Relvaseadus (RelvS)

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil nõuded relvade, nende osade, laskemoona ja lahingumoona käitlemisele, tsiviilkäibesse lubamise, tsiviilkäibes olemise ning tsiviilkäibest kõrvaldamise õiguslikud alused, korra ja vastutuse, nõuded lasketiirule ja laskepaigale ning nendes valdkondades riikliku järelevalve teostamise alused ja korra.

(1¹) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(1²) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Утратил силу

(3) Утратил силу

§ 1¹. Mõisted

(1) Käesolevas seaduses mõistetakse relvana käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud relvi.

(2) Relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.

(3) Laskespordiorganisatsioon on käesoleva seaduse tähenduses rahvusvahelise laskespordiorganisatsiooni või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiühenduse liikmeks olev, laskesporti harrastavate laskespordiklubide üleriigiline ühendus, kes edendab laskesporti ja korraldab võistlusi.

(4) Laskespordiklubi on käesoleva seaduse tähenduses laskespordiga tegelevaid füüsilisi isikuid ühendav eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhitegevus on laskespordi arendamine ja kes on Eesti laskespordiorganisatsiooni liige.

(5) Muuseum on käesoleva seaduse tähenduses riigimuuseum, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum või muuseumiseaduse § 15 alusel asutatud muuseumide andmekoguga vabatahtlikult liitunud muuseum, mis vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 toodud muuseumi definitsioonile ning mis ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel, kultuuripärandiga seotud või meelelahutuslikel eesmärkidel omandab, säilitab, uurib ja eksponeerib relvi, tulirelva olulisi osi, piiratud käibega padrunisalvesid ja laskemoona.

(6) Muuseumi relvakollektsioon on käesoleva seaduse tähenduses ajaloolist või kultuurilist väärtust omavate relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede ja laskemoona korrastatud kogum või üksikeksemplarid, mida kasutatakse või mida on võimalik kasutada eksponeerimiseks või uurimistööks ja mis on kantud muuseumiseaduse § 15 alusel loodud muuseumide andmekogusse.

(7) Riigikaitses osalev isik on käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes on:

1) tegevväelane kaitseväeteenistuse seaduse § 7 tähenduses;

2) sõjaaja ametikohale määratud Kaitseliidu tegevliige;

3) sõjaaja ametikohale määratud reservis olev isik, kes on riigieelarvest tegevustoetust saava reservis olevate isikute esindusorganisatsiooni liige (edaspidi esindusorganisatsioon).

(8) Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset osutav ettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kes on meresõiduohutuse seaduse § 75³ kohaselt kaasatud laeval kõrgendatud ohu piirkonnas osutama relvastatud laevakaitset.

§ 2. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolevat seadust ei kohaldata:

1) asjale, mis ei ole relvaks konstrueeritud või kohandatud, kuid mida on võimalik sellena kasutada;

1¹) esemetele, mis on ette nähtud häire või märguandmiseks, elupäästmiseks, loomatapuks või -uinutamiseks või tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks, tingimusel et neid saab kasutada üksnes sel otstarbel;

2) enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale ja selle koopiale tingimusel, et nendest ei saa tulistada käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 nimetatud laskemoona;

3) laskekõlbmatuks muudetud relvale, mille kohta on väljastatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus (edaspidi Euroopa Komisjoni rakendusmäärus), III lisas sätestatud laskekõlbmatust tõendav dokument, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti;

3¹) enne 2016. aasta 8. aprilli laskekõlbmatuks muudetud relvale, mille kohta on käesoleva seaduse alusel väljastatud laskekõlbmatust tõendav tunnistus, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti;

4) strateegilise kauba seaduse kohaselt demilitariseeritud sõjarelvale, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti;

4¹) sõjarelvade, relvasüsteemide, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona Eestisse sisseveole ning Eestist väljaveole strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriloa alusel;

5) lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele lõhkematerjaliseadusega reguleeritud küsimustes, välja arvatud sõjarelva laskemoonale ja pürotehnilisele tootele ning lahingumoonale, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti;

5¹) Утратил силу

6) terariistale, mis on valmistatud kasutamiseks koduses majapidamises või olmes ja millel puuduvad käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 2 nimetatud eritunnused;

7) Утратил силу

8) ametirelvadele, nende laskemoonale ning valitsusasutuse või Kaitseliidu valduses olevale lahingumoonale, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti;

9) Kaitseliidu relvale ja selle laskemoonale, kui käesolev seadus või Kaitseliidu seadus ei sätesta teisiti;

10) ametirelvale ja selle laskemoonale, mida kannab relvastatud pardasaatja või teise riigi pädeva asutuse või Euroopa Liidu ameti ametnik, kes on kaasatud politsei või tolli tegevusse välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 3¹ sätestatud juhul;

11) riigi omandis ja riikliku ekspertiisiasutuse valduses olevale relvale ja laskemoonale, mida riiklik ekspertiisiasutus kasutab ekspertiiside tegemiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 10¹ sätestatud juhul;

12) Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset osutava ettevõtja teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreerimata relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona käitlemisele, välja arvatud käesoleva seaduse 2., 12³., 13. ja 13¹. peatükk.

(2) Утратил силу

(3) Käesolevas seaduses Euroopa Liidu ja Euroopa Liidu liikmesriikide kohta sätestatut kohaldatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ja Šveitsi suhtes.

§ 2¹. Tulirelvadealane teabevahetus ja koostöö Euroopa Liidus

(1) Politsei- ja Piirivalveamet vahetab Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutustega teavet avaliku korra, riigi julgeoleku või isiku ebausaldusväärsusega seotud põhjusel relvaloa, soetamisloa, relvakandmisloa või relva- ja padrunikollektsioneerimisloa (edaspidi kollektsioneerimisluba) andmisest keeldumise kohta ning tulirelva teise Euroopa Liidu liikmesriiki viimise eelloa ja loa kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel lähtutakse teabe vahetamisel järgmistest Euroopa Liidu otsekohalduvatest õigusaktidest:

1) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/686, milles nähakse ette nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ kohane üksikasjalik kord liidusisest tulirelvade üleandmist käsitleva teabe korrapäraseks elektroonseks vahetamiseks (ELT L 116, 03.05.2019, lk 1–4);

2) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1423, millega nähakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2021/555 ette teatavate tulirelvade omandamise või valdamise lubade andmisest keeldumist käsitleva teabe korrapärase elektroonilise vahetamise üksikasjalik kord (ELT L 307, 01.09.2021, lk 3–8).

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet vahetatakse siseturu infosüsteemi kaudu, mida on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11) (edaspidi siseturu infosüsteem).

(4) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi pädevaid asutusi siseturu infosüsteemi kaudu isikust:

1) kellele keelduti väljastamast käesoleva seaduse § 26 lõike 4 või 5 alusel kollektsioneerimisluba;

2) kellele keelduti väljastamast käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1, 2, 3, 5, 6, 6¹, 7, 8, 9, 11, 11¹ või 11² või lõikes 4 sätestatud loa andmist välistavate asjaolude tõttu relvaluba, soetamisluba või relvakandmisluba;

3) kelle relvaloa, soetamisloa, kollektsioneerimisloa või relvakandmisloa kehtivus peatati käesoleva seaduse § 26 lõikes 8, § 40¹ lõikes 7 või § 43 lõike 1 punktis 1, 1¹, 2, 2¹ või 5 sätestatud alusel;

4) kelle relvaluba, soetamisluba, kollektsioneerimisluba või relvakandmisluba tunnistati kehtetuks käesoleva seaduse § 26 lõikes 10 või 11, § 43 lõike 3 punktis 2, 9, 9¹, 9⁴ või 9⁵ või lõikes 3¹, 3² või 3³ või § 40¹ lõikes 7 sätestatud alusel.

(5) Siseturu infosüsteemi kaudu vahetatud teave jääb siseturu infosüsteemis juurdepääsetavaks kümneks aastaks alates käesoleva lõike punktides 1–3 osutatud kuupäevast, mis asjaomase keeldumisotsuse puhul kehtib ja on nimetatud kuupäevadest kõige hilisem, võttes arvesse võimalikku ajakohastamist komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/1423 artikli 4 alusel:

1) kuupäev, mis on siseturu infosüsteemis märgitud kuupäevana, millal tehti keeldumisotsus;

2) kuupäev, mis on siseturu infosüsteemis märgitud kuupäevana, millal kirjet viimati ajakohastati, et kinnitada, et keeldumisotsus on endiselt jõus;

3) kuupäev, mis on siseturu infosüsteemis märgitud keeldumisotsuse kindla lõppkuupäevana.

(6) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib, kas relvaluba, soetamisluba, relvakandmisluba või kollektsioneerimisluba taotleva isiku kohta on siseturu infosüsteemi esitatud teade, et talle on keeldutud väljastamast teises Euroopa Liidu liikmesriigis turvalisuse või tema ebausaldusväärsusega seotud põhjusel relva käitlemise luba.

(7) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi pädevaid asutusi siseturu infosüsteemi kaudu, et on väljastanud käesoleva seaduse § 62⁴ lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise dokumendi, ning kontrollib siseturu infosüsteemi esitatud teavet dokumentide kohta, mis on vajalikud relva ja laskemoona Eestisse või Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamiseks.

§ 3. Relvade ja laskemoona liigitus kasutusvaldkonna ning omaduste järgiизменено 01.10.2026

(1) Relvad jagunevad põhilise kasutusvaldkonna järgi järgmiselt:

1) ametirelv – relv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks, sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks ning Kaitseliidule teenistuskohustuste täitmiseks;

2) tsiviilrelv ‒ relv, mis on põhiliselt ette nähtud jahipidamiseks, asjakohase spordialaga tegelemiseks või turvalisuse tagamiseks.

(2) Ametirelvad jagunevad järgmiselt:

1) teenistusrelv – relv, mis on ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks ning sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks;

2) sõjaväerelv – relv, mis on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete või teenistuskohustuste täitmiseks.

(3) Sõjarelv on sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks oluline osa.

(4) Harjutusrelv on ametirelv, mis on spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud mittekahjustava või vähe kahjustava suunatud lendkeha väljalaskmiseks ja milles kasutatakse mittekahjustavat või vähe kahjustavat laskemoona, või treeninguks kasutatav tulirelv, millest ei ole võimalik tulistada.

(5) Teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona liigid ning teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona ning tulirelva osade käitlemise ja üleandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Sõjaväerelvade, nende laskemoona ning lahingumoona käitlemise nõuded ja korra ning üleandmise korra kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(7) Vanglateenistuse teenistusrelvadele ja nende laskemoona ning osade käitlemisele ja üleandmisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korda, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti.

(8) Ametirelvi, nende laskemoona ja lahingumoona ning tulirelva osi võib üle anda käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 6 või vangistusseaduse § 71 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(9) Ametirelva registrikanne näitab, mis korra kohaselt seda relva käideldakse ja selle üle arvestust peetakse.

§ 3¹. Relvastatud pardasaatja ning teise riigi ja Euroopa Liidu ameti ametniku ametirelvad ja nende laskemoon

(1) Teise riigi pädeva asutuse ja Euroopa Liidu ameti ametnikule, kes on kaasatud politsei või tolli tegevusse välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel, on lubatud järgmised ametirelva liigid:

1) tulirelv;

2) gaasirelv;

3) külmrelv;

4) pneumorelv;

5) elektrišokirelv;

6) harjutusrelv.

(2) Relvastatud pardasaatjale on lubatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud ametirelva liigid.

(3) Ametirelva laskemoonaks on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud ametirelvades kasutatav laskemoon.

(3¹) Relvastatud pardasaatja ning teise riigi ja Euroopa Liidu ameti ametniku ametirelva ja laskemoona võib Eestisse sisse tuua kavatsusega sama kaup muutmata kujul tagasi viia üksnes vastava Eesti ametiasutuse teatise alusel.

(4) Relvastatud pardasaatja ning teise riigi pädeva asutuse ja Euroopa Liidu ameti ametnik võib ametirelva kasutada üksnes juhul, kui esineb oht ametniku või teise inimese elule. Relva on keelatud kasutada lapse, vanuri ja ilmsete raseduse tunnustega naise vastu, välja arvatud nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või nende relvitustamiseks.

(5) Relvastatud pardasaatja ning teise riigi pädeva asutuse ja Euroopa Liidu ameti ametniku ametirelva alaliigid ning teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva ja selle laskemoona käitlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 4. Tulirelva kasutamine ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel

Ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel, sealhulgas filmivõtetel ja etendustel, võib tulirelva kasutada üksnes Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel isik, kellel on relvaluba. Kasutada on lubatud üksnes paukpadruneid.

§ 5. Pärandvaras olev relv ja laskemoon

(1) Isik, kelle valdusse sattusid relv ja laskemoon omaniku surma tõttu, on kohustatud need viivitamata üle andma politseile käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras.

(2) Alates pärandi vastuvõtmise päevast kolme kuu jooksul on pärijal õigus:

1) esitada taotlus päritud relva kohta relvaloa saamiseks;

2) esitada taotlus päritud relva laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks;

3) võõrandada päritud relv ja laskemoon käesoleva seadusega kehtestatud korras.

(3) Kui pärijale keeldutakse päritud relva kohta relvaluba andmast, peab pärija võõrandama relva ja laskemoona kolme kuu jooksul, arvates relvaloa andmisest keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.

(4) Pärandvaras olevat, tsiviilkäibes keelatud, kuid kollektsioneerida lubatud relva ja laskemoona võib võõrandada riigile või kollektsioneerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud korras.

(5) Kui omanik ei ole relva ja laskemoona võõrandanud käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3 kehtestatud tähtaja jooksul, kuuluvad relv ja laskemoon sundvõõrandamisele.

§ 6. Relva ja laskemoona sundvõõrandamine

(1) Sundvõõrandamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona võtmist riigi omandisse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel.

(2) Relv ja laskemoon sundvõõrandatakse õiglase ja kohese hüvitise eest. Hüvitis makstakse sundvõõrandamisele kuuluva relva või laskemoona omanikule, valdajale või pärijale.

(3) Sundvõõrandamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet. Sundvõõrandamise otsuses näidatakse sundvõõrandamise alus, väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurus ja hüvitise saaja. Otsus tehakse teatavaks hüvitise saajale.

(3¹) Kui hüvitise saaja ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning sundvõõrandamise otsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib Politsei- ja Piirivalveameti ametnik otsuse avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3²) Sundvõõrandamise otsuse avaldamisel Ametlikes Teadaannetes avaldatakse hüvitise saaja isikuandmetest tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg. Sundvõõrandamise otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle Ametlikes Teadaannetes avaldamise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamise.

(4) Sundvõõrandamisele kuuluva relva ja laskemoona eest väljamakstava hüvitise arvestamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(5) Sundvõõrandatud relva ja laskemoona realiseerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 7. Ühisomandis olev relv ja laskemoon

(1) Kui abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühisvara jagamisel jäävad ühele neist teise nimele registreeritud relv ja laskemoon, on ta kohustatud need viivitamata üle andma politseile käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras.

(2) Alates jagatud varale omandiõiguse tekkimise päevast kolme kuu jooksul on omanikul õigus:

1) esitada avaldus omandatud relva kohta relvaloa saamiseks;

2) esitada taotlus relva laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks;

3) võõrandada relv ja laskemoon kolme kuu jooksul käesoleva seadusega kehtestatud korras.

(3) Juhul kui relvaloa andmisest keeldutakse, tuleb relv ja laskemoon võõrandada kolme kuu jooksul, arvates keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.

(4) Kui omanik ei ole relva ja laskemoona võõrandanud käesoleva paragrahvi lõikega 2 või 3 kehtestatud tähtaja jooksul, kuuluvad relv ja laskemoon sundvõõrandamisele.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on paralleelrelvaluba sama relva kohta ning tal on käesoleva seaduse kohased tingimused relva hoidmiseks, võib ta relva ja laskemoona käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud toimingute ajal oma käes hoida.

§ 8. Pankrotivaras olev relv ja laskemoon

(1) Pankroti korral peab pankrotihaldur tagama pankrotivaras oleva relva ja laskemoona hoidmise käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.

(2) Pankrotivaras olevat relva ja laskemoona võib võõrandada käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras. Relva võõrandamise luba väljastatakse pankrotihalduri taotluse alusel.

(3) Kui pankrotivaras olevat relva ja laskemoona ei õnnestu võõrandada kuue kuu jooksul pärast pankroti väljakuulutamist, hävitatakse need käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras.

(4) Pankrotivaras olevale sõjarelvale, sõjarelva laskemoonale ja lahingumoonale kohaldatakse käesoleva seaduse 11¹. peatüki 3. jaos sätestatud nõudeid.

§ 8¹. Täitemenetluse objektiks olev relv ja laskemoon

(1) Täitemenetluse käigus peab kohtutäitur tagama täitemenetluse objektiks oleva relva ja laskemoona hoidmise käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.

(2) Täitemenetluse objektiks olevat relva ja laskemoona võib võõrandada käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras. Relva võõrandamise luba väljastatakse kohtutäituri taotluse alusel.

(3) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulisi osi ei või arestida ega täitemenetluses müüa.

§ 9. Relva ja laskemoona leid

(1) Isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras.

(2) Politsei teatab leitud relvast ja laskemoonast avalikult seitsme tööpäeva jooksul arvates leitud relva ja laskemoona temale üleandmise päevale järgnevast päevast.

(3) Kui leitud relva või laskemoona omanik või valdaja ei ole kuue kuu möödumisel avalikult teatamisest selgunud, on leidjal õigus leitud relv ja laskemoon omandada juhul, kui ei ole tuvastatud relva eelnevat kasutamist seadusvastastes toimingutes.

(4) Alates leitud varale omandiõiguse tekkimisest kolme kuu jooksul on omanikul õigus:

1) esitada taotlus omandatud relva kohta relvaloa saamiseks;

2) esitada taotlus omandatud relva laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks;

3) võõrandada relv ja laskemoon käesoleva seadusega kehtestatud korras.

(5) Kui leidjale keeldutakse leitud relva kohta relvaluba andmast, tuleb relv ja laskemoon võõrandada kolme kuu jooksul, arvates keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.

(6) Leitud, tsiviilkäibes keelatud, kuid kollektsioneerida lubatud relva ja laskemoona võib võõrandada riigile või kollektsioneerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud korras.

(7) Kui leidja ei ole relva ja laskemoona võõrandanud käesoleva paragrahvi lõikega 4 või 5 kehtestatud tähtaja jooksul, kuuluvad need sundvõõrandamisele.

§ 10. Relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsimineku ja hävimise juhtumist teatamine

(1) Relvavaldaja on kohustatud viivitamata teatama politseile relva käitlemisest või kasutamisest, kui relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju.

(2) Relva kasutamine käesoleva seaduse mõistes on vahetu ja eesmärgipärane tegevus objekti tabamiseks või kahjustamiseks relvaga.

(3) Relvavaldaja on kohustatud igast relva kaotsimineku või hävimise juhtumist viivitamata teatama politseile.

§ 10¹. Ekspertiisiasutuses ekspertiiside tegemiseks kasutatavate relvade ja laskemoona käitlemine

Riigi omandis olevate relvade ja laskemoona, mida riiklik ekspertiisiasutus kasutab ekspertiiside tegemiseks, käitlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 11. Relvade liigitamine

Relvad liigitatakse järgmiselt:

1) tulirelv ‒ relv või seade, mis on ette nähtud või mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha;

2) gaasirelv – relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga;

3) pneumorelv – relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise suruõhu või muu surugaasi energiast;

4) külmrelv – relv, mis on ette nähtud objekti kahjustamiseks lihasjõu abil vahetus kontaktis kahjustatava objektiga;

5) heitrelv – relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise inimese kehalise jõu või mehaanilise seadise abil;

6) elektrišokirelv – relv, mille toime põhineb elektrienergia kasutamisel;

7) hoiatus- ja signaalrelv – seade, millel on padrunipesa ja mis on valmistatud üksnes paukpadrunite või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida ei ole võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks;

8) akustiline relv – spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümberehitatud või kohandatud tulirelv, sealhulgas automaattulirelv, mida kasutatakse eelkõige teatrietendusel, fotosessioonil, filmi- või televisioonisalvestusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadil või spordisündmusel ning nendeks harjutamisel;

9) laskekõlbmatu relv – tulirelv või akustiline relv, mis on muudetud laskekõlbmatuks nii, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud kasutuskõlbmatuks ning neid ei ole võimalik relva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada ega ümber ehitada.

§ 12. Tulirelvade liigitamine

(1) Tulirelvade liigid pikkuse ja relvaraua pikkuse järgi on:

1) püss – tulirelv, mille üldpikkus on üle 600 mm ja relvaraua (relvaraudade) pikkus üle 300 mm;

2) püstol – tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600 mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille padrunid võivad padrunisalves paikneda ühes või mitmes reas;

3) revolver – trumliga tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600 mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille trummel on nii padrunisalveks kui ka padrunipesaks.

(2) Tulirelvade liigid kasutatava padruni järgi on:

1) tulirelv, mille laskemoonaks on kesktulepadrun;

2) tulirelv, mille laskemoonaks on ääretulepadrun.

(3) Tulirelvade liigid relvaraua õõne järgi on:

1) sileraudne – tulirelv, mille relvaraua õõs on sile, ilma vintsoonteta;

2) vintraudne – tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned;

3) kombineeritud – sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv.

§ 12¹. Relvade klassidesse liigitamine

(1) A-klassi relvad on:

1) automaattulirelv – tulirelv, mille ümberlaadimine toimub automaatselt iga kord pärast lasku ja millega saab päästiku ühekordsel vajutamisel teha rohkem kui ühe lasu;

2) mõne muu eseme kuju imiteeriv tulirelv;

3) automaattulirelv, mis on ümber ehitatud poolautomaatseks tulirelvaks;

4) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püstol, millele on kinnitatud rohkem kui 20 padrunit mahutav padrunisalv, mis võimaldab padrunisalve vahetamata tulistada rohkem kui 21 padrunit;

5) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püss, millele on kinnitatud rohkem kui 10 padrunit mahutav padrunisalv, mis võimaldab padrunisalve vahetamata tulistada rohkem kui 11 padrunit;

6) poolautomaatne püss, mille pikkust on võimalik kokkupandava kaba, teleskoopkaba või tööriistadeta eemaldatava kaba abil vähendada pikkuseni alla 600 mm, mõjutamata relva funktsioone;

7) kõik käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist akustiliseks relvaks.

(2) B-klassi relvad on:

1) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav mitmelasuline püstol;

2) kesktulepadrunit kasutav ühelasuline püstol;

3) ääretulepadrunit kasutav ühelasuline püstol üldpikkusega alla 280 mm;

4) poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad rohkem kui kolm ääretulepadrunit;

5) poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad rohkem kui kolm, kuid vähem kui kaksteist kesktulepadrunit;

6) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püstol, millele on kinnitatud kuni 20 padrunit mahutav padrunisalv;

7) revolver;

8) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav mitmelasuline sileraudne püss relvaraua pikkusega kuni 600 mm;

9) kõik käesoleva lõike punktides 1–4, 6–8 ja 10 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist akustiliseks relvaks;

10) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–6 loetlemata poolautomaatsed, automaattulirelvadega sarnanevad tulirelvad tsiviilkasutuseks.

(3) C-klassi relvad on:

1) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav mitmelasuline sileraudne püss relvaraua pikkusega üle 600 mm;

2) ühelasuline püss;

3) poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kolm ääretulepadrunit;

4) käsitsi ümberlaetav ääretulepadrunit kasutav püss;

5) poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kolm kesktulepadrunit;

6) käsitsi ümberlaetav püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kaksteist kesktulepadrunit;

7) ühelasuline ääretulepadrunit kasutav püstol üldpikkusega vähemalt 280 mm;

8) kõik käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 ja käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist akustiliseks relvaks;

9) käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud tulirelvad, mis on muudetud laskekõlbmatuks Euroopa Komisjoni rakendusmääruse I lisa kohaselt;

10) käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud relvad.

(4) Relva kuuluvus käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud klassi määratakse, kui relv kantakse käesoleva seaduse § 62⁴ lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumendile.

§ 13. Gaasirelvade liigitamine

Gaasirelvade liigid on:

1) gaasipihusti;

2) gaasipüstol, gaasirevolver – gaasirelv, mis on ette nähtud tulistamiseks ainult gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga.

§ 14. Pneumorelvade liigitamine

Pneumorelvade liigid on:

1) pneumopüss;

2) pneumopüstol, pneumorevolver.

§ 15. Külmrelvade liigitamine

(1) Külmrelvade liigid on:

1) löögirelv (kumminui, teleskoopnui, kettnui, teraspiits, kasteet jt);

2) torkerelv (pistoda, torketääk, stilett jt);

3) torke-lõikerelv (jahinuga ja -puss, allveenuga, tääknuga jt);

4) torke-raierelv (mõõk jt).

(2) Kumminui on kummist või plastmassist löögirelv, mis on ette nähtud enesekaitseks ja ründe tõkestamiseks ründaja lühiajalise kahjustamise teel.

(3) Утратил силу

§ 16. Heitrelvade liigitamine

Heitrelvade liigid on:

1) amb – relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise mehaanilise seadise abil;

2) sportvibu;

3) allveerelv (allveepüss ja -püstol);

4) viskerelv (visketähik, viskepiik, viskenuga).

§ 17. Laskemoon ja selle liigitamine

(1) Laskemoon on terviklik padrun, mis koosneb järgmistest padrunikomponentidest:

1) püssirohi või muu paiskelaeng;

2) sütik;

3) kuul, haavel või muu lendkeha;

4) padrunikest.

(2) Padrunite liigid on:

1) tulirelvapadrun, mille lendkehaks on kuul või haavel;

2) gaasirelvapadrun, mille lendkehaks on gaas.

(3) Tulirelvapadrunite liigid on:

1) kesktulepadrun – padrun, milles püssirohu või paiskelaengu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja keskel;

2) ääretulepadrun – padrun, milles püssirohu või paiskelaengu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja äärikus.

§ 18. Piiramata tsiviilkäibega relvad ja laskemoon

(1) Piiramata tsiviilkäibega relvad on:

1) gaasipihusti;

2) kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasa arvatud) pneumorelv;

2¹) hoiatus- ja signaalrelv, mis vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele ning millest ei ole võimalik tulistada gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga;

3) jahinuga ja -puss;

3¹) tääknuga;

3²) torketääk;

4) allveenuga;

5) spordiotstarbeline vehklemisrelv (epee, espadron, florett jt);

6) ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduv külmrelv (mõõk, pistoda, rapiir jt) või selle koopia;

7) amb;

8) sportvibu;

9) allveerelv.

(2) Piiramata tsiviilkäibega padrunikomponent on kuul, haavel või muu lendkeha ja padrunikest.

(3) Piiramata tsiviilkäibega relvale ja laskemoonale laieneb käesolev seadus üksnes käesoleva paragrahvi lõigete 4–9 ning käesoleva seaduse § 10 lõike 1 ja § 28 lõike 2 osas.

(4) Piiramata tsiviilkäibega relva ega selle laskemoona ei või soetada, omada, vallata, kanda, hoida ega edasi toimetada alla 18-aastane isik.

(4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2¹ nimetatud relva kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 50 lõigetes 2–4 sätestatut.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4–9 nimetatud relva võib vallata, kanda, hoida ja edasi toimetada vastavat spordiala harrastav vähemalt kümneaastane isik.

(5¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 nimetatud relva võib kasutada jahiks vähemalt 18-aastane isik jahiseaduses sätestatud korras ja tingimustel.

(6) Lubatud on üksnes lakrimaatoritega CS või pipragaasiga (kapsaitsiiniga) täidetud gaasipihustid. Kasutatava gaasi kontsentratsioon seejuures võib olla kuni 5%.

(7) Gaasipihusti, pneumorelva, hoiatus- ja signaalrelva valmistamiseks ja ümbertegemiseks on nõutav käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud tegevusluba.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud külmrelva võib ohutust tagades kanda ja kasutada ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooni järgimiseks ning traditsioone järgiva võitluse imiteerimiseks.

(9) Kultuuriväärtuste kategooriasse kuuluvate piiramata tsiviilkäibega relvade väljavedu ning edasitoimetamine toimub kooskõlas kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega.

§ 19. Piiratud tsiviilkäibega relvad ja laskemoon

(1) Piiratud tsiviilkäibega relvad on:

1) gaasirelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud gaasipihusti;

2) pneumorelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktis 2 nimetatud pneumorelv;

3) külmrelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktides 3–6 ning § 20 lõikes 2 nimetatud külmrelvad;

4) Утратил силу

5) tulirelvad, välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad;

6) akustilised relvad.

(1¹) Piiratud tsiviilkäibega võib olla ka sõjarelv, millele on käesoleva seaduse § 23 kohane tüübikinnitus antud ning mida ei ole nimetatud § 20 lõike 1 punktides 5 ja 7 ega sama paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud loetelus, ning selle laskemoon.

(2) Piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele, välja arvatud juhul, kui relv soetatakse relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.

(3) Piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.

§ 20. Tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon

(1) Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on:

1) tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju;

2) Утратил силу

3) tulirelv, mida on võimalik antud relvaliigile tavalist määra ületavalt kokku panna (lükata) või lühendada;

4) tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist;

5) automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu;

6) tulirelv, millel puudub valmistaja markeering;

7) eriohtlikkusega relv, granaadiheitja ja käesoleva seaduse § 83³ lõike 1 punktides 2–4 nimetatud sõjarelv.

(2) Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on:

1) kasteet, kasteetnuga, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;

2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse;

3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.

(3) Tsiviilkäibes on keelatud elektrišokirelv.

(4) Tsiviilkäibes keelatud laskemoon on:

1) gaasipüstoli- ja -revolvripadrun, mis sisaldab närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet, mis võib põhjustada sellise tervisekahjustuse, mille kõrvaldamiseks on vaja arstiabi;

2) soomustläbiv laskemoon – tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav kõvasüdamik;

3) soomust läbistava toimega lõhkelaskemoon ja sellise laskemoona kuulid;

4) soomust läbistava toimega süütelaskemoon ja sellise laskemoona kuulid;

5) õõnsaotsalise kuuliga püstoli- ja revolvripadrun;

6) eriohtlikkusega relvade, granaadiheitja ja käesoleva seaduse § 83³ lõike 1 punktides 2–4 nimetatud sõjarelva laskemoon.

(5) Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 20¹. Tulirelva osad

(1) Tulirelva osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk, padrunipesa, kaitseriiv, adapter, padrunisalv ning muu tulirelva osa või varuosa, mis on spetsiaalselt tulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik tulirelva kasutamiseks.

(2) Tulirelva osadena käsitatakse ka selle lisaseadmeid helisummutit, lasersihikut ja öösihikut.

(3) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mida on lubatud tulirelvale kinnitada ja kasutada vaid lasketiirus, laskepaigas, jahipidamisel ning jahiseaduse § 23 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Helisummuti omamise õiguse annab relvaluba.

(3¹) Helisummuti tulirelvale kinnitamise piirang ei kehti käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 1 või 2 või § 31 lõike 1 punktis 2 või 6 nimetatud otstarbel registreeritud püssi kohta tingimusel, et seda püssi kantakse vaid jahipidamisel, lasketiirus või laskepaigas.

(4) Lasersihik on tulirelvale sihtimiseks ettenähtud seade, kus sihtimiseks kasutatakse laserikiirt. Lasersihikut võib soetada, omada ja vallata vaid vastava spordialaga tegelemise eesmärgil. Lasersihikut on lubatud kasutada Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset osutava ettevõtja relval.

(5) Öösihik on puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. Öösihikut on lubatud soetada, omada, vallata ja kinnitada jahipidamise otstarbel registreeritud püssile ja kinnitada tulirelvale vaid lasketiirus, laskepaigas ning jahipidamisel jahiseaduses lubatud juhul. Öösihiku soetamise õiguse annab jahipidamise otstarbel väljastatud relvaluba, millele on kantud jahipidamise otstarbel registreeritud püss.

(5¹) Öösihiku tulirelvale kinnitamise piirang ei kehti käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 1 ja § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud jahinduse otstarbel registreeritud püssi kohta tingimusel, et seda püssi kantakse vaid lasketiirus, laskepaigas või jahipidamisel jahiseaduses lubatud juhul.

(5²) Juriidiline isik võib soetada, omada ja vallata tulirelva lisaseadmeid, kui talle on väljastatud käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud jahinduse otstarbel relvaluba või tegevusluba § 66 lõike 1 punktis 1, 1¹, 2, 4 või 5 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks.

(6) Padrunisalv on tulirelva osaks olev või vahetatav seade, mis on ette nähtud padrunite mahutamiseks ja nende laadimiseks padrunipessa.

(7) Poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püstoli padrunisalve, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püssi padrunisalve, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit (edaspidi mõlemad piiratud käibega padrunisalv), tohib soetada, omada ja vallata üksnes füüsiline või juriidiline isik:

1) kellele väljastatud relvaloale on märgitud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2¹ või 6 või § 31 lõike 1 punktis 2¹, 3 või 7 nimetatud otstarve;

2) kellele on käesoleva seaduse alusel väljastatud kollektsioneerimisluba;

3) kellele on Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud relvaluba tulirelvale, millele sobib kinnitamiseks piiratud käibega padrunisalv;

4) kellele on käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punkti 1, 1¹, 2, 4 või 5 või § 83³³ alusel väljastatud tegevusluba;

5) kes on riigikaitses osalev isik ja kelle relvaloale kantud relva andmetele on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta;

6) kes osutab Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset.

(8) Piiratud käibega padrunisalveks ei peeta padrunisalve, mis on ette nähtud relvadele, mida hakati tootma enne 1946. aastat, ja mis ei sobi kinnitamiseks relvatüübile, mida hakati tootma pärast 1945. aastat.

(9) Piiratud käibega padrunisalve on lubatud tulirelvale kinnitada ja kasutada üksnes lasketiirus või laskepaigas, akustilise relva puhul ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamisel. Piiratud käibega padrunisalve hoitakse käesoleva seaduse § 46 lõikes 3 sätestatud korras. Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 sätestatud nõudele vastav isik võib piiratud käibega padrunisalve tulirelvale kinnitada ja kasutada Kaitseliidu seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimustel ja korras.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatut ei kohaldata relva- ja padrunikollektsiooni kuuluva relva piiratud käibega padrunisalvele. Kui eraldi eksponeeritakse vaid piiratud käibega padrunisalve, peab see asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinis.

§ 21. Tulirelva olulised osadсудебная практика

(1) Tulirelva olulised osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud.

(1¹) Tulirelva oluliste osadena käsitatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaks.

(2) Tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.

(3) Lukk on tulirelva oluline osa, mis sulgeb padrunipesa ja hoiab löögimehhanismi padrunipesa suhtes lasu tegemiseks ettenähtud asendis.

(4) Adapter on tulirelva relvarauda paigutatav relvaraud või vahetatav mehhanism.

§ 23. Relva ja laskemoona tüübikinnitus

(1) Relva ja laskemoona tüübikinnituse (edaspidi tüübikinnitus) käigus tehakse kindlaks relva- või padrunimudeli või tulirelva olulise osa tsiviilkäibesse lubatavus ja määratakse kasutusvaldkond, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 3 ja 25.

(2) Tulirelva olulisele osale tehakse tüübikinnitus koos relvamudeliga, mille külge paigaldamiseks on osa ette nähtud. Tüübikinnitusele ei kuulu relvade ja padrunite modifikatsioonid, kumminuiad, teleskoopnuiad ega piiramata tsiviilkäibega relvad.

(3) Relv loetakse relvamudeliks siis, kui:

1) selle ehitus ja kuju kogumina on kordumatu või

2) see on algseks prototüübiks ühe ja sama tootja poolt valmistatud teistele samasuguse ehituse ja kujuga relvadele ning selle nimetuses järgneb tootja- või marginimele vahetult vähemalt üks seda relvamudelit sama tootja teistest relvadest eristav tähis.

(4) Laskemoon loetakse laskemoona mudeliks vastavalt padruni kaliibritähisele, mis näitab üheaegselt nii pihtamislaengu kui ka padrunikesta üldehitust või viitab relvale, mille laskemoonaks laskemoona mudel algselt konstrueeriti. Kaliibritähiste sünonüümid loetakse ühe ja sama laskemoona mudeli tähistusteks.

(5) Tuli-, gaasi- ja pneumorelv loetakse vastavate relvade modifikatsiooniks, kui:

1) selle relva mudelile on antud tüübikinnitus,

2) ühesugused on nii relvamudeli ja -modifikatsiooni kuju kui ka mehhanismide ehitus ja paigutus, välja arvatud spetsiaalsed muudatused parema- või vasakukäeliseks kasutamiseks ja selle muu ehitus on mudeliga samane ja erinev on ainult kaliibritähis,

3) selle muu ehitus on relvamudeliga samane, kuid mõõtmed on proportsionaalselt väiksemad,

4) selle muu ehitus vastab relvamudelile, kuid relvaraud on pikem või lühem või

5) selle relvamudeli ja -modifikatsiooni vahelised erinevused avalduvad viimistluses ning püssilae või käepideme või muu tugiosa materjalis.

(6) Padrunid jagunevad erinevate pihtamislaengute alusel padrunimodifikatsiooniks, kui:

1) selle padruni mudelile (kaliibritähise järgi) on antud tüübikinnitus,

2) selle kuuli ehitus on erinev,

3) selle haavlite-kartetšide läbimõõt on erinev või

4) sellel on muu pihtamislaeng.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 2–4 nimetatud erinevuste puudumisel loetakse erineva pikkuse või erinevast materjalist padrunikestaga sileraudse püssi padrunid samaks padrunimudeliks ja -modifikatsiooniks.

(8) Huvitatud isiku taotlusel tehakse tüübikinnitus relva või laskemoona Eestisse sissetoomisel, Eestis valmistamisel, teisest kasutusvaldkonnast ületoomisel, samuti pärast relva ümberehitamist.

(9) Relvade käitlemise seaduslikkuse üle järelevalvet või süüteoasja menetlust teostama volitatud asutuse taotlusel tehakse tüübikinnitust juhul, kui:

1) otsustatakse käesoleva seaduse alusel antavate lubade väljastamine, kehtivuse peatamine või pikendamine;

2) on vaja kindlaks teha või üle kontrollida relva või laskemoona liiki, lähtudes käesoleva seaduse 2. peatükist ning §-dest 3 ja 25.

(10) Relva- ja padrunimudeli tüübikinnitust tehakse vastava tehnilise dokumentatsiooni ja tehnilise kirjanduse alusel. Tüübikinnitust tegeval asutusel on õigus nõuda tüübikinnituse algatajalt konkreetse relvaeksemplari või täiendavate materjalide esitamist.

(11) Tüübikinnituse tulemusena tsiviilrelvaks tunnistatud relvamudeli andmed kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registri tüübikinnituste loetelusse tsiviilkäibesse lubatud tsiviilrelva mudelina. Relvamodifikatsiooni andmed kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ilma tüübikinnituseta. Registrikande alusel loetakse tsiviilrelva laskemoonaks sellised padrunid, mille kohta on teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud valmistaja ja pihtamislaengu andmed. Enne 2002. aasta 31. märtsi tsiviilkäibesse lubatud relvade ja laskemoona mudelid ning modifikatsioonid loetakse tüübikinnituse saanuks, kui registrikandega ei ole määratud teisiti.

(12) Tsiviilkäibes keelatud relva- ja padrunimudelitele ning nende modifikatsioonidele tehakse tüübikinnitus ainult selle relva või padruni kollektsioneerimise registreerimiseks.

(13) Tüübikinnituse tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(14) Tüübikinnitust teeb Vabariigi Valitsuse määrusega volitatud asutus.

§ 24. Teenistus- ja tsiviilrelvade register ning elektrooniline menetlus

(1) Teenistus- ja tsiviilrelvade register on käesolevas seaduses sätestatud lubade ja Euroopa tulirelvapassi taotluste esitamiseks ja menetlemiseks, lubade ja passi väljastamiseks või sellest keeldumiseks, loa omajate, relvade ja laskemoona tüübikinnituste, relvade ja laskemoona ning nende omanike ja valdajate üle arvestuse pidamiseks asutatud andmekogu. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri eesmärk on:

1) tagada Eestisse kaubana saabunud ja Eestis alaliselt asuvate teenistus- ja tsiviilrelvade ning nende laskemoona, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete ja laskekõlbmatute relvade jälgitavus;

2) tagada käesoleva seaduse § 83³³ lõikes 1 sätestatud tegevusloa omaja soetatud või valmistatud sõjarelva, relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona jälgitavus;

3) tagada käesoleva seaduse alusel luba taotlevate isikute, loa omajate ning relvaomanike ja -valdajate üle tõhus järelevalve;

4) hõlbustada registrisse kantud relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja lahingumoona vaba liikumist ning nende andmete alusel järelevalve teostamist;

5) lihtsustada aruannete ja analüüside koostamist ning teadus- ja arendustegevust.

(2) Teenistus- ja tsiviilrelvade registris töödeldakse järgmisi andmeid:

1) loa taotlemise ja väljastamisega seotud andmed, mis on vajalikud käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks;

2) loa omajate ja relvaomanike andmed, sealhulgas nende isikut tõendava dokumendi ja tervisetõendi andmed;

3) piiratud tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona, püssirohu ja sütikute andmed;

4) relva- ja padrunikollektsiooni kuuluvate relvade, välja arvatud muuseumi relvakollektsiooni kuuluvate relvade andmed;

5) laskekõlbmatute relvade andmed;

6) laskekõlbmatute relvade omanike andmed;

7) tüübikinnitusega relvamarkide ja -mudelite ning nende modifikatsioonide andmed;

8) tüübikinnitusega padrunimudelite ja nende modifikatsioonide andmed;

9) teenistusrelvade, nende oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona omanike ning valdajate andmed;

10) sõjarelva, relvasüsteemi, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käibe jälgitavuse tagamiseks vajalikud andmed;

11) leitud relva andmed;

12) leitud relvast teavitaja andmed;

13) asitõendiks tunnistatud või konfiskeeritud relva andmed.

(3) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse registri põhimääruses.

(4) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Relva andmed kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse Eestisse sisseveol, Eestis relva valmimisel ja markeerimisel, registreerimata relva leidmisel, relva asitõendiks tunnistamisel või konfiskeerimisel ning relva sõjaväerelvade registrist teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmisel.

(6) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ei kanta järgmiste relvade andmeid:

1) piiramata tsiviilkäibega relv;

2) Утратил силу

3) transiitveosena veetav relv;

4) teenistusrelvade hulka kuuluv külmrelv.

(7) Käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1–2, 5 ja 6 sätestatud tegevusloa omaja esitab teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse andmed, mis tagavad tsiviilkäibes lubatud relva, tulirelva olulise osa, lisaseadme, piiratud käibega padrunisalve, laskemoona, püssirohu ja sütiku käibe jälgitavuse.

(8) Käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktides 1 ja 6 sätestatud tegevusloa omaja esitab teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse andmed, mis tagavad sõjarelva, relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva laskemoona ning lahingumoona käibe jälgitavuse.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks võib töödelda ka isiku varasemaid rahvastikuregistri isikuandmeid.

(10) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet. Volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.

(11) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri isikustatud andmed on juurdepääsupiiranguga ning tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

(11¹) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri alamregistri, Kaitsepolitseiameti relvaregistri (edaspidi Kaitsepolitseiameti relvaregister) andmed, mis on kogumina või üksikult riigisaladus, salastatakse ning neid kasutatakse ja kaitstakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.

(12) Käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud relva omaval asutusel, § 66 lõikes 1 ja § 83³³ lõikes 1 nimetatud tegevusloa omajal, tüübikinnituse tegijal, kohtutäituril, pankrotihalduril ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses nimetatud usaldusisikul on juurdepääs teenistus- ja tsiviilrelvade registri isikuandmetele, et täita neile käesoleva seaduse alusel antud ülesandeid. Muudel isikutel on juurdepääs registri isikuandmetele juhul, kui see õigus tuleneb seadusest.

(13) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatule väljastatakse isikuandmeid andmesubjekti nõusolekul. Andmesubjekti nõusolekuta väljastatakse isikuandmeid teadus- ja ajaloouuringuks, riiklikuks statistikaks või süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks ning Andmekaitse Inspektsioonile, et tagada tema ülesannete täitmine, ning muul juhul, kui teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud andmete väljastamine või edastamine on seaduses sätestatud.

(14) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruses sätestatakse:

1) registri ülesehitus ja organisatsiooniline struktuur;

1¹) vastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded;

1²) Kaitsepolitseiameti relvaregistri erisused;

2) registrisse kantud andmete koosseis;

3) registri andmeandjad ja -saajad;

4) andmevahetuse viis;

5) vajaduse korral muud registri pidamisega seotud korralduslikud küsimused.

(15) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relva, sealhulgas laskekõlbmatu tulirelva, selle omaniku ja käesoleva seaduse alusel väljastatud loa andmetel on õiguslik tähendus.

(16) Käesoleva seaduse alusel väljastatava loa ja Euroopa tulirelvapassi taotlus ning sellega seotud dokumendid esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile elektroonilise iseteeninduskeskkonna kaudu teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Kui taotlust ja sellega seotud dokumente ei ole võimalik esitada elektroonilise iseteeninduskeskkonna kaudu, esitatakse need Politsei- ja Piirivalveametile, kes kannab andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

(17) Käesoleva seaduse alusel väljastatud loa ja Euroopa tulirelvapassi andmed tehakse taotlejale ja käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktis 1, 2, 4 või 5 sätestatud tegevusalal tegutsejale kättesaadavaks teenistus- ja tsiviilrelvade registri kaudu. Loa väljastamise kohta saadetakse taotlejale teade Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilisse iseteeninduskeskkonda, taotleja elektronposti aadressil, lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril või mõnel muul kokkulepitud viisil.

(18) Välisriigile võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid edastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.

(19) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutaval töötlejal on õigus isiku nõusolekul kasutada tema registrisse kantud kontaktandmeid, et saata järgmisi teavitusi:

1) käesoleva seaduse alusel isikule väljastatud loaga seotud teave, näiteks loa teenistus- ja tsiviilrelvade registris kättesaadavaks tegemine või loa kehtivusaja lõppemine;

2) õigusaktide muudatused;

3) muu relvade käitlemisega seotud teave.

(20) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutaval töötlejal on õigus kasutada registrisse kantud kontaktandmeid, et pärida tagasisidet isikule teenistus- ja tsiviilrelvade registri kaudu osutatud teenusega rahulolu kohta.

§ 24¹. Sõjaväerelvade registerизменено 01.10.2026

(1) Sõjaväerelvad kantakse sõjaväerelvade registrisse, mille eesmärk on pidada arvestust Kaitseväele lahingutegevuseks ning Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete ja -kohustuste täitmiseks soetatud relvade üle.

(2) Sõjaväerelvade registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.

(2¹) Kaitseliidul on õigus edastada sõjaväerelvade registrisse kantud Kaitseliidu tegevliikme isikuandmeid Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ sätestatud eesmärgil edastab Kaitseliit kaks korda aastas Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile sõjaväerelvade registrisse kantud Kaitseliidu tegevliikme kohta, kes hoiab oma elukohas sõjaväerelvade registrisse kantud relva, järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood.

(3) Sõjaväerelvade registri põhimääruse kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 25. Relva- ja padrunikollektsioon

(1) Relva- ja padrunikollektsioon (edaspidi kollektsioon) on relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede või padrunite korrastatud kogum, mida säilitatakse ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel.

(2) Kui see ei ohusta riigi julgeolekut ega avalikku korda, võib kollektsiooni asutada ja seda pidada Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud kollektsioneerimisloa alusel:

1) füüsiline isik, kes on vähemalt 18-aastane Eesti kodanik või teise Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriigi kodanik, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel;

2) Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on Eesti või teise Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik.

(2¹) Утратил силу

(2²) Kollektsioneerimisloale kantakse järgmised andmed:

1) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood;

2) kollektsiooni pidaja elu- või asukoha aadress;

3) relvahoidla aadress;

4) kollektsioneeritava relva või laskemoona liik, mark, mudel, kaliiber ja markeering;

5) relva isiku nimele registreerimise kuupäev;

6) loa väljaandja;

7) loa väljaandmise kuupäev;

8) loa kehtivuse lõppkuupäev.

(3) Kollektsioneerida on lubatud kõiki relvi ja padruneid, samuti tulirelva olulisi osi ning kollektsioneeritava relva juurde kuuluvaid piiratud käibega padrunisalvi, helisummuteid, lasersihikuid ning öösihikuid, välja arvatud:

1) üle 12,7 mm kaliibriga laskekõlblik vintraudne tulirelv või akustiline relv, mille mudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;

2) üle 20 mm kaliibriga laskekõlblik sileraudne tulirelv või akustiline relv, mille mudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;

3) relv, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel;

4) lõhkelaskemoon, süütelaskemoon, eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon ning närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet sisaldav laskemoon;

5) lahingumoon;

6) üle 12,7 mm kaliibriga vintraudse tulirelva laskemoon, mille padrunimudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;

7) üle 20 mm kaliibriga sileraudse tulirelva laskemoon, mille padrunimudeli tootmist alustati pärast 1945. aastat;

8) kasteet, kasteetnuga, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese.

(3¹) Kollektsioneeritavate padrunite arv ei tohi ületada 200 padrunit ühe padrunimudeli kohta, mille tootmist alustati pärast 1945. aastat.

(3²) Kollektsiooni kuuluva relva- või padrunimudeli tootmise aega tõendab Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel kollektsioneerimisloa omanik.

(4) Kollektsiooni kuuluvad relvad tuleb registreerida elu- või asukohajärgses prefektuuris käesoleva seaduse §-s 33 kehtestatud korras. Andmed registreeritud relvade kohta kantakse kollektsioneerimisloale.

(5) Kollektsiooni kuuluva relva kandmine on keelatud, välja arvatud kollektsiooni kuulva tsiviilkäibes lubatud relva relvaloa või relvakandmisloa alusel.

(6) Kollektsiooni kuuluvate relvade ja padrunite hoidmine, edasitoimetamine, võõrandamine ja vedu peab toimuma käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras.

(6¹) Kui kollektsiooni kuuluvad üksnes padrunid või relvad, välja arvatud tulirelvad, hoitakse neid relvakapis või relvahoidlas.

(6²) Kollektsiooni kuuluva piiratud käibega padrunisalve võõrandamine peab toimuma käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras.

(7) Kollektsiooni kuuluvaid tulirelvi tuleb hoida relvahoidlas käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud tingimustel ja korras.

(8) Kollektsiooni kuuluvat relva ja padrunit võib eksponeerida relvahoidlas. Väljaspool relvahoidlat võib kollektsiooni kuuluvat relva ja padrunit eksponeerida Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel, milles määratakse tingimused relva ja padrunite eksponeerimiseks.

(9) Eksponeeritavad relvad peavad asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinides või olema kindlalt kinnitatud põranda, seina või muu ehituskonstruktsiooni külge. Eksponeeritavad padrunid peavad asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinides.

(9¹) Kollektsiooni kuuluvat relva ja padrunit võib kasutada üksnes laskeinstruktori juuresolekul lasketiirus või laskepaigas Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel, milles määratakse tingimused relva ja padrunite kasutamiseks.

(10) Утратил силу

§ 26. Füüsilise isiku kollektsioneerimisloa menetlus

(1) Kollektsiooni asutada ja pidada sooviv füüsiline isik esitab taotluse Politsei- ja Piirivalveametile. Taotluses märgitakse kollektsioneerimise eesmärk, kollektsioneeritavate relvade ja padrunite liik, piiratud käibega padrunisalved ning nende hoiutingimused. Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud dokumendid ning tasutakse riigilõiv.

(2) Enne tulirelvade kollektsioneerimiseks loa saamist peab isik sooritama käesoleva seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud eksami. Üksnes padrunite või muude relvade kollektsioneerimiseks luba taotlev isik ei pea relvaeksami käigus sooritama relva käsitsemise katset.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi kahe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud asjaolu, välja arvatud sama lõike punktis 3 sätestatu.

(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 või 3 või § 36 lõikes 4 sätestatud asjaolu või kui loa taotleja ohustab avalikku korda.

(6) Kollektsioneerimisloal märgitakse kollektsioonis säilitamiseks lubatud relvade ja padrunite liigid, samuti kollektsiooni kuuluvad teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreeritud relvad.

(7) Kollektsioneerimisluba kehtib kuni viis aastat, ent mitte kauem kui isikule väljastatud tervisetõend. Loa kehtivusaja lõppemisel võib loa kehtivust pikendada, kui isik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(8) Politsei- ja Piirivalveamet peatab kollektsioneerimisloa kehtivuse, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 või 3 või § 43 lõike 1 punktis 1–3, 5 või 8 sätestatud asjaolu. Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatamisel arvestatakse käesoleva seaduse § 43 lõigetes 1¹ ja 1² sätestatut.

(9) Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatatus lõpetatakse, kui peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud või luba on kehtetuks tunnistatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud alustel.

(10) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1, 2, 4–7, 9 või 10 või § 43 lõike 3 punktis 1, 3–6 või 9 sätestatud asjaolu.

(11) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb käesoleva seaduse § 43 lõikes 3¹, 3² või 3³ sätestatud asjaolu või kui loa omanik ohustab avalikku korda.

(12) Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatamisel, kehtivuse lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel rakendatakse käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõudeid, kusjuures politseile üleantavad relvad, padrunid ja piiratud käibega padrunisalved võib jätta hoiule kollektsiooniomaniku relvahoidlasse, mille politsei pitseerib.

§ 26¹. Juriidilise isiku kollektsioneerimisloa menetlus

(1) Kollektsiooni asutada ja pidada sooviv juriidiline isik esitab taotluse Politsei- ja Piirivalveametile. Taotluses märgitakse kollektsioneerimise eesmärk, kollektsioneeritavate relvade ja padrunite liik, piiratud käibega padrunisalved ning nende hoiutingimused. Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud dokumendid ning tasutakse riigilõiv.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi kahe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 või 3 või § 40 lõikes 1 sätestatud asjaolu.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 40 lõikes 1¹ sätestatud asjaolu või kui loa taotleja ohustab avalikku korda.

(5) Kollektsioneerimisloal märgitakse kollektsioonis säilitamiseks lubatud relvade ja padrunite liigid, samuti kollektsiooni kuuluvad teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreeritud relvad.

(6) Kollektsioneerimisluba kehtib kuni viis aastat. Loa kehtivusaja lõppemisel võib loa kehtivust pikendada, kui juriidiline isik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(7) Politsei- ja Piirivalveamet peatab kollektsioneerimisloa kehtivuse, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 või 3 või § 43 lõike 1 punktis 3–4 või 7 nimetatud asjaolu.

(8) Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada juriidilise isiku kollektsioneerimisloa kehtivuse või tunnistada kollektsioneerimisloa kehtetuks käesoleva seaduse § 40 lõike 1¹ punktides 1‒4 sätestatud juhtudel või kui loa omanik ohustab avalikku korda.

(9) Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatatus lõpetatakse, kui peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud või luba on kehtetuks tunnistatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud alustel.

(10) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 või § 43 lõike 3 punktis 1, 3, 5, 6, 8 või 9 nimetatud asjaolu.

(11) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb käesoleva seaduse § 43 lõikes 3² või 3³ sätestatud asjaolu.

(12) Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatamisel, kehtivuse lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel rakendatakse käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõudeid, kusjuures politseile üleantavad relvad, padrunid ja piiratud käibega padrunisalved võib jätta hoiule kollektsiooniomaniku relvahoidlasse, mille politsei pitseerib.

§ 26². Kollektsioneerimisloa kehtivuse erisus

Kollektsioneerimisluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates, hoolimata tervisetõendi kehtivuse lõppemisest.

§ 27. Relva soetamine kollektsiooni jaoks

(1) Relva soetamine kollektsiooni jaoks toimub käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud soetamisloa alusel. Soetamisloa väljastamise aluseks on kollektsioneerimisluba. Padruni soetamine kollektsiooni jaoks toimub kollektsioneerimisloa alusel.

(2) Soetamisloa taotlemisel esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile taotlus, milles märgitakse taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood ning soetatava relva liik, mark, mudel, kaliiber ja markeering.

(2¹) Enne avalduse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.

(3) Kollektsiooni jaoks soetatava relva soetamisloa taotlemisele ei laiene käesoleva seaduse §-dega 35 ja 37 kehtestatud kord.

(4) Relva või laskemoona relvakollektsiooni jaoks sissevedu, väljavedu ja edasitoimetamine toimub käesoleva seaduse § 60 lõigetes 2 ja 6 ning §-s 62⁶ sätestatud korras. Strateegilise kauba seaduse § 2 lõikes 10 nimetatud strateegilise kauba nimekirja kuuluva relva (edaspidi strateegiliseks kaubaks olev relv) ja tsiviilkäibes keelatud relva ning laskemoona sissevedu, väljavedu, transiit ja teenuse osutamine toimub strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras.

§ 27¹. Muuseumi relvakollektsioonis lubatud relvad ja laskemoon

(1) Muuseumi relvakollektsiooni võivad kuuluda kõik relvad, sealhulgas sõjarelvad ja tsiviilkäibes keelatud relvad, laskemoon, samuti tulirelva olulised osad, piiratud käibega padrunisalved, helisummutid, lasersihikud ning öösihikud.

(2) Muuseumi relvakollektsiooni ei tohi kuuluda:

1) relv, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel;

2) lõhkelaskemoon, süütelaskemoon, eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon ning närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet sisaldav laskemoon;

3) lahingumoon.

(3) Muuseumi relvakollektsiooni käitlemise ning relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

§ 27². Muuseumi relvakollektsiooni eest vastutav isik

(1) Muuseum määrab relvakollektsiooni eest vastutava isiku, kelle ülesanne on tagada, et muuseumi relvade ja laskemoona käitlemine toimuks käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt.

(2) Vastutavaks isikuks peab olema vähemalt 21-aastane Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes on läbinud käesoleva seaduse §-s 35¹ sätestatud tervisekontrolli ja kes omab kehtivat tervisetõendit ning keda ei ole karistatud elu- või tervisevastase kuriteo eest, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo eest või kuriteo eest, mis pandi toime relvaga või sellega ähvardades, või karistusseadustiku §-s 231–239, 241, 244, 246, 251, 255, 256 või 424 sätestatud kuriteo eest või väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest või narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest.

(3) Kui eriolukorra ajal ei ole isikul eriolukorra tõttu võimalik tervisekontrolli läbida ja tervisetõendi kehtivuse nõuet täita, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates.

§ 28. Füüsilisele isikule lubatud relvade otstarveсудебная практика

(1) Füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel:

1) jahipidamiseks;

2) vastava spordialaga tegelemiseks;

2¹) tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva;

3) turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);

4) kutsealal tegutsemiseks;

5) kollektsioneerimiseks;

6) ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks.

(2) Relva kasutamisel ei tohi rikkuda teiste isikute õigusi ega avalikku korda.

§ 29. Eesti kodanikule lubatud relvad

(1) Eesti kodanik võib soetada, omada ja vallata järgmisi relvi:

1) vähemalt 18-aastane isik – sporditulirelva, pneumo-, heit- ja külmrelva, välja arvatud kumminui ja teleskoopnui, vastava spordialaga tegelemiseks, jahitulirelva jahipidamiseks, gaasirelva ja sileraudset püssi turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks), akustilist relva ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks;

2) vähemalt 21-aastane isik – kõiki käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud relvi samadel otstarvetel ja kombineeritud või vintraudset püssi, püstolit või revolvrit turvalisuse tagamiseks.

(1¹) Rohkem kui kaheksa üksnes turvalisuse tagamise otstarbel soetatud tulirelva omamise korral kohaldatakse nendele relvadele ka käesoleva seaduse § 25 lõikes 7 kollektsioneerimise kohta sätestatut.

(2) Sporditulirelv on rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv. Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige.

(2¹) Pneumo-, külm- ja heitrelva võib isik vastava spordialaga tegelemiseks soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on selle spordialaga tegeleva spordiklubi või muu mittetulundusühingu liige, mille üheks põhikirjaliseks tegevuseks on vastava spordialaga tegelemine.

(2²) Akustilist relva võib isik soetada, omada ja vallata:

1) ajalooliste sündmuste taasetendamiseks, kui ta on sellise Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liige, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine, või

2) muul kultuurilisel eesmärgil, kui ta on etendusasutuste seaduse tähenduses etendusasutuse töötaja või sellise juriidilise isiku liige, kes on Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva.

(3) Jahitulirelv on jahipidamiseks ette nähtud sileraudne püss, vintraudne püss, kombineeritud püss, püstol ja revolver. Jahipidamiseks ette nähtud sileraudsel, vintraudsel ja kombineeritud püssil peab olema kergesti lülitatav kaitseriiv. Isik võib jahitulirelva soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus.

(4) Isik võib Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks anda teise isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud relva ning laskemoona tingimusel, et teisel isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab:

1) relva andmeid;

2) relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid, kontaktandmeid;

3) relva üleandmise ja vastuvõtmise aega.

(5) Relvaomanik ja relva kasutaja koostavad ja allkirjastavad akti kahes eksemplaris, millest üks jääb relvaomanikule ja teine relva kasutajale.

§ 30. Välismaalasele lubatud relvade liigidсудебная практика

(1) Утратил силу

(2) Välismaalane, kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik ning kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, võib soetada, omada ja vallata käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 loetletud relva, kui talle on käesolevas seaduses füüsilisele isikule ettenähtud alustel ja korras antud Eestis relvaluba.

(2¹) Välismaalasele väljastatakse Eesti relvaluba, kui tema suhtes puudub kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi turvalisust või julgeolekut.

(3) Välismaalane, keda ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ning kes on vähemalt 18-aastane, võib Eestist alaliseks väljaviimiseks relva või laskemoona soetada ning soetatava relva või laskemoona Eestist lahkumisel välja viia järgmistel tingimustel:

1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik käesoleva seaduse § 62⁴ lõike 1 punktis 2 sätestatud loa alusel, kui tal on alalise elukoha järgse riigi pädeva asutuse väljastatud eelluba;

2) välismaalane, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriloa alusel.

(4) Eestis spordivõistlusel, õppusel või jahil viibiv välismaalane võib soetada laskemoona teda kutsunud isiku või asutuse kirjaliku taotluse alusel antud relva ajutise sisseveo loa esitamisel. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud kogust.

(5) Välisriigi diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, kes on välisriigi kodanik, võib soetada, omada ja vallata relva, välja arvatud kumminui ja teleskoopnui, käesoleva seadusega kehtestatud korras Välisministeeriumi taotlusel Politsei- ja Piirivalveameti antud loa alusel tingimusel, et tal on kodakondsusjärgse riigi relvaluba.

(6) Välismaalane võib Eestis spordivõistlusel, jahil või ajalooliste sündmuste taasetendamisel kasutada teise isiku nimele käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud tulirelva ja laskemoona, kui tal on seda liiki tulirelva relvaluba.

§ 31. Juriidilisele isikule lubatud relvade otstarve, liigid ja hulk

(1) Juriidiline isik võib soetada, omada või vallata relvi järgmisel otstarbel:

1) siseturvamiseks;

2) vastava spordiala või jahindusega tegelemiseks;

2¹) tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva;

3) õppetööks relvadega seonduvates õppeainetes;

4) kollektsioneerimiseks;

5) turvategevuse seaduse alusel turvamiseks;

6) tegevusloaga lubatud relvade müügiks, valmistamiseks, hoidmiseks, ümbertegemiseks või parandamiseks;

7) ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks;

8) lasketiirus või laskepaigas laenutamiseks.

(2) Käesoleva seadusega juriidilisele isikule antud õigused ja temale pandud kohustused laienevad füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele.

(3) Turvategevuse seaduse alusel turvamiseks või siseturvamiseks võib soetada ja omada järgmisi relvi:

1) sileraudne püss;

2) vintraudne püss;

3) püstol;

4) revolver;

4¹) gaasipihusti;

5) gaasipüstol;

6) gaasirevolver;

7) kumminui;

8) teleskoopnui.

(4) Turvategevuse seaduse alusel turvamiseks ja siseturvamiseks ei tohi turvaettevõtja ja siseturvakorraldaja tulirelvade, gaasipüstolite ja gaasirevolvrite arv ületada turvatöötajate ja turvajuhtide või siseturvatöötajate ja siseturvajuhtide arvu üle 10%, kui vastavate töötajate arv on vähemalt kümme. Kuni üheksa turvatöötaja ja turvajuhi või siseturvatöötaja ja siseturvajuhi korral võib turvaettevõtjal või siseturvakorraldajal olla lisaks üks käesolevas lõikes nimetatud relvaliik.

(4¹) Turvategevuse seaduse alusel turvamiseks ja siseturvamiseks ei tohi turvaettevõtja ja siseturvakorraldaja teleskoopnuiade arv ületada turvatöötajate ja turvajuhtide või siseturvatöötajate ja siseturvajuhtide arvu kolmveerandi võrra.

(5) Laskmisega seotud spordialaga tegelemiseks võib omada või vallata mitte üle 200 sporditulirelva, pneumorelva ja ammu.

(5¹) Akustilist relva võib soetada, omada ja vallata:

1) ajalooliste sündmuste taasetendamiseks, kui juriidiline isik on Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine, või

2) muul kultuurilisel eesmärgil, kui tegemist on etendusasutuste seaduse tähenduses etendusasutusega või juriidilise isikuga, kes on Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva.

(6) Jahindusega tegelemiseks võib omada või vallata kahte jahitulirelva iga jahindusega tegeleva töötaja kohta.

(7) Õppetööks relvadega seonduvates õppeainetes võib omada või vallata kokku mitte üle 50 püssi, püstoli ja revolvri.

§ 32. Relvasoetamisluba

(1) Piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba.

(2) Soetamisluba annab selle omajale õiguse soetada loal märgitud liiki relva koos selle laskemoonaga käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses.

(3) Soetamisloa väljastab relva soetamist taotlevale isikule Politsei- ja Piirivalveamet.

(4) Soetamisluba antakse ainult seda liiki relva soetamiseks, mis vastab otstarbele, milleks relva taotletakse.

(5) Утратил силу

(6) Soetamisloale kantakse järgmised andmed:

1) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood;

2) soetada lubatud relva liik käesoleva seaduse § 11 ja § 12 lõike 1 järgi;

3) soetada lubatud relva otstarve, lähtudes käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktidest 1–6 või § 31 lõike 1 punktidest 1–7;

4) soetada lubatud relvade arv;

5) loa väljaandja;

6) loa väljaandmise kuupäev;

7) loa kehtivuse lõppkuupäev.

(6¹) Утратил силу

(7) Soetamisluba on kehtiv kolme kuu jooksul, arvates loa väljastamise päevast. Luba võidakse pikendada kolme kuu võrra, kui pikendamise taotlus on esitatud enne soetamisloa kehtivusaja lõppu. Soetamisloa kehtivusaja lõppemisel tuleb taotleda uus soetamisluba.

(8) Утратил силу

(9) Утратил силу

§ 33. Relva registreerimine

(1) Kui relv soetatakse tegevusloa omajalt, kantakse soetatud relva andmed tehingu sooritamisel teenistus- ja tsiviilrelvade registris relva soetaja relvaloale. Välisriigist soetatud relva registreerimiseks ja selle andmete relvaloale kandmiseks kohustub relva soetaja esitama relva seitsme tööpäeva jooksul Eestisse saabumise päevast arvates elu- või asukohajärgsele prefektuurile.

(2) Утратил силу

(3) Kui relv on soetatud muul seadusega lubatud viisil, esitatakse selle registreerimiseks soetamise seaduslikkust tõendav dokument. Soetamisluba ei nõuta päritud, leitud või ühisomandis oleva relva, samuti käesoleva seaduse § 34 lõikes 9 nimetatud nimelise tulirelva registreerimisel.

(4) Relva registreerimisel võib prefektuur nõuda relva esitamist, et kontrollida selle vastavust soetamisloale või relva soetamise seaduslikkust tõendavale muule dokumendile kantud andmetele.

(4¹) Kaitseliidu seaduse alusel soetatud tulirelva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmise taotlemise korral tuleb esitada Kaitseliidu kirjalik kinnitus relva omaniku kohta ja selle kohta, et relva andmed kustutatakse sõjaväerelvade registrist pärast relva kandmist teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

(4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud relva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmisest teavitab politseiasutus Kaitseliitu kirjalikult.

(5) Утратил силу

(6) Утратил силу

(7) Утратил силу

(8) Relva registreerimise ajaks võib relvaomanik või -valdaja anda selle hoiule politseisse või hoida seda oma elu- või asukohas käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.

(9) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei laiene käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 6 märgitud otstarbel soetatud relvale.

§ 34. Relvaluba

(1) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab relvaloa ametniku suulise otsuse alusel isikule:

1) kes on Politsei- ja Piirivalveametile esitanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud dokumendid;

2) kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 ja lõikes 4 sätestatud relvaloa andmist välistavaid asjaolusid;

3) kes on sooritanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 6 sätestatud eksami.

(1¹) Isik, kes taotleb relvaluba akustilisele relvale käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 6 sätestatud otstarbel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule esitama Politsei- ja Piirivalveametile tõendi selle kohta, et ta on:

1) sellise Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liige, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine, või

2) etendusasutuste seaduse tähenduses sellise etendusasutuse töötaja või juriidilise isiku liige, kes on Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva.

(1²) Isik, kes taotleb relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2 sätestatud otstarbel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tõendama, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige.

(1³) Isik, kes taotleb relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2¹ sätestatud otstarbel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tõendama, et ta harjutab aktiivselt laskevõistlustel osalemiseks või osaleb laskevõistlustel, mida on tunnustanud laskespordiorganisatsioon või rahvusvaheline ametlikult tunnustatud laskespordiföderatsioon.

(1⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 1³ nimetatud isik peab esitama Politsei- ja Piirivalveametile tõendi selle kohta, et:

1) ta on taotlemisele eelnenud kahe aasta jooksul olnud laskespordiklubi liige vähemalt 12 kuud;

2) ta on taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt korra osalenud laskevõistlusel, mille on korraldanud laskespordiorganisatsioon, või laskevõistlusel, kuhu on laskespordiorganisatsioon korraldajana kaasatud;

3) laskespordiklubi kinnitusel on piiratud käibega padrunisalvega sporditulirelv vajalik tema harrastatava laskespordiala jaoks.

(1⁵) Riigikaitses osalev isik, kes taotleb relvaluba ning soovib soetatava relvaga osaleda riigikaitses või soovib soetada, omada ja vallata käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud otstarbega relval piiratud käibega padrunisalve, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule esitama Politsei- ja Piirivalveametile:

1) Kaitseväe ametitõendi või Kaitseliidu liikmetõendi;

2) esindusorganisatsiooni kinnituse organisatsiooni liikmeks olemise kohta;

3) Kaitseväe tõendi, mis tõendab isiku määramist sõjaaja ametikohale.

(2) Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit, lasersihikut ja öösihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona.

(2¹) Füüsilise isiku relvaloale kantakse järgmised andmed:

1) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

2) loa omajale lubatud relva liik, lähtudes käesoleva seaduse § 11 punktist 1, 2, 3, 4 või 8 ning § 12 lõikest 1;

3) loa omajale lubatud relva otstarve, lähtudes käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktidest 1–6;

4) loa omaja omandis oleva relva liik, otstarve, mark, mudel, kaliiber ja markeering;

5) relva hoiukoht;

6) relva isiku nimele registreerimise kuupäev;

7) loa väljaandja;

8) loa väljaandmise kuupäev;

9) loa kehtivuse lõppkuupäev.

(2²) Riigikaitses osaleva isiku relvaloale kantud relva andmetele tehakse märge riigikaitses osalemise või piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta.

(3) Füüsilisele isikule kuuluva relva kohta võidakse väljastada mitu relvaluba. Relvaluba, mis on väljastatud füüsilisele isikule, kes ei ole relva omanik, nimetatakse paralleelrelvaloaks.

(4) Paralleelrelvaluba antakse ühele või kahele füüsilisele isikule juhul, kui relvaomanik on andnud kirjaliku nõusoleku temale kuuluva relva kasutamiseks konkreetselt näidatud isiku või isikute poolt.

(4¹) Paralleelrelvaloale kantakse käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud andmetele lisaks relvaomaniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood.

(5) Утратил силу

(6) Juriidilise isiku relvaluba annab selle omajale käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel õiguse:

1) soetada vastav laskemoon, helisummuti, öösihik ja piiratud käibega padrunisalv;

2) hoida ja edasi toimetada (vedada) relva, helisummutit, öösihikut, laskemoona ja piiratud käibega padrunisalve;

3) anda relva, helisummutit, öösihikut, laskemoona ja piiratud käibega padrunisalve oma töötajale, laskespordiklubi liikmele või käesoleva seaduse § 31 lõike 5¹ punktides 1 ja 2 nimetatud isikule kandmiseks ja edasi toimetamiseks.

(6¹) Juriidilise isiku relvaloale kantakse järgmised andmed:

1) juriidilise isiku nimi ja registrikood;

2) juriidiline aadress, vajaduse korral filiaali nimi ja asukoht;

3) juriidilise isiku juhi ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

4) vastutava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

5) relva liik, otstarve, mark, mudel, kaliiber ja markeering;

6) relva isiku nimele registreerimise kuupäev;

7) relva hoiukoha aadress;

8) loa väljaandja;

9) loa väljaandmise kuupäev;

10) loa kehtivuse lõppkuupäev.

(7) Relvaloa kehtivusaeg on kuni viis aastat, kuid mitte pikem kui isikule väljastatud tervisetõendi kehtivusaeg. Paralleelrelvaloa kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja paralleelrelvaluba kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral või relvaomaniku taotluse alusel. Sellisel juhul on isikul õigus vahetada paralleelrelvaluba relvaloa vastu kolme kuu jooksul alates loa kehtivuse lõppemise päevast.

(7¹) Relvaluba ja paralleelrelvaluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates, hoolimata tervisetõendi kehtivuse lõppemisest.

(8) Relvaluba antakse välja lühemaks tähtajaks:

1) kui taotleja seda soovib;

2) isikule, kes viibib riigis vähem kui viis aastat;

3) juriidilisele isikule, kelle tegevuse määratud tähtaeg on lühem kui viis aastat.

(8¹) Tähtajalise elamisloaga või tähtajalise elamisõigusega välismaalasele antava relvaloa kehtivusaeg ei tohi ületada tema elamisloa või elamisõiguse kehtivusaega. Elamisloa kehtetuks tunnistamise või elamisõiguse lõpetamise korral tunnistatakse relvaluba kehtetuks.

(9) Isikule, keda seaduses sätestatud korras on autasustatud nimelise tulirelvaga, antakse nimelise relva relvaluba ilma kehtivusaega määramata.

(10) Утратил силу

(11) Утратил силу

§ 35. Soetamisloa ja relvaloa taotlemine füüsilise isiku poolt

(1) Füüsilise isiku soetamisloa või relvaloa taotluse vaatab läbi Politsei- ja Piirivalveamet kahe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast arvates.

(2) Relvaloa saamiseks on taotleja kohustatud esitama:

1) taotluse, märkides selles oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja kontaktandmed ning käitlemiseks soovitava relva liigi, otstarbe ja hoiukoha;

2) dokumendid, mis tõendavad tema vastavust käesoleva seaduse §-s 29 või 30 sätestatud nõuetele;

3) tervisetõendi;

4) dokumendi, mis tõendab vähemalt sellise 16-tunnise esmaabikoolituse läbimist, mille on andnud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetajate koolituskursuse ja kellel on sellekohane tunnistus.

(3) Paralleelrelvaloa saamiseks on taotleja kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud dokumentidele esitama relvaomaniku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, kontaktandmed ning nõusoleku tema relva kasutamiseks paralleelrelvaloa alusel.

(4) Soetamisloa saamiseks on taotleja kohustatud esitama taotluse, märkides selles oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja kontaktandmed ning soetada soovitava relva otstarbe, margi või liigi või konkreetse relva andmed. Soetamisloa taotlejal peab olema kehtiv relvaluba.

(5) Enne relvaloa, paralleelrelvaloa või soetamisloa taotluse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.

(6) Relvaloa või paralleelrelvaloa võib väljastada isikule, kes on sooritanud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest (edaspidi koos relvaeksam). Kui taotletakse gaasi- või akustilise relva soetamisluba või relvaluba, ei pea relvaeksamil relva käsitsemise katset sooritama. Relvaeksami tulemus kehtib üks aasta selle sooritamise päevast arvates.

(7) Relvaeksam sooritatakse eesti keeles.

(8) Enne relvaeksamit peab isik tasuma riigilõivu.

(9) Relvaeksami nõuded ja läbiviimise korra ning soetamisloa ja relvaloa andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(10) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 ning lõikes 6 sätestatud nõudeid ei kohaldata:

1) politseiametnikule, vanglaametnikule, demineerija kutsega Päästeameti ametnikule ja tegevväelasele, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ning kes vastab politsei-, vangla-, pääste- või tegevteenistusse asumisel esitatavatele tervisenõuetele;

2) abipolitseinikule, kellele on antud abipolitseiniku seaduse §-s 12 sätestatud alusel ja korras tulirelva kandmise õigus ning kes vastab abipolitseinikuks asumisel esitatavatele tervisenõuetele;

3) Kaitseliidu tegevliikmele, kellel on Kaitseliidu relva kandmise luba ja käesoleva seaduse §-s 35¹ sätestatud kehtiv tervisetõend;

4) käesoleva seaduse § 30 lõigetes 3 ja 5 nimetatud isikutele.

(11) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktides 1–3 nimetatud isikutele väljastatakse relvaluba, paralleelrelvaluba või soetamisluba ametniku suulise otsuse alusel, kui nad on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud dokumendid, relva kandmise õiguse olemasolu tõendava dokumendi ja tervisetõendi või ametiasutuse kinnituse tervisenõuetele vastavuse kohta. Tervisenõuetele vastavust kinnitavas dokumendis peab olema märgitud selle kehtivusaeg.

(12) Relvaloa omaja ei pea relvaloa kehtivuse ajal järgmise sama liiki relva soetamisel läbima tervisekontrolli ega sooritama uut relvaeksamit. Arvestades nii tulirelva kui ka relvaraua pikkust, peab relvaloa omaja teist liiki tulirelva soetamisel sooritama tulirelva käsitsemise katse.

(13) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud tulirelva käsitsemise katset peab isik tasuma riigilõivu.

(14) Kui käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 6 nimetatud relva soetamisluba või relvaluba taotleb isik, kellel on sama lõike punktis 5 nimetatud relva käitlemiseks relvaluba, ei pea selle kehtivuse ajal sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud relvaeksamit.

(15) Kui käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 nimetatud relva soetamisluba või relvaluba taotleb isik, kellel on sama lõike punktis 1, 2, 3 või 6 nimetatud relva käitlemiseks relvaluba, ei pea selle kehtivuse ajal sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud teooriaeksamit.

§ 35¹. Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontroll

(1) Soetamisloa ja relvaloa taotleja peab läbima tervisekontrolli, mille eesmärk on teha kindlaks tal käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tervisehäirete puudumine.

(1¹) Tervisekontrolli peab läbima kõige varem kolm kuud enne soetamisloa taotlemist või enne relvaloa taotlemist juhul, kui eelnevalt ei tule soetamisluba taotleda.

(2) Tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst, kaasates eriarste.

(2¹) Tervisetõend kehtib kuni viis aastat.

(3) Tervisekontroll tehakse soetamisloa ja relvaloa taotleja kulul.

(4) Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli korra, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 35². Andmete kogumine jälitustoiminguga ja päringu tegemine sideettevõtjale

(1) Kui tulirelva soetamiseks või omamiseks taotleb soetamisluba või relvaluba välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisloa alusel, võib politsei taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada loa andmine.

(2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil.

§ 35³. Andmete säilitamine

(1) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud andmeid säilitatakse järgmiselt:

1) relvade, sealhulgas laskekõlbmatute relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadmete, piiratud käibega padrunisalvede, laskemoona, püssirohu ja sütikute andmed – 30 aastat pärast nende hävitamist, lammutamist, kandmist sõjaväerelvade registrisse, andmist riikliku ekspertiisiasutuse relvakogusse või muuseumi relvakollektsiooni või nende Eestist alaliselt välja viimist;

2) isikute isikuandmed – 30 aastat pärast isikule käesoleva seaduse alusel antud õiguse lõppemist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed ja nendega seotud isikuandmed peavad olema kättesaadavad:

1) pädevatele asutustele käesoleva seaduse alusel loa andmise ja kehtetuks tunnistamise eesmärgil ning pädevatele asutustele tollimenetluste tarbeks kümne aasta jooksul pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist;

2) asutustele, kes on pädevad kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise ning kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas, 30 aasta jooksul pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumisel kustutatakse isikuandmed, välja arvatud juhul, kui isikuandmed on edastatud kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas pädevale asutusele ning neid kasutatakse kõnealusel konkreetsel eesmärgil või muudele asutustele seaduses ettenähtud eesmärgil.

(4) Kui taotlus jäetakse käesoleva seaduse alusel läbi vaatamata või keeldutakse loa väljastamisest, samuti kui leitud relv antakse üle Politsei- ja Piirivalveametile ning isik ei soovi seda endale saada, säilitatakse haldusmenetluses kogutud isikuandmeid nende kogumise ajendiks olnud ülesande täitmise kestel, kuid mitte kauem kui kümme aastat menetluses otsuse tegemisest või otsusega seotud õigusvaidluse lahendamiseni.

(5) Kui loa väljastamisest on käesoleva seaduse § 2¹ lõike 4 punktis 1, 2, 3, 4 või 5 nimetatud juhul keeldutud, pikendatakse säilitustähtaega vajaduse korral kümme aastat.

§ 36. Füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaoludизменится 01.01.2027судебная практика

(1) Soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes:

1) on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega;

2) on raskekujulise psüühikahäirega;

3) on füüsilise puudega, mis takistab tema poolt taotletava relva õiget käsitsemist;

4) hoidub kõrvale kaitseväeteenistusest;

5) on piiratud teovõimega ja kellele on seetõttu määratud eestkostja;

6) on karistatud karistusseadustiku §-s 91¹, 115, 116, 117, 118, 118¹, 119, 119¹, 120, 121, 151, 183, 185, 187, 200, 251, 255, 256, 263, 414, 415, 416, 418, 418¹, 418², 419, 420, 423² või 424 sätestatud kuriteo eest;

6¹) on karistatud tulirelva, laskemoona, lõhkeseadeldise või lõhkeainega toimepandud kuriteo eest või karistusseadustiku §-s 89, 90, 113, 114, 184, 231, 232, 233, 234, 234¹, 234², 235, 235¹, 235², 235³, 236, 237, 237¹, 237², 237³, 237⁴, 237⁵, 237⁶, 238, 239, 241, 244, 246, 274 või 302 sätestatud kuriteo eest, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

7) on väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest;

8) on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav käesoleva lõike punktis 6 või 6¹ sätestatud kuriteos;

9) on soetamisloa või relvaloa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, millel on oluline tähtsus loa andmise küsimuse otsustamisel;

10) ei oma käesoleva seadusega ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;

11) on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes;

11¹) on väärteomenetluse korras karistatud narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest;

11²) on väärteomenetluse korras karistatud vaenu õhutamise või rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamise eest;

12) Утратил силу

13) Утратил силу

14) on väärteomenetluse korras karistatud ajateenistuse kohustuse eiramise või reservteenistusse ilmumise kohustuse eiramise eest;

14¹) ei osale kutsealusena Kaitseressursside Ametis terviseseisundi hindamisel, ei asu ajateenistusse või eirab reservteenistusse ilmumise kohustust;

15) ei täida lapse ülalpidamise kohustust.

(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 15 kohaldatakse, kui isiku suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 alusel tehtud kohtumäärus.

(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 10 ei kohaldata, kui paralleelrelvaloa taotleja ei hoia relvi oma hoiukohas.

(1³) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 14¹ kohaldatakse, kui halduskohus on kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõikes 5 või § 71¹ lõikes 5 sätestatud taotluse alusel andnud loa keelduda soetamisluba või relvaluba omavale isikule soetamisloa ja relvaloa andmisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6, 7, 11, 11¹, 11² ja 14 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt, ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 15 sätestatud keeld lõpetatakse, kui isiku suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177⁵ lõike 1 alusel tehtud kohtumäärus.

(2¹) Утратил силу

(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 14¹ sätestatud keeld lõpetatakse, kui isikule soetamisloa ja relvaloa andmisest keeldumise asjaolud on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest teavitanud Politsei- ja Piirivalveametit ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti.

(3) Утратил силу

(4) Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluste võib loa andja keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest:

1) isikule, kellele varem väljastatud relvaloa kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui viis aastat ja loa kehtetuks tunnistamine oli tingitud relva kaotsiminekust või relva ja laskemoona hoidmist, kandmist või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõuete rikkumisest;

2) isikule, kellele soetamisloa andmisest on varem keeldutud, kusjuures sellest on möödunud vähem kui kaks aastat ja keeldumine oli tingitud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8–10 nimetatud asjaoludest;

3) isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama;

4) isikule, kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut;

5) isikule, keda on karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;

6) isikule, kes oli kriminaalmenetluses tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks ja kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku § 202, 203¹ või 205 alusel.

(4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 6 sätestatud juhul võib loa andmisest keelduda kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 203¹ lõikes 5 või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani.

(5) Soetamisloa või relvaloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks kümne päeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast.

§ 36¹. Relvaloa taotlemine välismaalase poolt

(1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud välismaalane, kes soovib saada Eesti relvaluba, peab esitama käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud avalduse ja dokumendid Politsei- ja Piirivalveametile. Politsei- ja Piirivalveamet vaatab avalduse läbi kahe kuu jooksul kõigi nõutud dokumentide laekumise ja riigilõivu tasumise päevast arvates.

(2) Утратил силу

(3) Kui avalduse menetlemine nõuab menetluses tähtsust omavate asjaolude täiendavat selgitamist, võib Politsei- ja Piirivalveamet menetlustähtaega pikendada 30 päeva võrra korraga. Menetlustähtaega võib Politsei- ja Piirivalveamet pikendada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku põhjendatud taotluse alusel.

(4) Утратил силу

(4¹) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud välismaalane peab esitama kodakondsusriigi pädeva asutuse väljastatud õiendi § 36 lõike 1 punktides 6–8 sätestatud andmete kohta.

(4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud dokument peab olema legaliseeritud või tunnistusega (apostilliga) kinnitatud, kui välisleping ei sätesta teisiti.

(5) Avaldusele lisatud võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud tõlkega eesti keelde.

§ 37. Soetamisloa ja relvaloa taotlemine juriidilise isiku poolt

(1) Juriidilise isiku taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks vaatab Politsei- ja Piirivalveamet läbi kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.

(2) Soetamisloa või relvaloa taotleja on kohustatud esitama:

1) taotluse, põhjendades selles relva vajalikkust ning märkides taotleja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või juriidilise isiku nime ja registrikoodi, kontaktandmed ning soetada soovitava relva hoiukoha, otstarbe, liigi ja koguse;

1¹) relvaluba või soetamisluba taotleva äriühingu aktsionäride, osanike, nõukogu või juhatuse liikmete ning juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omavate muude isikute nimekirja, kus on märgitud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, kodakondsus, isikukood, selle puudumisel sünniaeg ja elukoht ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja äriregistrikood;

1²) välismaalasest äriühingu aktsionäri, osaniku, nõukogu või juhatuse liikme ning juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kodakondsusriigi pädeva asutuse väljastatud õiendi käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktis 5 nimetatud rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo ning punktides 6 ja 7 sätestatud andmete kohta;

2) ärakirja juriidilise isiku otsusest juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutava isiku ja tema asendaja määramise kohta;

3) õiendi, milles on vastutava isiku ja tema asendaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, ametikoht ja telefoninumber;

4) juriidilise isiku põhikirja (-määruse);

5) Утратил силу

6) relva kandma hakkavate, käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 kehtestatud nõudele vastavate töötajate nimekirja, milles on näidatud nende ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht;

7) turvaobjektide nimekirja, milles on näidatud nende aadressid, kontaktisikud ja telefoninumbrid, kui relva taotletakse turvategevuse seaduse alusel turvamiseks või siseturvamiseks;

8) relvade hoiukoha ja -tingimuste kirjelduse.

9) Утратил силу

(2¹) Kui relvaluba või soetamisluba taotletakse turvategevuse seaduse alusel turvamiseks Eesti riigilippu kandval laeval, peab taotleja esitama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 sätestatu asemel valvatava laeva nime, laeva registrinumbri, laeva omaniku nime, laeva omaniku isiku- või registrikoodi, kontaktisiku nime ja telefoninumbri ning laeva kapteni nime ja telefoninumbri.

(3) Enne soetamisloa või relvaloa taotlemist peab taotleja tasuma riigilõivu

§ 38. Juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutav isik

(1) Juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutav isik (edaspidi vastutav isik) vastutab selle eest, et juriidilise isiku relvade ja laskemoona käitlemine toimuks käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt ning vastaks vastavas loas ettenähtud tingimustele.

(2) Vastutavaks isikuks või tema asendajaks peab olema vähemalt 21-aastane Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kellel on kehtiv relvaluba või relvakandmisluba.

(3) Утратил силу

(4) Утратил силу

§ 39. Vastutava isiku määramine ja tema volituste lõppemine

(1) Vastutav isik määratakse juriidilise isiku otsusega. Kui juriidilisel isikul on struktuuriüksus teises haldusüksuses, peab vastava otsusega määrama ka struktuuriüksuse relvade ja laskemoona eest vastutava isiku, kellele laienevad käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 sätestatud nõuded. Otsuse ärakiri saadetakse kolme tööpäeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametile.

(2) Vastutava isiku volitused lõpevad tema töölt vabastamisega või need lõpetatakse, kui ta ei vasta enam käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 sätestatud nõuetele või ta on rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid. Teade volituste lõppemise kohta saadetakse kolme tööpäeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametile.

(3) Vastutava isiku volituste lõppemisel määratakse viivitamata vastutava isiku kohusetäitjaks tema asendaja ning tehakse relvade ja laskemoona inventuur. Hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates volituste lõppemisest, määratakse uus vastutav isik.

(4) Vastutava isiku määramine ei vabasta juriidilise isiku juhatust või seda asendavat organit vastutusest selle eest, et relvade ja laskemoonaga seotud tegevus vastaks käesoleva seaduse ja muude õigusaktide nõuetele.

§ 40. Juriidilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud

(1) Soetamisluba ega relvaluba ei anta juriidilisele isikule:

1) kes on loa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel on oluline tähtsus loa väljastamise küsimuse otsustamisel;

2) kellel ei ole käesoleva seadusega kehtestatud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;

3) kes on viimase kolme aasta jooksul vähemalt kaks korda rikkunud relva või laskemoona hoidmise, veo või võõrandamise või relva registreerimise või relva kanda andmise korda;

4) kes ei ole täitnud järelevalveorgani ettekirjutust käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusakti nõuete täitmise kohta;

5) kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on karistatud Eestis riigivastase kuriteo eest või inimsusvastase või rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest, välja arvatud karistusseadustiku §-des 245, 247 ja 249 sätestatud kuriteod, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

6) kelle aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta on alust arvata, et ta on toime pannud inimsusvastase kuriteo või sõjakuriteo;

7) kelle aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta on andmeid või on alust arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga;

8) kelle aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta on põhjust kahtlustada, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut;

9) kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik.

(1¹) Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda soetamisloa või relvaloa andmisest juriidilisele isikule, kelle:

1) aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav kelmuse, ametialase, rahapesualase või maksualase süüteo või lõhkematerjali, pürotehnilise toote, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo toimepanemises;

2) aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on kahtlustatav või süüdistatav narkootikumidega seotud kuriteos või on selle toime pannud ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;

3) aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on väärteomenetluses karistatud ametialase, rahapesualase või maksualase väärteo või lõhkematerjali, pürotehnilise toote, tulirelva või laskemoonaga seotud väärteo toimepanemise eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;

4) aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta on alust arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonide või diversiooni- või sabotaažiaktide toimepanekuks või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada ebaseaduslike relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel.

(2) Juriidilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks kümne päeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast.

§ 40¹. Relvakandmisluba

(1) Relvakandmisluba on juriidilise isiku või etendusasutuse töötajale, laskespordiklubi liikmele või käesoleva seaduse § 31 lõike 5¹ punktides 1 ja 2 nimetatud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liikmele relva kandmiseks ja edasitoimetamiseks ettenähtud luba.

(2) Juriidiline isik esitab Politsei- ja Piirivalveametile põhjendatud taotluse relvakandmisloa väljastamiseks oma töötajale, laskespordiklubi liikmele või käesoleva seaduse § 31 lõike 5¹ punktides 1 ja 2 nimetatud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liikmele, kellel on taotletava relvaliigi käitlemiseks kehtiv relvaluba.

(3) Relvakandmisloa taotluses märgitakse relvaomanikust juriidilise isiku nimi ja registrikood, käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud relva otstarve ja hoiukoha aadress, isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood ning selle relva liik, mark, mudel ja kaliiber, mille kandmiseks luba taotletakse.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi ühe kuu jooksul kõigi nõutavate andmete esitamise päevast arvates.

(5) Relvakandmisloale kantakse järgmised andmed:

1) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

2) relvaomanikust juriidilise isiku nimi ja registrikood;

3) relva otstarve, liik, mark, mudel ja kaliiber;

4) relva hoiukoha aadress;

5) loa väljaandja;

6) loa väljaandmise kuupäev;

7) loa kehtivuse lõppkuupäev.

(6) Relvakandmisloa kehtivusaeg on kuni viis aastat, kuid mitte pikem kui isikule väljastatud relvaloa või tervisetõendi kehtivusaeg.

(7) Relvakandmisloa kehtivus peatatakse ja see tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse §-s 43 kehtestatud alustel ja korras.

(8) Relvakandmisluba kaotab kehtivuse töötaja töösuhte lõppemisel, laskespordiklubi liikme lahkumisel laskespordiklubist, käesoleva seaduse § 31 lõike 5¹ punktides 1 ja 2 nimetatud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liikmesuse lõppemisel ning juriidilise isiku lõppemisel või tema taotluse alusel. Sellisel juhul on isikul õigus vahetada relvakandmisluba relvaloa vastu kolme kuu jooksul alates loa kehtivuse lõppemise päevast.

(9) Relvakandmisluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates, hoolimata tervisetõendi kehtivuse lõppemisest.

(10) Kui relvakandmisloa kehtivus lõpeb või peatatakse või luba tunnistatakse kehtetuks, peab loa omaja loa kehtivuse viimasel tööpäeval või kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsusest teatamisele järgneval tööpäeval tagastama relva ja laskemoona nende omanikule. Kui relva või laskemoona ei ole võimalik omanikule tagastada, antakse need hoiule Politsei- ja Piirivalveametisse.

§ 41. Relvaloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa kehtivuse pikendamineсудебная практика

(1) Relvaloa või paralleelrelvaloa, sealhulgas peatatud kehtivusega loa kehtivuse lõppemise korral pikendatakse seda loa omaja taotluse alusel. Relvakandmisloa kehtivuse lõppemise korral pikendatakse seda juriidilise isiku taotluse alusel.

(2) Relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa pikendamiseks tuleb Politsei- ja Piirivalveametile esitada:

1) taotlus, märkides selles taotleja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või juriidilise isiku nime ja registrikoodi, kontaktandmed ning relva hoiukoha;

2) tervisetõend;

3) dokumendid, mis tõendavad loa omaja vastavust käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 või 3, § 30 lõikes 2 või 5 või § 34 lõikes 1¹, 1², 1³, 1⁴ või 1⁵ sätestatud nõudele.

(3) Paralleelrelvaloa kehtivuse pikendamiseks tuleb peale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumentide esitada relvaomaniku ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed ning nõusolek tema relva kasutamiseks paralleelrelvaloa alusel.

(4) Relvakandmisloa kehtivuse pikendamiseks tuleb peale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumentide esitada loa omaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ning kontaktandmed.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud dokumendid ja andmed tuleb Politsei- ja Piirivalveametile esitada vähemalt kaks kuud enne loa kehtivuse lõppemist.

(6) Enne kui relvaloa omaja esitab relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa kehtivuse pikendamise taotluse, peab ta tasuma riigilõivu.

(7) Kui pikendatakse sellise relvaloa või paralleelrelvaloa kehtivust, millel on märgitud relva otstarbena üksnes turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitseks), peab isik sooritama käesoleva seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud relva käsitsemise katse.

(8) Enne käesoleva seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud relva käsitsemise katset peab isik tasuma riigilõivu.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud nõuet ei kohaldata käesoleva seaduse § 35 lõike 10 punktides 1–3 nimetatud isikule, kui ta esitab relva kandmise õigust tõendava dokumendi ja tervisetõendi või ametiasutuse kinnituse tervisenõuetele vastavuse kohta. Tervisenõuetele vastavust kinnitavas dokumendis peab olema märgitud selle kehtivusaeg.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud nõuet ei kohaldata käesoleva seaduse § 35 lõike 10 punktides 1–3 nimetatud isikule, kui ta esitab relva kandmise õigust tõendava dokumendi.

(11) Enne relvaloa kehtivuse pikendamist peab relvaloa omaja tõestama oma relvaloale kantud relvade olemasolu.

(12) Relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa kehtivust pikendatakse, kui ei esine käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1, 2, 3, 4, 5, 6, 6¹, 7, 9, 10 või 15 või lõike 4 punktis 3, 4 või 5 või § 40 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 4 või lõike 1¹ punktis 1, 2, 3 või 4 sätestatud asjaolu, mis välistab loa andmise, ja kui isik on käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul edukalt läbinud relva käsitsemise katse.

(13) Kui pikendatakse sellise relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa kehtivust, mille kehtivus on käesoleva seaduse alusel peatatud, jätkub loa peatatus, kuni langeb ära peatamise aluseks olev asjaolu või möödub pikendatava loa kehtivuse peatamise otsuses märgitud tähtaeg.

§ 42. Kollektsioneerimisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa andmete muutmine

(1) Kollektsioneerimisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa omaja on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit:

1) relva kadumisest, vargusest või hävimisest;

2) relva hoiukoha asukoha muutumisest;

3) relva otstarbe muutmise soovist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul tuleb Politsei- ja Piirivalveametit teavitada viivitamata ning punktis 2 või 3 nimetatud juhul seitsme tööpäeva jooksul.

(3) Kollektsioneerimisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa andmete muutmiseks tuleb Politsei- ja Piirivalveametile esitada:

1) taotlus, märkides selles taotleja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või juriidilise isiku nime ja registrikoodi ning kontaktandmed;

2) käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed.

(4) Enne kollektsioneerimisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa andmete muutmise taotluse esitamist tuleb tasuda riigilõiv.

