Tervishoiuteenuse osutajate ülesanded tervishoiu toimepidevust ohustavaks olukorraks ja kriisiolukorraks valmistumisel ning nende lahendamisel

§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajate:

1) ülesanded kriisiolukorraks valmistumisel;

2) valmisoleku tasemed ja nende sisu kriisiülesannete täitmiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorras.

3) Repealed

(2) Kriisiks loetakse käesoleva määruse tähenduses kriisiolukorda kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses ning tervishoiu toimepidevust ohustavat olukorda tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses.

(3) Kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal on kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutaja valmis korraldama teenuse osutamise ümber vastavalt käesolevas määruses kehtestatud tervishoiu valmisoleku tasemetele, valdkonna eest vastutava ministri või Terviseameti antud haldusaktile või muule õigusaktile.

(4) Terviseametil on õigus rakendada piirkondadele erinevaid tervishoiu valmisoleku tasemeid ning lähtudes piirkondlikust või muust vajadusest rakendada kehtestatud valmisoleku taseme meetmeid koos või valikuliselt.

(5) Käesoleva määruse nõuded ei välista teistest õigusaktidest tulenevaid õigusi ega kohustusi, mis on seotud kriisiks valmistumisega või selle lahendamisega.

§ 2. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajate ülesanded kriisiks valmistumisel

(1) Kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal kiirabi osutaja ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus sätestatud statsionaarse eriarstiabi osutaja:

1) Repealed

2) Repealed

3) korraldab personali kriisialase väljaõppe ja viib läbi õppuseid ülesannete täitmise harjutamiseks;

4) loob kriisiülesannete täitmiseks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 12 lõike 9 alusel nõutud tegevusvaru või täiendab olemasolevat tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel loodud tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru, arvestades kriisi erisusi.

(2) Kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal valmistuvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus sätestamata statsionaarse eriarstiabi osutaja ja perearstiabi osutaja korraldama teenuse osutamise ümber vastavalt käesolevale määrusele või valdkonna eest vastutava ministri ja Terviseameti kehtestatud haldusaktile.

§ 3. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajate valmisoleku tasemed

Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajate valmisoleku tasemed kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal on järgmised:

1) tervishoiu valmisoleku tase 1 – rakendatakse kriisi ohu korral, sealhulgas juhul, kui on oht ravimite ja meditsiiniseadmete oluliseks tarnehäireks või muu olukorra kujunemiseks, mis võib ohustada olulisel määral tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate poolt või võib põhjustada elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid;

2) tervishoiu valmisoleku tase 2 – rakendatakse juhul, kui tegemist on kriisiga, mille tõttu eeldatav abivajajate hulk kriisipiirkonnas on ületamas või ületab käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse või on tekkinud ravimite ja meditsiiniseadmete olulised tarnehäired või muu olukord, mis ohustab olulisel määral tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate poolt või põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid;

3) tervishoiu valmisoleku tase 3 – rakendatakse juhul, kui tegemist on ulatusliku kriisiga, mille tõttu eeldatav abivajajate hulk ületab oluliselt ja ulatuslikult käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse või on tekkinud ravimite ja meditsiiniseadmete ulatuslikud tarnehäired või muu raske olukord, mis ohustab tõsiselt ja ulatuslikult tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate poolt või põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse tõsiseid ja ulatuslikke häireid.

§ 4. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajate valmisoleku tasemete sisu

(1) Terviseameti antud haldusakti alusel tervishoiu valmisoleku taseme 1 korral:

1) on kiirabi osutaja valmis aktiveerima või aktiveerib lisabrigaadid;

2) teeb statsionaarse eriarstiabi osutaja ümberkorraldusi erakorralise meditsiini osakonnas ja teistes vältimatu abi või kriisi ohu lahendamisega seotud üksustes;

3) täiendab kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutaja oma tegevusvaru;

4) täiendab perearstiabi osutaja oma teenuse osutamiseks vajalike vahendite varusid ja valmistub teenuse osutamise ümber korraldama;

5) käivitab kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutaja kriisijuhtimise struktuurid ja kriisiplaanid;

6) tagab tervishoiuteenuse osutaja osaluse kriisi lahendamiseks Terviseameti poolt moodustatavates staapides;

7) rakendab tervishoiuteenuse osutaja muid erakorralisi meetmeid tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks, mis on vajalikud ja proportsionaalsed olukorra lahendamiseks valmisoleku tagamisel.

