudeid.

(2) Lõikes 1 nimetatud kinnitust ei pea andma pealtvaataja ega muu isik, kes viibib üksnes talle ettenähtud ja laskmise läbiviimise alast eraldatud alal.

(3) Lasketiirus või laskepaigas peetakse lõikes 1 nimetatud kinnituste üle arvestust, märkides isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, allkirja ning kinnituse andmise kuupäeva. Arvestuse pidamise dokumente säilitatakse kuus kuud isiku lasketiirus või laskepaigas viibimisest arvates.

(4) Teenistusrelvi käitlev asutus võib lõikes 3 nimetatud arvestust pidada asutuses kasutatavas muus arvestuses, kui selles kajastuvad lõikes 3 nimetatud andmed ja on tagatud nende säilitamine lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 7. Lasketiiru ja laskepaiga nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Lasketiiru ja laskepaiga omanik tagab, et talle kuuluva lasketiiru ja laskepaiga vastavust käesoleva määruse nõuetele kontrollitakse vähemalt kord aastas.

(2) Lõikes 1 nimetatud kontrolli tegemise, tulemuste dokumenteerimise ja tuvastatud puuduste kõrvaldamise korra kehtestab lasketiiru ja laskepaiga omanik sisekorraeeskirjas või muus asjakohases dokumendis.

(3) Teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiiru ja laskepaiga käesoleva määruse nõuetele vastavuse kontrollimise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

(4) Kui lõikes 3 nimetatud kontrolli käigustuvastatakse, et lasketiir või laskepaik ei vasta käesoleva määruse nõuetele, teavitab teenistusrelvi käitlev asutus sellest viivitamata relvaseaduse § 88 lõike 2 punktis 1 või punktides 3–5 nimetatud asjaomast asutust.

§ 8. Lahtise ja poolkinnise lasketiiru ohuala nõuded

(1) Ohualas ei tohi olla elamuid ega muid kasutatavaid ehitisi ega rajatisi, välja arvatud nende omanike või valdajate kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul.

(2) Ohualas on inimeste viibimine keelatud laskmise ajal, välja arvatud laskmisel vähem kahjustava harjutusrelvaga.

(3) Märkideala taga peab olema ohuala pikkusega vähemalt 5000 m. Lastes tulirelvast kaliibriga .22LR (5,6 × 15 mmR) ääretulepadruneid, mille kuuli lubatud maksimaalne lähtekiirus on 360 m/s ja mille maksimaalne mass on 2,75 g, või sileraudsest tulirelvast kuuli, peab ohuala olema vähemalt 2000 m.

(4) Dünaamilisel laskmisel peab ohuala olema vähemalt 32° mõlemale poole sihtimisjoont. Ohuala võib vähendada laskekabiini või laskeraamiga.

(5) Kui tagavalli pealiskiht on külmunud üle 0,2 m sügavuseni, on ohuala vähemalt 200 m. Ohuala võib puududa, kui tagavalli kuulipüüdjal on katus.

(6) Ohuala võib puududa, kui märkideala taga on tagavall või kuulikindel sein ja laskeala külgedel on külgvall või kuulikindel sein, mille kõrgus on vähemalt 4,4 m, kui lastakse:

1) optilise sihikuta püssist kuni 50 m kauguselt;

2) optilise sihikuta püssist kuni 100 m kauguselt ning haavlite ja kuulide laskealast väljumine on välistatud põrkeplaatide, laskekabiini või loodusliku reljeefiga ning kõrvaliste isikute ligipääs laskealale on takistatud;

3) optilise sihikuga püssist kuni 100 m kauguselt;

4) püstolist või revolvrist kuni 25 m kauguselt.