(5) Politsei- ja Piirivalveamet muudab andmed kollektsioneerimisloal, relvaloal, paralleelrelvaloal või relvakandmisloal 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, kui ei esine käesoleva seaduse § 29 lõikes 1, 2, 2¹, 2² või 3, § 30 lõikes 2 või 2¹, § 36 lõike 1 punktis 1, 2, 3, 4, 5, 6, 6¹, 7, 9, 10 või 15 või lõike 4 punktis 3, 4 või 5 või § 40 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 4 või lõike 1¹ punktis 1, 2, 3 või 4 sätestatud asjaolu, mis välistab loa andmise.

§ 43. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamineизменится 01.01.2027судебная практика

(1) Politsei- ja Piirivalveamet peatab soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui:

1) loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes;

1¹) loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest;

2) loa omaja on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 või 6¹ sätestatud kuriteos;

2¹) loa omaja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust;

3) kontrollimisel on tuvastatud, et loa omajal ei ole käesolevas seaduses ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;

4) juriidiline isik on põhjendamatult jätnud täitmata järelevalveorgani ettekirjutuse käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise kohta.

5) isikupoolse relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju;

6) Утратил силу

7) juriidilise isiku aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku suhtes esineb käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒9 nimetatud asjaolu;

8) loa omaja ei osale kutsealusena Kaitseressursside Ametis terviseseisundi hindamisel, ei asu ajateenistusse või eirab reservteenistusse ilmumise kohustust;

9) loa omaja ei vasta käesoleva seaduse § 29 lõikes 2–3 või § 31 lõike 1 punktis 2, 2¹ või 7 sätestatud nõudele.

(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 1¹ nimetatud karistatuse korral peatatakse soetamisloa või relvaloa kehtivus alates kuuest kuust kuni ühe aastani.

(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud juhtudel peatatakse relvaloa kehtivus kuni isiku uue tervisekontrolli läbimiseni ja talle tervisetõendi väljastamiseni.

(1³) Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui loa omaja suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 202, 203¹ või 205 alusel. Loa kehtivuse võib peatada kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 203¹ lõikes 5 või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani.

(1⁴) Isiku relvaloa kehtivus peatub, kui tema suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 3 alusel tehtud kohtumäärus.

(1⁵) Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada juriidilise isiku soetamisloa või relvaloa kehtivuse käesoleva seaduse § 40 lõike 1¹ punktides 1‒4 sätestatud juhul.

(1⁶) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 nimetatud juhtudel soetamisloa ja relvaloa kehtivus peatatakse, kui halduskohus on kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõikes 5 või § 71¹ lõikes 5 sätestatud taotluse alusel andnud loa peatada soetamisloa ja relvaloa kehtivus.

(2) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatatus lõpetatakse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel või loa kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras.

(2¹) Täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punktis 3 sätestatud relvaloa kehtivuse peatatus lõpeb, kui isiku suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177⁵ lõike 1 alusel tehtud kohtumäärus.

(2²) Politsei- ja Piirivalveamet lõpetab käesoleva paragrahvi lõikes 1⁶ nimetatud soetamisloa ja relvaloa kehtivuse peatamise, kui peatamise alused on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui:

1) seda taotleb loa omaja või relvaomanik;

2) loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu;

3) Утратил силу

4) loa omaja on surnud või teadmata kadunuks tunnistatud;

5) Утратил силу

6) Утратил силу

7) Утратил силу

8) juriidiline isik on lõppenud või asutus on likvideeritud;

9) relvaomanik või -valdaja on vähemalt kaks korda viimase kolme aasta jooksul rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid või on jätnud täitmata temale tehtud ettekirjutuse nõuded.

9¹) isik, kelle relvaloale ei ole kantud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2¹, 5 või 6 nimetatud otstarvet, valdab piiratud käibega padrunisalve;

9²) isik, kellele on väljastatud relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel, ei vasta enam § 34 lõikes 1² sätestatud tingimusele;

9³) isik, kellele on väljastatud relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punkti 2¹ alusel, ei vasta enam § 34 lõikes 1² või 1³ sätestatud tingimustele;

9⁴) riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relva andmetele ei ole tehtud märget piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, valdab piiratud käibega padrunisalve;

9⁵) riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relva andmetele on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, ei vasta enam käesoleva seaduse § 34 lõikes 1⁵ sätestatud tingimustele.

10) Утратил силу

(3¹) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.

(3²) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut.

(3³) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omajat on karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

(4) Paralleelrelvaluba kaotab kehtivuse või selle kehtivus peatub vastavalt relvaloa kehtetuks tunnistamisel või kehtivuse peatamisel. Paralleelrelvaluba võidakse tunnistada kehtetuks ka relvaomaniku avalduse alusel.

(5) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine, kehtivuse peatatuse lõpetamine või loa kehtetuks tunnistamine vormistatakse Politsei- ja Piirivalveameti otsusega. Otsuses peab olema näidatud loa kehtivuse peatamise, kehtivuse peatatuse lõpetamise või loa kehtetuks tunnistamise alus viitega seaduse vastavale sättele. Otsuse koopia saadetakse viivitamata loa omajale.

(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 3 alusel relvaloa ja soetamisloa kehtivuse peatamisel või täitemenetluse seadustiku § 177⁵ lõike 1 alusel relvaloa ja soetamisloa kehtivuse peatatuse lõpetamisel.

§ 44. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise, peatamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjedизменится 01.01.2027

(1) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise või peatamise või loa kehtetuks tunnistamise korral on loa omaja või relvaomanik või -valdaja või muu isik, kelle valduses on relv ja selle laskemoon, kohustatud andma need hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval või kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsusest teatamisele järgneval tööpäeval üle Politsei- ja Piirivalveametile. Juriidilise isiku relva ja laskemoona võib jätta politsei poolt pitseeritud juriidilise isiku relvahoidlasse.

(2) Paralleelrelvaloa kehtivuse lõppemisel, peatamisel või kehtetuks tunnistamisel peab paralleelrelvaloa omaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul tagastama relva ja laskemoona selle omanikule. Juhul kui relva ja laskemoona ei ole võimalik relva ja laskemoona omanikule tagastada, antakse need hoiule politseisse.

(3) Relva ja laskemoona üleandmine võib toimuda nende asukohas või politseis. Relva ja laskemoona üleandmine peab toimuma nende asukohas juhul, kui need annab üle isik, kes käesoleva seaduse järgi ei olnud nende omanik või valdaja enne soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamist ja kes on teatanud politseile enda valduses olevast relvast või laskemoonast.

(4) Relva ja laskemoona üleandmine-vastuvõtmine vormistatakse aktiga, milles on kirjas üleandja ja vastuvõtja ees- ja perekonnanimi, üleandmise aeg ja koht, üleandmise põhjus, andmed üleantava relva liigi, margi, mudeli ja markeeringu kohta ning üleantava relva komplektsuse ja seisukorra kirjeldus. Üleantava laskemoona kohta kirjutatakse akti kaliiber ja kogus. Akt koostatakse kahes eksemplaris ning sellele kirjutavad alla relva või laskemoona üleandja ning Politsei- ja Piirivalveameti esindaja. Üks eksemplar jääb Politsei- ja Piirivalveametile, teine üleandjale.

(5) Politsei on kohustatud tagama vastuvõetud relva ja laskemoona säilimise ja seisundi, milles need üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeriti.

(6) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise korral on relva- ja laskemoonaomanikul või -valdajal kohustus üleandmise päevast alates relv ja laskemoon kolme kuu jooksul võõrandada käesoleva seaduse § 63 lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud isikule või alustada võõrandamist käesoleva seaduse § 63 lõike 2 punkti 2 alusel käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel, välja arvatud kohtu otsuse alusel konfiskeeritud ja üleantud relv ja laskemoon.

(6¹) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamise korral jääb relva- ja laskemoonaomanikule või -valdajale õigus relv ja laskemoon võõrandada kogu kehtivuse peatamise aja jooksul käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel. Pärast peatamise aluse äralangemist on politsei kohustatud hoiulevõetud relva ja laskemoona viivitamata tagastama omanikule või valdajale.

(7) Juhul kui soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse peale esitati kaebus kohtule või vaie Politsei- ja Piirivalveametile ning kohus või Politsei- ja Piirivalveamet on tunnistanud loa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks, on Politsei- ja Piirivalveamet kohustatud taastama soetamisloa või relvaloa kehtivuse ning tegema sellekohase kande teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõussejäämise korral on relva- ja laskemoonaomanikul või -valdajal kohustus need võõrandada käesoleva paragrahvi lõikes 6 kehtestatud korras alates otsuse jõustumise päevast.

(8) Juhul kui võõrandamisele kuuluvat relva ja laskemoona ei ole nende omanik või valdaja käesoleva paragrahvi lõikes 6 ettenähtud tingimustel võõrandanud, kuulub hoiule antud relv või laskemoon sundvõõrandamisele.

(9) Laskekõlbmatuna üleantud relv ja laskemoon hävitatakse käesoleva seaduse §-s 83 kehtestatud korras.

(10) Piiratud käibega padrunisalve käitlemisele kohaldatakse sama korda, mis on kehtestatud käesolevas paragrahvis relva käitlemise kohta.

§ 45. Relva ja laskemoona hoidmise üldnõudedсудебная практика

(1) Relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena.

(2) Relva ja laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.

(3) Tulirelva hoitakse ainult tühjaks laetuna.

(4) Relva ja laskemoona hoitakse käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud tingimustel või antakse need ajutiselt hoiule isikule, kellel on:

1) relvaluba või

2) tegevusluba relvade või laskemoona hoidmiseks teenusena.

(5) Relva ja laskemoona ajutine hoiuleandmine relvaluba omavale isikule vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb hoiuleandjale ja teine hoiulevõtjale. Relvaluba omavale teisele isikule võib relva anda ajutisele hoiule kuni üheks ööpäevaks käesoleva seaduse § 46 lõigetes 3, 4 ja 7 sätestatud tingimustel.

(6) Relva ja laskemoona ajutine hoiuleandmine tegevusluba omavale isikule vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb hoiuleandjale ja teine hoiulevõtjale.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akt peab sisaldama:

1) hoiuleantud relva ja relvaloa andmeid ning laskemoona kogust;

2) hoiulevõtja ja hoiuleandja isikuandmeid ja kontaktandmeid;

3) üleandmise ja vastuvõtmise aega.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuet ei kohaldata teenusena hoiulevõetud relva ja laskemoona lühiajalise väljastamise ja tagastamise korral ning relva ja laskemoona teenusena lühiajalise hoiulevõtmise korral. Teenusena teisele isikule hoiuleantud relva ja laskemoona lühiajaliseks väljastamiseks loetakse hoiulevõtnud isiku poolt relva ja laskemoona väljastamist hoiuleandnud isikule kuni viieks ööpäevaks.

(9) Relva ja laskemoona teenusena lühiajalise hoiulevõtmise ning nende lühiajalise väljaandmise ja tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 46. Füüsilise ja juriidilise isiku relva ja laskemoona hoidmineсудебная практика

(1) Füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Lisaks võib relva hoida kuni kahes eri aadressil asuvas ajutises hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga.

(1¹) Füüsiline isik, kellele on väljastatud paralleelrelvaluba, võib hoida relva käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hoiukohas või relva omaniku nõusolekul tema relva hoiukohas.

(2) Juriidiline isik peab hoidma relva tema poolt määratud hoiukohas.

(3) Tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud kapp (edaspidi relvakapp).

(4) Üle kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, milleks on spetsiaalselt kohandatud ruum (edaspidi relvahoidla) või relvakapp üheksa või enama tulirelva hoidmiseks.

(5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:

1) kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta;

2) kuni 100 gaasirelvapadrunit;

3) kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta;

4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta;

5) kuni 5000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta;

6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg;

7) kuni 5000 sütikut.

(5¹) Kui isiku nimele on registreeritud tulirelv, millel on mitu otstarvet, võib füüsiline isik hoida laskemoona koguses, mis ei ületa suurima lubatud kogusega otstarbe laskemoona kogust.

(5²) Kui füüsilise isiku nimele on registreeritud tulirelv, millel on mitu otstarvet, ning tema omandis või valduses on sõjaväerelvade registrisse kantud Kaitseliidu tegevliikme relv, võib see füüsiline isik hoida laskemoona käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koguses teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relvade kohta ja Kaitseliidu seaduse § 46 lõikes 7 nimetatud koguses sõjaväerelvade registrisse kantud relvade kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 10 000 padrunit.

(6) Padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas.

(7) Teisi relvi hoitakse hoiukohas, mis asub relvakapis, lukustatavas sahtlis või laekas.

(8) Relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas ei ole nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav. Ühte piiratud käibega padrunisalvega tulirelva ja selle laskemoona tuleb hoida käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatud korras.

(8¹) Akustilist relva tuleb hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav. Rohkem kui ühte akustilist relva ja vähemalt ühte piiratud käibega padrunisalvega akustilist relva tuleb hoida relvakapis.

(9) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib vähemalt kaks korda aastas juriidilise isiku relvade ja laskemoona hoidmise nõuete täitmist. Kontrollimise tulemuse kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kontrollitavale isikule ja teine lisatakse relvatoimikusse.

(10) Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 48. Relva ja laskemoona hoidmine spordivõistlusel ja treeningul

(1) Spordivõistlusele ja treeningule toodud relva ja laskemoona hoitakse lasketiiru relvahoidlas juhul, kui see on olemas. Lasketiiru relvahoidlas hoitava relva ja laskemoona eest vastutab lasketiiru omanik või valdaja.

(2) Võimaluse kasutada relvahoidlat relvade ja laskemoona hoidmiseks võistluse ja treeningu ajal tagab ürituse korraldaja. Relvahoidla puudumise korral tagab relva hoidmise ja valve võistluse ja treeningu ajal relvavaldaja.

(3) Relvahoidlast võib laskma minnes kaasa võtta vaid selleks korraks vajalikud relvad ning vajaliku koguse laskemoona.

(4) Laskepaigas ei ole relvahoidla olemasolu kohustuslik. Relva ja laskemoona hoidmise eest laskepaigas vastutab relva valdaja.

§ 49. Relvakandmine

Relvakandmise all mõistetakse käesolevas seaduses relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta.

§ 50. Relva ja laskemoona kandmise üldine kord

(1) Relva ja laskemoona võib kanda isik, kellel on vastav relvaluba või relvakandmisluba. Relva ja laskemoona kandval isikul peab olema kaasas isikut tõendav dokument.

(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud relvaloa või relvakandmisloa nõue ei kehti turvateenistuja või siseturvatöötaja kohta, kes kannab tööülesande täitmisel teleskoopnuia või kumminuia.

(2) Relva ja laskemoona tuleb kanda avalikus kohas varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti juhusliku kahju tekitamise. Kantava tulirelva, välja arvatud revolvri padrunipesas ei tohi olla padrunit.

(2¹) Vormiriietust kandev turvateenistuja ja siseturvatöötaja võivad avalikus kohas tööülesande täitmisel kanda relva nähtaval.

(3) Relva ja laskemoona on keelatud kanda:

1) joobeseisundis;

2) koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja teistel avalikel üritustel, välja arvatud nimetatud avalikel üritustel teenistus- või tööülesannet täitval isikul.

(4) Minister võib oma käskkirjaga piirata relvakandmist ministeeriumis, ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ja hallatavates riigiasutustes ning nende valduses olevatel objektidel.

(5) Утратил силу

(6) Jahitulirelva ja jahiseaduse § 27 lõike 1 mõistes jahivibuna kasutatava sportvibu kandmist jahil reguleerib jahiseadus ja selle alusel väljaantud õigusaktid.

(7) Akustilist relva võib kanda vaid ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel. Nii üritusele minnes kui ka sealt tulles tuleb akustilist relva edasi toimetada käesoleva seaduse § 55 kohaselt.

§ 51. Juriidilise isiku nimele registreeritud relva kandmine

(1) Juriidiline isik võib anda tema nimele registreeritud relva kanda oma töötajale, kellel on relvakandmisluba. Laskespordiklubi võib anda tema nimele registreeritud relva kanda oma liikmele, kellel on relvakandmisluba.

(2) Relv antakse kanda töötajale töö- või teenistusülesannete täitmiseks või laskespordiklubi liikmele spordiga tegelemiseks juriidilise isiku otsuse alusel.

(3) Relv väljastatakse töötajale töö- või teenistusülesannete täitmiseks üldjuhul tööpäevaks või valvekorraks, välja arvatud juhul, kui relva pikemaajalise kandmise vajadus on tingitud ametikohustuste iseloomust. Ametikohtade loetelu, kus selliseid kohustusi tuleb täita, kehtestatakse juriidilise isiku otsusega, mis on eelnevalt kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga.

(4) Relvakandmisõigust omaval isikul on keelatud:

1) kanda relva töö- või teenistuskohustuste või spordiga tegelemise välisel ajal, välja arvatud juhul, kui sellekohane luba on vormistatud juriidilise isiku otsusega;

2) anda relva kõrvalisele isikule.

(5) Relva kaotamisest, hävimisest või muul viisil valdusest väljaminekust on relva kandev töötaja või laskespordiklubi liige kohustatud viivitamata teatama politseile ja relva väljastanud isikule või asutusele.

§ 52. Juriidilise isiku nimele registreeritud relva väljastamine töötajale ja selle tagastamine

(1) Relva ja laskemoona väljastav isik on enne relva väljastamist kohustatud kontrollima relvakandmisloa olemasolu.

(1¹) Relva ja laskemoona väljastav isik peab vastama käesoleva seaduse §-s 38 nimetatud vastutavale isikule kehtestatud nõuetele ja tingimustele.

(2) Утратил силу

(3) Relva ja laskemoona väljastamise üle peetakse arvestust teenistus- ja tsiviilrelvade registris nii, et oleks võimalik igal ajal kontrollida, kellele ja millal relv või laskemoon väljastati. Arvestuse pidamiseks kantakse registrisse vähemalt järgmised andmed:

1) relva väljastamise ja tagastamise kuupäev ning kellaaeg;

2) relva liik, mark, mudel, kaliiber ja markeering;

3) padrunite arv;

4) relva saanud töötaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;

5) relva väljastanud töötaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht.

(4) Pärast töö- või teenistusülesande täitmist peab töötaja relva ja laskemoona tagastama. Relva ja laskemoona vastuvõtnud isik teeb selle kohta märke teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

(5) Juhul kui töötajal on kaasas isiklik tulirelv, tuleb see juriidilise isiku relva kandmise ajaks anda hoiule juriidilise isiku relvahoidlasse või -kappi. Isikliku tulirelva hoiulevõtmise ja tagastamise kohta tehakse märge teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat kande tegemisest arvates.

(7) Утратил силу

§ 52¹. Laskespordiklubi nimele registreeritud relva väljastamine ja tagastamine

(1) Laskespordiklubi annab tema nimele registreeritud relva isikule laskespordiga tegelemise eesmärgil.

(2) Laskespordiklubi nimele registreeritud relva väljastamisele ja tagastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 52 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatud korda ja tingimusi.

§ 54. Relva ja laskemoona edasitoimetamine

(1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona endaga kaasaskandmist nende ühest kohast teise toimetamise vajaduse korral ilma relva vahepealse kasutamise eesmärgita ja sõltumata asjaolust, kas sellega kaasneb sõiduki kasutamine või mitte.

(2) Juriidilise isiku nimele registreeritud relvade ja laskemoona, mis ei ole väljastatud kandmiseks nende töötajatele, edasitoimetamine, kui sellega kaasneb transpordivahendi kasutamine, loetakse kohalikuks relvaveoks.

(3) Relva ja laskemoona saatmine posti teel on keelatud.

§ 55. Relva ja laskemoona edasitoimetamine füüsilise isiku poolt

(1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise õigus on soetamisluba või relvaluba, samuti käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud luba omaval füüsilisel isikul.

(2) Edasitoimetatav relv peab olema tühjaks laetud ja lahti võetud või pakitud viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu.

(3) Relva või laskemoona edasitoimetamisel tuleb järgida käesoleva seaduse § 50 lõigetes 1–3 sätestatud nõudeid.

§ 56. Relvaveo mõiste

(1) Relvaveo all mõistetakse käesolevas seaduses relvade ja laskemoona kohalikku ja rahvusvahelist õhu-, raudtee-, vetel- või autovedu.

(2) Kohaliku relvaveo all mõistetakse relvade ja laskemoona vedu Eesti piires.

(3) Kohalik relvavedu toimub autoveoseaduse, lennundusseaduse, kaubandusliku meresõidu koodeksi ja raudteeseaduse ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt.

(4) Rahvusvahelise relvaveo all mõistetakse relvade ja laskemoona vedu, millega kaasneb riigipiiri ületamine.

(5) Rahvusvaheline relvavedu toimub vastavas veoliigis kehtivate rahvusvaheliste veoeeskirjade kohaselt.

§ 57. Täiendavad nõuded kohalikul relvaveol

(1) Kohalikku relvavedu võib teostada füüsiline või juriidiline isik, kellel on relvaluba, soetamisluba või tegevusluba relvade valmistamiseks või müügiks.

(2) Relvade ja laskemoona valve ja kaitse tagab nende veol omanik või valdaja.

(3) Relvi ja laskemoona peab vedama valmistajapakendis või pakituna viisil, mis ei võimalda nende kohest kasutuselevõttu.

(4) Kuni 20 tulirelva või 10 000 padrunit võib vedada varjatult sõiduautoga, suurema tulirelva- või padrunipartii veoks tuleb kasutada kinnise veoseruumiga veoautot. Veoseruumi uksed peavad olema kindlalt suletud ja lukustatud.

(5) Kuni 20 tulirelva või 10 000 padruni veol peab olema vähemalt üks relvastatud saatja, üle 20 tulirelva või üle 10 000 padruni veol aga vähemalt kaks relvastatud saatjat. Relvastatud saatjad võivad asuda relvi vedava veoauto kabiinis või relvi vedavat autot saatvas autos.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatu ei laiene juriidilisele isikule tema nimele registreeritud sporditulirelvade ja nende laskemoona veol lasketiiru seoses osavõtuga treeningust või võistlusest. Sel juhul peab relvadega kaasasõitvate isikute hulgast olema määratud relvaveo eest vastutav relvastatud isik.

§ 58. Relva ja selle laskemoona kaasavõtmine õhusõidukisse

Relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 59. Relva, selle olulise osa ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja ajutise väljaveo termin ning eriloa nõue

(1) Käesolevas seaduses mõistetakse relva, selle olulise osa ja laskemoona sisseveona nende Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse toimetamist ja väljaveona nende Eestist Euroopa Liidu välisesse riiki toimetamist.

(2) Käesolevas seaduses mõistetakse relva, selle olulise osa ja laskemoona ajutise väljaveona Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 258/2012, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed (ELT L 94, 30.03.2012, lk 1–15), artikli 2 lõikes 11 sätestatud ajutist eksporti, mis ei ületa 24 kuud.

(3) Relva, selle olulise osa ja osa ning laskemoona sissevedu, väljavedu ja ajutine väljavedu toimub käesoleva seaduse, tolliseaduse, strateegilise kauba seaduse ning kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse ning nende alusel kehtestatud õigusaktidega kehtestatud korras.

(4) Tsiviilrelva, selle olulise osa ja laskemoona võib käesoleva seaduse kohaselt sisse ja ajutiselt välja vedada üksnes eriloa alusel. Eriloa väljastab seda taotlevale isikule Politsei- ja Piirivalveamet, välja arvatud käesoleva seaduse § 59² lõikes 2 sätestatud juhul.

(5) Eriloa alusel Eestisse sisse- ja Eestist ajutiselt väljaveetavate relvade, tulirelva oluliste osade ning laskemoona nomenklatuuri ja eriloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Strateegiliseks kaubaks oleva relva, selle laskemoona ja tsiviilkäibes keelatud relva sissevedu ning tsiviilrelva, strateegiliseks kaubaks oleva relva ja tsiviilkäibes keelatud relva, selle osa, olulise osa ning laskemoona väljavedu, transiit ja vastava teenuse osutamine, samuti sõjalisele lõppkasutajale või sõjaliseks lõppkasutuseks ettenähtud relva, selle osa, olulise osa ja laskemoona sisse- ja väljavedu toimub strateegilise kauba seaduses sätestatud korras, välja arvatud käesoleva seaduse § 60 lõigetes 4–7 sätestatud juhtudel.

(7) Politsei- ja Piirivalveamet saadab kolme tööpäeva jooksul teate relva ajutise väljaveo kohta sihtriigi pädevale asutusele.

(8) Eriloa kaotusest, vargusest, hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest peab Politsei- ja Piirivalveametit viivitamata teavitama.

§ 59¹. Relvade ja laskemoona ajutiseks väljaveoks lubatud kogused

Relvade ja laskemoona ajutisel väljaveol peab arvesse võtma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 258/2012, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed, artiklis 9 sätestatud koguseid.

§ 59². Relva, selle olulise osa ja laskemoona sisseveo keeld

(1) Keelatud on relva, selle olulise osa või laskemoona sissevedu, kui keelu sätestab rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt.

(2) Kui rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav või rakendav õigusakt lubab relva, selle olulise osa või laskemoona sissevedu vaid juhul, kui selleks on väljastatud pädeva asutuse luba, esitatakse loataotlus strateegilise kauba komisjonile, kes otsustab relva, selle olulise osa või laskemoona sisseveoks loa andmise strateegilise kauba seaduses sätestatud korras.

§ 60. Relva, selle olulise osa ja laskemoona sissevedu ja ajutine väljavedu

(1) Relva, selle olulise osa ja laskemoona võib sisse vedada käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriloa alusel relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamiseks, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiks või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamiseks.

(2) Füüsiline või juriidiline isik võib relva, selle olulise osa või laskemoona oma tarbeks Eestisse sisse vedada, kui tal on vastava relva või selle olulise osa soetamisluba ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba.

(3) Lubatud on ainult sellise relva, selle olulise osa ja laskemoona sissevedu, mille tüübikinnitusega tsiviilrelvaks tunnistatud mudel või modifikatsioon on kantud teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

(4) Füüsiline või juriidiline isik võib enda nimele registreeritud relva, selle olulise osa ja laskemoona Eestist välja vedada või Eestisse sisse vedada üksnes järgmistel juhtudel:

1) laskespordiga tegelemine;

2) jahindusega tegelemine;

3) ajaloolise sündmuse taasetendamine;

4) osalemine näitusel väljapaneku eesmärgil või demonstreerimisel;

5) relva parandamine teenusepakkuja juures.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab isikul olema käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Relv ja selle oluline osa peavad olema loal märgitud tähtaja lõpuks Eestist välja veetud või Eestisse sisse veetud.

(5¹) Riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relva andmetele on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, võib piiratud käibega padrunisalve Eestist välja vedada või Eestisse sisse vedada käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriloa alusel.

(6) Füüsiline või juriidiline isik võib oma nimele registreeritud relva või käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud soetamisloa alusel soetatud relva, mis ei ole strateegiliseks kaubaks olev relv või tsiviilkäibes keelatud relv, selle olulise osa ning laskemoona Eestist ajutiselt välja vedada, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Eriloa väljastamisel võib konsulteerida strateegilise kauba komisjoniga.

(7) Diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, kes on välisriigi kodanik, ning välisriigi ametliku delegatsiooni või diplomaatilise tava kohaselt sellega võrdsustatud delegatsiooni koosseisu kuuluv välisriigi kodanik ja teda saatev isik võivad kodakondsusjärgses riigis registreeritud relva, selle olulise osa ning relva juurde kuuluva laskemoona Eestisse sisse ja Eestist välja vedada Välisministeeriumi taotlusel antava käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriloa alusel.

§ 60¹. Eriloa taotlemine

(1) Eriloa saamiseks esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile paberil või elektrooniliselt taotlus koos lisadokumentidega. Taotluse allkirjastab füüsilisest isikust taotleja isiklikult või juriidilisest isikust taotleja seaduslik esindaja.

(2) Taotluses esitatakse järgmised andmed:

1) taotleja nimi, kontaktandmed, füüsilise isiku isikukood või sünniaeg või juriidilise isiku registrikood;

2) relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona liik, mark, mudel ja kaliiber, registreeritud relva ajutise sisse- või väljaveo korral ka relva number ja relvaomaniku nimi ning relva ajutise sisse- või väljaveo korral relva number;

3) relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona kogus;

4) riik, kust ja kuhu relv, tulirelva oluline osa ja laskemoon veetakse;

5) andmed tarnija kohta;

6) andmed relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona saaja kohta, kui need on teada;

7) andmed relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona lõppkasutaja ja lõppkasutuse kohta, kui need on teada;

8) andmed veo eest vastutava isiku kohta;

9) eriloa soovitav kehtivusaeg.

(2¹) Enne eriloa taotlemist peab taotleja tasuma riigilõivu.

(3) Relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona ajutise väljaveo korral lisatakse taotlusele relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona lõppkasutajamaa pädeva asutuse väljaantud riiki sisseveo loa koopia.

§ 60². Eriloa andmisest keeldumine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub eriloa andmisest, kui:

1) eriloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või võltsitud dokumente;

2) relva, tulirelva olulise osa või laskemoona sisseveo keelu sätestab rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt;

3) on kahtlus, et relva, tulirelva olulise osa või laskemoona sissevedu või ajutine väljavedu kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut;

4) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud relva soetamisluba on kehtetuks tunnistatud;

5) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;

6) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud tegevusloa kehtivus on peatatud.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib eriloa andmisest keelduda, kui:

1) taotleja või temaga seotud isik on eriloa andmise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemist käsitlevaid õigusakte või ei ole täitnud nende alusel tehtud ettekirjutusi;

2) taotleja või temaga seotud isik on eriloa andmise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavat või rakendavat õigusakti.

3) Утратил силу

4) Утратил силу

§ 60³. Eriloa kehtivus, muutmine, pikendamine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet määrab väljastatava eriloa kehtivuse taotlemisel esitatud andmete alusel, kuid mitte kauemaks kui 24 kuuks.

(2) Kui eriloal märgitud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona suhtes on tolliformaalsused lõpetatud, loetakse eriluba kehtetuks, olenemata selle kehtivusajast.

(3) Eriloal märgitud andmete muutumisel on eriloa omaja kohustatud esitama Politsei- ja Piirivalveametile põhjendatud taotluse ja asjasse puutuvad dokumendid eriloa muutmiseks.

(4) Eriluba muudetakse või pikendatakse vastavalt taotleja avaldusele, kui taotlus esitatakse enne eriloa kehtivusaja lõppu. Eriloa pikendamise korral ei või eriloa kogu kehtivuse tähtaeg ületada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega.

(5) Eriloa muutmisena ei käsitata seda, kui taotlejal tekib õigus vedada sisse rohkem relvi, tulirelva olulisi osi või laskemoona, kui oli lubatud esialgse loa alusel.

(6) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub eriloa pikendamisest, kui eriloa taotlemisel esitatud andmed on muutunud või esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 60² lõikes 1 sätestatud asjaoludest.

(7) Politsei- ja Piirivalveamet peatab eriloa kehtivuse, kui:

1) seda taotleb eriloa omaja;

2) väljastatud eriluba on kaotatud või varastatud;

3) eriloa omajale käesoleva seaduse alusel väljastatud tegevusluba on peatatud.

(8) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab eriloa kehtetuks, kui:

1) seda taotleb eriloa omaja;

2) Утратил силу

3) esineb mõni käesoleva seaduse § 60² lõike 1 punktides 1–5 sätestatud asjaolu;

4) eriluba omav juriidiline isik lõpeb või füüsiline isik sureb.

(9) Politsei- ja Piirivalveamet võib eriloa kehtivuse peatada või eriloa kehtetuks tunnistada, kui:

1) eriloa omaja või temaga seotud isik ei täida eriloa nõudeid või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid või nende alusel tehtud ettekirjutusi;

2) ilmneb käesoleva seaduse § 60² lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud asjaolu.

(10) Eriloa kehtivusaja möödumisel tagastatakse see kolme tööpäeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametile.

§ 60⁴. Laskekõlbmatu relva sissevedu ja väljavedu

Laskekõlbmatu relva Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse sisseveole ja Eestist Euroopa Liidu välisesse riiki väljaveole kohaldatakse sama korda, mis on käesolevas peatükis relvade kohta kehtestatud.

§ 62. Relva, selle olulise osa ja laskemoona sisseveo ja ajutise väljaveo tingimused

(1) Relva, selle olulise osa ja laskemoona võib sisse ja ajutiselt välja vedada rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunktide kaudu, kus toll on alaliselt kohal.

(1¹) Sisseveetava ja ajutiselt väljaveetava relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona vastavust nõuetele kontrollib piiripunktis Maksu- ja Tolliamet, kes nende nõuetele vastavuse korral teeb sellekohase märke eriloale. Kui relv, selle oluline osa või laskemoon ei vasta kehtestatud nõuetele, koostatakse akt, kus märgitakse puudused, mille tõttu on sissevedu või ajutine väljavedu keelatud.

(2) Утратил силу

(3) Relv, selle oluline osa ja laskemoon peavad olema saatedokumentide ja loa alusel täpselt identifitseeritavad. Nomenklatuur ei tohi erineda loal märgitud nomenklatuurist ning kogus ei tohi ületada loal märgitud kogust.

(4) Sisseveetaval tulirelval ja selle olulisel osal peab olema nõuetekohane markeering. Registreeritud tulirelva markeering peab vastama eriloal märgitule.

(5) Ilma käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriloata piiripunkti toimetatud relv, selle oluline osa ja laskemoon peetakse kinni kuni asjaolude selgitamiseni. Kinnipeetud relva, selle olulise osa ja laskemoona säilimise ning nõuetekohase hoidmise tagab toll.

§ 62⁴. Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise dokumendid

(1) Euroopa Liidu territooriumil võib relva ja laskemoona edasi toimetada järgmiste dokumentide alusel:

1) relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelluba (edaspidi eelluba);

2) relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise luba (edaspidi luba);

3) Euroopa tulirelvapass (edaspidi tulirelvapass).

(2) Eestis väljastab eelloa ja loa füüsilisele või juriidilisele isikule Politsei- ja Piirivalveamet.

(3) Eelloa ja loa kehtivusaeg on kuni üks aasta alates nende väljastamise päevast ning nende väljastamise eest tasutakse riigilõivu.

(4) Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa ja loa vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Eestis väljastab tulirelvapassi füüsilisele isikule Politsei- ja Piirivalveamet, kui isikule on käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba.

(6) Tulirelvapass kehtib kuni viis aastat. Tulirelvapassi kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa või relvakandmisloa kehtivusega ja tulirelvapass kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa või relvakandmisloa kehtetuks tunnistamise korral.

(7) Tulirelvapassi ei või edasi anda ning sellele märgitakse tulirelvapassi omaniku valduses ja kasutuses olevad relvad. Tulirelvapass peab alati olema relva kasutava isiku valduses ja passi märgitakse nii relva valduse või omaduste muutumine kui ka relva kaotamine või vargus.

(8) Eestis väljastatava tulirelvapassi vormi ja tulirelvapassi väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(9) Kui liikmesriik on keelanud teatud liiki relvade riiki sissetoomise, siis tehakse tulirelvapassi selle kohta selgesõnaline sissekanne. Politsei- ja Piirivalveamet esitab teistele liikmesriikidele nende relvade loetelu, mida ei ole lubatud Eestisse edasi toimetada või mida on lubatud tuua tema eelneva nõusolekuta.

(10) Euroopa Liidu kodanikele, kellel on tulirelvapass, ei kohaldata käesoleva seaduse § 60 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.

§ 62⁵. Relva ja laskemoona Euroopa Liidus ajutine edasitoimetamine

(1) Relva ja laskemoona võib ajutiselt Eestisse toimetada või Eestist välja toimetada üksnes järgmistel juhtudel:

1) laskespordiga tegelemine;

2) jahindusega tegelemine;

3) ajaloolise sündmuse taasetendamine;

4) demonstreerimine või näitusel väljapaneku eesmärgil osalemine;

5) relva parandamine teenusepakkuja juures;

6) riigikaitses osalemiseks harjutamine.

(2) Tulirelvapassi alusel võib füüsiline isik relva Euroopa Liidus edasi toimetada järgmiselt:

1) C-klassi relva, kui reisitakse teise liikmesriiki, et tegeleda jahindusega või taasetendada ajalooline sündmus;

2) A-, B- või C-klassi relva, kui reisitakse teise liikmesriiki, et tegeleda laskespordiga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel võib relva edasi toimetada tingimusel, et relv on kantud tulirelvapassi ning isik tõendab kutse või muu tõendusmaterjaliga reisi eesmärki.

(4) Relva ja laskemoona ajutiselt Eestisse toimetamise eelluba väljastatakse taotlejale tema taotluse ja kutse või muu sellise tõendusmaterjali alusel, millega ta tõendab õigust osaleda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud tegevuses. Relv peab olema eelloal märgitud tähtajaks Eestist välja toimetatud.

(5) Relva ja laskemoona ajutiselt Eestist väljatoimetamise luba väljastatakse taotlejale, kellele on käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba, tema taotluse, sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelloa ja relva omaniku nõusoleku alusel, kui isik ei ole relva omanik. Relv peab olema loal märgitud tähtajaks Eestisse toimetatud.

(6) Riigikaitses osalev isik, kelle relvaloale kantud relva andmetele on tehtud märge piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise ja valdamise õiguse kohta, võib piiratud käibega padrunisalve Euroopa Liidus edasi toimetada vaid eelloa või loa alusel.

§ 62⁶. Relva ja laskemoona Euroopa Liidus alaline edasitoimetamine

(1) Kui füüsiline või juriidiline isik on soetanud relva või laskemoona teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kui isik vahetab elukohta või asukohta, võib ta temale kuuluva relva või laskemoona alaliselt Eestisse toimetada, kui tal on Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud eelluba ja lähteriigi pädeva asutuse väljastatud luba.

(2) Kui füüsiline või juriidiline isik on soetanud relva või laskemoona Eestis või kui isik vahetab elukohta või asukohta, võib ta temale kuuluva relva või laskemoona alaliselt Eestist välja toimetada, kui tal on sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba ja Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud luba.

§ 62⁷. Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus ajutine edasitoimetamine

Relva ja laskemoona võib kaubana ajutiselt Eestisse toimetada või Eestist välja toimetada nende valmistamise, ümbertegemise või parandamise eesmärgil või relva ja laskemoona katsetamise, demonstreerimise või näitusel väljapaneku eesmärgil isik, kellel on:

1) käesoleva seadusega kehtestatud korras antud tegevusluba relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks;

2) sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba ja lähteriigi pädeva asutuse väljastatud luba.

§ 62⁸. Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus alaline edasitoimetamine

(1) Relva ja laskemoona võib kaubana alaliselt Eestisse toimetada või Eestist välja toimetada isik, kellel on:

1) käesoleva seadusega kehtestatud korras antud tegevusluba relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks;

2) sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba ja lähteriigi pädeva asutuse väljastatud luba.

(2) Isik koostab kauba kättesaamise või väljaviimise kohta deklaratsiooni ning edastab selle kolme tööpäeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametile. Deklaratsiooni alusel teeb Politsei- ja Piirivalveamet kande teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

(3) Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus alalise edasitoimetamise deklaratsiooni vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 62⁹. Eelloa ja loa menetlus

(1) Relva ja laskemoona käesoleva seaduse §-s 62⁵ või 62⁷ nimetatud ajutise Eestisse toimetamise eelloa saamiseks esitatakse taotlus, milles esitatakse muu hulgas järgmised andmed ja dokumendid:

1) paragrahvi 62⁵ lõike 1 punktides 1–4 sätestatud juhul üritusele kutsuja nimi, kontaktandmed ja ürituse toimumise piirkond, eelloa soovitav kehtivusaeg ja eeltäidetud eelloa vorm;

2) paragrahvi 62⁵ lõike 1 punktis 5 ja § 62⁷ punktis 1 sätestatud juhul tegevusloa number, eelloa soovitav kehtivusaeg ja eeltäidetud eelloa vorm.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eelloa taotluse võib esitada jahikorraldaja või ajaloolise sündmuse taasetendamise või muu samalaadse ürituse korraldaja.

(3) Relva ja laskemoona käesoleva seaduse §-s 62⁵ või 62⁷ sätestatud juhul ajutiseks Eestist väljatoimetamiseks loa saamiseks esitatakse taotlus, milles esitatakse muu hulgas järgmised andmed ja dokumendid:

1) paragrahvi 62⁵ lõike 1 punktides 1–4 sätestatud juhul sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba, üritusele kutsuja nimi, kontaktandmed ja ürituse toimumise piirkond, loa soovitav kehtivusaeg ja eeltäidetud loa vorm;

2) paragrahvi 62⁵ lõike 1 punktis 5 ja § 62⁷ punktis 1 sätestatud juhul tegevusloa number, sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba, loa soovitav kehtivusaeg ja eeltäidetud loa vorm.

(4) Relva ja laskemoona käesoleva seaduse §-s 62⁶ või 62⁸ sätestatud juhul alaliselt Eestisse toimetamiseks eelloa saamiseks esitatakse taotlus, milles märgitakse eelloa soovitav kehtivusaeg ja esitatakse eeltäidetud eelloa vorm.

(5) Relva ja laskemoona käesoleva seaduse §-s 62⁶ või 62⁸ sätestatud juhul alaliselt Eestist väljatoimetamiseks loa saamiseks esitatakse taotlus, milles esitatakse loa soovitav kehtivusaeg ja järgmised dokumendid:

1) sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba;

2) eeltäidetud loa vorm.

(6) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub eelloa või loa andmisest, kui:

1) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud relva soetamisluba on kehtetuks tunnistatud;

2) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud tegevusloa kehtivus on peatatud või tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;

3) eelloa või loa taotlemisel on esitatud valeandmeid või võltsitud dokumente;

4) on kahtlus, et relva, tulirelva olulise osa või laskemoona edasitoimetamine võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut.

(7) Politsei- ja Piirivalveamet võib eelloa või loa andmisest keelduda, kui:

1) taotleja või temaga seotud isik on eelloa või loa andmise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemist käsitlevaid õigusakte või ei ole täitnud nende alusel tehtud ettekirjutusi;

2) taotleja või temaga seotud isik on eelloa või loa andmise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavat või rakendavat õigusakti.

(8) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab eelloa või loa 30 päeva jooksul kõigi nõutud dokumentide ja andmete esitamisest arvates.

(9) Politsei- ja Piirivalveamet peatab eelloa või loa kehtivuse, kui eelloa või loa omajale käesoleva seaduse alusel väljastatud tegevusloa kehtivus on peatatud.

(10) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab eelloa või loa kehtetuks, kui:

1) seda taotleb eelloa või loa omaja;

2) esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud asjaolu;

3) väljastatud eelluba või luba on kaotatud või varastatud;

4) eelluba või luba omav juriidiline isik lõpeb või füüsiline isik sureb.

(11) Politsei- ja Piirivalveamet võib eelloa või loa kehtivuse peatada või eelloa või loa kehtetuks tunnistada, kui:

1) eelloa või loa omaja või temaga seotud isik ei täida käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid või nende alusel tehtud ettekirjutusi;

2) ilmneb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud asjaolu.

§ 62¹⁰. Laskekõlbmatu relva edasitoimetamine Euroopa Liidus

(1) Laskekõlbmatu relva Euroopa Liidus edasitoimetamine toimub käesoleva seaduse § 62⁴ lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide ning relva laskekõlbmatust kinnitava tõendi alusel.

(2) Laskekõlbmatu relva teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse või Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamise eelloa või loa saamiseks esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile taotlus ja eeltäidetud eelloa või loa vorm.

§ 62¹¹. Relva, laskemoona ja laskekõlbmatu relva edasitoimetamise erikord

Relva, laskemoona ja laskekõlbmatu relva edasitoimetamisele Euroopa Liidu välisesse riiki, millele kohaldub nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.09.1991, lk 51–58; ELT eriväljaanne 13/11, lk 3–10), ja sellisest riigist Eestisse, kohaldatakse käesolevas peatükis kehtestatud korda.

§ 62¹². Kultuuriväärtusega relva Euroopa Liidus edasitoimetamine

Kultuuriväärtusega relva võib Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki edasi toimetada käesoleva seadusega kehtestatud korras ning kooskõlas kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega.

§ 63. Relva ja laskemoona võõrandamise üldine kord

(1) Relva ja laskemoona võõrandamise all mõistetakse käesolevas seaduses nende omandiõiguse üleandmist teisele füüsilisele või juriidilisele isikule või riigile või kohalikule omavalitsusele.

(2) Relvaomanik või -valdaja võib relva võõrandada:

1) isikule, kellel on vastava relva soetamisluba;

2) komisjonimüügi korras relvade müügi tegevusluba omava isiku vahendusel;

3) relvade müügi, valmistamise, ümbertegemise või parandamise tegevusluba omavale isikule.

(3) Laskemoona tohib võõrandada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud isikute vahendusel või isikule, kellel on vastava relva relvaluba.

§ 64. Relva võõrandamine soetamisluba omavale isikule

(1) Relv võõrandatakse soetamisluba omavale isikule Politsei- ja Piirivalveameti pädeva ametniku juuresolekul Politsei- ja Piirivalveametis või relva asukohas.

(2) Relva võõrandamine vormistatakse relvaomaniku või -valdaja taotluse alusel. Taotluses tuleb märkida andmed võõrandatava relva ja isiku kohta, kellele relv võõrandatakse.

§ 65. Relva võõrandamine vastavat tegevusluba omavale isikule või tema vahendusel

Käesoleva seaduse § 63 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel toimub relva võõrandamine käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud loa alusel ja sellel näidatud tingimustel.

§ 66. Loakohustus

(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:

1) relva, tulirelva olulise osa või laskemoona müük;

1¹) relva, tulirelva olulise osa või laskemoona valmistamine;

2) relvade ümbertegemine ja parandamine teenusena;

3) lasketiiru või laskepaiga kasutamine tasulise teenuse osutamiseks;

4) relvade laenutamine lasketiirus või laskepaigas teenusena;

5) relvade või laskemoona hoidmine teenusena;

6) gaasipihusti, pneumorelva, hoiatus- ja signaalrelva valmistamine ja ümbertegemine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusluba on nõutav ka isikul, kes omab mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud tegevusluba.

(3) Tegevusluba antakse üheks kuni viieks aastaks või ajutise kohustuse või ülesande täitmise ajaks, kui selleks kulub vähem kui üks aasta.

(4) Tegevusluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates.

§ 67. Tegevusloa kontrolliese

(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui on täidetud järgmised nõuded:

1) ta on teovõimeline Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud juriidiline isik;

1¹) ta on usaldusväärne, mis tähendab eelkõige seda, et tema suhtes ei ole seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeldu;

1²) tema aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik;

2) tema aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole karistatud riigivastase kuriteo eest, välja arvatud karistusseadustiku §-des 245, 247 ja 249 sätestatud kuriteod, ega inimsusvastase või rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

3) tema aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta ei ole alust arvata, et ta on toime pannud inimsusvastase kuriteo või sõjakuriteo;

4) tema aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta ei ole alust arvata, et ta kuulub kuritegelikku või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga;

5) tema vastutaval isikul on täidetud käesoleva seaduse §-des 38 ja 39 sätestatud nõuded;

6) lasketiiru või laskepaiga pidamiseks tegevusloa taotlemisel vastab lasketiir või laskepaik tervisekaitse-, keskkonnakaitse- ja tuleohutusnõuetele.

(2) Ettevõtjale võib anda tegevusloa järgmiste kõrvaltingimustega, kui:

1) tema aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav kelmuse ega ametialase, rahapesualase või maksualase süüteo ega lõhkematerjali, pürotehnilise toote, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo toimepanemises või tal ei ole karistatust nimetatud süütegude eest;

2) tema aktsionäril või osanikul, nõukogu või juhatuse liikmel ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omaval muul isikul ei ole karistatust narkootikumidega seotud kuriteo eest;

3) tema aktsionäril või osanikul, nõukogu või juhatuse liikmel ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omaval muul isikul ei ole karistatust ametialase, rahapesualase või maksualase väärteo ega lõhkematerjali, pürotehnilise toote, tulirelva või laskemoonaga seotud väärteo toimepanemise eest;

4) tema aktsionäril või osanikul, nõukogu või juhatuse liikmel ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omaval muul isikul ei ole karistatust kuriteo eest, mille eest on talle mõistetud üle ühe aasta pikkune vangistus;

5) tema aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole korduvalt karistatud kuritegude eest;

6) tema aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta ei ole alust arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonide või diversiooni- või sabotaažiaktide toimepanekuks või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada ebaseaduslike relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel;

7) tema aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme ega juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku kohta ei ole põhjust kahtlustada, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut.

§ 67¹. Andmete kogumine jälitustoiminguga ja päringu tegemine sideettevõtjale

(1) Politsei võib tegevusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada tegevusloa andmine

(2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning kui ta soovib, tutvustatakse talle toiminguga kogutud andmeid.

§ 68. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:

1) tegevusluba taotleva äriühingu nende osanike ja aktsionäride nimekiri, kellel on üle 5% aktsia- või osakapitalist, ning äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri, kus on märgitud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg ja elukoht, ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja äriregistrikood;

2) andmed vastutava isiku ja tema asendaja kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, elukoht, kontakttelefoni number), samuti õiend vastava eksami sooritamise kohta;

3) relvade ja laskemoona käitlemisega seotud töötajate nimekiri, kus on märgitud nende ees- ja perekonnanimi, elukoht ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

4) relvahoidla aadress, kontakttelefoni number ning vahendid, millega tagatakse valve ja kaitse, või tegevusloa kehtivusajaks relvahoidla rentimise lepingu koopia.

(3) Lasketiiru või laskepaiga pidamiseks tegevusloa taotlemise korral esitatakse tegevusloa taotluses lisaks järgmised dokumendid:

1) müra mõõtmise akt;

2) asendiplaan ja üldvaated.

§ 69. Tegevusloa taotlemise erisused

Tegevusloa taotluse lahendamisel ei kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamist.

§ 71. Tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed

(1) Утратил силу

(2) Relvad ja laskemoon, mis tegevusloa omajal on tegevusloa kehtivuse peatamise ajal, antakse hoiule politseisse või tagatakse nende valve ja kaitse kuni tegevusloa kehtivuse peatatuse tähtaja lõpuni.

(3) Relvad ja laskemoon, mis tegevusloa omajal on tegevusloa kehtetuks tunnistamise ajal, antakse hoiule politseisse või tagatakse nende nõuetekohane valve ja kaitse kuni nende võõrandamise või hävitamiseni käesoleva seadusega kehtestatud korras.

(4) Relvade ja laskemoona hoiuleandmine, vedu, hoidmine, valve, kaitse ning tagastamine toimub tegevusloa omaja kulul.

(5) Утратил силу

(6) Утратил силу

§ 72. Tegevusloa omajate tegevuse seaduslikkuse kontrollimine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib vähemalt kaks korda aastas tegevusloa omaja relvade ja laskemoonaga seonduva tegevuse seaduslikkust. Vajaduse korral võidakse kontrollimisele kaasata ka teisi ametkondi või asutusi.

(2) Утратил силу

(3) Kontrollimise tulemuste kohta koostatakse akt, mille üks eksemplar antakse tegevusloa omajale ja teine jääb kontrollijale.

§ 73. Relvade ja laskemoona valmistamine

(1) Relva, tulirelva osa ja laskemoona valmistamine toimub vastavalt tegevusloal näidatule.

(2) Lõhkeainet või pürotehnilist ainet sisaldava laskemoona tööstuslikule valmistamisele kohaldatakse lõhkematerjaliseadust ning käesoleva seaduse § 73¹ lõikeid 2 ja 4.

(3) Relvade või tulirelva osade valmistamisega tegelev isik on kohustatud:

1) hoidma toodangu valmistamiseks kasutatavat toorainet ja materjale, lõpetamata ja valmistoodangut kohas ja tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele;

2) tagama toodangu nõuetekohase kvaliteedi ja ohutuse.

(4) Käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 73¹ nõuded ei laiene füüsilise isiku poolt kodusel teel jahipidamise ja sportimise eesmärgil padruni valmistamisele padrunikomponentidest. Kodusel teel valmistatud padruneid ei tohi võõrandada.

§ 73¹. Relvade ja laskemoona markeerimine

(1) Relvade või tulirelva oluliste osade valmistamisega tegelev isik või relva või tulirelva olulise osa Eestisse sisse vedanud isik on kohustatud kandma tulirelvale ja tulirelva olulisele osale nõuetekohase markeeringu selliselt, et selle eemaldamine oleks tehniliselt raske või võimatu.

(2) Laskemoona valmistamisega tegelev isik on kohustatud nõuetekohaselt markeerima laskemoona iga väikseima üksikpakendi.

(3) Sõjaväe- või teenistusrelva või Kaitseliidu relva võõrandamisel tsiviilkäibesse kantakse tulirelvale nõuetekohane markeering.

(4) Tulirelva, tulirelva olulise osa, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 74. Relvade ja laskemoona müük

(1) Relvade või laskemoona müügi tegevusluba omav isik on kohustatud:

1) nõudma relva soetajalt isikut tõendava dokumendi esitamist ja kontrollima käesoleva seaduse või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud seda liiki relva soetamisloa olemasolu ning nõudma laskemoona või piiratud käibega padrunisalve soetajalt isikut tõendava dokumendi ja Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud relvaloa esitamist;

1¹) nõudma relva soetavalt välismaalaselt isikut tõendava dokumendi ja käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud dokumendi esitamist;

1²) nõudma laskemoona soetavalt välismaalaselt isikut tõendava dokumendi ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 või § 62⁴ lõike 1 punktis 1, 2 või 3 sätestatud loa esitamist;

2) veenduma komisjonimüüki antava relva võõrandamise loa olemasolus;

3) teatama võõrandamisloa alusel müüki võetud relvast Politsei- ja Piirivalveametile kolme tööpäeva jooksul, arvates relva müüki võtmise päevast;

4) hoidma müügiks soetatud relvi ja laskemoona kohas ja tingimustes, mis vastavad kehtestatud nõuetele;

5) teatama Politsei- ja Piirivalveametile andmed müüdud relva ja selle ostnud isiku kohta kolme tööpäeva jooksul pärast relva müümist;

6) teatama Kaitseliidule andmed müüdud relva ja selle ostnud isiku kohta kolme tööpäeva jooksul pärast relva müümist, kui relv müüakse Kaitseliidu seaduse §-s 46 sätestatud tegevliikme relva soetamisloa alusel.

(1¹) Relvade või laskemoona müügi tegevusluba omav isik kannab Kaitseliidu seaduse § 46 lõike 5 alusel kehtestatud tegevliikme relva soetamisloale andmed müüdud relva ja selle müüja kohta.

(2) On keelatud:

1) müüa relva või laskemoona isikule, kes ei esita oma isikut tõendavat dokumenti ja kellel ei ole relva soetamiseks seda liiki relva soetamisluba või laskemoona soetamiseks relvaluba;

2) müüa piiramata tsiviilkäibega relva alla 18 aasta vanusele isikule;

3) teadvalt müüa defektset relva või laskemoona;

4) müüa relva või padruneid, millel ei ole tüübikinnitust, välja arvatud komisjonimüügiks võetud relv.

(2¹) Relvade ja laskemoona müügi tegevusluba omav isik võib keelduda terviklike padrunite või laskemoona komponentide omandamise tehingu lõpuleviimisest, mida ta peab tehingu olemuse või ulatuse tõttu põhjendatult kahtlaseks. Igast sellise tehingu tegemise katsest peab viivitamata teavitama Politsei- ja Piirivalveametit.

(3) Nõuded relva ja laskemoona müügikohale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 75. Tegevusluba omava isiku kohustused relvade ja laskemoona valmistamisel ning nende müümise üle arvestuse pidamisel

(1) Isik, kellele on väljastatud käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel tegevusluba, on kohustatud pidama eraldi arvestust relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede, helisummutite, lasersihikute, öösihikute ja laskemoona kohta.

(2) Arvestust peetakse nii, et igal ajal oleks võimalik eristada valmistatud relvad, müügiks soetatud relvad, müüdud relvad, tulirelva olulised osad, piiratud käibega padrunisalved, helisummutid, lasersihikud, öösihikud ja laskemoon.

(3) Arvestuse pidamiseks vajalikke andmeid ja dokumente säilitatakse kuni tegevusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Tegevusloa lõppemise või kehtetuks tunnistamise korral on tegevusluba omav isik kohustatud hiljemalt tegevusloa kehtivuse viimasel päeval arvestuse üle andma Politsei- ja Piirivalveametile, kes säilitab arvestust 30 aastat üleandmisest arvates.

(4) Tegevusluba omav isik esitab käesoleva seaduse alusel valmistatud tulirelvade, nende oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede ja laskemoona valmistamise või müümise andmed infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) liidese kaudu teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ühe tööpäeva jooksul tehingu tegemisest arvates.

(5) Teabe esitamine X-tee kaudu ei mõjuta käesolevas seaduses sätestatud teadete ja taotluste kohta kehtivaid tähtaegu, Politsei- ja Piirivalveameti pädevust ega isiku õigust esitada kõnealuseid teateid ja taotlusi otse Politsei- ja Piirivalveametile.

(6) Arvestusse kantud andmetest on lubatud teavitada üksnes asjakohase kontrolliõigusega isikut ja isikut, kellele on andmetele või dokumentidele juurdepääsu õigus antud muu seadusega.

(7) Müügil oleva relva kadumisest on tegevusloa omaja kohustatud viivitamata teavitama politseid.

§ 76. Relva parandamine

(1) Relva parandamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva defekti kõrvaldamist viisil, millega ei kaasne relva omaduste olulist muutumist.

(2) Relvaomanik võib relva parandada ise või anda selle parandamiseks vastavat tegevusluba omavale isikule.

§ 77. Relva ümbertegemine

(1) Relva ümbertegemise all mõistetakse käesolevas seaduses relva muutmist viisil, millega kaasneb relva omaduste oluline muutumine.

(1¹) Keelatud on tulirelva ümbertegemine gaasirelvaks.

(2) Relva ümbertegemine võib toimuda ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva ümbertegemise loa alusel.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib relva ümbertegemise loa andmisest keelduda, kui taotlus on põhjendamata või kui taotletakse relva ümbertegemist viisil, mille tagajärjel ümbertehtud relv ei vasta enam oma esialgsetele liigitunnustele, juhul, kui relvaomanik või -valdaja ei oma vastavat relvaluba.

(4) Relva ümbertegemise loal näidatakse, millises ulatuses on relva ümbertegemine lubatud.

(5) Kui relva ümbertegemisel asendati relva oluline osa, millel on relva markeering, tuleb sellest teatada Politsei- ja Piirivalveametile.

§ 78. Relva laskekõlbmatuks muutmine

(1) Relva laskekõlbmatuks muutmine toimub tulirelva olulise osa mehaanilise töötlemise teel, mille tulemusena relv kaotab lasu sooritamise võime.

(2) Tulirelva, sealhulgas käesoleva seaduse § 83³ lõike 1 punktis 1 sätestatud relva ja akustilise relva, võib laskekõlbmatuks muuta relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik ainult §-s 80 nimetatud relva laskekõlbmatuks muutmise loa alusel.

(2¹) Relv muudetakse laskekõlbmatuks Euroopa Komisjoni rakendusmääruse I lisas sätestatu kohaselt.

(3) Утратил силу

(3¹) Утратил силу

(4) Утратил силу

(5) Laskekõlbmatuks muudetud relva kasutuskõlblike osade käitlemine toimub käesolevas seaduses sätestatud korra kohaselt.

(6) Laskekõlbmatuks muudetud relvale kannab relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik Euroopa Komisjoni rakendusmääruse II lisas sätestatule vastava märgise.

(7) Relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik vormistab relva laskekõlbmatust kinnitava tunnistuse, milles on kirjeldatud relva või tulirelva olulise osa laskekõlbmatuks muutmisel tehtud toiminguid Euroopa Komisjoni rakendusmääruse I lisa kohaselt.

(8) Relva laskekõlbmatust kinnitava tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 78¹. Laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamine

(1) Teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relv peab vastama Euroopa Komisjoni rakendusmääruse I lisas sätestatud nõuetele.

(2) Утратил силу

(3)

(4) Teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relva kohta, millel ei ole Euroopa Komisjoni rakendusmääruse III lisas sätestatud tõendit, peab relva Eestisse toonud isik esitama taotluse Politsei- ja Piirivalveametile relva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks 30 päeva jooksul relva Eestisse toomisest arvates.

(5) Teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks annab relvaomaniku või -valdaja taotlusel loa Politsei- ja Piirivalveamet. Loale kohaldatakse käesoleva seaduse § 80 lõigetes 4 ja 6–8 sätestatud nõudeid.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud loa taotlemisel esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile järgmised andmed ja dokumendid:

1) omaniku või valdaja andmed, sealhulgas füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ja telefoninumber, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber;

2) relva liik ja markeering;

3) teises riigis laskekõlbmatu relva kohta välja antud tõendi koopia selle olemasolul.

(7) Relva vastavust laskekõlbmatusnõuetele kontrollib relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik.

(8) Kui relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik tuvastab, et teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relv vastab osaliselt laskekõlbmatusnõuetele, võib relva omanik taotleda käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise luba.

(9) Утратил силу

§ 78². Relva laskekõlbmatuks tunnistamine

(1) Pärast seda, kui relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik on muutnud relva laskekõlbmatuks või tuvastanud selle vastavuse laskekõlbmatusnõuetele, tunnistab relva laskekõlbmatuks Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Relva laskekõlbmatuks tunnistamisel väljastatakse laskekõlbmatust kinnitav tõend, mis vastab Euroopa Komisjoni rakendusmääruse III lisas sätestatud vormile.

(3) Laskekõlbmatud relvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

(4) Teisest riigist Eestisse toodud laskekõlbmatuks muudetud relv, millele on väljastatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse III lisas sätestatud vormi kohane tõend, kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse teises riigis väljastatud tõendi alusel. Enne laskekõlbmatu relva registrisse kandmist tasutakse riigilõiv.

§ 78³. Laskekõlbmatu relva omaniku vahetus

(1) Politsei- ja Piirivalveametis vormistatakse laskekõlbmatu relva omaniku vahetus.

(2) Politsei- ja Piirvalveametile esitatakse avaldus, milles märgitakse laskekõlbmatu relva senise ja uue omaniku andmed, sealhulgas füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht ja telefoninumber, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber ning laskekõlbmatu relva liik, mark, mudel ja markeering.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet teeb teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse asjaomased kanded. Enne registrikande tegemist tasutakse riigilõiv.

§ 79. Relva lammutamine

(1) Relva lammutamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva kasutamisest loobumist ja selle lahtivõtmist koostisosadeks.

(2) Relva võib lammutada ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva lammutamise loa alusel relvaomanik või -valdaja või tema tellimusel relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik.

(3) Relva lammutamisest järelejäänud kasutuskõlblikke tulirelva olulisi osi võib kasutada üksnes relvade parandamiseks või ümbertegemiseks. Juriidiline isik võtab kasutuskõlblikud relva olulised osad arvele käesoleva seaduse §-s 75 kehtestatud korras.

(4) Kõlbmatud tulirelva olulised osad hävitatakse käesoleva seaduse §-s 83 kehtestatud korras.

§ 80. Relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise luba

(1) Relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loa (edaspidi luba) annab relvaomaniku või -valdaja taotlusel Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Loa taotlemise avalduses märgitakse:

1) omaniku või valdaja andmed – füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht, juriidilise isiku nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja kontakttelefoni number;

2) relva liik, mark, kaliiber ja markeering;

3) Утратил силу

4) milleks taotlus esitatakse (võõrandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine);

5) loa realiseerimise viis (kellele ja mil viisil relv võõrandatakse, millises ulatuses relv ümber tehakse, kes relva ümber teeb, laskekõlbmatuks muudab või lammutab).

(2¹) Päritud, leitud, ühisomandis olnud või teises riigis laskekõlbmatuks või akustiliseks muudetud relva puhul märgitakse loataotluses:

1) omaniku või valdaja andmed, sealhulgas füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ja telefoninumber või juriidilise isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed;

2) relva liik, mark, mudel, kaliiber ja markeering;

3) teises riigis laskekõlbmatu või akustilise relva kohta väljaantud tõendi koopia selle olemasolul.

(2²) Loale kantakse järgmised andmed:

1) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood;

2) juriidilise isiku vastutava isiku nimi ja isikukood;

3) loa väljaandmise eesmärk;

4) relva liik, mark, mudel, kaliiber ja markeering;

5) laskemoona kaliiber ja kogus;

6) relva ümbertegeva, lammutava, laskekõlbmatuks muutva või laskekõlbmatusnõuetele vastavust tuvastava isiku andmed;

7) eritingimused;

8) loa väljaandja;

9) loa väljaandmise kuupäev;

10) loa kehtivuse lõppkuupäev.

(2³) Enne relva ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise, relva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamise või lammutamise loa taotlemist peab taotleja tasuma riigilõivu.

(3) Relvaloa puudumise korral lisatakse avaldusele relva omamise seaduslikkust tõendav dokument, mis tagastatakse pärast kontrollimist loa taotlejale.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise päevast.

(5) Luba ei anta isikule, kes kasutab relva paralleelrelvaloa alusel.

(6) Loa andmisest keeldumine tehakse taotlejale teatavaks kolme tööpäeva jooksul pärast sellise otsuse vastuvõtmist.

(7) Luba on kehtiv üks kuu, mille jooksul on relvaomanikul õigus relv võõrandada, anda see komisjonimüüki, ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks.

(8) Kui luba ei olnud võimalik kasutada ühe kuu jooksul, pikendab Politsei- ja Piirivalveamet loa kehtivustähtaega ühe kuu võrra, kui pikendamise taotlus on põhjendatud ja esitatud enne loa kehtivustähtaja möödumist.

(9) Relva võõrandamise luba ei piira relva komisjonimüügiks vajaminevat aega.

(10) Kui relv soovitakse anda komisjonimüüki, tuleb selleks taotleda Politsei- ja Piirivalveametilt relva võõrandamise luba. Relva komisjonimüüki võtmisel teavitab tegevusloa omaja sellest Politsei- ja Piirivalveametit, kes teeb teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kande. Relvaomanik võib võtta komisjonimüüki antud relva tagasi, esitades taotluse Politsei- ja Piirivalveametile, kes teeb selle kohta teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kande ning teavitab sellest tegevusloa omajat.