(2) Terviseameti antud haldusakti alusel tervishoiu valmisoleku taseme 2 korral lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:

1) korraldab kiirabi osutaja ümber brigaadide paiknemise ja koosseisu ning väljakutsete teenindamise ja neile reageerimise kiiruse;

2) vabastab statsionaarse eriarstiabi osutaja ajutiselt voodeid, lisab voodeid ja paigutab neid ümber;

3) piirab statsionaarse eriarstiabi osutaja ajutiselt triaaži alusel tervishoiuteenuste osutamist isikutele, kelle seisund ei eelda vältimatut abi, hospitaliseerib eelkõige vältimatut ja kohe vajaminevat abi vajavad isikud ning korraldab vältimatut ja kohe vajaminevat abi mittevajavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamise, suunates nad vajaduse korral ravile teise haiglasse või perearstiabi osutaja juurde;

4) võtab kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutaja vajaduse korral kasutusele oma tegevusvaru, võimaluse korral taastab ja täiendab seda;

5) korraldab perearstiabi osutaja teenuse osutamise ümber, lähtudes Terviseameti väljatöötatud perearstiabi kriisistruktuuri põhimõtetest, tagades esmajärjekorras vältimatu abi osutamise;

6) on tervishoiuteenuse osutaja valmis ümber paigutuma oma kriisiplaanis või Terviseameti poolt ette nähtud kohta;

7) annab tervishoiuteenuse osutaja Terviseametile teada ravimite ja meditsiiniseadmete varustushäiretest;

8) vajaduse korral võetakse kasutusse riigi tervishoiuvaru;

9) rakendab tervishoiuteenuse osutaja vajaduse korral isikute vabatahtlikku abi tervishoiuteenuse osutamisel;

10) rakendab tervishoiuteenuse osutaja muid erakorralisi meetmeid tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks, mis on vajalikud ja proportsionaalsed olukorra lahendamiseks valmisoleku tagamisel.

(3) Terviseameti antud haldusakti alusel tervishoiu valmisoleku taseme 3 korral lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule:

1) suunatakse kiirabibrigaade kriisiga seotud piirkondadesse vastavalt vajadusele ja nad teenindavad ainult potentsiaalselt eluohtliku ja eluohtliku seisundiga seotud kiirabi väljakutseid;

2) rakendab kiirabi osutaja kriisiga seotud piirkondades või vajaduse korral kogu riigis väljakutsete teenindamiseks vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade;

3) piirab statsionaarse eriarstiabi osutaja triaaži alusel tervishoiuteenuste osutamist isikutele, kelle seisund ei eelda vältimatut abi, hospitaliseerib ainult vältimatut abi vajavad isikud ning korraldab vältimatut abi mittevajavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamise, suunates nad vajaduse korral ravile perearstiabi osutaja juurde;

4) rakendab tervishoiuteenuse osutaja muid erakorralisi meetmeid tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks, mis on vajalikud ja proportsionaalsed olukorra lahendamiseks valmisoleku tagamisel.

§ 5. Valmisoleku taseme rakendamine

(1) Terviseamet rakendab valmisoleku taseme, määrates haldusaktiga kindlaks valmisoleku taseme, vajalikud tegevused ja tervishoiuteenuse osutajad, kellele need kohalduvad. Edasilükkamatus olukorras antakse korraldus valmisoleku taseme kohta koos vajalike tegevuste määramisega suuliselt ning see vormistatakse haldusaktina esimesel võimalusel.

(2) Terviseamet teavitab valmisoleku taseme rakendamisest kriisi lahendamisega seotud isikuid, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajaid, elutähtsa teenuse osutajaid, täidesaatva riigivõimu asutusi, kohaliku omavalitsuse üksusi ja muid avaliku võimu kandjaid.

§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud].