LegalWise

Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord

in forcefrom 01.01.2025· RT I, 21.03.2025, 13· Justiitsminister

In Riigi Teataja ↗
Contents

Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Pärimisregister

Pärimisregister on andmekogu, mida peetakse testamentide, pärimislepingute, pärandvara hoiumeetmete, pärimismenetluste, pärimistunnistuste ja pärandvara ühisuse osade võõrandamise kohta arvestuse pidamiseks, andmete säilitamiseks ning avalikustamiseks.

Pärimisregistrit peetakse elektroonilise andmekoguna.

Pärimisregistrisse kantakse andmeid ja neid andmeid kasutatakse andmevahetuskihi X-tee kaudu.

Pärimisregistri pidamisel kasutatakse automaatset andmetöötlust ja pärimisregistri andmed säilitatakse elektroonilisel kujul.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

§ 3. Pärimisregistri vastutav ja volitatud töötleja ning andmeandjad

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

Pärimisregistri vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium.

[RT I, 30.12.2024, 1 – in force 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]

Pärimisregistri volitatud töötlejad on notarid ja kohtud.

[RT I, 28.12.2022, 2 – in force 31.12.2022]

Pärimisregistri andmeandjad on notarid, kohtud ja isikud, kes teatavad koduse testamendi tegemisest ning selle muutmisest või tühistamisest.

[RT I, 28.12.2022, 2 – in force 31.12.2022]

Pärimisregistrit arendab, hooldab ja majutab Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

§ 3¹. Vastutava töötleja pädevus

Vastutav töötleja määrab kindlaks pärimisregistri arengusuunad.

Vastutav töötleja määrab pärimisregistri turvanõuded ja juhib pärimisregistri pidamist, andes vajaduse korral pärimisregistri pidajale juhiseid või korraldusi.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

§ 3². Volitatud töötleja pädevus

Volitatud töötleja teeb pärimisregistrisse kandeid vastavalt õigusaktidele, järgides Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ning Notarite Koja antud juhiseid.

Volitatud töötleja:

vastutab enda või volitatud isikute poolt pärimisregistrisse kantud andmete õigsuse eest;

annab pärimisregistri andmetes puuduste avastamise korral sellest viivitamata teada Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, välja arvatud juhul, kui tal on võimalik puudus iseseisvalt kõrvaldada;

tagab pärimisregistrisse andmete kandmise, seal nende muutmise ja kustutamise ning võimaldab andmetega tutvuda ainult selleks õigust omavatel isikutel;

võtab andmete turvalisuse – käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse – tagamiseks infosüsteemi turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid ning rakendab neid järjepidevalt.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

§ 3³. Pärimisregistri pidaja pädevus

Notarite Koda peab pärimisregistrit, teeb pärimisregistrisse kandeid ja väljastab infot pärimisregistrisse kantud andmete kohta pärimisseaduses sätestatud korras.

Notarite Koja pädevuses on pärimisregistri pidajana pärimisregistri arendamine, statistiliste aruannete koostamine ja muud korralduslikud küsimused, et tagada pärimisregistri tõrgeteta toimimine. Süsteemi tõrgeteta toimimise tagamisel abistab Notarite Koda Registrite ja Infosüsteemide Keskust.

Pärimisregistri tõrgeteta töö tagamiseks:

korraldab Notarite Koda pärimisregistri pidamiseks vajalike projekteerimis-, hooldus- ja arendustööde tegemist ning teavitab teisi volitatud töötlejaid kavandatavatest muudatustest;

võtab andmete turvalisuse – käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse – tagamiseks pärimisregistri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid ning rakendab neid järjepidevalt;

korraldab koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega pärimisregistrisse kantud andmete säilimist vastavalt kehtestatud nõuetele ja selleks varukoopiate tegemist ning muude organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehnoloogiliste meetmete rakendamist.

Pärisregistri ülalpidamis-, hooldus- ja arenduskulud ning auditeerimisega seotud kulud kannab Notarite Koda.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

§ 3⁴. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse pädevus

Registrite ja Infosüsteemide Keskus tegutseb oma pädevuse piires Notarite Koja korralduste kohaselt. Kõik süsteemisisesed täiendused ja muudatused kooskõlastatakse enne Notarite Kojaga.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse pädevuses on:

tark- ja riistvaraga seotud probleemide ja vigade lahendamine;

infotehnoloogilise ja keskusesisese organisatsioonilise andmeturbe korraldamine ning vastavasisuliste soovituste ja info andmine;

kasutusjuhendi kontrollimine ja testimine;

tarkvara versiooniuuenduste ja uute registriandmete väljade testimine;

andmeside ja süsteemi töö tagamine Notarite Koja kehtestatud nõuete kohaselt;

kasutajatoe organiseerimine;