(11) Kui relvaluba tunnistatakse kehtetuks relva ümbertegemise ajal, annab relva Politsei- ja Piirivalveametile üle relva ümbertegija.

(12) Pärast tehingu sooritamist teeb tegevusloa omaja selle kohta kande teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ning teavitab sellest Politsei- ja Piirivalveametit.

(13) Утратил силу

§ 81. Relvade parandamise ja ümbertegemisega tegeleva isiku kohustused

(1) Relvade parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik on kohustatud:

1) nõudma isikult, kes on toonud relva parandamiseks, ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks, isikut tõendava dokumendi esitamist ja kontrollima nõutava loa olemasolu;

2) Утратил силу

3) teatama ümbertehtud või lammutatud relva ja selle omaniku või valdaja andmed Politsei- ja Piirivalveametile kolme tööpäeva jooksul relva ümbertegemisest või lammutamisest arvates;

3¹) teatama laskekõlbmatuks muudetud relva või relva, mille vastavus laskekõlbmatusnõuetele on tuvastatud, omaniku või valdaja andmed ning edastama laskekõlbmatust kinnitava tunnistuse koopia Politsei- ja Piirivalveametile kolme tööpäeva jooksul relva laskekõlbmatuks muutmisest või käesoleva seaduse §-s 78² nimetatud tunnistuse kättesaamisest arvates;

4) hoidma vastuvõetud relva ning relvade parandamiseks ja ümbertegemiseks vajalikke tulirelva olulisi osi käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel ning tagama nende säilimise;

5) teatama relva vastuvõtmisest ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks, lammutamiseks või laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks Politsei- ja Piirivalveametile kolme tööpäeva jooksul relva vastuvõtmise päevast arvates.

(2) Keelatud on vastu võtta relva isikult, kes ei esita isikut tõendavat dokumenti ja kellel ei ole nõutavat luba.

§ 82. Parandamisele, ümbertegemisele, laskekõlbmatuks muutmisele ja laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamisele toodud relvade arvestus

(1) Relvade parandamise ja ümbertegemise tegevusluba omav isik on kohustatud pidama parandamisele, ümbertegemisele, laskekõlbmatuks muutmisele ja laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamisele toodud relvade, samuti relvade parandamiseks ja ümbertegemiseks vajalike tulirelva oluliste osade arvestust.

(2) Arvestust peetakse käesoleva seaduse §-s 75 sätestatud alustel ja korras.

(3) Утратил силу

(4) Утратил силу

(5) Утратил силу

§ 83. Relva ja laskemoona hävitamine

(1) Relva ja laskemoona hävitamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva kui terviku ja laskemoona füüsilist hävitamist.

(2) Hävitamisele kuuluvad:

1) sundvõõrandatud relv ja laskemoon, mida ei ole võimalik muul viisil realiseerida;

2) omaniku poolt hävitamiseks antud relv ja laskemoon;

3) kohtu otsuse alusel konfiskeeritud ning hävitamisele kuuluvad relvad ja laskemoon;

4) Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile isiku toodud ebaseaduslik relv ja laskemoon, mille ebaseaduslikus käitlemises on kriminaalmenetlus jäetud alustamata kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 7 või lõike 2 alusel;

5) muu relv ja laskemoon seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud korras.

(3) Hävitamisele ei kuulu ajaloo- või kultuuriväärtusega relv. Ajaloo- või kultuuriväärtusega relv kuulub säilitamisele relvakollektsioonis käesoleva seadusega kehtestatud korras.

(4) Hävitamisele kuuluva relva ja laskemoona annab relvaomanik või -valdaja koos sellekohase avaldusega politseile, kes korraldab relvade ja laskemoona hävitamise.

(4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud relva ja laskemoona hävitamise korraldab Politsei- ja Piirivalveamet.

(4²) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud relva ja laskemoona hävitamise korraldab kohtuotsuse alusel määratud ametiasutus või ametiasutus, kelle valduses relv ja laskemoon on.

(4³) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud relva ja laskemoona hävitamise korraldab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.

(5) Relv hävitatakse ümbersulatamise või vastava pressi all purustamise teel sellisel moel, et relva kui terviku ja selle üksiku osa edasine kasutamine oleks võimatu.

(6) Lõhkematerjali sisaldav laskemoon hävitatakse lõhkematerjaliseadusega kehtestatud korras.

(7) Relv ja laskemoon hävitatakse ametiasutuse peadirektori volitatud ametniku juuresolekul. Hävitamise juurde võib kutsuda relvaomaniku või -valdaja, samuti muu ametiasutuse esindaja.

(8) Relva ja laskemoona hävitamise kohta koostatakse akt, milles märgitakse relva või laskemoona liik, mark, mudel, kaliiber, relva markeering, kui see on olemas, laskemoona kogus, hävitamise koht, kuupäev ja moodus. Akti allkirjastavad relva või laskemoona hävitamisel viibinud isikud ning akti säilitatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registris. Relvaomaniku või -valdaja taotlusel edastatakse talle akti koopia.

(9) Relva hävitamise kohta tehakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse vastav märge.

§ 83¹. Nõuded relvade ja laskemoona valmistamise, müügi, parandamise, ümbertegemise ning laskekõlbmatuks muutmise, lammutamise ja hävitamisega seotud isikule

Relvade ja laskemoona valmistamise, müügi, parandamise, ümbertegemise ning laskekõlbmatuks muutmise, lammutamise ja hävitamisega võib tegeleda isik, kellel on kehtiv relvaluba.

§ 83². Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemineизменено 01.10.2026

(1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine käesoleva peatüki tähenduses on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine.

(2) Sõjarelva omadustega ametirelva ja selle laskemoona käideldakse käesoleva seaduse § 3 lõike 5 või 6 alusel kehtestatud määruse nõuete kohaselt.

(3) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja korra kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatut ei kohaldata valitsusasutustele ja Kaitseliidule.

(5) Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade käitlemine majandustegevusena majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses on lubatud üksnes käesoleva seaduse §-s 83³³ sätestatud tegevusloa alusel.

(6) Laskemoona ja lahingumoona suures koguses käitlemine on laskemoona, välja arvatud padrunid, või lahingumoona käitlemine koguses alates viiest ühikust või kui see sisaldab lõhkeainet üle 50 grammi või lõhkematerjali üle ühe kilogrammi või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi.

§ 83³. Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona liigitamineизменено 01.10.2026

(1) Sõjarelvad liigitatakse järgmiselt:

1) käsitulirelvad;

2) Утратил силу

3) raskerelvad;

4) muud relvad, mis ei ole tulirelvad.

(1¹) Relvasüsteem on sõjarelv või mitu sõjarelva koos relvasüsteemi toimimiseks vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm.

(2) Lahingumoon, välja arvatud laskemoon, on käesoleva seaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks.

(2¹) Sõjarelva laskemoon on spetsiaalselt sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon.

(2²) Piiramata käibega sõjarelva laskemoona või lahingumoona komponendid on:

1) kuul, haavel või muu lendkeha;

2) padrunikest, mürsu- või miinikorpus, mis ei ole täidetud lõhkematerjaliga või muu sõjalisel otstarbel kasutatava keemilise aine, segu või muu komponendiga.

(3) Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 83⁴. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja aktsiate ja osade ning ettevõtja omandamine

(1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva äriühingu (edaspidi ettevõtja) aktsia või osa võib omandada iga isik. Aktsiad ja osad on nimelised. Olulise osaluse võib omandada käesolevas jaos sätestatud nõuetele vastav isik käesolevas jaos sätestatud korra kohaselt.

(2) Ettevõtja omandamine on käesoleva jao tähenduses juriidiliste isikute ühinemine või ettevõtja kõigi aktsiate või osade omandamine füüsilise või juriidilise isiku poolt. Ettevõtja võib omandada teise ettevõtja olulise osaluse sätestatud omandamisnõuete kohaselt.

(3) Olulise osaluse all mõistetakse olulist osa väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses.

(4) Hääleõiguse kuuluvuse arvestamisel ja kontrollitava ettevõtja määratlemisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-s 10 sätestatust.

§ 83⁵. Olulist osalust omandavale ja omavale isikule esitatavad nõuded

(1) Ettevõtjas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 1¹ sätestatud asjaolusid ning kes on:

1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või

2) NATO liikmesriigi kodanik või

3) OECD liikmesriigi kodanik või

4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, või

5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumiga kooskõlastatult andnud nõusoleku teha käesoleva lõike punktidest 1–4 erand.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 kohaselt antud haldusakti aluseks olevaid põhjendusi, samuti menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas taotlejale, ulatuses, milles see võib ohustada Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu, NATO, muu välisriigi või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni julgeolekut või avaliku korra kaitset või milles sellele kohaldub seaduses sätestatud juurdepääsupiirang.

§ 83⁶. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja aktsiate või osade omandamisest teavitamine

(1) Isik, kes soovib sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas otseselt või kaudselt olulise osaluse omandada või suurendada osalust nii, et see ületab kümmet protsenti ettevõtja aktsia- või osakapitalist või aktsiatega või osadega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks ettevõtja tema kontrollitavaks ettevõtjaks (edaspidi omandaja), teavitab enne oma kavatsusest Politsei- ja Piirivalveametit või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (edaspidi tegevusloa andja) ning esitab käesoleva seaduse § 83⁷ lõikes 1 nimetatud andmed.

(2) Olulise osaluse omandamisest peab teavitama ka isik, kes omandab osaluse pärimise, kinkimise või muu sellise tehinguga.

(3) Olulise osaluse omandamisest teavitamisel ei kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 30 sätestatud teavitamise korda.

§ 83⁷. Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed ja nende kontroll

(1) Käesoleva seaduse § 83⁶ lõikes 1 või 2 nimetatud olulise osaluse omandaja teeb tegevusloa andjale teatavaks sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas omandatava osaluse suuruse ja esitab järgmised andmed:

1) füüsilisest isikust omandaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, ning tegelik elukoha aadress;

2) andmed füüsilisest isikust omandaja osaluse kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ja andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;

3) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, põhikirja ärakiri, kui omandaja on asutatud väljaspool Eestit, andmed osaluse kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;

4) juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri, andmed igale omanikule või liikmele kõikides juriidilistes isikutes või varakogumites kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta, kes omavad kontrolli juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete üle;

5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;

6) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate ettevõtjate osaluse suuruse kohta.

(2) Juriidilisest isikust omandaja, kes on asutatud ja kelle tegevus toimub peamiselt väljaspool Eestit, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed koos viimase majandusaasta aruandega tõlgituna eesti või inglise keelde ja kinnitatuna tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti. Välismaalasest füüsilisest isikust omandaja esitab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka oma elukoha riigi karistusregistri väljavõtte tõlgituna eesti või inglise keelde ja kinnitatuna tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti.

(3) Tegevusloa andja võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid.

(4) Tegevusloa andja teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate ja andmete kättesaamist, et on teate ja andmed kätte saanud.

(5) Tegevusloa andja hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 83⁵ esitatud nõuetele ja otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise käesoleva seaduse §-des 83²⁸ ja 83²⁹ sätestatu kohaselt.

§ 83⁸. Olulise osaluse omandamise tingimused ja keelamise alused

(1) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või ettevõtja kontrollitavaks ettevõtjaks muuta, kui tegevusloa andja ei keela oma otsusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või ettevõtja kontrollitavaks ettevõtjaks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 83⁷ ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust.

(2) Tegevusloa andja võib oma otsusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning ettevõtja kontrollitavaks ettevõtjaks muutmise, kui:

1) omandajal ei ole täidetud käesoleva seaduse §-s 83⁵ sätestatud nõuded;

2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks tegevusloa andjale esitanud nõutud andmeid;

3) tegevusloa taotleja on esitanud teadvalt valeandmeid, jätnud andmed esitamata või esitanud puudulikke andmeid;

4) tegevusloa andja ei saa esitatud andmete alusel kõrvaldada mõistlikku kahtlust, et omandamine on ebasobiv ega vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

5) ettevõtja muutuks väljaspool Euroopa Liitu elava või asuva isiku kontrollitavaks ettevõtjaks ning selle isiku üle ei tehta tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi järelevalveasutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha tegevusloa andjaga koostööd;

6) omandaja üle omab kontrolli tegevusloa andjale nimetamata isik.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või ettevõtja kontrollitavaks ettevõtjaks muutmist, võib tegevusloa andja teha otsuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või ettevõtja kontrollitavaks ettevõtjaks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.

(4) Kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud asjaolud, on tegevusloa andjal õigus oma otsusega keelata olulise osaluse omandajal ettevõtjas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine kuni otsuse tegemiseni või seda piirata.

§ 83⁹. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

(1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiate või osadega kaasnevat hääleõigust ning aktsiate või osadega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:

1) tehing on vastuolus tegevusloa andja otsusega;

2) tegevusloa andja on teinud käesoleva seaduse § 83⁸ lõikes 3 või 4 nimetatud otsuse;

3) tehingust ei ole tegevusloa andjat käesoleva seaduse §-des 83⁶ ja 83⁷ sätestatud korras teavitatud;

4) tehing on tehtud enne, kui olulise osaluse omandamine käesoleva seaduse alusel lubati.

(2) Kui tehingu tulemusel esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid ettevõtja tema kontrollitavaks ettevõtjaks.

(3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine.

(4) Kui teostati tehingust, millega ettevõtja pidi muutuma isiku kontrollitavaks ettevõtjaks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, on nende õiguste teostamine tühine.

§ 83¹⁰. Makseraskustest teavitamine

Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja juhatus on kohustatud teavitama tegevusloa andjat oma makseraskustest. Koos teatega tuleb esitada ka kava, kuidas plaanitakse edaspidi järgida käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.

§ 83¹¹. Pankrotist ja pankrotimenetluse või saneerimise käigust teavitamine

(1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja pankrotti menetlev kohus, sõltumata tema asukohariigist, või ajutine pankrotihaldur või pankrotihaldur (edaspidi haldur) teavitab tegevusloa andjat, kui kohus:

1) nimetab ajutise pankrotihalduri;

2) kuulutab välja ettevõtja pankroti ja nimetab pankrotihalduri;

3) kinnitab pankrotiseaduse § 61 lõike 2 või 3 või § 68 lõike 3 kohaselt nimetatud pankrotihalduri;

4) lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata menetluse raugemise tõttu;

5) määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise võimaluse;

6) kinnitab ettevõtte tegevuse lõpetamise otsuse;

7) kinnitab juriidilise isiku lõpetamise otsuse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates esitatakse samad andmed, mis on pankrotiseadusega ette nähtud esitada pankrotiteates või muus teates.

(3) Haldur annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid lisaks pankrotiseaduse § 55 lõike 3 punktis 5 nimetatud isikutele ka tegevusloa andjale.

(4) Saneerimisnõustaja on kohustatud tegevusloa andjat teavitama ettevõtja otsusest, tegevusest või tehingust, kui on tekkinud kahtlus, et see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

§ 83¹². Pankrotihalduri määramise vaidlustamine

(1) Tegevusloa andjal on õigus taotleda pankrotiseaduse § 61 lõigete 1‒3 või § 68 lõike 3 kohaselt kinnitatud pankrotihalduri vabastamist igal ajal pärast halduri kinnitamise teate saamist, kui tegevusloa andjal on kahtlus, et võlausaldajate üldkoosoleku või kohtu kinnitatud haldur ei täida pankrotimenetluse käigus seaduses sätestatud julgeolekunõudeid korralikule ja ausale haldurile omase hoolega või ei ole usaldusväärne isik sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja pankroti menetlemiseks.

(2) Kohus vabastab halduri lisaks pankrotiseaduse § 68 lõikes 2 sätestatule ka tegevusloa andja taotluse alusel.

§ 83¹³. Tegevusloa kehtivus

(1) Tegevusluba, mis on ettevõtjale väljastatud enne maksejõuetuks muutumist, kehtib kuni tegevusloa tähtaja möödumiseni või kuni kohus kinnitab pankrotiseaduse § 129 lõike 6 kohaselt ettevõtte tegevuse lõpetamise otsuse või § 130 lõike 2 kohaselt juriidilise isiku lõpetamise otsuse.

(2) Kui pankrotimenetluse ajal muutub tegevusluba kehtetuks tähtaja möödumise tõttu, on halduril õigus taotleda uut tegevusluba, kui on täidetud kõik käesoleva peatüki 6. jaos sätestatud nõuded, sealhulgas peavad halduril olema täidetud ettevõtja juhatuse liikmele kehtestatud nõuded.

§ 83¹⁴. Halduri kohustuste ja õiguste erandid

(1) Haldur peab tagama pankrotivaras oleva sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade hoidmise käesolevas seaduses sätestatud korras ja tingimustel.

(2) Haldur võib müüa pankrotivaras olevat sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona üksnes tegevusloa andja nõusolekul isikule, kellele on käesoleva seadusega antud õigus soetada, omada ja vallata sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona.

(3) Pankrotimenetlusega seotud tehingut, kui see on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona või nende oluliste osade võõrandamine, ei või teha esindaja kaudu, kui ostja isik ei ole tuvastatav.

(4) Kui haldur kasutab pankrotimenetlusega seotud toimingute ja tehingute tegemisel esindajat ning abilist, peab ta lisaks pankrotiseaduse § 62 lõikes 2 sätestatud pankrotitoimkonna nõusolekule taotlema tegevusloa andja nõusolekut.

(5) Halduril on õigus sõlmida leping Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe või ettevõtjaga, kellel on käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 1, 5 või 6 sätestatud tegevuseks väljastatud tegevusluba sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona hoidmiseks oma territooriumil, või Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe või Kaitseliiduga pankrotis oleva ettevõtte territooriumi valvamiseks. Ettevõtjaga lepingu sõlmimiseks on vaja enne taotleda tegevusloa andja nõusolekut.

§ 83¹⁵. Pankrotivara võõrandamise erandid

(1) Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulisi osi võib tegevusloa andja ning strateegilise kauba komisjoni nõusolekul võõrandada ainult riigi relvajõududele või teisele ettevõtjale, kellel on nende toodete käitlemise õigus. Väljapoole Eestit sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade võõrandamisel tuleb arvesse võtta käesoleva seaduse ja strateegilise kauba seadusega kehtestatud tingimusi ja korda.

(2) Kui sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona või nende olulisi osi ei õnnestu võõrandada käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, tuleb need hävitada. Hävitamise korraldab Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 83⁵⁹ alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Hävitamise kulud kannab ettevõtja.

§ 83¹⁶. Ettevõtja osade ja aktsiate ning ettevõtte võõrandamise erisus

(1) Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitleva ettevõtja osasid või aktsiaid, mis moodustavad olulise osa väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses, võib võõrandada üksnes isikule, kellel on täidetud käesoleva seaduse §-s 83⁵ sätestatud nõuded.

(2) Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona või nende olulisi osi käitleva ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa võõrandamiseks on vaja taotleda lisaks pankrotiseaduse § 141 lõikes 1 nimetatud pankrotitoimkonna nõusolekule ka tegevusloa andja nõusolekut.

(3) Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona või nende olulisi osi käitleva ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa võib võõrandada üksnes juriidilisele isikule, kellel on täidetud käesoleva seaduse §-s 83³⁴ sätestatud nõuded.

§ 83¹⁷. Tehingu ja toimingu kehtivus

Käesoleva seadusega nõutava tegevusloa andja ja strateegilise kauba komisjoni nõusoleku taotlemata jätmise korral on asjakohane tehing või toiming tühine.

§ 83¹⁸. Väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise kavatsusest teavitamine, esitatavad andmed ja esitatud andmete kontroll

(1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja teavitab väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise kavatsusest strateegilise kauba seaduse § 8 lõikes 1 sätestatud komisjoni (edaspidi strateegilise kauba komisjon) ja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmed. Teavitada tuleb sellise lepingu sõlmimise kavatsusest, mille eesmärgipärase täitmise korral veetakse kaubana Eestisse sisse või Eestist välja sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona või tehakse seda teenuse osutamisena.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimise kavatsusest tuleb teavitada ka siis, kui leping sõlmitakse strateegilise kauba seaduse § 49 lõikes 1 nimetatud vahendaja vahendusel. Lepingu sõlmimise kavatsusest võib strateegilise kauba komisjoni teavitada ka vahendaja, kui ta valdab kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmeid.

(3) Teavitamine ei asenda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtjale nõuet taotleda strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriluba.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja esitab strateegilise kauba komisjonile teates vähemalt järgmised andmed:

1) sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja (edaspidi teavitaja) nimi, registrikood, aadress, telefoninumber, elektronposti ja veebilehe aadress;

2) lepingu teise poole nimi, registrikood, aadress, telefoninumber, elektronposti ja veebilehe aadress;

3) lepingu projekt, selle puudumise korral lepingu eesmärk, sisu ja tähtaeg;

4) lepingu sõlmimise kavandatav aeg;

5) lepingu esemeks olevate sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona kogus;

6) strateegilise kauba nimekirja kategooria tähis ja number;

7) teavitaja kontaktisiku ja esindaja nimi, telefoninumber ning elektronposti aadress;

8) andmed sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemiseks antud tegevusloa kohta: tegevusloa number ja kehtivusaeg.

(5) Strateegilise kauba komisjonil on õigus nõuda peale käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete muu asjakohase teabe esitamist.

(6) Kui strateegilise kauba komisjon ei ole 20 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teate saamist nõudnud muu asjakohase teabe esitamist või keelanud lepingu sõlmimist, loetakse, et strateegilise kauba komisjonil ei ole vastuväiteid lepingu sõlmimise kohta.

(7) Kui strateegilise kauba komisjon on nõudnud muu asjakohase teabe esitamist, pikeneb koos teatega esitatud andmete läbivaatamise aeg muu asjakohase teabe esitamiseks antud tähtaja või päevade arvu võrra, kuni teavitaja esitab nõutud teabe.

§ 83¹⁹. Väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise keelamise alused

(1) Strateegilise kauba komisjon võib keelata väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise samadel asjaoludel ja alustel, mille kohaselt ta keelduks sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlejale andmast strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriluba.

(2) Kui teavitaja jätab strateegilise kauba komisjonile esitamata muu nõutud asjakohase teabe, keelab strateegilise kauba komisjon väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise strateegilise kauba seaduse § 19 lõike 2 punktis 7 või 8 sätestatud alusel.

§ 83²⁰. Väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise kavatsusest teavitamata jätmise tagajärjed

(1) Väljaspool Eestit asuva tellijaga sõlmitud leping sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemiseks on tühine, kui ettevõtja jätab lepingu sõlmimise kavatsusest strateegilise kauba komisjoni teavitamata või jätab strateegilise kauba komisjonile nõutud lisateabe esitamata.

(2) Strateegilise kauba komisjon võib keelduda strateegilise kauba seaduse §-s 6 sätestatud eriloa andmisest nimetatud seaduse § 19 lõike 2 punkti 8 alusel usalduse kaotuse tõttu.

§ 83²¹. Nõuded tegutsemisvormile

(1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlev ettevõtja on Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing, samuti Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asutatud sellesarnane juriidiline isik.

(2) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitleva ettevõtja sissemakstud aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot.

§ 83²². Ettevõtja asukoht

(1) Ettevõtja ja tema juhatuse asukoht peab olema Eestis.

(2) Ettevõtja ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et ettevõtja ja tema juhatus on Eestis.

§ 83²³. Nõuded juhtidele

(1) Ettevõtja juhtideks loetakse ettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmeid ning prokuristi. Ettevõtja juhiks loetakse ka muu isik, kes täidab ülesandeid, mida tavapäraselt täidab juhatuse liige.

(2) Ettevõtja juhiks võib valida või määrata vaid isiku, kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 1¹ sätestatud asjaolusid ning kes on:

1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või

2) NATO liikmesriigi kodanik või

3) OECD liikmesriigi kodanik või

4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, või

5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumiga kooskõlastatult andnud nõusoleku teha käesoleva lõike punktidest 1–4 erand.

(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 5 kohaselt antud haldusakti aluseks olevaid põhjendusi, samuti menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas taotlejale, ulatuses, milles see võib ohustada Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu, NATO, muu välisriigi või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni julgeolekut või avaliku korra kaitset või milles sellele kohaldub seaduses sätestatud juurdepääsupiirang.

(3) Ettevõtja juht on kohustatud seadma avaliku korra ja julgeoleku säilimise kõrgemale ettevõtja ning iseenda majanduslikest huvidest.

(4) Ettevõtja on kohustatud teavitama tegevusloa andjat juhatuse liikme, nõukogu liikme või prokuristi vahetamise kavatsusest, esitades vähemalt 20 tööpäeva enne selle küsimuse otsustamist võimaliku uue juhatuse liikme, nõukogu liikme või prokuristi andmed käesoleva seaduse § 83²⁹ lõigetes 1‒4 sätestatu kohaselt. Andmeid kontrollitakse käesoleva seaduse § des 83²⁸ ja 83²⁹ sätestatu kohaselt.

§ 83²⁴. Nõuded töötajatele

(1) Ettevõtja töötaja ei või olla isik:

1) kes on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või narkootikumidega seotud süüteo eest või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona või tulirelva kasutades, ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;

2) kes on tagaotsitav või käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuritegude toimepanemises kahtlustatav või süüdistatav;

3) kelle kohta on andmeid või on alust arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga.

(2) Ettevõtja alltöövõtjatele ja ettevõtjale teenuse osutajatele kohaldatakse ettevõtja töötajatega samu nõudeid.

(3) Töötajal, kes puutub laskemoona või lahingumoona käitlemisel vahetult kokku lõhkeainega, peavad olema täidetud lõhkematerjaliseaduse § 21 lõike 2 alusel lõhkajale kehtestatud tervisenõuded.

(4) Sõjarelvadega vahetult kokku puutuval töötajal peavad olema täidetud käesoleva seaduse § 35¹ lõike 4 alusel kehtestatud tervisenõuded.

(5) Isiku terviseseisundi vastavus käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud tervisenõuetele tehakse kindlaks enne tööle asumist ja töötamise ajal regulaarse tervisekontrolliga iga kahe aasta järel ning seda tõendatakse tervisetõendiga. Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst, kaasates psühhiaatri ja vajaduse korral teisi eriarste. Ettevõtja kannab tervisekontrolli ja tervisetõendi väljastamisega seotud kulu.

(5¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on käesoleva seaduse alusel antud kehtiv relvaluba või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud kehtiv Kaitseliidu relva kandmise luba.

(6) Ettevõtja töötajad on kohustatud seadma avaliku korra ja julgeoleku säilimise kõrgemale tööandja ja iseenda majanduslikest huvidest.

(7) Ettevõtja on kohustatud teavitama tegevusloa andjat töötaja vahetamise või uue töötaja töölevõtmise kavatsusest, esitades vähemalt 20 tööpäeva enne selle küsimuse otsustamist võimaliku uue töötaja andmed käesoleva seaduse § 83²⁹ lõigetes 1‒4 sätestatu kohaselt. Andmeid kontrollitakse käesoleva seaduse §-des 83²⁸ ja 83²⁹ sätestatu kohaselt.

§ 83²⁵. Nõuded vastutavale isikule

(1) Vastutav isik teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest, esitab enda nimel, ettevõtja heaks tegutsedes ka ettevõtja nimel, tehnilisi seisukohti ning vajaduse korral korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd.

(2) Vastutavaks isikuks võib määrata füüsilise isiku:

1) kes on Eesti kodanik või välismaalane, kes vastab käesoleva seaduse § 30 lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud tingimustele;

2) kes vastab käesoleva seaduse § 83²⁴ lõigetes 1 ja 3‒5 sätestatud nõuetele;

3) kelle alaline töökoht asub Eestis.

(3) Утратил силу

(4) Kui ettevõtja tegeleb sõjarelva või relvasüsteemi käitlemisega, peab vastutav isik olema läbinud sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise eksami positiivsele tulemusele.

(4¹) Sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise eksami korraldaja, ulatuse, tingimused ning läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4²) Vastutav isik peab sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eksami iga viie aasta järel.

(4³) Vastutav isik peab enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eksami sooritamist tasuma riigilõivu.

(5) Kui ettevõtja tegeleb laskemoona või lahingumoona käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku kvalifikatsiooni lõhkematerjaliseaduses sätestatud korra kohaselt.

(6) Vastutav isik ei või tegutseda samal ajal mitme ettevõtja vastutava isikuna ega olla vastutav mitme käitlemiskoha eest, kui tema töökoormus ei võimalda tal seetõttu oma ülesandeid nõuetekohaselt täita.

(7) Vastutav isik on kohustatud seadma avaliku korra ja julgeoleku säilimise kõrgemale tööandja ning iseenda majanduslikest huvidest.

(8) Ettevõtja on kohustatud teavitama tegevusloa andjat vastutava isiku vahetamise kavatsusest, esitades tegevusloa andjale vähemalt 20 tööpäeva enne selle küsimuse otsustamist võimaliku uue vastutava isiku andmed käesoleva seaduse § 83²⁹ lõigetes 1‒4 sätestatu kohaselt. Andmeid kontrollitakse käesoleva seaduse §-des 83²⁸ ja 83²⁹ sätestatu kohaselt.

§ 83²⁶. Ettevõtja sise-eeskiri ja töökord

Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlev ettevõtja kehtestab juhtide, vastutava isiku ja töötajate tegevust reguleeriva sise-eeskirja ning töökorra, kus tuleb muu hulgas kindlaks määrata vähemalt:

1) ettevõttes teabe ja dokumentide liikumise kord;

2) aruannete koostamise ja esitamise kord;

3) sisekontrolli rakendamise kord;

4) sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona üle arvestuse pidamise kord.

§ 83²⁷. Ettevõtja vastutuskindlustus

(1) Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitleval ettevõtjal peab olema vastutuskindlustus sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemise tagajärjel kolmandale isikule (edaspidi kahjustatud isik) tekkida võiva lepinguvälise ja õigusvastase kahju hüvitamiseks.

(2) Vastutuskindlustusleping peab vastama järgmistele tingimustele:

1) kindlustusleping on sõlmitud kindlustusandjaga, kellel on õigus kindlustada Eestis asuvat kindlustusriski;

2) kindlustusleping katab vähemalt otsese varalise kahju ning tervise kahjustamise, kehavigastuse tekitamise ja surma põhjustamise korral ka saamata jäänud tulu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;

3) kindlustusjuhtum on ettevõtja vastutusel toimuv sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud ootamatu sündmus, mis tuleneb käideldava sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona omadustest ja mille tagajärjel on kahjustatud isikule tekitatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kahju.

(3) Ettevõtja peab valima kindlustussumma, mis on mõistlik, arvestades sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud tegevuskohta, sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona kogust ning käitlemise viisi, tegevuse ja sellest tuleneda võivate kahjustuste ulatust ning muid asjaolusid. Kindlustussumma peab katma vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktiga 2 hõlmatud nõuded ega tohi olla väiksem kui 400 000 eurot.

(4) Käesoleva seaduse alusel sõlmitud vastutuskindlustusleping ei pea katma kahju, mis tekkis:

1) ettevõtja süül keskkonna kvaliteedi halvenemise tagajärjel, välja arvatud esmaste päästetoimingutega seotud mõistlikud kulutused esmase kahju likvideerimiseks ja kahju suurenemise ärahoidmiseks;

2) käitaja valduses olevale varale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul;

3) kahjustatud isiku valduses oleva puudusega toote tõttu, mille puhul kohaldatakse võlaõigusseaduse § 1061 sätteid;

4) kindlustusjuhtumi tagajärjel, mille kahjustatud isik põhjustas tahtlikult.

(5) Kindlustusandjal on õigus keelduda vastutuskindlustuslepingu sõlmimisest, kui ettevõtja keeldub esitamast riskianalüüsi ja muid tõendeid, mida kindlustusandja peab vajalikuks, et tuvastada kindlustusriski hindamisega seotud asjaolusid.

§ 83²⁸. Taustakontrolli nõue

(1) Taustakontrolli tehakse järgmiste käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks:

1) paragrahvis 83⁵ sätestatud nõuded olulist osalust omavale isikule;

2) paragrahvi 83²³ lõikes 2 sätestatud nõuded ettevõtja juhtidele;

3) paragrahvi 83²⁴ lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded ettevõtja töötajale, alltöövõtjale ja teenuse osutajale, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, lahingumoonale või nende olulistele osadele või nendega seotud teabele;

4) paragrahvi 83²⁵ lõikes 2 sätestatud nõuded ettevõtja vastutavale isikule.

(2) Taustakontroll käesoleva seaduse tähenduses on isiku andmete töötlemine avaliku ja põhiseadusliku korra ning riigi julgeoleku tagamise eesmärgil järgmistel juhtudel:

1) tegevusloa kontrollesemesse kuuluva isikulise majandustegevuse nõude kontrollimiseks;

2) isiku sobivuse hindamiseks sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas olulise osaluse omandamiseks.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib loobuda selle isiku tausta kontrollimisest, kellel on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel antud kehtiv riigisaladusele juurdepääsu luba või salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat.

(4) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemist kontrollida ettevõtja tegevusloa kehtivuse ajal, kui isiku suhtes, kellele on tehtud taustakontroll, on tekkinud põhjendatud kahtlus, et ettevõtjaga seotud olemise ajal on ilmnenud asjaolud, mis välistaksid tema töölevõtmise või olulise osaluse omandamise lubamise.