(7) Ohuala võib puududa, kui märkideala taga on tagavall või kuulikindel sein ja laskeala külgedel on külgvall või kuulikindel sein, mille kõrgus on vähemalt 6 m, kui lastakse:

1) optilise sihikuta püssist kuni 100 m kauguselt;

2) optilise sihikuta püssist kuni 300 m kauguselt ning haavlite ja kuulide laskealast väljumine on välistatud põrkeplaatide, laskekabiini või loodusliku reljeefiga ning kõrvaliste isikute ligipääs laskealale on takistatud;

3) optilise sihikuga püssist kuni 300 m kauguselt;

4) püstolist või revolvrist kuni 50 m kauguselt.

(8) Lõike 7 punkti 4 ei kohaldata, kui lastakse püstolist kuni 50 m kauguselt .22LR (5,6 × 15 mmR) kaliibriga ääretulepadruneid, mille kuuli lubatud maksimaalne lähtekiirus on 360 m/s ja mille maksimaalne mass on 2,75 g. Sel juhul peab märkideala taga olema tagavall või kuulikindel sein ja laskeala külgedel külgvall või kuulikindel sein, mille kõrgus vastab lõikes 6 sätestatule.

(9) Harjutusrelvast laskmisel võib ohuala puududa, kui kasutatakse vähem kahjustavat harjutusrelva ja täidetud on §-s 16 nimetatud nõuded.

§ 9. Lahtise ja poolkinnise lasketiiru pinnase ning põrkeplaadi nõuded

(1) Laskeala pinnas peab olema võimalikult sile alates sihtmärkide joonest kuni kaugeima sihtmärgini, et vältida rikošetiohtu. Nõuet ei kohaldata harjutusrelvast laskmise korral.

(2) Põrkeplaatide paigutus peab takistama kuuli, selle osade ning pinnasest ja muust materjalist pärinevate kildude väljumise lasketiiru või laskepaiga ohualalt.

(3) Põrkeplaadi koostises ei tohi olla materjali ega objekte, mis võivad põhjustada haavlite, kuuli, nende osade ning pinnasest ja muust materjalist pärinevate kildude väljumise lasketiiru või laskepaiga ohualalt.

(4) Kõva koostisega põrkeplaat tuleb katta vähemalt 50 mm paksuse täispuidu või pressitud puitlaastplaadiga või muu paksusega, kuid samaväärsete omadustega materjaliga, mis vähendab põrkeplaadi tabamisel rikošeti ja kildude tekkimise ohtu ning takistab kuuli, haavlite ja nende osade kontrollimatut edasiliikumist.

§ 10. Lahtise ja poolkinnise lasketiiru tagavalli, külgvalli ning kuulikindla seina nõuded

(1) Tagavall ja külgvall on lasketiiru looduslik või tehislik välispiire, mis koosneb enamjaolt mullast, liivast või muust puistmaterjalist ning mille laskealapoolne kaldenurk on suurem kui 30º.

(2) Tagavall:

1) peab paiknema vahetult sihtmärkide või märkideala taga;

2) võib olla kõvast pinnast, mis on laskeala poolt kaetud vähemalt 20 cm paksuse pehme pinnaga, ning tagavalli hari peab olema vähemalt 1,5 m laiune;

3) peab külgvalli või laskeala küljel sihtimisjoonega paralleelse kuulikindla seina puudumisel ulatuma vähemalt 5 m üle äärmiste märklaudade või märklehtede keskpunktidest.

(3) Külgvall:

1) peab paiknema laskeala külgedel paralleelselt sihtimisjoonega ja katma ära ohuala;

2) võib olla kõvast pinnast, mis on laskeala poolt kaetud vähemalt 20 cm paksuse pehme pinnaga, ning külgvalli hari peab olema ühtlane ja vähemalt 1,0 m laiune.

(4) Laskeala taga asuv kuulikindel sein peab:

1) paiknema vahetult sihtmärkide või märkideala taga;

2) olema kaetud vähemalt 8 mm paksuse terasplaadiga ning selle ees peab olema kuulipüüdja;

3) ulatuma külgvalli või laskeala küljel sihtimisjoonega paralleelse kuulikindla seina puudumisel vähemalt 5 m üle äärmiste märklaudade või märklehtede keskpunktidest.