Notarite Koja korraldusel tarkvaraarenduste või pärimisregistri muudatuste tellimine või ise nende tegemine;

riskide hindamine arvutiprogrammide ühendamisel;

Notarite Koja informeerimine pärimisregistriga seonduvast;

Notarite Koja korraldusel andmetöötlusfunktsioonide täitmine.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

§ 4. Pärimisregistri infosüsteemi kasutajate üle arvestuse pidamine

Pärimisregistri kasutajate üle peab jooksvalt arvestust Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

Registrite ja Infosüsteemide Keskus saadab iga aasta 30. jaanuariks volitatud töötlejale nimekirja pärimisregistri kasutajatest.

Volitatud töötleja kontrollib nimekirjas märgitud kasutajate andmeid ja saadab kontrollitud nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest Registrite ja Infosüsteemide Keskuse elektronposti aadressil. Kontrollitud nimekirjas teeb volitatud töötleja iga kasutaja kohta olenevalt kontrolli tulemustest tema kasutusõiguse kohta märke:

„jätkata” või

„lõpetada”.

Kui volitatud töötleja ei saada kontrollitud nimekirja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul või kui saadetud nimekiri ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele, saadab Registrite ja Infosüsteemide Keskus volitatud töötlejale meeldetuletuse ning määrab uue, 15-päevase tähtaja nimekirja tagastamiseks. Meeldetuletuses hoiatab Registrite ja Infosüsteemide Keskus volitatud töötlejat, et kui volitatud töötleja ei tagasta nõuetekohaselt vormistatud nimekirja uue määratud tähtaja jooksul, lõpetatakse nimekirjas märgitud pärimisregistri kasutajate kasutusõigused.

Registrite ja Infosüsteemide Keskus lõpetab pärimisregistri kasutamise õiguse nendel kasutajatel, kelle kohta on nimekirjas tehtud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud märge või kelle kohta ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud uue tähtaja jooksul märget tagastatud.

Volitatud töötleja lisamiseks või tema kasutajaõiguste lõpetamiseks esitatakse Registrite ja Infosüsteemide Keskusele vastavasisuline taotlus järgmiselt:

notar oma büroo töötaja ja notaribüroos töötava notari asendaja kohta;

Notarite Koda notari, Notarite Koja töötaja ja Notarite Koja juures tegutseva notari asendaja kohta;

kohtudirektor kohtuametniku kohta.

Repealed

[RT I, 28.12.2022, 2 – in force 31.12.2022]

2. peatükk Pärimisregistrisse kannete tegemine

§ 5. Pärimisregistri koosseis

Pärimisregister koosneb arhiivist ja käesolevas määruses sätestatud pärimisregistrisse kantavatest andmetest.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

§ 6. Pärimisregistrisse kannete tegemise üldpõhimõtted

Pärimisregistrisse tehakse kanded notarite elektroonilise infosüsteemi (edaspidi e-notar), riigiportaali või infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) liidese kaudu.

[RT I, 28.12.2022, 2 – in force 31.12.2022]

Pärimisregistri kanne tuleb teha viivitamata, kuid hiljemalt tõestamistoimingu tegemise, kohtulahendi jõustumise või kande aluseks oleva muu asjaolu esinemise päevale järgneval tööpäeval.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

Kui pärimisregistri volitatud töötlejale ei ole esitatud kõiki käesolevas määruses nimetatud andmeid, juhib pärimisregistri volitatud töötleja andmete esitaja tähelepanu puuduolevatele andmetele. Kui andmete esitajal ei ole võimalik andmeid täiendada, kantakse pärimisregistrisse olemasolevad andmed.

Kui pärimisregistrisse kande tegemiseks esitatud puudulikke andmeid on võimalik täiendada rahvastikuregistri andmetega, teeb pärimisregistri volitatud töötleja puuduolevate andmete kohta päringu rahvastikuregistrisse ja täiendab andmeid.

Käesolevas määruses reguleerimata tehnilistes küsimustes juhindutakse pärimisregistri infosüsteemi kasutusjuhendist.