(5) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab taustakontrolli tegemisest Kaitsepolitseiametit. Kaitsepolitseiamet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks asjaomase tähtsa teabe Politsei- ja Piirivalveametile, kui see ei ole vastuolus julgeolekuasutuse eesmärkidega ega teabe töötlemise tingimustega.

§ 83²⁹. Taustakontrolli jaoks esitatavad andmed ja menetluse tähtaeg

(1) Taustakontrolli tegemiseks peab kontrollitav täitma isikuandmete ankeedi või esitama käesoleva seaduse § 83⁷ lõigetes 1‒3 nimetatud andmed ja dokumendid tegevusloa andjale. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab kontrollitava esitatud andmed ning dokumendid Politsei- ja Piirivalveametile.

(2) Kontrollitav esitab isikuandmete ankeedis käesoleva seaduse § 83²⁸ lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemise kontrollimiseks järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood, selle puudumise korral sünniaeg;

3) sünnikoha riik, maakond, vald ja linn;

4) varem kasutatud ees- ja perekonnanimed, sealhulgas neiupõlvenimi, ja nende muutmise põhjused;

5) sidevahendite andmed, nagu telefoninumber, e-posti aadress, kasutajanimi;

6) passi või ID-kaardi andmed;

7) varasemate elukohtade ja praeguse tegeliku elukoha andmed;

8) perekonnaseis;

9) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud andmed lähedaste isikute kohta;

10) hariduskäigu andmed;

11) varasemate töökohtade ja praeguse töökoha andmed;

12) andmed nii Eestis kui ka välisriigis läbitud kaitseväeteenistuse ja sõjalise väljaõppe kohta;

13) kriminaal- või väärteokaristuste andmed, sõltumata nende määramise ajast;

14) toimuva kriminaal- või väärteomenetluse andmed;

15) kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava andmed.

(3) Kui kontrollitav elab Eestis, esitab ta koos isikuandmete ankeediga selles toodud elu- ja töökoha andmed ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid ja karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta kõigist isikuandmete ankeedis märgitud elukohariikidest, kus ta on elanud vähemalt kuus kuud, välja arvatud Eestist, kui välislepingust ei tulene teisiti.

(4) Väljaspool Eestit elav isik, kes kandideerib või kellele on tehtud suunatud pakkumine asuda tööle ettevõtja juurde, esitab koos isikuandmete ankeediga selles toodud elu- ja töökoha andmed ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid ja karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta kõigist isikuandmete ankeedis märgitud elukohariikidest, kus ta on elanud vähemalt kuus kuud. Esitatavad dokumendid peavad olema tõlgitud eesti või inglise keelde ning kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti.

(5) Isikuandmete ankeedi andmete loetelu ja ankeedi näidisvormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5¹) Taustakontrolli tegemiseks kogutud isikuandmeid säilitatakse kümme aastat pärast kontrolli läbiviimist. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2‒4 nimetatud andmeid kontrollitakse 20 tööpäeva jooksul alates kõikide andmete ja dokumentide saamisest. Kui kontrolli jaoks tuleb teha järelepärimine rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigile, kohaliku omavalitsuse asutusele, haridusasutusele või muule asjakohasele asutusele, võib kontrolli tulemustest teavitamise tähtaega pikendada kuni 40 tööpäeva võrra. Politsei- ja Piirivalveamet teavitab tegevusloa andjat kirjalikult kontrolliga tuvastatud asjaoludest, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 83²⁸ lõikes 1, kui see ei ole vastuolus teabe töötlemise tingimustega.

(7) Ettevõtja esitab tegevusloa andjale nimekirja ettevõtja nende töötajate, alltöövõtjate ja teenuse osutajate kohta, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele.

§ 83³⁰. Esitatud andmetes puuduste kõrvaldamine

(1) Kui kontrollitav jätab ankeedis nõutud andmed esitamata või kui tema esitatud andmetes on puudusi, võib taustakontrolli teostaja määrata kuni viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

(2) Kui kontrollitav ei kõrvalda puudusi tähtaja jooksul, võib taustakontrolli teostaja jätta taustakontrolli ajendiks olnud taotluse või muu tahteavalduse läbi vaatamata ning teavitab sellest ettevõtjat.

§ 83³¹. Andmete kogumine jälitustoiminguga, päringu tegemine sideettevõtjale ja isikuandmete avaldamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitleva ettevõtja olulise osaluse omandaja või tegevusloa taotleja või pärast tegevusloa andmist tegevusloa taotlejale esitatud isikute kohta isikuandmeid koguda kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta päringuga sideettevõtjale, kui seda on vaja, et otsustada olulise osaluse omandamise lubamine või tegevusloa andmine, selle kehtivuse peatamine või selle kehtetuks tunnistamine.

(2) Taustakontrolli käigus kogutud isikuandmeid võib avaldada avaliku teabe seaduses sätestatud korras riigiasutustele ainult tausta- või julgeolekukontrolli tegemiseks.

§ 83³². Andmete töötlemine

Taustakontrolli teostaja võib töödelda taustakontrolli tegemisel kontrollitava kohta andmekogudes olevat avalikku või piiratud juurdepääsuga teavet, samuti arvutivõrgus, meedias, sotsiaalmeedias, otsingumootorites ja eraõiguslikel alustel asutatud andmekogudes avalikustatud andmeid ulatuses, mida on vaja taustakontrolli adressaadi sobivuse hindamiseks ning käesoleva seaduse §-s 83⁵, 83¹⁹, § 83²³ lõikes 2, § 83²⁴ lõikes 1 või 2 või § 83²⁵ lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavuse hindamiseks.

§ 83³³. Loakohustus

(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:

1) sõjarelva, selle olulise osa või lõhkeainet mittesisaldava lahingumoona valmistamine;

2) sõjarelva, relvasüsteemi või nende oluliste osade ümbertegemine teenuse osutamisena;

3) sõjarelva, relvasüsteemi, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona või lahingumoona vedamine;

4) relvasüsteemi või selle olulise osa valmistamine;

5) laskemoona või lahingumoona hoidmise teenuse osutamine;

6) laskemoona või lõhkeainet sisaldava lahingumoona valmistamine.

(2) Tegevusluba sõjarelva, relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva laskemoona või lahingumoona valmistamiseks annab ettevõtjale õiguse ka omavalmistatud sõjarelva, relvasüsteemi või nende olulist osa müüa, vedada, hooldada ja parandada ning omavalmistatud sõjarelva laskemoona või lahingumoona müüa ja vedada.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusluba peab olema ka ettevõtjal, kellel on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba. Tegevusluba on nõutav ka juhul, kui on tegu ajutise tegevusega.

(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud teenust osutava ettevõtja suhtes, kellele on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuet.

(4) Tegevusluba antakse kuni viieks aastaks.

(4¹) Tegevusluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates.

(5) Tegevusluba ei ole üleantav ja selle kasutamine teise ettevõtja või isiku poolt on keelatud.

§ 83³⁴. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktides 1‒6 sätestatud tegevusluba, kui tal on täidetud järgmised nõuded:

1) ta on Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asutatud juriidiline isik;

2) tema aktsia- või osakapitali suurus on vähemalt 25 000 eurot;

3) tema aktsia- või osakapital on enne tegevusloa taotlemist sisse makstud;

4) tema asukoht ja juhatuse asukoht on Eestis;

5) tema osanikel ja aktsionäridel, sealhulgas kaudsetel osanikel ja aktsionäridel, prokuristil, juhatuse ja nõukogu liikmetel ning juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omaval muul isikul, on täidetud käesoleva seaduse §-s 83⁵ ja § 83²³ lõikes 2 sätestatud nõuded;

6) tema vastutaval isikul on täidetud käesoleva seaduse § 83²⁵ lõikes 2 sätestatud nõuded;

7) tema töötajatel, alltöövõtjal ja teenuse osutajal on täidetud käesoleva seaduse § 83²⁴ lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded;

8) tal on käesoleva seaduse §-s 83²⁷ sätestatud nõuete kohane vastutuskindlustus;

9) ta ei tegele turvateenuste osutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusloa taotlemisel;

10) ta ei osuta eradetektiiviteenust;

11) tegevusloa andmine ei tekita kõrgendatud ohtu avalikule ja põhiseaduslikule korrale, ei kahjusta riigi välissuhtlust ega sea ohtu riigi julgeolekut.

§ 83³⁵. Tegevusloa taotlemine

(1) Käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktides 1‒4 sätestatud tegevusloa taotluse lahendab Politsei- ja Piirivalveameti juurde valitsusasutuste esindajatest moodustatud komisjon ning sama lõike punktides 5 ja 6 sätestatud tegevusloa taotluse lahendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sama komisjoni kaudu.

(2) Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

(3) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:

1) tegevusloaga taotletava tegevuse kirjeldus, sealhulgas sõjarelvade, nende oluliste osade, laskemoona ja lahingumoona kogus;

2) tegevusluba taotleva ettevõtja osanike ja aktsionäride nimekiri ning ettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri, kus on märgitud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja elukoht, ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja äriregistrikood;

3) andmed vastutava isiku ja tema asendaja kohta: ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, elukoht, telefoninumber, samuti andmed vastutava isiku pädevuse kohta;

4) töötajate nimekiri, kus on märgitud nende ees- ja perekonnanimi, elukoht ning isikukood, selle puudumise korral sünniaeg;

5) alltöövõtjate ja teenuse osutajate nimekiri, kus on märgitud ettevõtja täielik nimi ja registrikood ning töötajate ees- ja perekonnanimi, elukoht ning isikukood, selle puudumise korral sünniaeg;

6) käitlemiskoha aadress ja telefoninumber;

7) väljavõte ettevõtja raamatupidamisdokumentidest, mis kinnitavad aktsiakapitali või osakapitali sissemaksmist;

8) kui käitlemiskoha asukoha kinnistu ja hooned ei kuulu tegevusloa taotlejale, kinnistu ja hoonete üüri- või rendilepingu või muu kinnistu ja hoonete kasutamise õigust kinnitava lepingu koopia, mis tõendab, et tegevusloa taotlejal on õigus kasutada kinnistut ja sellel paiknevaid hooneid taotletava tegevuse jaoks;

9) andmed vastutuskindlustuse kohta.

(4) Tegevusloa esmakordsel taotlemisel ei pea taotlusega esitama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4‒6 ja 8 sätestatud andmeid, kui need ei ole taotluse esitamise ajaks teada.

(5) Ettevõtja peab esitama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud andmed esimesel võimalusel, kuid enne töötajaga töölepingu või muu sellise lepingu sõlmimist või alltöövõtja või teenuse osutajaga lepingu sõlmimist.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2‒5 loetletud andmetele lisaks tuleb esitada ettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmete, vastutava isiku, tema asendaja, töötajate, alltöövõtja ning teenuse osutaja töötajate käesoleva seaduse § 83²⁹ lõikes 2 nimetatud täidetud isikuankeedid ja sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumendid.

(7) Kui ettevõtja käitleb sõjarelvi ainult tellija tegevus- või asukohas, ei pea tegevusloa taotluses esitama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6 ja 8 sätestatud andmeid.

§ 83³⁶. Komisjon

(1) Käesoleva seaduse § 83³⁵ lõikes 1 nimetatud komisjoni ülesanne on tegevusloa andmine, muutmine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine.

(2) Komisjoni kuuluvad:

1) Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Kaitseväe esindajad, kui tegevusluba taotletakse käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktides 1‒4 nimetatud tegevuseks;

2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Päästeameti ning Kaitseväe esindajad, kui tegevusluba taotletakse käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valitsusasutused nimetavad komisjoni liikmeks vähemalt kaks esindajat, kellest üks on asendusliige.

(4) Komisjoni moodustamise ning töö- ja asjaajamiskorra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.

§ 83³⁷. Tegevusloa taotlemise erandid

(1) Käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktides 1‒6 sätestatud tegevusloa taotluse lahendamisel ei kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 11 lõike 3 punktis 2 nimetatud põhjenduse majandustegevuse registrisse kandmise kohustust, kui haldusakt või -toiming on seotud käesoleva peatüki 6. jaos sätestatud taustakontrolliga või käesoleva seaduse § 83³⁴ punktides 5‒7 ja 11 sätestatud kontrolleseme nõude täitmise kontrollimisega.

(2) Käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktides 1‒6 sätestatud tegevusloa taotluse lahendamisel ei kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 18 lõikes 2 sätestatut.

(3) Käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktides 1‒6 sätestatud tegevusloa taotluse lahendamisel ei kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 20 lõikes 4 sätestatud tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamist.

(4) Tegevusloa taotlus lahendatakse 80 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaega võib pikendada üks kord kuni 60 tööpäeva võrra, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu, teavitades sellest taotluse esitanud ettevõtjat.

§ 83³⁸. Tegevusloa kehtetuks muutumise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise tagajärjed

(1) Tegevusloa kehtetuks muutumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise korral peab tegevusloa omaja tagama tema valduses olevate sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hoiuleandmise selleks õigustatud isikule või nõuetekohase valve ja kaitse kuni sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona võõrandamise või hävitamiseni käesolevas seaduses sätestatud korras või tegevusloa peatamise lõpetamiseni või uue tegevusloa saamiseni.

(2) Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hoiuleandmine, vedu, hoidmine, valve, kaitse ning tagastamine toimub tegevusloa omaja kulul.

§ 83³⁹. Mitme tegevusloa koos taotlemine ja tegevusloa kehtivus

(1) Kui ettevõtja tegevus hõlmab ka käesoleva seaduse § 66 lõikes 1 sätestatud tegevust, esitatakse üks tegevusloa taotlus käesolevas peatükis sätestatud nõuete kohaselt.

(2) Kui ettevõtja tegevus hõlmab peale sõjarelva käitlemise ka selle laskemoona käitlemist, milleks on vaja taotleda tegevusluba lõhkematerjaliseaduse alusel, esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile üks tegevusloa taotlus. Tegevusloa taotlus peab lisaks käesoleva seaduse § 83³⁵ lõikes 3 nimetatud andmetele sisaldama ka lõhkematerjaliseaduse §-s 13 nimetatud andmeid.

(3) Tegevusluba sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemiseks jõustub samal ajal käesoleva seaduse § 83⁴¹ lõikes 1 sätestatud käitamisloa jõustumisega.

§ 83⁴⁰. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemiskohtизменено 01.10.2026

(1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona tohib käidelda kohas, mis sobib sel otstarbel kasutamiseks ja vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatud nõuetele.

(2) Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemiskohale kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 83² lõikes 3 sätestatud määrusega.

(3) Sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada käesoleva seaduse § 83² lõikes 3 sätestatud määrusega nõuded käitlemiskohas hoitavate sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona lubatud maksimumkogusele ning käitlemiskoha ohutule kaugusele.

(4) Käitlemiskohas sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemise lõpetamisest tuleb käitamisloa andjale teada anda hiljemalt kaks nädalat enne käitlemise lõpetamist.

§ 83⁴¹. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemiskoha käitamisluba

(1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemiskohal peab olema käitamisluba.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käitamisluba ei ole vaja käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevuseks või juhul, kui ettevõtja osutab teenust ainult tellija asukohas.

(3) Muudatustest, mis võivad mõjutada käitamisloa andmise tingimusi, tuleb teavitada käitamisloa andjat.

§ 83⁴². Käitamisloa kontrolliese

Käitamisluba antakse, kui:

1) käitlemiskoht ja käitlemistingimused vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) rakendatavad ohutus- ja turvalisusabinõud tagavad inimese ning ümbruskonna ohutuse ja julgeoleku;

3) rakendatavad julgeolekuabinõud tagavad avaliku korra, riigi põhiseadusliku korra ja julgeoleku;

4) käitlemiskoha asukoht ei suurenda riigi julgeolekuriske;

5) ehitise või selle osa kasutamine käitlemiskohana vastab ehitise kasutusotstarbele.

§ 83⁴³. Käitamisloa kõrvaltingimused

Lähtudes julgeolekuohtude hinnangust, võib käitamisloa andja käitamisloas kõrvaltingimusena määrata sõjarelvade ja nende oluliste osade, laskemoona ning lahingumoona maksimumkogused, mida on lubatud konkreetses käitlemiskohas valmistada või hoida.

§ 83⁴⁴. Käitamisloa taotlemine

(1) Käitamisloa taotluse sõjarelvade käitlemiseks lahendab Politsei- ja Piirivalveamet ning käitamisloa taotluse käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktides 5 ja 6 sätestatud laskemoona või lahingumoona käitlemiseks lahendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Käitamisloa taotlus lahendatakse 60 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaega võib pikendada üks kord kuni 30 tööpäeva võrra, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu, teavitades sellest taotluse esitanud ettevõtjat.

(3) Kui käitamisloa andja ei lahenda taotlust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, ei ole käitamisluba vaikimisi antud.

(4) Käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

(5) Ainult sõjarelva käitlemiskoha käitamisloa taotluses esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:

1) käitlemiskoha aadress, käitlemiskoha ja seda ümbritseva maa-ala plaan, millest nähtuvad käitlemiskoha ohuala, ohualasse jäävad ehitised ning nende otstarve;

2) käitlemiskohas hoitavate sõjarelvade kogus, ja kui see on asjakohane, siis ka nende relvade laskemoona kogus;

3) sõjarelvade valmistamise puhul sõjarelva liikide nimetus, kasutatav tehnoloogia ja maksimaalne aastane tootmismaht;

4) kirjeldus rakendatavate abinõude kohta, mis tagavad, et kõrvalisel isikul ei ole juurdepääsu hoiustatavatele valmistatud sõjarelvadele ega parandamise, hooldamise, lammutamise või ümbertegemise ootel olevatele sõjarelvadele ega nende valmistamiseks, parandamiseks või ümbertegemiseks vajaminevatele osadele, materjalile ega laskemoonale;

5) kui käitlemiskoha asukoha kinnistu ja hooned ei kuulu käitamisloa taotlejale, kinnistu ja hoonete üüri- või rendilepingu või muu kinnistu ja hoonete kasutamise õigust kinnitava lepingu koopia, mis tõendab, et käitamisloa taotlejal on õigus kasutada kinnistut ja sellel paiknevaid hooneid taotletava tegevuse jaoks.

(6) Laskemoona või lahingumoona käitlemise puhul tuleb käitamisloa taotluses esitada andmed ja dokumendid lõhkematerjaliseaduse § 26 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt. Käitamisloa taotlus lahendatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 7‒9 sätestatu ning lõhkematerjaliseaduse kohaselt, välja arvatud lõhkematerjaliseaduse § 26 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtajad.

(7) Politsei- ja Piirivalveamet edastab käitamisloa taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Kaitsepolitseiametile, Kaitseväele ning Päästeametile, kes selle kooskõlastavad või jätavad põhjendatult kooskõlastamata 30 tööpäeva jooksul nimetatud dokumentide saamisest arvates. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab taotluse lisaks lõhkematerjaliseaduse § 26 lõikes 3 nimetatud asutustele ka Kaitseväele.

(8) Käitamisloa taotlusest teavitavad Politsei- ja Piirivalveamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtte asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksust. Kohaliku omavalitsuse üksus annab arvamuse kavandatava tegevuse kooskõla kohta kehtiva planeeringuga 30 tööpäeva jooksul teavituse saamisest arvates.

(9) Politsei- ja Piirivalveamet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asutusi ning käitlemiskoha asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksust käitamisloa andmisest, selle kehtivuse peatamisest ja kehtetuks tunnistamisest.

§ 83⁴⁵. Käitamisloa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise tagajärjed

(1) Käitamisloa kehtivuse peatamise korral peab käitamisloa omaja rakendama puuduse kõrvaldamiseks vajalikke abinõusid ja tagama käesoleva seaduse §-s 83⁴⁰ sätestatud nõuete täitmise. Käitamisloa omaja peab lõpetama sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemise kuni puuduse kõrvaldamiseni.

(2) Kui käitamisloa kehtivuse peatamise põhjuseks olnud asjaolu ei ole käitamisloa kehtivuse peatamise tähtaja jooksul kõrvaldatud või ära langenud, tunnistab käitamisloa andja käitamisloa kehtetuks.

§ 83⁴⁶. Mitme käitamisloa koos taotlemine

Kui ettevõtja tegevus hõlmab peale sõjarelva käitlemise ka selle laskemoona või lahingumoona käitlemist, milleks on vaja taotleda tegevusluba ja käitamisluba käesoleva seaduse või lõhkematerjaliseaduse alusel, esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile üks käitamisloa taotlus. Käitamisloa taotlus peab lisaks käesoleva seaduse §-s 83⁴⁴ nimetatud andmetele sisaldama ka lõhkematerjaliseaduse §-s 26 nimetatud andmeid.

§ 83⁴⁷. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona soetamine

(1) Sõjarelva ja selle jaoks sobivat laskemoona võivad soetada üksnes valitsusasutus ja Kaitseliit oma teenistusülesannete või teenistuskohustuste täitmiseks.

(2) Lahingumoona soetamise õigus on ainult Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas oleval valitsusasutusel ja Kaitseliidul.

(3) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona soetamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 või 6 sätestatud määrusega.

(4) Sõjarelva võib soetada ka isik, kellel on käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 2, 4 või 6 sätestatud tegevusluba. Ettevõtja võib soetada sõjarelvi nende ümbertegemiseks, nendele sobiva laskemoona tootmisel selle testimiseks või relvasüsteemi valmistamiseks.

(5) Sõjarelvi valmistav ettevõtja võib soetada sobivat laskemoona üksnes sõjarelva katsetamise jaoks, kui tal on tegevusluba käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuseks ja ta on laskemoona soetamise märkinud tegevusloa taotlusesse.

§ 83⁴⁸. Sõjarelva kandmine

Nende isikute loetelu, kellel on õigus sõjarelva kanda, ja sõjarelva kandmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 või 6 sätestatud määrusega.

§ 83⁴⁹. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamineизменено 01.10.2026

(1) Sõjarelv, relvasüsteem või nende oluline osa valmistatakse käesolevas seaduses sätestatud tingimuste ning käesoleva seaduse § 83³³ lõikes 1 sätestatud tegevusloa või § 83⁴¹ lõikes 1 ja §-s 83⁴³ sätestatud käitamisloa kõrvaltingimuste kohaselt.

(2) Laskemoona võib valmistada käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevusloa alusel. Lahingumoona võib valmistada käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 1 või 6 sätestatud tegevusloa alusel. Laskemoona ja lahingumoona valmistamisele kohaldatakse ka lõhkematerjaliseadust.

(3) Sõjarelva, relvasüsteemi, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamisega seotud nõuded, sealhulgas nõuded käitlemiskohale, kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 83² lõikes 3 sätestatud määrusega.

§ 83⁵⁰. Laskemoona ja lahingumoona hoidmineизменено 01.10.2026

(1) Sõjarelva laskemoona võivad hoida sõjarelvi omav valitsusasutus, Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras.

(2) Lahingumoona võivad hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras.

(3) Laskemoona ja lahingumoona hoidmise nõuded, sealhulgas nõuded käitlemiskohale, kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 83² lõikes 3 sätestatud määrusega.

§ 83⁵¹. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona edasitoimetamine

(1) Sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona võivad edasi toimetada sõjarelvi omav valitsusasutus, Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit.

(2) Lahingumoona võivad edasi toimetada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit.

§ 83⁵². Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedamineизменено 01.10.2026

(1) Sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona võivad vedada sõjarelvi omav valitsusasutus, Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja ja sama paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud ettevõtja teenuse osutamise korras.

(2) Lahingumoona võivad vedada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja ja sama paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud ettevõtja teenuse osutamise korras.

(3) Käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 1, 3 või 6 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja ja sama paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud ettevõtja peab teavitama enne sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona vedu Politsei- ja Piirivalveametit. Teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

1) veo sihtkoht ja kavandatav marsruut;

2) veetavate sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona nimetus ja kogus;

3) vedu saatvate isikute arv ja nende relvastus;

4) muu veo jaoks oluline teave.

(4) Ettevõtja ei või vedu alustada enne, kui ta on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavitamise järel Politsei- ja Piirivalveametilt nõusoleku kasutada teates kirjeldatud marsruuti.

(5) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona veo nõuded kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 83² lõikes 3 sätestatud määrusega.

§ 83⁵³. Sõjarelva parandamineизменено 01.10.2026

(1) Sõjarelva võivad parandada Kaitsevägi, Kaitseliit ja käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja.

(2) Sõjarelva parandamisega seotud nõuded, sealhulgas nõuded käitlemiskohale, kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 83² lõikes 3 sätestatud määrusega.

§ 83⁵⁴. Sõjarelva ümbertegemineизменено 01.10.2026

(1) Sõjarelva ümbertegemine eesmärgiga muuta relva omadusi nii, et sõjarelv muutub tsiviilkäibes lubatud relvaks, on keelatud.

(2) Sõjarelva võivad ümber teha Kaitsevägi, Kaitseliit ja käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja.

(3) Sõjarelva ja selle osade ümbertegemise nõuded, sealhulgas nõuded käitlemiskohale, kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 83² lõikes 3 sätestatud määrusega.

§ 83⁵⁵. Sõjarelva laskekõlbmatuks muutmineизменено 01.10.2026

(1) Sõjarelva võivad laskekõlbmatuks muuta Kaitsevägi, Kaitseliit ja käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja.

(2) Sõjarelva laskekõlbmatuks muutmise tehnilised nõuded kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister strateegilise kauba seaduse § 83¹ lõikes 1 sätestatud määrusega.

§ 83⁵⁶. Sõjarelva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamine ja laskekõlbmatuks tunnistamine

(1) Teises riigis laskekõlbmatuks muudetud sõjarelv peab vastama strateegilise kauba seaduse § 83¹ lõike 1 alusel määrusega kehtestatud laskekõlbmatusnõuetele.

(2) Teises riigis laskekõlbmatuks muudetud sõjarelva laskekõlbmatusnõuetele vastavus tuvastatakse strateegilise kauba seaduses sätestatud korra kohaselt.

(3) Sõjarelva laskekõlbmatuks tunnistamine toimub strateegilise kauba seaduses sätestatud korras.

§ 83⁵⁷. Laskekõlbmatuks muudetud sõjarelva taastamise keeld

Laskekõlbmatuks muudetud sõjarelva laskekõlblikuks muutmine on keelatud.

§ 83⁵⁸. Sõjarelva lammutamineизменено 01.10.2026

(1) Sõjarelva võivad lammutada sõjarelva omav valitsusasutus, Kaitseliit ja käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras ning sama lõike punktis 1 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja omavalmistatud relvade korral.

(2) Sõjarelva lammutamisega seotud nõuded, sealhulgas nõuded käitlemiskohale, kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 83² lõikes 3 sätestatud määrusega.

§ 83⁵⁹. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hävitamineизменено 01.10.2026

(1) Sõjarelva, selle olulise osa, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona võivad hävitada sõjarelvi omav valitsusasutus, Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit.

(2) Käesoleva seaduse § 83³³ lõike 1 punktis 1, 2 või 6 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja võib sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona hävitada ainult tegevusloa andja või Kaitseväe järelevalve all.

(3) Sõjarelva, selle olulise osa, laskemoona ja lahingumoona hävitamisega seotud nõuded kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 83² lõikes 3 sätestatud määrusega.

§ 84. Lasketiir ja laskepaik

(1) Lasketiir on käesoleva seaduse mõistes laskevõistlusteks või -harjutusteks alaliselt kasutatav ehitis, ruum või territoorium.

(2) Laskepaik on koht, mis sobib või on kohandatud laskevõistluste või -harjutuste ajutiseks korraldamiseks.

(3) Lasketiiru või laskepaiga rajamiseks peab olema selle kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kelle territooriumile see tahetakse rajada, ning Politsei- ja Piirivalveameti kirjalik nõusolek. Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrusse jääva lahtise lasketiiru ja laskepaiga rajamiseks või ümberehitamiseks peab olema ka Transpordiameti kirjalik nõusolek.

(3¹) Teenistusrelvi käitleva asutuse kinnise lasketiiru rajamiseks ei ole vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek.

(3²) Teenistusrelvi või sõjaväerelvi käitleva asutuse lasketiiru ja laskepaiga rajamiseks ei ole vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti kirjalik nõusolek. Laskepaiga kasutusele võtmisest teavitatakse Politsei- ja Piirivalveametit.

(4) Lasketiir või laskepaik peab asetsema, olema rajatud ja seadistatud selliselt, et selle kasutamisel on tagatud lasketiiru või laskepaiga kasutajate ja ümbruse ohutus ning välistatud kõrvaliste inimeste ja loomade pääs laskmispiirkonda.

(5) Lasketiir ja laskepaik, kus korraldatakse spordivõistlusi, peab olema ehitatud ja varustatud vastava rahvusvaheliselt tunnustatud spordiorganisatsiooni nõuete kohaselt.

(6) Lasketiirus ja laskepaigas peavad nähtavale kohale olema välja pandud ohutusnõuded, sisekorraeeskiri ning laskmise eest vastutava isiku nimi.

(6¹) Lennuohutuse tagamise eesmärgil esitatakse Transpordiametile lahtise lasketiiru ja laskepaiga laskeala keskpunkti koordinaadid WGS-84 süsteemis, ohuala maksimaalne kõrgus meetrites ning laskeala diagonaali pikkus meetrites vähemalt 90 päeva enne lasketiirus tegevuse alustamist või 30 päeva enne laskepaiga kasutuselevõttu.

(7) Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Утратил силу

(9) Käesolevas paragrahvis kasutatud termineid ja esitatud nõudeid kohaldatakse teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiirule ja laskepaigale.

§ 85. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli ning lasketiirсудебная практика

(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat.

(2) Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiir on laskmiste sooritamiseks alaliselt kasutatav väljaõppeehitis, kus on võimalik sooritada laskeharjutusi käsitulirelvadest.

(3) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamise või laiendamise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

(3¹) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel võib Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele.

(3²) Käesoleva paragrahvi lõike 3¹ alusel asutatud või laiendatud harjutusvälja alal peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine. Nimetatud planeeringute kehtestamise otsust ei saa vaidlustada ulatuses, milles see puudutab käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldusest tulenevate nõuete arvestamist planeeringus.

(3³) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldus antakse pärast avatud menetluse läbiviimist. Avatud menetluse läbiviimist korraldab valdkonna eest vastutav minister või tema määratud asutus.

(3⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud Vabariigi Valitsuse korralduses märgitakse harjutusvälja asukoht ja ala piir, kavandatava tegevuse eesmärk ja kirjeldus vastavalt harjutusvälja arendusprogrammile, keskkonnameetmed ning muu korralduse aluseks olev asjakohane teave.

(4) Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiiru, mis ei asu harjutusväljal, asutamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise korra Kaitseväe juhataja ettepanekul.

(6) Kaitseministeerium maksab hüvitist kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle territooriumil paikneb Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud hüvitise ulatuse, maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 86. Relva laenutamine ja kasutamine lasketiirus ning laskepaigas

(1) Lasketiirus või laskepaigas võib relva laenutada isik (edaspidi laenutaja), kellel on tegevusluba relvade laenutamiseks lasketiirus või laskepaigas. Õppeasutuses ja laskespordiklubis, kus laskespordiga tegeldakse põhikirja alusel, ei ole tegevusluba nõutav.

(2) Relva laenutatakse isikule (edaspidi laenaja) isikut tõendava dokumendi esitamisel. Laenaja, kellel vanuse tõttu isikut tõendavat dokumenti veel ei ole, esitab õpilaspileti.

(3) Enne relva laenamist peab laenaja tutvuma relva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõuetega ning lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskirjaga. Nõudeid ja eeskirja tutvustab relvade laenutamise eest vastutav isik või laskeinstruktor. Relva laenaja vastutab relva hoidmise ning õiguspärase ja ohutu kasutamise eest.

(3¹) Laenutaja on kohustatud pidama eraldi arvestust relva laenaja ning talle laenatud relva ja kasutada antud padrunite kohta. Arvestuses peab kajastuma laenaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, laenamise kuupäev ja kellaaeg, laenutatud relva liik, mark, mudel ja markeering ning kasutada antud padrunite arv.

(4) Утратил силу

(5) Laenutatud relva võib kasutada ainult samas lasketiirus või laskepaigas laskeinstruktori juhendamisel.

(6) Iseseisvalt võib laenutatud relva kasutada laenaja, kellel on relvaluba või laskeinstruktori, lasketreeneri või laskesportlase litsents.

(7) Sporditulirelva võib laenutada vähemalt 16-aastasele isikule.

(7¹) Piiratud käibega padrunisalvega tulirelva võib laenutada üksnes selle laskeinstruktori juuresolekul, kellel on käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2¹ nimetatud otstarbega relvaluba.

(8) Õppeasutuse või põhikirja alusel tegutseva laskespordiklubi lasketiirus või laskepaigas võib laskeinstruktori või relvaluba omava lapsevanema vahetu järelevalve all sporditulirelva kasutada anda vähemalt 12-aastasele isikule. Relvaluba omav lapsevanem või laskeinstruktor võib oma vastutusel ja vahetu järelevalve all anda lasketiirus või laskepaigas oma isiklikku tulirelva ja selle laskemoona kasutada vähemalt 12-aastasele lapsele.

