Abikaasade varasuhted ja vara jagamine

Milline varasuhe abikaasade vahel kehtib?

Abiellujad võivad abiellumisavaldusega valida seaduses ette nähtud varasuhte (PKS § 24 lg 1) [1]. Seadus näeb ette kolm varasuhet:

• varaühisus – varaühisuse kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused lähevad abikaasade ühisomandisse (PKS § 25) [2];
• vara juurdekasvu tasaarvestus – kumbki jääb oma vara omanikuks, kuid varasuhte lõppedes tasaarvestatakse kummagi varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara) (PKS § 40) [7];
• varalahusus – selle saab valida abiellumisel või abieluvaralepinguga (PKS § 57 lg 1) [8] ja selle korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus (PKS § 58) [9].

Kui abiellujad varasuhet ei vali, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut (PKS § 24 lg 2) [1].

Varasuhet saab muuta abieluvaralepinguga, mille võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel (PKS § 59 lg 1 ja 2) [10]. Abieluvaralepingu sõlmivad abikaasad isiklikult notariaalselt tõestatud vormis (PKS § 60) [6]. Kolmanda isiku, näiteks võlausaldaja suhtes on muudatusel õiguslik tähendus ainult siis, kui see on kantud abieluvararegistrisse või kui abieluvaralepingu olemasolu oli kolmandale isikule teada (PKS § 61 lg 2) [11].

Mis on ühisvara ja mis lahusvara?

Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara (PKS § 27 lg 1) [3]. Lahusvara on:

• abikaasa isiklikud tarbeesemed (PKS § 27 lg 2 p 1) [3];
• esemed, mis olid abikaasa omandis enne varaühisuse algust või mille ta omandas tasuta, sealhulgas kinke või pärimise teel (PKS § 27 lg 2 p 2) [3];
• kohustusliku pensionifondi osak, pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest soetatud finantsvara (PKS § 27 lg 2 p 4) [3].

Lahusvara hulka ei arvata aga kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused); nende väärtus arvestatakse ühisvara hulka (PKS § 27 lg 3) [3].

Abieluvaralepinguga võib üksikuid esemeid tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks (PKS § 27 lg 4) [3]. Kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda selle väärtuse hüvitamist ühisvara arvel (PKS § 34 lg 2) [12]; Riigikohtu järgi peab ta tõendama lahusvara arvel tehtud kulutuste väärtust (RK 2-14-18828/113) [13].

Kas abikaasa võib ühisvara üksi müüa?

Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul (PKS § 29 lg 1) [14]. Vallasasja või õiguse käsutamisel eeldatakse teise abikaasa nõusolekut ning enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks võib tehinguid teha ka nõusolekuta (PKS § 29 lg 1) [14].

Nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, kui teine abikaasa seda hiljem heaks ei kiida (PKS § 31 lg 1) [15]; kui ta ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul tehingu teise poole ettepaneku saamisest, loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud (PKS § 31 lg 3) [15]. Nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine; see ei kehti testamendiga tehtavate korralduste kohta (PKS § 32) [16].

Vara juurdekasvu tasaarvestuse korral käsutab oma esemeid nende omanik, kuid perekonna eluasemena kasutatavat eluruumi saab käsutada ainult teise abikaasa nõusolekul, kui abieluvaralepinguga ei ole seda piirangut välistatud (PKS § 41 lg 1, 2 ja 5) [17].

Kuidas ühisvara lahutamisel jagatakse?

Varaühisus lõpeb muu hulgas abielu lahutamisel, ühe abikaasa surmaga või uue varasuhte kehtestamisel abieluvaralepinguga (PKS § 35) [4]. Seejärel jagavad abikaasad ühisvara; jagamise taotluse võib esitada kohtule juba koos lahutushagiga (PKS § 37 lg 1) [5].

• Koosseis ja väärtus. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (PKS § 37 lg 1¹) [5]; Riigikohtu järgi tuleb esemete väärtust arvestada ühisvara jagamise aja seisuga (RK 2-15-9288/60) [18].
• Kuni jagamiseni kehtivad ühisvara valitsemise nõuded edasi (PKS § 37 lg 2) [5].
• Osad ja viis. Ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti (PKS § 37 lg 3) [5]. Kokkuleppe puudumisel võib kohus jagada asja reaalosades, anda selle ühele, pannes talle kohustuse maksta teisele tema osa rahas välja, või müüa asja enampakkumisel (AÕS § 77 lg 2) [19].
• Võlad. Ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga (PKS § 38) [20].

Kuidas toimib vara juurdekasvu tasaarvestus?