§ 7. Testamendi või pärimislepingu tõestamise kohta kande tegemine

Testamendi või pärimislepingu tõestamise, testamendi või pärimislepingu tühistamise, pärimislepingust taganemise avalduse tõestamise või testamendi, sealhulgas pärimisseaduse § 26 lõikes 2 nimetatud korras hoiule antud testamendi hoiule või hoiult võtmise kohta teeb notar kande järgmiste andmetega:

pärandaja ees- ja perekonnanimi;

pärandaja sünniaeg ja -koht ning isikukood;

dokumendi liik ning dokumendi tõestamise või hoiule võtmise kuupäev, aasta ja number notari ametitegevuse raamatu järgi;

notari nimi;

testamendi või pärimislepingu asukoht.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

Testamendi või pärimislepingu tõestamise kohta kande tegemisel lisab notar kandele testamendi või pärimislepingu digitaalselt allkirjastatud ärakirja.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

Abikaasade vastastikuse testamendi tõestamise või selle tühistamise kohta kannab notar lõikes 1 nimetatud andmed kummagi abikaasa kohta eraldi.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

Pärimisregistri kande teeb kohus kande aluseks oleva kohtulahendi jõustumise korral käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.

[RT I, 28.12.2022, 2 – in force 31.12.2022]

Kande tegemisel kohtu poolt kantakse pärimisregistrisse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud andmete asemel dokumendi liik, kohtulahendi jõustumise kuupäev ja aasta, kohtuasja number ning dokumendi registreerija nimi.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

Repealed

[RT I, 28.12.2022, 2 – in force 31.12.2022]

Notar teeb pärimislepingu muutmise või lõpetamise kokkuleppe või pärimislepingust taganemise avalduse kohta kande järgmiste andmetega:

pärandaja ees- ja perekonnanimi;

pärandaja sünniaeg ja -koht ning isikukood;

pärimisregistrisse kantava dokumendi liik, dokumendi tõestamise kuupäev ja aasta ning number notari ametitegevuse raamatu järgi;

notari nimi.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

Pärimislepingu muutmisel märgitakse pärimisregistrisse kantava dokumendi liigiks pärimisleping.

§ 8. Koduse testamendi kohta kande tegemine

Kanne koduse testamendi ja selle muutmise või tühistamise kohta tehakse pärimisregistrisse testaatori teatise või selle isiku teatise alusel, kellele testaator on testamendi hoida andnud.

Teatises märgitakse võimaluse korral kõik koduse testamendi kohta pärimisregistrisse kantavad andmed. Koduse testamendi tegemise, muutmise ja tühistamise kohta kantakse pärimisregistrisse järgmised andmed:

pärandaja ees- ja perekonnanimi;

pärandaja sünniaeg ja -koht ning isikukood;

pärandaja aadress;

arvele võetava dokumendi liik ning koostamise kuupäev ja aasta;

testamendi asukoht;

kande tegemist taotleva isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

Lõikes 1 nimetatud teatise edastamiseks tuvastatakse testaator või isik, kellele testaator on testamendi hoida andnud.

Kui lõikes 1 nimetatud teatis esitatakse riigiportaali kaudu, tehakse selle alusel pärimisregistri kanne automaatselt.

Koduse testamendi kohta võib testaatori või selle isiku taotlusel, kellele testaator on testamendi hoiule andnud, teha pärimisregistrisse kande ka notar.

Kui notarile ei ole esitatud kõiki lõikes 2 nimetatud andmeid, juhib notar andmete esitaja tähelepanu puuduolevatele andmetele. Kui andmete esitajal ei ole võimalik andmeid täiendada, teeb notar pärimisregistrisse kande olemasolevate andmete alusel.

Kui pärimisregistrisse kande tegemiseks esitatud puudulikke andmeid on võimalik täiendada rahvastikuregistri andmetega, teeb notar puuduolevate andmete kohta päringu rahvastikuregistrisse ja täiendab andmeid päringu vastuse alusel.

§ 9. Pärandvara hoiumeetmete kohta kande tegemine

Kohus kannab pärandvara hoiumeetmete rakendamise, muutmise või tühistamise kohta pärimisregistrisse järgmised andmed:

pärandaja ees- ja perekonnanimi;

pärandaja sünniaeg ja -koht ning isikukood;

pärandaja surma kuupäev ja aasta;

rakendatud hoiumeetmete liik;

pärandvara hooldaja nimi ja isiku- või registrikood.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

Pärimisregistri pidaja kannab pärimisregistrisse andmed välisriigi kohtu või muu pädeva asutuse rakendatud hoiumeetmete kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134), artiklile 19.

[RT I, 08.03.2024, 1 – in force 11.03.2024]

§ 10. Pärimismenetluse algatamise kohta kande tegemine

Notar teeb pärimismenetluse algatamise kohta pärimisregistrisse kande järgmiste andmetega:

pärandaja ees- ja perekonnanimi;

pärandaja sünniaeg ja -koht ning isikukood;

pärandaja surma kuupäev ja aasta;

pärimismenetlust alustava avalduse tõestamise kuupäev, aasta ja number notari ametitegevuse raamatu järgi;

notari nimi.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

§ 11. Pärimismenetluse üleandmise kohta kande tegemine

Pärimisasja menetlemise ühelt notarilt teisele üleandmise korral teeb pärimismenetlust vastu võttev notar hiljemalt pärimistoimiku vastuvõtmise päevale järgneval tööpäeval pärimisregistrisse pärimismenetluse vastuvõtmise kohta kande.