(9) Pärast relva kasutamist tuleb laenutatud relv viivitamata tagastada laenutajale. Relva väljaviimine lasketiirust või laskepaigast on keelatud.

§ 86¹. Laskeinstruktor

(1) Laskeinstruktor on käesoleva seaduse mõistes laskevõistlust või laskeharjutust läbiviiv ja laskealast tegevust korraldav isik, kellele laskespordiorganisatsioon on väljastanud laskeinstruktori litsentsi ja kellel on kehtiv relvaluba.

(2) Laskeinstruktor on kohustatud:

1) kontrollima lasketiiru või laskepaiga vastavust ohutusnõuetele;

2) tundma tsiviilkäibes olevaid relvi ja nende kasutusvaldkondi;

3) kontrollima relvade vastavust kasutuse eesmärkidele;

4) jälgima ja vajaduse korral suunama laskjate poolt relvade käitlemist;

5) kontrollima relvade kasutamisõigust;

6) tarvitusele võtma vajalikud abinõud õnnetusjuhtumite korral.

(3) Laskeinstruktori litsents väljastatakse isikule, kes on läbinud laskeinstruktori koolituse ja sooritanud laskeinstruktori eksami. Eksamil kontrollitakse laskeinstruktori teadmisi ja oskusi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmisel. Laskeinstruktori koolitusele esitatavad nõuded ja laskeinstruktori eksami sooritamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Laskeinstruktori litsentsi kehtivusaeg on viis aastat. Laskespordiorganisatsioon võib laskeinstruktori litsentsi kehtetuks tunnistada, kui laskeinstruktor on oluliselt rikkunud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi.

(5) Laskeinstruktori litsentsi väljaandmise korra ja laskeinstruktori litsentsi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 86². Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktor

(1) Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktor on asutuse juhi või tema volitatud ametniku määratud laskevõistlust või laskeharjutust läbiviiv ja laskealast tegevust korraldav isik.

(2) Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile esitatavad nõuded, tema kohustused ja tema määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 87. Laskemoona müük lasketiirus

(1) Laskemoona võib lasketiirus või laskepaigas müüa isik, kellel on tegevusluba laskemoona müügiks.

(2) Laskemoona võib müüa relvaomanikule või -valdajale relvaloa alusel käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 kehtestatud koguses.

(3) Kui laskemoona ostetakse laskmiseks lasketiirust laenatud relvaga, ei ole relvaloa esitamine nõutav. Sel juhul on laskemoona väljaviimine lasketiirust keelatud ning lasketiirus kasutamata laskemoon kuulub tagasiostmisele.

§ 87¹. Nõuded akustilisele relvale

(1) Akustiline relv peab vastama käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele.

(2) Akustiliste relvade tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Tulirelva, sealhulgas käesoleva seaduse § 83³ lõike 1 punktis 1 sätestatud relva, võib akustiliseks relvaks muuta relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva ümbertegemise loa alusel.

(4) Enne 2019. aasta 1. jaanuari akustiliseks relvaks ümber ehitatud tulirelva või teises riigis akustiliseks relvaks ümber ehitatud tulirelva käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele vastavuse tuvastamiseks annab relvaomaniku või -valdaja taotlusel loa Politsei- ja Piirivalveamet. Loale kohaldatakse käesoleva seaduse § 80 lõigetes 4 ja 6–8 sätestatud nõudeid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul tuvastab nõuetele vastavuse relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik.

§ 87². Akustilise relva käitlemise eest vastutav isik

(1) Füüsilisele isikule kuuluva akustilise relva käitlemise eest vastutab akustilise relva omanik või akustilise relva kasutada andmise korral relvaluba omav isik.

(2) Juriidilisele isikule kuuluva akustilise relva käitlemise eest vastutab käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud isik või akustilise relva kasutada andmise korral relvaluba või relvakandmisluba omav isik.

§ 87³. Akustilise relva kasutada andmine

(1) Isik võib ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul kultuurilisel, avalikkusele mõeldud üritusel anda teise relvaluba omava isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud akustilise relva. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada akustilise relva kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab:

1) relva andmeid;

2) relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid ning kontaktandmeid;

3) relva üleandmise ja vastuvõtmise aega.

(2) Isikule, kellel ei ole käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba, on lubatud akustilist relva kasutada anda üksnes relvaomaniku või vastutava isiku vahetu järelevalve all.

(3) Akustilist relva võib isikule kasutada anda üksnes isikut tõendava dokumendi esitamisel.

(4) Akustilise relva kasutada andmise üle peetakse arvestust. Isikut tõendava dokumendi alusel kantakse arvestusse relva kasutaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Isik, kellel vanuse tõttu isikut tõendavat dokumenti veel ei ole, esitab õpilaspileti.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeid säilitatakse kuus kuud akustilise relva kasutada andmisest arvates.

(6) Enne akustilise relva kasutada saamist peab isik, kes ei oma käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba, tutvuma relva käsitsemise nõuetega ja kinnitama seda allkirjaga. Neid nõudeid tutvustab relvaomanik või akustilise relva kasutada andmise eest vastutav isik.

§ 87⁴. Ajalooliste sündmuste taasetendamisel akustilise relva kasutamisest teavitamine

Kui ajalooliste sündmuste taasetendamisel kasutatakse akustilist relva, tuleb sellest mõistliku aja jooksul enne akustilise relva kasutamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada Politsei- ja Piirivalveametit.

§ 87⁵. Nõuded hoiatus- ja signaalrelvale

(1) Hoiatus- ja signaalrelvast ei tohi olla võimalik tulistada gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga.

(2) Hoiatus- ja signaalrelv peab vastama käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele.

(3) Hoiatus- ja signaalrelvade tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Hoiatus- ja signaalrelva vastavust tehnilistele nõuetele kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 87⁶. Nõuetele mittevastava hoiatus-, signaal- ja akustilise relva käitlemine

(1) Hoiatus- ja signaalrelva, mida on võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele, käideldakse käesoleva seadusega kehtestatud piiratud tsiviilkäibega relva käitlemise korra kohaselt.

(2) Akustilist relva, mida on võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele, käideldakse käesoleva seadusega kehtestatud tulirelva käitlemise korra kohaselt.

§ 87⁷. Nõuded laskespordiorganisatsioonile

(1) Laskespordiorganisatsioon on kohustatud pidama arvestust oma liikmeks olevate laskespordiklubide üle. Andmeid oma liikmeks oleva laskespordiklubi nime ja registreerimisnumbri kohta säilitab laskespordiorganisatsioon ühe aasta laskespordiklubi liikmesuse lõppemisest arvates.

(2) Laskespordiorganisatsioon on kohustatud pidama laskespordiklubide laskespordiorganisatsiooni kuulumise ja laskespordivõistluste korraldamisega seonduva teabe avalikustamiseks kodulehte.

(3) Laskespordiorganisatsioon on kohustatud avalikustama oma kodulehel laskespordiorganisatsiooni liikmeks olevate laskespordiklubide nimed ja registreerimisnumbrid.

(4) Laskespordiorganisatsioon on kohustatud korraldama aastas vähemalt ühe laskespordivõistluse või osalema vähemalt ühe laskespordivõistluse korraldamisel, kus võivad osaleda kõik laskespordiorganisatsiooni liikmeks olevate laskespordiklubide liikmed.

§ 87⁸. Nõuded laskespordiklubile

(1) Laskespordiklubil peab olema vähemalt üks laskeinstruktor.

(2) Laskespordiklubi on kohustatud pidama arvestust relvaluba omavate klubi liikmete ning klubi korraldataval laskevõistlusel ja laskeharjutusel osalejate kohta.

(3) Laskespordiklubi säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid järgmiselt:

1) relvaluba omava klubi liikme nime ja isikukoodi üks aasta isiku klubi liikmesuse lõppemisest arvates;

2) laskevõistlusel või laskeharjutusel osaleja nime ja isikukoodi üks aasta üritusel osalemisest arvates.

(4) Laskespordiklubi on kohustatud viivitamata teavitama Politsei- ja Piirivalveametit relvaluba omava klubi liikme liikmeõiguse lõppemisest.

(5) Laskespordiklubi on kohustatud korraldama aastas vähemalt ühe laskespordivõistluse, kus võivad osaleda kõik laskespordiklubi liikmed.

§ 87⁹. Nõuded esindusorganisatsioonile

Esindusorganisatsioon on kohustatud pidama arvestust riigikaitses teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relvaga osalevate ja relvaluba omavate isikute kohta.

§ 87¹⁰. Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitsel lubatud relvad

(1) Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitsel on lubatud kasutada järgmisi tsiviilkäibes lubatud relvi:

1) sileraudne püss;

2) vintraudne püss;

3) püstol;

4) revolver;

5) gaasipüstol;

6) gaasirevolver;

7) gaasipihusti;

8) kumminui;

9) teleskoopnui.

(2) Tulirelvad, tulirelva olulised osad ja laskemoona iga väikseim üksikpakend peavad olema markeeritud selle riigi nõuete järgi, kus tulirelv või selle oluline osa on registreeritud.

§ 87¹¹. Relvade ja laskemoona arvestus

(1) Kapten määrab Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud mereturvatöötajate viibimise ajaks isiku, kes peab laeval kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil arvestust relvade ja laskemoona laevale toomise, seal kasutamise ning laevalt maha viimise kohta.

(2) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega mereturvatöötajate kasutamise eeskirja, milles kehtestatakse nõuded relvade ja laskemoona arvestuse pidamisele ning arvestuse pidamise dokumentide säilitamisele.

§ 87¹². Relvade ja laskemoona hoidmine laeval

(1) Relvi ja laskemoona hoitakse laeval käesoleva seaduse § 46 lõike 10 alusel kehtestatud nõuetele vastavas lukustatud relvakapis, mis on põranda või teki külge kinnitatud.

(2) Relvakapp peab asuma:

1) lukustatud ruumis, millele on juurdepääs üksnes kaptenil või käesoleva seaduse § 87¹¹ lõikes 1 nimetatud kapteni määratud isikul, või

2) pideva mehitatud valve all.

(3) Relvakapile on juurdepääs mereturvatöötajal.

(4) Laskemoona hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas.

§ 88. Järelevalve seaduse täitmise üle

(1) Riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise, käesoleva seaduse alusel tegevusluba omavate isikute, laskespordiorganisatsioonide, laskespordiklubide ja käesoleva seaduse § 31 lõikes 5¹ nimetatud isikute käesoleva seaduse nõuetele vastavuse üle ning § 84 lõike 7 alusel kehtestatud lasketiirude ja laskepaikade ohutusnõuetele vastavuse üle teeb Politsei- ja Piirivalveamet ning relvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise seaduslikkuse üle Maksu- ja Tolliamet.

(1¹) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse alusel sõjarelvi, relvasüsteeme, nende olulisi osi ja sõjarelva laskemoona käitlevate isikute üle teeb Politsei- ja Piirivalveamet ning riiklikku järelevalvet laskemoona, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamise ning nende käitlemiskoha üle teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud korrakaitseorganid võivad riiklikusse järelevalvesse kaasata ka teisi käesoleva seaduse § 83³⁶ lõikes 2 nimetatud komisjoni liikmeid.

(1³) Riiklikku ja haldusjärelevalvet muuseumi relvakollektsiooni käitlemise, relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamise ning relvakollektsiooni eest vastutava isiku määramise üle teostab Muinsuskaitseamet.

(1⁴) Riiklikku järelevalvet laeval relvade ja laskemoona arvestuse ning hoidmise tingimuste üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Haldusjärelevalvet teenistusrelvade ja sõjaväerelvade käitlemise üle ning käesoleva seaduse §-s 84 nimetatud teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiiru, laskepaiga ja sõjaväerelvi käitleva asutuse laskepaiga ning §-s 85 nimetatud lasketiiru ja harjutusvälja üle teostavad oma valitsemisalas järgmised asutused:

1) Justiits- ja Digiministeerium;

2) Kaitseministeerium;

3) Kliimaministeerium;

4) Rahandusministeerium;

5) Siseministeerium.

(3) Утратил силу

§ 88¹. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Maksu- ja Tolliamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 45, 49, 50 ja 51 sätestatud erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 37, 38, 39, 41, 45, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 37, 38, 44, 47 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Muinsuskaitseamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 89. Haldusjärelevalvet teostava ametiisiku õigused

Käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest kinnipidamise üle haldusjärelevalvet teostama volitatud ametiisikul on õigus:

1) teostada relvade, tulirelva osade ja laskemoona ning nende kohtade ülevaatust, kus neid hoitakse, valmistatakse, müüakse, laenutatakse, parandatakse, ümber tehakse, lammutatakse või hävitatakse;

2) nõuda sõjaväerelvade ja teenistusrelvade käitlejalt dokumentide esitamist ja kirjalikku või suulist informatsiooni, mis on tarvilik järelevalve teostamiseks;

3) teha ettekirjutus avastatud õigusrikkumise kõrvaldamiseks ja kontrollida ettekirjutuse täitmist;

4) võtta käesoleva seaduse täitmise tagamiseks tarvitusele muid abinõusid, mis on ette nähtud seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega.

§ 89¹. Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemise nõuete ning nende arvestuse ja registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumine

(1) Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 89². Elektrišokirelva ja tsiviilkäibes keelatud külmrelva ebaseaduslik käitlemine

(1) Elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 89³. Gaasi- pneumo-, heit- ja külmrelva ebaseaduslik käitlemine

(1) Gaasi- pneumo-, heit- või külmrelva, välja arvatud tsiviilkäibes keelatud külmrelv, ebaseadusliku valmistamise, ümbertegemise, soetamise, omamise, müümise, kandmise, edasitoimetamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 89⁴. Relva ja laskemoona üleandmise nõude rikkumine

(1) Relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul politseile üleandmata jätmise eest isiku poolt, kelle relvasoetamisloa või relvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, samuti relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul omanikule üleandmata jätmise eest isiku poolt, kelle paralleelrelvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul politseile üleandmata jätmise eest juriidilise isiku poolt, kelle relvasoetamisloa või relvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.

§ 89¹⁰. Relva ja laskemoona kandmine joobeseisundis

Relva või laskemoona kandmise eest joobeseisundis –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 89¹¹. Relva või laskemoona ebaseaduslik kandmine avalikul üritusel

Relva või laskemoona kandmise eest avalikul üritusel isiku poolt, kelle ülesandeks ei ole avalikul üritusel teenistus- või tööülesannete täitmine, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 89¹². Relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja relva kollektsioneerimisloa väljaandmise korra rikkumine

Relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa või relva kollektsioneerimisloa väljaandmise korra rikkumise eest neid väljaandva ametiisiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 89¹³. Laskemoona ebaolulises koguses käitlemine

Tulirelva laskemoona ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemise eest või gaasirelvapadrunite ebaseadusliku käitlemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 89¹⁶. Sõjarelvade, relvasüsteemide, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona kohta andmete esitamata jätmine

(1) Sõjarelvade, relvasüsteemide, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona või lahingumoona kohta andmete esitamata jätmise eest −
karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 89¹⁷. Tellijaga lepingu sõlmimise kavatsusest teavitamata jätmine

(1) Väljaspool Eestit asuva tellijaga lepingu sõlmimise kavatsusest teavitamata jätmise eest, kui see juhtub vähemalt teist korda, –
karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 89²⁰. Akustilise relva ebaseaduslik käitlemine

(1) Akustilise relva ebaseadusliku valmistamise, soetamise, omamise, müümise, kandmise, edasitoimetamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 89²³. Kahtlasest tehingust teatamata jätmine

(1) Käesoleva seaduse § 74 lõikes 2¹ nimetatud terviklike padrunite või laskemoona komponentide omandamise kahtlasest tehingust või tehingu katsest tahtlikult teavitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 89²⁴. Piiratud käibega padrunisalve ebaseaduslik käitlemine

(1) Piiratud käibega padrunisalve soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 89²⁵. Relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsimineku ja hävimise juhtumist teatamata jätmine

(1) Käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsiminekust või hävimisest teatamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 89²⁸. Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona arvestuse nõuete rikkumine

(1) Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona arvestuse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 320 000 eurot.

§ 89²⁹. Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona hoidmise tingimuste rikkumine

(1) Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona hoidmise tingimuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 320 000 eurot.

§ 89³⁰. Konfiskeerimine

Politsei- ja Piirivalveamet või kohus võib konfiskeerida käesoleva seaduse §-des 89¹–89⁴, 89¹⁰, 89¹¹, 89¹³, 89²⁰ ja 89²⁴ sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud püssirohu, muu aine või eseme vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

§ 89³¹. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 89¹–89⁵, 89¹⁰–89¹³, 89¹⁶, 89¹⁷, 89²⁰, 89²³–89²⁵, 89²⁸ ja 89²⁹ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Käesoleva seaduse § 89¹ lõikes 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:

1) Justiits- ja Digiministeerium (teenistusrelvade puhul);

2) Kaitseministeerium (sõjaväerelvade puhul);

3) Kliimaministeerium (teenistusrelvade puhul);

4) Rahandusministeerium (teenistusrelvade puhul).

§ 90. Tegevuslubade, relvalubade ja relvakandmislubade kehtivus

(1) Seni kehtinud õigusaktide alusel väljastatud tegevusload, relvaload ja relvakandmisload kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni.

(2) Käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel väljastatud tegevusload kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni. Relvade, tulirelva oluliste osade, tulirelva lisaseadiste või laskemoona valmistamise ja müügi ning relvade ümbertegemise ja parandamise tegevusluba omaval isikul on õigus kuni tegevusloa kehtivusaja lõpuni tulirelva osasid vastavalt valmistada, müüa, ümber teha või parandada.

§ 91. Seaduse rakendamise erisused

(1) Füüsilise isiku nimele seni kehtinud õigusaktide alusel registreeritud relv, mis ei saa käitlemisviisile kohast tüübikinnitust, jäetakse selle omanikule ja talle säilitatakse relva senise kasutamise õigused. Sellist relva ei tohi anda kasutada paralleelrelvaloa alusel ja võib võõrandada ainult riigi omandisse või relva- ja padrunikollektsiooni pidajale.

(2) Käesoleva seaduse § 25 kohaselt kollektsioneerida lubatav, kuid seni registreerimata relv tuleb registreerida elu- või asukohajärgses politseiasutuses kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud relva registreerimiseks tuleb politseiasutusele esitada avaldus, milles on kirjas relva nimetus, liik ja number (mittestandardse relva puhul aga selle kirjeldus) ning relva saamise asjaolud. Relva registreerimisel ei rakendata käesoleva seaduse § 33 lõigetes 1–4 sätestatut.

(4) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud relva registreerimist hindab politseiasutus relva saamise asjaolude tõepärasust, kontrollib relva vastavust avalduses toodud andmetele, veendub, et avalduses märgitud relva ei ole kasutatud seadusvastastes toimingutes ning võrdleb relva andmeid sõjaväerelvade registri ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetega. Politseiasutusel on õigus küsida eksperdi arvamust relva kohta.

(5) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 nimetatud registri kasutusele võtmiseni jätkatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registri pidamist Vabariigi Valitsuse poolt varem kehtestatud korras.

(6) Ajateenistuskohustuse (välja arvatud asendusteenistus) täitnud Eesti kodanikule, kes 2004. aasta 25. juunil ei ole vähemalt 21-aastane, väljastatud relvaluba kehtib selle kehtivusaja lõpuni.

(7) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud relvaluba käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud pneumo-, külm- või heitrelvale kehtib loal märgitud kehtivusaja lõpuni.

(8) Isik, kellel on käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punkti 4 kohane visketähik, viskepiik või viskenuga, peab kolme kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest:

1) esitama vastavalt käesoleva seaduse §-le 35 taotluse relvaloa saamiseks tema omandis oleva relva kohta või

2) võõrandama relva käesoleva seadusega kehtestatud korras.

(9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikule keeldutakse relva kohta relvaluba andmast, tuleb relv võõrandada kolme kuu jooksul, arvates keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.

(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isik ei ole relva võõrandanud käesoleva paragrahvi lõigetes 8 või 9 kehtestatud tähtaja jooksul, kuulub see sundvõõrandamisele.

(11) Enne 2013. aasta 1. aprilli kehtinud määrused, mis reguleerivad Kaitseliidu relvade käitlemist ja registreerimist, kehtivad kuni nende kehtetuks tunnistamiseni või Kaitseliidu seaduse alusel vastavate õigusaktide kehtestamiseni niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega.

(12) Välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel ja kellele on käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba enne 2018. aasta 1. juulit, võib soetada, omada ja vallata käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 loetletud relva relvaloa kehtivuse lõpuni.

(13) Isiku suhtes, kes enne 2018. aasta 1. juulit on üksnes turvalisuse tagamise otstarbel soetanud enam kui kaheksa tulirelva, rakendatakse käesoleva seaduse § 29 lõikes 1¹ sätestatud nõuet alates 2019. aasta 1. juulist.

(14) Käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 sätestatud relvaloa nõue ei kehti isiku kohta, kes on enne 2018. aasta 1. juulit määratud vastutavaks isikuks juriidilise isiku kirjaliku otsusega.

(15) Isik, kellele kuulub relv, mis on muudetud laskekõlbmatuks ja millele on väljastatud laskekõlbmatust kinnitav dokument enne 2018. aasta 1. juulit, esitab laskekõlbmatu relva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmiseks Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt 2019. aasta 1. juulil avalduse, milles märgitakse relva omaniku andmed, sealhulgas füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht ja telefoninumber, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber ning laskekõlbmatu relva liik, mark, mudel ja markeering, ning lisab avaldusele laskekõlbmatust kinnitava dokumendi koopia. Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse sellise kande tegemise eest riigilõivu ei tasuta.

(16) Isik, kes esitab Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt 2019. aasta 1. juulil laskekõlbmatust kinnitava dokumendita laskekõlbmatu relva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmiseks, peab relva andma üle Politsei- ja Piirivalveametile ning sellest kolme kuu jooksul:

1) esitama taotluse relva laskekõlbmatuks muutmiseks või laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks või

2) võõrandama relva käesoleva seadusega kehtestatud korras.

(17) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 16 nimetatud isik ei ole Politsei- ja Piirivalveametile üle antud relva võõrandanud, laskekõlbmatuks muutnud või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavust tuvastanud kolme kuu jooksul, peab relva hävitama käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras.

(18) Kohalik omavalitsus, kes on enne 2018. aasta 1. juulit andnud nõusoleku rajada lasketiir või laskepaik, teavitab Politsei- ja Piirivalveametit tema territooriumil asuvatest lasketiirudest ja laskepaikadest hiljemalt 2018. aasta 1. detsembril.

(19) Käesoleva seaduse 2018. aasta 1. juulil jõustunud § 24 lõike 2 redaktsiooni kohaldatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist.

(20) Isik, kellele kuulub akustiline relv, mille ta on omandanud enne 2019. aasta 1. jaanuari, esitab käesoleva seaduse § 35 alusel Politsei- ja Piirivalveametile avalduse § 28 lõike 1 punktis 6 nimetatud otstarbel relvaloa saamiseks, selle relva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmiseks ning relva § 87¹ lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavuse tuvastamiseks hiljemalt 2021. aasta 14. märtsil. Avalduses märgitakse relva omaniku või valdaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ning telefoninumber, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber, relva liik, mark, mudel ning markeering.

(21) Isik, kelle valduses on käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud relvaraam, relvalukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstoli kelk või sulgur, peab hiljemalt 2019. aasta 31. detsembril:

1) esitama käesoleva seaduse § 35 kohaselt taotluse relvaloa saamiseks tema omandis oleva tulirelva olulise osa kohta;

2) võõrandama tulirelva olulise osa käesoleva seadusega kehtestatud korras või

3) esitama taotluse käesoleva seaduse alusel tulirelva olulise osa laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks.

(22) Käesoleva seaduse § 43 lõike 3 punktis 9¹ sätestatut ei kohaldata isikule, kelle nimele on enne 2020. aasta 1. märtsi registreeritud piiratud käibega padrunisalvega relv.

(23) Käesoleva seaduse § 43 lõike 3 punktis 9¹ sätestatut ei kohaldata isikule, kelle nimele on enne 2020. aasta 1. märtsi antud soetamisluba piiratud käibega padrunisalvega relvale.

(24) Isikul, kelle nimele on enne 2020. aasta 1. märtsi registreeritud piiratud käibega padrunisalvega relv, on õigus seda relva omada ja vallata senistel tingimustel kuni relva võõrandamiseni.

(25) Isik, kelle nimele on enne 2020. aasta 1. märtsi registreeritud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2 nimetatud otstarbega piiratud käibega padrunisalvega relv ja kes soovib soetada piiratud käibega padrunisalve, peab taotlema Politsei- ja Piirivalveametilt relvaloa vahetamist ja relva otstarbe muutmist käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2¹ nimetatud otstarbeks. Relvaloa vahetamise korral riigilõivu ei tasuta.

(26) Isik, kelle valduses on 2020. aasta 1. märtsil piiratud käibega padrunisalv, kuid kellel sellise padrunisalve käitlemise õigus puudub, peab selle üle andma Politsei- ja Piirivalveametile või võõrandama isikule, kellel on õigus käidelda piiratud käibega padrunisalve, hiljemalt 2020. aasta 31. augustil.

(27) Isik, kellele on enne 2020. aasta 1. märtsi väljastatud tulirelvapass ja kes soovib selle alusel tulirelva teise riiki edasi toimetada, peab taotlema Politsei- ja Piirivalveametilt käesoleva seaduse § 12¹ kohase relva klassi määramist. Kui relva klassi määramisel on vaja muuta tulirelvapassi kandeid või väljastada uus pass, siis selle toimingu eest riigilõivu ei tasuta.

(28) Isikul, kelle kollektsioneerimisloale on kantud relv või laskemoon, mille kollektsioneerimine pärast 2020. aasta 1. märtsi keelatakse, säilib õigus nende relvade ja laskemoona kollektsioneerimiseks senistel tingimustel kuni nende võõrandamiseni.

(29) Laskespordiorganisatsioon peab tagama käesoleva seaduse § 87⁷ lõigetes 1–3 sätestatud nõuete täitmise hiljemalt 2020. aasta 31. augustil.

(30) Laskespordiklubi peab tagama käesoleva seaduse § 87⁸ lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud nõuete täitmise hiljemalt 2020. aasta 31. augustil.

(31) Isikul, kelle nimele on enne 2020. aasta 1. märtsi registreeritud vastava spordialaga tegelemise otstarbel relv, kuid kes ei kuulu laskespordiklubisse, säilib nimetatud otstarbel relva omamise õigus kuni relvaloa kehtivuse lõppemiseni.

(32) Muuseum, kelle relvakollektsiooni kuulub käesoleva seaduse §-des 19, 20 ja 83³ nimetatud relv või laskemoon, peab hiljemalt 2021. aasta 1. märtsil liituma muuseumide andmekoguga muuseumiseaduse § 15 lõikes 6 sätestatud tingimustel ja korras.

(33) Muuseum, kellel ei ole käesoleva seaduse alusel väljastatud kollektsioneerimisluba ja kes ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 32 sätestatud kohustust tähtaegselt või kes ei soovi muuseumide andmekoguga liituda, peab relvad võõrandama või üle andma vastavat õigust omavale isikule või viivitamata esitama taotluse käesoleva seaduse alusel kollektsioneerimisloa väljastamiseks.

(34) Muuseum, kes ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 32 või 33 sätestatud tingimusi, peab tema valduses olevad käesoleva seaduse §-des 19, 20 ja 83³ nimetatud relvad andma üle Politsei- ja Piirivalveametile.

(35) Muuseum peab määrama käesoleva seaduse §-s 27² sätestatud vastutava isiku hiljemalt 2021. aasta 1. märtsil.

(36) Käesoleva seaduse § 78 lõike 2 ja § 87¹ lõike 3 2020. aasta 15. juulil jõustunud redaktsiooni rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. juulist.

(37) Kui lahtine lasketiir on rajatud enne käesoleva seaduse § 84 lõike 6¹ jõustumist ja tegutseb pärast seda edasi, esitatakse nimetatud lõikes loetletud andmed Transpordiametile kuue kuu jooksul selle lõike jõustumisest arvates.

(38) Kui laskepaik on rajatud enne käesoleva seaduse § 84 lõike 6¹ jõustumist ja tegutseb pärast seda edasi, esitatakse nimetatud lõikes loetletud andmed Transpordiametile kolme kuu jooksul selle lõike jõustumisest arvates.

(39) Enne 2023. aasta 15. märtsi käesoleva seaduse alusel füüsilisele isikule, kes ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik, väljastatud relvaluba, soetamisluba, paralleelrelvaluba, relvakandmisluba, kollektsioneerimisluba, Euroopa tulirelvapass ning käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 ja § 62⁴ lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud luba kehtib kuni 2024. aasta 15. märtsini, välja arvatud, kui loal märgitud kehtivusaeg on lühem või ilmneb mõni loa kehtetuks tunnistamise alus. Loa kehtivuse lõppemisel tuleb lähtuda käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõuetest, välja arvatud relva ja laskemoona võõrandamiseks ettenähtud tähtaeg.

(40) Käesoleva paragrahvi lõiget 39 ei kohaldata määratlemata kodakondsusega isiku suhtes, kellele on enne 2023. aasta 15. märtsi käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba, soetamisluba, paralleelrelvaluba, relvakandmisluba, kollektsioneerimisluba, Euroopa tulirelvapass või käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 või § 62⁴ lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud luba. Määratlemata kodakondsusega isikule väljastatud luba kehtib loal märgitud kehtivusaja lõpuni või kuni ilmneb mõni loa kehtetuks tunnistamise alus. Loa kehtivuse lõppemisel tuleb lähtuda käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõuetest, välja arvatud relva ja laskemoona võõrandamiseks ettenähtud tähtaeg.

(41) Enne 2023. aasta 15. märtsi juriidilisele isikule, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik, väljastatud juriidilise isiku relvaluba, soetamisluba, kollektsioneerimisluba ning käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 ja § 62⁴ lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud luba kehtib kuni 2024. aasta 15. märtsini, välja arvatud, kui loal märgitud kehtivusaeg on lühem või ilmneb mõni loa kehtetuks tunnistamise alus. Loa kehtivuse lõppemisel tuleb lähtuda käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõuetest, välja arvatud relva ja laskemoona võõrandamiseks ettenähtud tähtaeg.

(42) Isikul, kelle luba kaotas kehtivuse käesoleva paragrahvi lõigete 39–41 alusel, on kohustus relv ja laskemoon võõrandada ühe aasta jooksul relva ja laskemoona üleandmise päevast arvates.

(43) Enne 2023. aasta 15. märtsi tegevusluba omavale juriidilisele isikule, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik, väljastatud tegevusluba ning käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 ja § 62⁴ lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud luba kehtib kuni 2024. aasta 15. märtsini, välja arvatud, kui loal märgitud kehtivusaeg on lühem või ilmneb mõni loa kehtetuks tunnistamise alus. Loa kehtivuse lõppemisel tuleb lähtuda käesoleva seaduse §-des 71 ja 83³⁸ sätestatud nõuetest.

(44) Käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punkti 6¹ ei kohaldata isiku suhtes, kellele on enne 2023. aasta 15. märtsi väljastatud relvaluba, soetamisluba, paralleelrelvaluba, relvakandmisluba, kollektsioneerimisluba, Euroopa tulirelvapass või käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 või § 62⁴ lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud luba, selle loa tähtaegsel vahetamisel andmete muutmise või loa kehtivuse lõppemise tõttu.

(45) Isiku suhtes, kellele on enne 2023. aasta 15. märtsi väljastatud relvaluba, soetamisluba, paralleelrelvaluba, relvakandmisluba, kollektsioneerimisluba või Euroopa tulirelvapass kohaldatakse alates 2023. aasta 15. märtsist käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punkti 6¹, kui teda karistatakse selles punktis nimetatud kuriteo toimepanemise eest.

(46) Käesoleva seaduse alusel väljastatud paberil kollektsioneerimisluba, relvasoetamisluba, relvaluba, paralleelrelvaluba, tulirelvapass, juriidilise isiku relvaluba, relvakandmisluba ning relva võõrandamise, ümbertegemise, lammutamise, laskekõlbmatuks muutmise ja laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamise luba kehtib sellel märgitud kehtivusaja lõpuni. Kehtivuse kaotanud paberluba ei pea Politsei- ja Piirivalveametile tagastama.

(47) Käesoleva seaduse alusel paberil peetavat relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede, helisummutite ja lasersihikute müügiraamatut, laskemoona müügiraamatut ning parandamisele, ümbertegemisele, laskekõlbmatuks muutmisele ja laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamisele toodud relvade ning relvade parandamiseks ja ümbertegemiseks vajalike tulirelva oluliste osade arvestuse raamatut säilitatakse kuni tegevusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Tegevusloa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise korral on tegevusloa omaja kohustatud andma raamatud üle Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt tegevusloa kehtivuse viimasel päeval.

(48) Käesoleva seaduse alusel paberil peetavat juriidilise isiku nimele registreeritud relva ja selle laskemoona väljastamise arvestuse raamatut säilitatakse viis aastat viimase sissekande kuupäevast arvates.

§ 92

–

§ 97

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 98. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 97 jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

(2) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 31. märtsil.