(5) Laskeala küljel asuv kuulikindel sein peab:

1) paiknema laskeala külgedel paralleelselt sihtimisjoonega ja katma kogu laskeala;

2) olema valmistatud kuulikindlast materjalist, mis on laskeala poolt kaetud vähemalt 50 mm paksuselt püstroovitusel 12 mm paksuse pressitud puitlaastplaadi, 12 mm vineeri, 12,5 mm kipsplaadi või muu samade omadustega mitterikošettiva materjaliga selliselt, et laskekohast ei oleks kuulikindlat seina näha või peab seina tabamine olema takistatud põrkeplaatidega.

(6) Laskeala küljel asuva kuulikindla seina katte alumine äär peab lõppema 30 mm enne laskeala maapinda, et tagada katte taha sattunud haavlite, kuulide, nende osade ja muude kildude väljakukkumine.

(7) Külgvall või laskeala küljel sihtimisjoonega paralleelne kuulikindel sein ei ole nõutud, kui kuulide laskealast väljumise välistavad tagavall, kuulisuunajad, põrkeplaadid, kuulipüüdjad, laskekabiin, laskeraam või looduslik reljeef ning kõrvaliste isikute ligipääs laskealale on takistatud.

(8) Tagavalli, külgvalli ja kuulikindla seina kõrgust mõõdetakse märkideala maapinna kõrgeima punkti kõrguse suhtes.

§ 11. Hoiatussildi paigutamise kohustus

(1) Märkideala tagune ohuala ja laskeala peavad olema piiritletud määruse lisas esitatud kirjeldusele vastavate hoiatussiltidega nii, et ohualale või laskealale ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata. Hoiatussiltide vahemaa on kuni 40 m.

(2) Kui ohuala piirneb veekoguga või ulatub veekogu kohale ning hoiatussildi paigutamine ohuala veekogupoolsele piirile ei ole võimalik, tuleb laskmise ajal muude sobivate abinõudega tagada veekogu poolt ohualale lähenevate kõrvaliste isikute hoiatamine laskmise toimumisest enne nende ohualale sisenemist.

§ 12. Kinnise lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuded

(1) Lasketiiru ja laskepaiga seinad, lagi ja põrand peavad olema kuulikindlad või tagama, et haavlid, kuulid, nende osad ning pinnasest või muust materjalist pärinevad killud ei välju lasketiirust või laskepaigast.

(2) Lasketiiru ja laskepaiga seinad peavad olema kaetud vähemalt 1,2 cm paksuse mitterikošettiva materjaliga või peab seinte tabamine olema välditud põrkeplaatide abil.

(3) Lasketiiru ja laskepaika paigaldatud ventilatsioon peab tagama püssirohugaaside äratõmbe tulejoonelt märkideala suunas.

(4) Vahetult tulejoone taga asuvas piirkonnas peavad lasketiiru ja laskepaiga seinad ning lagi olema kaetud materjaliga, mis summutab laskmisega kaasnevat müra. Lasketiirus või laskepaigas, kus kasutatakse mitut tulejoont, peab müra summutava materjaliga olema kaetud üksnes alalise tulejoone tagune ala.

(5) Märkideala taga oleva kuulipüüdja materjal, paksus ja omadused peavad tagama kõikide kuulide vastuvõtu.

(6) Lasketiiru pindu, kuhu koguneb laskmise tagajärjel tuleohtu põhjustavaid jääke, peab korrapäraselt puhastama viisil, mis väldib nende kogunemist ja sellest tulenevat tuleohtu.

§ 13. Ohutusnõuded haavlite laskmisel lasketiirus ja laskepaigas

(1) Kuni 2,5 mm läbimõõduga haavlite laskmisel on lahtise või poolkinnise lasketiiru ja laskepaiga ohuala pikkus tulejoone ja haavlite langemiskoha vahel vähemalt 250 m.

(2) Üle 2,5 mm läbimõõduga haavlite laskmisel on lahtise või poolkinnise lasketiiru ja laskepaiga ohuala pikkus tulejoone ja haavlite langemiskoha vahel vähemalt 900 m.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ohuala peab olema piiritletud määruse lisa kohaste hoiatussiltidega ning need peavad olema paigutatud selliselt, et ohualasse ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata. Hoiatussiltide vahemaa on kuni 25 m.

(4) Haavlite laskmisel lasketiirus ja laskepaigas ei ole nõutud § 10 nõuetele vastavad taga- ja külgvall või kuulikindel sein, kui on täidetud lõigetes 1–3 nimetatud nõuded.

§ 14. Laskesuusatamise lasketiiru ohutusnõuded

(1) Lahtine või poolkinnine lasketiir, mida kasutatakse laskesuusatamiseks, peab vastama spordiala rahvusvahelistele nõuetele. Selles tiirus on lubatud lasta ainult.22LR (5,6 × 15 mmR) kaliibriga ääretulepadruneid, mille kuuli lubatud maksimaalne lähtekiirus on 360 m/s ja mille maksimaalne mass on 2,75 g.

(2) Märkideala taga peab olema § 8 lõikes 6 sätestatud kõrgusega tagavall või kuulikindel sein.

(3) Laskeala külgedel paiknev põrkeplaat ja tagavalli või laskeala taga asuva kuulikindla seina kuulipüüdja võivad olla puidust, mille minimaalne paksus on 100 mm.

(4) Lõikes 2 sätestatud tagavalli või kuulikindla seina puudumisel peab märkideala taga olema ohuala pikkusega vähemalt 2000 m.

(5) Lõikes 4 nimetatud ohuala peab olema piiritletud määruse lisa kohaste hoiatussiltidega ning need peavad olema paigutatud selliselt, et ohualasse ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata. Hoiatussiltide vahemaa on kuni 40 m.

§ 15. Vähese kasutusega lasketiiru ohutusnõuded

(1) Vähese kasutusega lasketiir on lahtine või poolkinnine lasketiir:

1) milles tehakse kuni 10 000 lasku aastas;

2) mida kasutatakse kuni kaks korda nädalas;

3) kus ei korraldata laskevõistlusi ning

4) kus ei osutata laskmisega seotud teenust majandustegevusena.

(2) Vähese kasutusega lasketiiruna võib kasutada looduslikku territooriumi või selleks kohandatud territooriumi või ehitist selle omaniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul.

(3) Lahtine või poolkinnine vähese kasutusega lasketiir piiritletakse määruse lisa kohaste hoiatussiltidega nii, et lasketiiru ega selle ohualasse ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata. Hoiatussiltide vahemaa on kuni 25 m.

(4) Lahtisel või poolkinnisel vähese kasutusega lasketiirul võib ohuala puududa, kui kuulide laskealast väljumise välistavad tagavall või kuulipüüdja ning kuulisuunaja, põrkeplaadid, laskekabiin või looduslik reljeef ja kui kõrvaliste isikute ligipääs laskealale on takistatud ning kui lasketiirus lastakse:

1) optilise sihikuta püssist kuni 50 m kauguselt;

2) optilise sihikuga püssist kaugemalt kui 50 m ning laskmisel välistavad haavlite ja kuulide laskealast väljumise täiendavalt rakendatavad kuulipüüdmise meetmed;

3) püstolist või revolvrist kuni 25 m kauguselt.

(5) Vähese kasutusega lasketiirul ei ole nõutud külgvall ega laskeala küljel sihtimisjoonega paralleelne kuulikindel sein, kui kuulide laskealast väljumise välistab kuulisuunaja, põrkeplaat, kuulipüüdja, laskekabiin, laskeraam või looduslik reljeef ning kõrvaliste isikute ligipääs laskealale on takistatud.