§ 11¹. Pärimismenetluse peatamise, jätkamise ja lõpetamise kohta kande tegemine

Kui pärast pärimismenetluse algatamist vaidlustatakse pärimisasja kohtualluvus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 650/2012, teeb notar pärimismenetluse peatamise kohta kande pärimisregistrisse.

Kui vaidlustuse tulemusel selgub, et pärimisasja kohtualluvus on Eestis, teeb notar pärimisregistrisse kande pärimismenetluse jätkamise kohta.

Kui pärast pärimismenetluse algatamist selgub, et pärimisasja kohtualluvus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 alusel teises riigis, teeb notar pärimisregistrisse kande pärimismenetluse lõpetamise kohta, märkides kandes, millises riigis kuulub pärimisasi lahendamisele.

[RT I, 08.03.2024, 1 – in force 11.03.2024]

§ 12. Pärimistunnistuse tõestamise kohta kande tegemine

Notar teeb pärimistunnistuse tõestamise kohta pärimisregistrisse kande järgmiste andmetega:

pärandaja ees- ja perekonnanimi;

pärandaja sünniaeg ja -koht ning isikukood;

pärandaja surma kuupäev ja aasta;

pärimistunnistuse tõestamise kuupäev, aasta ja number notari ametitegevuse raamatu järgi;

pärija ees- ja perekonnanimi;

pärija isikukood;

notari nimi.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

Kui kande pärimistunnistuse väljastamise kohta teeb kohus, kantakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud andmete asemel pärimisregistrisse kohtuasja number ja kohtulahendi jõustumise kuupäev.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

Kui kohus tunnistab kehtetuks notari tõestatud pärimistunnistuse, märgib kohus kandes ka andmed kehtetuks tunnistatava pärimistunnistuse kohta.

§ 12¹. Euroopa pärimistunnistuse tõestamise kohta kande tegemine

Kui notar tõestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 kohaselt väljastatud Euroopa pärimistunnistuse, teeb ta selle kohta kande pärimisregistrisse, märkides kandes Euroopa pärimistunnistuse väljastamise kuupäeva ja selle notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri.

[RT I, 08.03.2024, 1 – in force 11.03.2024]

§ 13. Pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta kande tegemine

Notar teeb pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamisel pärimisregistrisse kande järgmiste andmetega:

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

pärandaja ees- ja perekonnanimi;

pärandaja isikukood;

pärandaja surmaaeg;

kehtetuks tunnistatud pärimistunnistuse tõestamise kuupäev ja aasta ning number notari ametitegevuse raamatu järgi;

pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäev ja aasta ning number notari ametitegevuse raamatu järgi;

notari nimi.

Kui notar tunnistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 kohaselt väljastatud Euroopa pärimistunnistuse kehtetuks, teeb ta selle kohta kande pärimisregistrisse, märkides kandes kehtetuks tunnistatud Euroopa pärimistunnistuse tõestamise kuupäeva ja aasta ning selle notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri ning Euroopa pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäeva ja selle notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri. Kui notari tõestatud Euroopa pärimistunnistuse tunnistab kehtetuks kohus, teeb pärimisregistrisse selle kohta kande kohus, märkides kandes Euroopa pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise kuupäeva.

[RT I, 08.03.2024, 1 – in force 11.03.2024]

§ 14. Pärandvara ühisuse osa võõrandamise kohta kande tegemine

Notar kannab pärandvara ühisuse osa võõrandamise kohta pärimisregistrisse tehingu kohta järgmised andmed:

pärandaja ees- ja perekonnanimi;

pärandaja isikukood;

pärimistunnistuse kuupäev, aasta ja number notari ametitegevuse raamatu järgi;

osa võõrandanud kaaspärija ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

pärandvara ühisusest osa omandaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

pärandvara ühisusest omandatud osa suurus;

notari nimi.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

Kande tegemisel pärandvara ühisuse osa võõrandamise kohta lisatakse pärimistunnistuse kande juurde märkus pärandvara ühisusest või osa sellest võõrandanud pärija kohta. Osa omandaja kohta kantakse pärimistunnistuse kande juurde järgmised andmed:

pärandvara ühisusest omandatud osa suurus;

notari nimi.