• Soetisvara on vara, mille võrra abikaasa koguvara ületab tema põhivara; kui koguvara on väiksem, loetakse soetisvara võrdseks nulliga (PKS § 47) [21].
• Põhivara hulka kuulub muu hulgas vara, mis kuulus abikaasale varasuhte jõustumise hetkel, ning kinke, muu tasuta käsutuse või pärimise teel saadud vara (PKS § 49 lg 1 p 1 ja 2) [22]. Vara, mille kuulumist põhivara hulka ei ole tõendatud, arvatakse soetisvara hulka (PKS § 49 lg 3) [22].
• Arvestamise aeg. Abielu lahutamisel arvestatakse soetisvara avalduse või hagi esitamise seisuga (PKS § 52) [23].
• Nõue. Kui ühe abikaasa soetisvara on suurem, kuulub pool soetisvarade väärtuste vahest teisele abikaasale rahalise tasaarvestamisnõude alusel (PKS § 53 lg 1) [24]. Nõude suurus on piiratud selle vara väärtusega, mis jääb kohustatud abikaasale alles pärast kohustuste mahaarvamist varasuhte lõpul (PKS § 53 lg 2) [24]. Kohus võib kohustatud abikaasa nõudel nõuet vähendada, temast täitmisest vabastada või täitmise ajatada, kui täies ulatuses või kohene täitmine ei oleks õiglane (PKS § 56 lg 1) [25].

Kes vastutab abikaasa võlgade eest?

Varaühisuse korral vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses perekonna vajaduste rahuldamiseks või ühisvara valitsemisest tulenevalt võetud kohustuste ning abikaasade solidaarkohustuste eest (PKS § 33 lg 1 p 1 ja 2) [26]. Tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra (PKS § 18 lg 1) [27].

Muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga; võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa (PKS § 33 lg 3) [26].

Mida seadus ütleb

• „Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut.“ (PKS § 24 lg 2) [1] – varaühisus kehtib vaikimisi.
• „Varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka.“ (PKS § 27 lg 6) [3] – ese on lahusvara alles siis, kui see on tõendatud.
• „Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.“ (PKS § 37 lg 3) [5] – võrdsed osad on reegel.
• „Muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga.“ (PKS § 33 lg 3) [26] – sellise kohustuse eest ei vastuta abikaasa ühisvaraga täies ulatuses.

Mida teha

1. Selgitage välja, milline varasuhe Teie abielus kehtib: kas see valiti abiellumisavaldusega või sõlmiti abieluvaraleping; muul juhul kehtib varaühisus (PKS § 24 lg 2 ja 3) [1].
2. Hoidke alles dokumendid, mis näitavad eseme kuulumist lahusvara hulka (näiteks kingi- või pärimisdokumendid), sest tõendamata juhul loetakse ese ühisvaraks (PKS § 27 lg 2 ja 6) [3].
3. Kui soovite varasuhet muuta, sõlmige notariaalselt tõestatud abieluvaraleping (PKS § 60) [6], mille alusel tehtud muudatused kantakse abieluvararegistrisse (PKS § 61 lg 1) [11].
4. Lahutuse korral leppige ühisvara jagamises kokku või esitage jagamise taotlus kohtule koos lahutushagiga (PKS § 37 lg 1) [5]; kuni jagamiseni kehtivad ühisvara valitsemise nõuded (PKS § 37 lg 2) [5].
5. Vara juurdekasvu tasaarvestuse lõppedes nõudke teiselt abikaasalt kirjalikku ülevaadet tema vara seisust; abielu lahutamisel tekib see kohustus avalduse või hagi esitamisest (PKS § 54 lg 1 ja 2) [28]. Tasaarvestamisnõue aegub kolme aasta jooksul arvates päevast, mil abikaasa saab teada varasuhte lõppemisest, kuid hiljemalt kümne aasta möödudes varasuhte lõppemisest (PKS § 53 lg 5) [24].

Korduma kippuvad küsimused

Kas kingitud või päritud vara jagatakse lahutusel?

Varaühisuse korral ei jagata: kinke või pärimise teel omandatud esemed on abikaasa lahusvara (PKS § 27 lg 2 p 2) [3]. Riigikohtu järgi on pärimise teel saadud vara ka vara, mille abikaasa on saanud pärandvara jagamisel (RK 2-16-16114/65) [29]. Ühisvara hulka arvatakse aga nende vajalike ja kasulike kulutuste väärtus, mis on varaühisuse kestel tehtud töö või varaliste soorituste näol varalt kasu saamiseks (PKS § 27 lg 3) [3].

Kas kohustuslik kogumispension jagatakse?

Varaühisuse korral on kohustusliku pensionifondi osak, pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest soetatud finantsvara lahusvara (PKS § 27 lg 2 p 4) [3]. Vara juurdekasvu tasaarvestuse korral kuuluvad abikaasa põhivara hulka talle riikliku ja kohustusliku pensionikindlustuse alusel kuuluvad õigused (PKS § 49 lg 1 p 4) [22].

Kas varaühisuse saab lõpetada ilma lahutuseta?

Jah, abieluvaralepinguga (PKS § 35 p 2) [4] või kohtus. Varaühisuse lõpetamist võib hageda, kui Teie õigused on oluliselt ohustatud, sest teine abikaasa on korduvalt kuritarvitanud oma õigust ühisvara valitseda või ei osale piisava põhjuseta ühisvara korrapärases majandamises, või kui ta on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust ja see võib perekonna ülalpidamist oluliselt ohustada (PKS § 36 lg 1) [30]. Kohtu kaudu lõpetamisel tekib abikaasade vahel varalahusus (PKS § 36 lg 3) [30].

Kas abikaasa võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist?

Jah, kui ta tõendab, et võlgniku lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa (PKS § 33 lg 3) [26].