(6) Vähese kasutusega lasketiirus on lubatud kasutada üksnes pehmet sihtmärki ja tabamuse mõjul langevat metallsihtmärki.

(7) Plaanitud laskmispäevadest ja laskude arvust tuleb vähemalt kord kvartalis, hiljemalt üks tööpäev enne esimest kavandatud laskmispäeva, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada kohaliku omavalitsuse üksust, mille territooriumil lasketiir asub, ning Politsei- ja Piirivalveametit. Teates tuleb märkida ka kavandatud laskude arv.

(8) Vähese kasutusega lasketiirus peetakse arvestust lasketiiru kasutuspäevade ja igal kasutuskorral lastud laskude arvu üle.

(9) Lõikes 8 nimetatud andmeid lasketiiru kasutuspäevade ja lastud laskude arvu kohta säilitatakse üks aasta lasketiiru kasutamise päevast arvates.

§ 16. Vähem kahjustava harjutusrelva lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuded

(1) Vähem kahjustava harjutusrelva lasketiiru või laskepaigana (edaspidi harjutusala) võib kasutada selleks kohandatud ehitist, ruumi või territooriumi selle omaniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul.

(2) Lahtine või poolkinnine harjutusala piiritletakse määruse lisa kohaste hoiatussiltidega nii, et harjutusalale ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata. Hoiatussiltide vahemaa on kuni 25 meetrit.

(3) Kinnise harjutusala sissepääs märgistatakse nii, et sellelt nähtub:

1) teave harjutusala olemasolu ja seal viibimise ohtlikkuse kohta;

2) valdaja ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber.

(4) Lahtisel või poolkinnisel harjutusalal ei pea olema ohuala.

(5) Ajutise harjutusala võib asutuse juhi või tema volitatud ametniku kehtestatud tingimustel ja korras jätta määruse lisa kohaste hoiatussiltidega piiramata, kui piiritlemine takistaks oluliselt harjutuse läbiviimist.

(6) Ajutise harjutusala tähistamata jätmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

§ 17. Lahtise ja poolkinnise laskepaiga ohutusnõuded

(1) Lahtise ja poolkinnise laskepaigana võib kasutada sobiva loodusliku reljeefiga territooriumi selle omaniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul:

1) püssist, püstolist või revolvrist laskmiseks kuni 25 m kauguselt;

2) sileraudsest püssist haavlitega lendavate sihtmärkide laskmisel kuni 100 m kauguselt.

(2) Lahtise ja poolkinnise laskepaiga rajamisel tuleb tagada 2. peatüki 1. jaos lasketiirule sätestatud ohutusnõuetega samaväärne ohutustase, arvestades laskepaiga asukohta ja ajutist iseloomu ning kasutatavaid relvi, laskemoona ja laskesuundi.

(3) Lahtine või poolkinnine laskepaik piiritletakse määruse lisa kohaste hoiatussiltidega nii, et laskepaigale ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata. Hoiatussiltide vahemaa on kuni 25 meetrit.

(4) Paragrahvi 9 lõikes 1 sätestatud laskeala pinnase nõuet ei pea täitma, kui märkidealal sihtmärgi tabamuspunkti kõrgus maapinnast on vähemalt 400 mm.

(5) Lubatud on kasutada ainult pehmeid sihtmärke.

(6) Lahtisel või poolkinnisel laskepaigal võib ohuala puududa, kui kuulide laskealast väljapääsu välistavad märkideala taga ja laskeala külgedel looduslik reljeef ja kuulipüüdja, laskeraam või laskekabiin ning kõrvaliste isikute ligipääs laskealale on takistatud.

§ 18. Laskmise eest vastutava isiku määramine

(1) Laskmise eest vastutava isiku määrab lasketiiru või laskepaiga omanik, valdaja või laskmist korraldav organisatsioon kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsusega.

(2) Laskmise eest vastutav isik peab olema laskeinstruktor relvaseaduse § 86¹ või 86² tähenduses.

(3) Lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata laskmise eest vastutavale isikule, kelle on määranud Kaitsevägi või Kaitseliit, kui laskmise korraldab vastavalt Kaitsevägi või Kaitseliit.

§ 19. Laskmise eest vastutava isiku kohustused

(1) Laskmise eest vastutav isik vastutab selle eest, et lasketiir või laskepaik vastab 2. peatükis sätestatud ohutusnõuetele.

(2) Kooskõlastatuna lasketiiru või laskepaiga omaniku, valdaja või laskmist korraldava organisatsiooniga annab laskmise eest vastutav isik laskmist läbiviivale isikule taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku lasketiirus või laskepaigas laskmist läbi viia.

(3) Kui lasketiirus või laskepaigas ei ole määratud laskmist läbiviivat isikut, on laskmise eest vastutav isik kohustatud viibima laskmise ajal lasketiirus või laskepaigas ja täitma laskmist läbiviiva isiku kohustusi.

(4) Laskmise eest vastutav isik tagab, et vähese kasutusega lasketiirus peetakse arvestust laskmispäevade arvu ja aastas tehtud laskude arvu kohta.

(5) Lasketiirus või laskepaigas juhtunud laskevigastusest teavitab laskmise eest vastutav isik Politsei- ja Piirivalveametit.

§ 20. Laskmist läbiviiva isiku määramine

(1) Laskmist läbiviiva isiku määrab lasketiiru omanik, valdaja, laskmist korraldav organisatsioon või laskepaiga valdaja või laskmise eest vastutav isik. Otsus tuleb teha taasesitamist võimaldavas vormis.

(2) Laskmist läbiviival isikul peab olema Eestis väljastatud relvaluba või laskeinstruktori, -treeneri või -sportlase litsents, mille on välja andnud Eesti laskespordiorganisatsioon või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiorganisatsiooni esindus.

(3) Lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata Kaitseväe, Kaitseliidu, avalikku võimu teostava valitsusasutuse ega sisekaitselise rakenduskõrgkooli määratud laskmist läbiviiva isiku suhtes, kui laskmise korraldab sama asutus.

(4) Teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik määrab asutuse laskmist läbiviivaks isikuks ametniku või töötaja, kes on määratud teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktoriks.

(5) Kaitseväes ja Kaitseliidus määratakse laskmist läbiviiv isik Kaitseväes ja Kaitseliidus kehtestatud asjakohase laskeväljaõpet puudutava dokumendi järgi.

§ 21. Laskmist läbiviiva isiku kohustused

(1) Laskmist läbiviiv isik on kohustatud viibima laskmise ajal lasketiirus või laskepaigas.

(2) Laskmist läbiviiv isik võib ohutuse tagamiseks kaasata laskmise korraldamisse laskeinstruktoreid, kohtunikke või kontrollijaid.

(3) Laskmist läbiviiv isik tutvustab laskuritele ja laskmise juures viibijatele allkirja vastu lasketiiru või laskepaiga ohutusnõudeid ja sisekorraeeskirja ning kontrollib, kas laskurid ja laskmise juures viibijad täidavad ohutusnõudeid ja lasketiirus või laskepaigas käitumise reegleid.

(4) Laskmist läbiviiv isik tagab laskmise ohutuse ning kontrollib enne laskmise alustamist lasketiiru ja laskepaiga nõuetekohasust.

(5) Laskmist läbiviiv isik vastutab selle eest, et laskmise ajal järgitaks ohutus- ja muid nõudeid, ning kui tekib oht, lõpetab laskmise viivitamata või annab korralduse see lõpetada.

(6) Laskmist läbiviiv isik kannab hiljemalt iga laskepäeva lõpus § 15 lõikes 8 nimetatud arvestusse iga laskepäeva kohta kasutatud tulirelva liigid ja tehtud laskude arvu.

(7) Lasketiirus või laskepaigas juhtunud laskevigastuse korral tagab laskmist läbiviiv isik, et kannatanule korraldatakse kiire meditsiiniabi osutamine, ja teavitab juhtunust laskmise eest vastutavat isikut ning Politsei- ja Piirivalveametit.

§ 22. Nõuded laskurile

(1) Laskur peab täitma laskmist läbiviiva isiku käsklusi ning teadma ja järgima tulirelva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõudeid, lasketiirus või laskepaigas tulirelvadega tegutsemise ohutusreegleid ning sisekorraeeskirja.

(2) Laskur võib laskmist läbiviiva isiku vahetu juuresolekuta lasketiirus või laskepaigas lasta üksnes siis, kui ta on määratud laskmist läbiviivaks isikuks.

(3) Teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik võib lubada teenistusrelva kandmise õigusega ametnikul või töötajal lasketiirus või laskepaigas iseseisvalt harjutada, kui isikul on selleks vajalikud teadmised ja oskused ning laskmine toimub asutuse juhi või tema volitatud ametniku kehtestatud tingimustel.

§ 23. Tulirelva laadimine

(1) Tulirelva võib laadida üksnes laskmist läbiviiva isiku või kohtuniku käsklusel, välja arvatud juhul, kui laadimine toimub spordiala reeglites ettenähtud korras.

(2) Tulirelva laadimine ja laskmine on keelatud, kui märkidealal või muus laskesuunas paiknevas ohualas viibib inimene või loom või kui seal asuv laskmisega mitteseotud ese võib ohustada laskmise ohutust.

§ 24. Laskmise alustamine, katkestamine ja lõpetamine

(1) Lasketiirus või laskepaigas on laskmine ilma laskmist läbiviiva isiku juuresolekuta keelatud, välja arvatud § 22 lõikes 2 sätestatud juhul.

(2) Laskmist võib alustada üksnes laskmist läbiviiva isiku käsklusel või spordiala reeglites ettenähtud korras.

(3) Laskur peab laskmise viivitamata katkestama või lõpetama, kui selleks annab käskluse laskmist läbiviiv isik, kohtunik või kontrollija.

(4) Pärast viimase lasu sooritamist või pärast tulirelva tühjaks laadimise käsu saamist peab laskur tulirelva viivitamata tühjaks laadima ja ohutuks tegema.

(5) Kui laskealale satub inimene, loom või laskmisega mitteseotud ese või tekib muu oht, peab ohtu esimesena märganud laskmist läbiviiv isik, kohtunik või kontrollija andma viivitamata käskluse laskmine katkestada.

(6) Kui lõikes 5 nimetatud ohtu märkab esimesena laskur, peab ta laskmise viivitamata katkestama ning hoiatama ohust laskmist läbiviivat isikut ja teisi laskmisel viibivaid isikuid.

(7) Kui laskmise ajal tekib lasketiirus, laskepaigas või nende ümbruses laskmisest põhjustatud oht, tuleb laskmine viivitamata katkestada. Laskmist võib jätkata alles pärast seda, kui oht ja selle põhjused on kõrvaldatud.

§ 25. Tulirelva käsitsemise ohutusnõuded

(1) Väljaspool laskekohta võib laadimata tulirelva käsitseda üksnes selleks ettenähtud ohutusalas. Tulirelva käsitsemisel ohutusalas peab relvaraud olema suunatud märkideala või muu määratud ohutu suuna poole.

(2) Ajal, mil laskur ei lase, peab lasketiiru või laskepaiga alal olev tulirelv olema kas tühjaks laetud, lahti murtud, kaitseriivistatud, lahtise lukuga, tühja padrunipesaga või peab selle padrunipesas asuma turvalipp või muu sama eesmärki täitev ohutusseade või ese.

(3) Käesolevat lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata Kaitseväe, Kaitseliidu ja teenistusrelvi käitleva asutuse korraldatavale laskmisele.