§ 15. Pärandaja surmaaja kohta kande tegemine

Kui notar tuvastab surmafakti isiku suhtes, kes ei ole rahvastikuregistri objektiks, teeb notar isiku surma kohta pärimisregistrisse kande, milles märgib järgmised andmed:

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

pärandaja ees- ja perekonnanimi;

pärandaja isikukood;

pärandaja surma kuupäev ja aasta.

Tehniliste võimaluste olemasolu korral tehakse pärimisregistrisse kanne pärandaja surma kohta automaatselt selle andmekogu andmete alusel, kuhu need on põhiandmetena kantud.

§ 16. Pärandaja nime muutumise kohta kande tegemine

Kui pärandaja nimi on muutunud ja pärandaja ei ole rahvastikuregistri objektiks, kannab notar lisaks pärandaja ees- ja perekonnanimele pärimisregistrisse ka pärimistoimingut taotlenud isiku avaldatud pärandaja nime muutmisele eelnenud ja järgnenud nimed.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

§ 17. Isiku sünniaja ja -koha kohta kande tegemine

Kui pärimisregistrisse kantava isiku kohta ei ole teada Eesti isikukoodi, kantakse pärimisregistrisse tema sünniaeg ja võimaluse korral sünnikoht.

3. peatükk Pärimisregistrist andmete väljastamine

§ 18. Päringu tegemine notari poolt

Päringuid pärimisregistrisse kantud andmete saamiseks teevad notarid e-notari kaudu.

Päringu tegemine on lubatud ainult seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

Pärimisregistrisse kantud andmetega ja pärimisregistri arhiivis säilitatavate dokumentidega on notaril õigus tutvuda juhul, kui pärandaja surma kohta on tehtud rahvastikuregistrisse või pärimisregistrisse kanne.

[RT I, 06.03.2015, 36 – in force 09.03.2015]

Lõikes 1 sätestatut ei kohaldata dokumentidele, mille on tõestanud päringu teinud notar.

§ 19. Päringu ja kannete tegemine riigiportaali ning X-tee liidese kaudu

[RT I, 28.12.2022, 2 – in force 31.12.2022]

Igaüks võib tutvuda pärimisregistrisse kantud andmetega riigiportaali kaudu.

Kohtuametnikud teevad kandeid X-tee liidese kaudu.

[RT I, 28.12.2022, 2 – in force 31.12.2022]

Päringu vastuse koostamisel kontrollib pärimisregistri infosüsteem, kas pärandaja surma kohta on tehtud pärimisregistrisse kanne. Kui andmeid pärandaja surma kohta pärimisregistrisse kantud ei ole, kontrollib pärimisregistri infosüsteem tehniliste võimaluste olemasolu korral pärandaja surma fakti registrist, kuhu need andmed on põhiandmetena kantud. Kui pärandaja surma fakti kohta andmeid ei ole, ei avaldata isikule pärimisregistrisse kantud andmeid.

§ 20. Pärimisregistrisse kantud andmete väljastamine statistilisel eesmärgil

Registrite ja Infosüsteemide Keskus võib statistilisel eesmärgil kooskõlastatult pärimisregistri vastutava töötlejaga väljastada pärimisregistrisse kantud andmeid kujul, mis ei võimalda isikuid identifitseerida.

§ 21. Pärimisregistrisse kantud andmete kaitse

Pärimisregistrisse kantud isikuandmete töötlemisel juhindutakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatust.

Pärimisregistri kasutamise õiguspärasust kontrollib vastutav töötleja tarkvara abil.

Vastutaval töötlejal on õigus ühepoolselt piirata kasutaja juurdepääsu pärimisregistrile või peatada see, kui pärimisregistri turvalisust ähvardab reaalne või potentsiaalne oht.

Pärimisregistri turvaklass on K2T2S2 ja turbeaste keskmine (M).

4. peatükk Järelevalve

§ 22. Järelevalve pärimisregistri pidamise üle

Järelevalvet pärimisregistri pidamise üle teostab vastutav töötleja.

Järelevalvet teostaval isikul on õigus siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed, ja saada teavet andmete pärimisregistrist väljastamise ja kasutamise kohta.

Puuduste ilmnemisel on pärimisregistri vastutav või volitatud töötleja kohustatud vastavalt oma pädevusele likvideerima järelevalvet teostanud isikute ettekirjutustes kajastatud puudused nende määratud tähtaja jooksul.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 23. Justiitsministri 18. detsembri 2008. aasta määruse nr 53 „Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise ja pärimisregistri pidamise kord” muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 24. Justiitsministri 19. juuni 2009. aasta määruse nr 23 „Notariaadimäärustik” muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]