(4) Lasketiirus või laskepaigas võib tulirelva hooldada ainult selleks kohandatud ruumis või kohas, järgides lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskirja ja laskmise eest vastutava isiku, laskmist läbiviiva isiku või kohtuniku korraldusi.

§ 26. Laskemoona käitlemine ohutusalal

(1) Ohutusalal on keelatud käidelda laskemoona ning laskemoona jäljendusi, sealhulgas lahtiselt, pakendis, padrunisalves, trumlis või kiirlaadijas.

(2) Lõikes 1 sätestatud keelust võib teha erandi laskmist läbiviiva isiku nõusolekul, kui tulirelva testimisel või tühilasu tegemisel on tootja ette näinud laskemoona jäljenduse kasutamise ning selleta nimetatud tegevusi teha ei tohi. Laskemoona jäljendus peab laskemoonast selgelt eristuma.

§ 27. Valve tulirelva ja laskemoona üle

(1) Tulirelva ja laskemoona ei või jätta valveta.

(2) Võistluse või treeningu ajal, välja arvatud juhul, kui tulirelv ja laskemoon asuvad relvakapis või -hoidlas, vastutab tulirelva ja laskemoona eest laskur.

(3) Kohtuniku või laskmist läbiviiva isiku korralduse kohaselt võib laskur jätta tulirelva võistluse või treeningu ajal treeneri või laskmist läbiviiva isiku vahetu valve alla vastutavale hoiule.

§ 28. Harjutuste läbiviimine laskemoonata ja tulirelva laadimata

(1) Harjutused, mille ajal laskemoona ei kasutata ja tulirelva ei laeta, võivad toimuda üksnes tulejoonel, ohutusalas või kohas, mis on selleks ette nähtud.

(2) Harjutuste läbiviimisel peab järgima lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskirja ja laskmise eest vastutava isiku, laskmist läbiviiva isiku või kohtuniku korraldusi.

§ 29. Rahvusvaheliste laskespordiorganisatsioonide nõuete arvestamine laskevõistluse läbiviimisel

Rahvusvahelise laskespordiorganisatsiooni reeglite kohase laskevõistluse läbiviimisel tuleb järgida selle organisatsiooni kehtestatud võistlusreegleid.

§ 30. Vähem kahjustavast harjutusrelvast laskmise ohutusnõuded

(1) Harjutusalal viibija peab täitma vähem kahjustava harjutusrelva ja selle laskemoona tootja ohutusnõudeid.

(2) Harjutusalal viibija peab kandma silmakaitsevahendit ja tema nahapind peab olema võimalikult suures ulatuses kaetud.

(3) Vähem kahjustavast harjutusrelvast laskmist läbiviiv isik ja laskmise juures viibija peavad olema harjutuses osalejatest eristatavad.

(4) Kui harjutusalal on vähem kahjustavast harjutusrelvast laskmisega mitteseotud objekt või esineb muu oht, peab laskmist läbiviiv isik, kohtunik või kontrollija, kes ohtu esimesena märkab, andma laskurile viivitamata käskluse laskmine katkestada.

(5) Kui harjutusalal märkab lõikes 4 nimetatud ohtu esimesena laskur, katkestab ta viivitamata vähem kahjustavast harjutusrelvast laskmise ja teavitab ohust teisi harjutusalal viibijaid.

§ 31. Määruse rakendamine

(1) Teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik nimetab § 20 lõikes 4 sätestatud ametniku ja kehtestab sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud korra hiljemalt 2027. aasta 31. jaanuaril.

(2) Enne käesoleva määruse jõustumist rajatud ja selleks kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku saanud lasketiir ja laskepaik ning teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiir ja laskepaik peavad vastama määruse nõuetele hiljemalt 2027. aasta 31. detsembril.

§ 32. Määruse kehtetuks tunnistamine

Siseministri 26. veebruari 2021. aasta määrus nr 12 „Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded“ tunnistatakse kehtetuks.